Haridus tagab parema elukvaliteedi, paremaid valikuid ja võimalusel ka suuremaid sissetulekuid. Eesti vabariigis on nõutud põhiharidus, kuna see aitab ka lihtsamatel igapäevategevustega hakkama saada. Näiteks, poes käimine , klientidega suhtlemine ja mõista võõrkeeli. Lisaks aitab haridus planeerida meie tulevikku, et ei jääks töötuks ning aitaks peret üleval pidada. Haridust , kui väärtust , peaks hoidma, sest see on see, mis paneb aluse minu tulevikule. Kolmandaks peamiseks väärtuseks pean ma tervist. Tervis on kõige hinnalisem väärtus iseendale, kuna selle üle on inimestel kõige suurem kontroll. Hea tervis võimaldab meil elus saada hakkama suuremate saavutustega. Näiteks, saavutada väga hea tulemus spordis või kasvõi võimaldada raskemate tööpingutustega töökohti ning lõpetada edukalt oma haridus teekond.
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR
Miks on kehaline aktiivsus lastele ja noorukitele vajalik? Kehaline aktiivsus on lastele ja noorukitele vajalik kuna see soodustab arengut ja kasvu,tugevndab tervisliku seisundit ja arendab kehalist võimekust. Jõuharjutustega seotud kehaline aktiivsus on esmatähtis normaalse luustiku arengule ja lihaste kasvule.Mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus soodustab pikkusse kasvamist,liigse intentsiivsusega võib pidurdada pikkuskasvu. Koos pikkusse kasvamise soodustamisega arendab kehaline aktiivsus ka kehalist võimekust, seetõttu on kehaliselt aktiivsed noorukid oma liigutustes osavad ja ei muutu kohmakateks nagu liiga kiiresti pikaks sirgunud väheaktiivsed noorukid. Kehaline aktiivsus parandab meeleolu, vähendab kurvameelsust ja ülemäärast stressi.Kuna lapsed ja noored saavad oma pinged ja stressi maandada spordi abil siis on see ka kasuks paremale õppeedukusele Teiseks on kehaline aktiivsus laste ja noorukite tervise seisukoha...
Edgar Rahhimov G3B Kas on vaja gümnaasiumi lõpueksameid? Enne eksameid paljud õpilased on närvilised, kaotavad söögiisu, põevad unetust ja ärevust. Seepärast on kiireloomuline küsimus: "Kas on gümnaasiumi lõpueksameid vajalikud?" ja miks peavad kõik õpilased eksamid võtma teatavates eluetappides? Esiteks, eksamid on selleks, et näidata ja mõistma, mida õpilased tegelikult teavad. See aitab õpetajal kehtestada eri vanuses ja eri võimetega lastele standardeid. Teiseks, kui eksameid pole üldse, siis lastel pole soov õppida ja ka poleks midagi püüdlema. Eksamid on õppeprotsessi kiirendaja. Kolmandaks, eksamid panevad vastutuse õpetajatele nende töö eest. Seega eksamid on mõeldud mitte ainult vilistlastele, vaid ka nende õpetajatele. Küsimust, kas on v...
Fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6. Nagu ka teised monosahhariidid, imendub see seedimise käigus otse vereringesse. Fruktoos on kõige magusam looduslikult esinev süsivesinik.On 1,73 korda magusam kui sahharoos. Seda sisaldub palju mees, puuviljades( õun,aprikoos,banaan, pirn, ananass, ploom jmt) , õites, marjades ja enamikus juurviljades (Punane peet, porgand, magus mais, maguskartul, magussibul jmt). Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Fruktoosi lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul, näiteks pagaritoodete juures. Suhkrute segud nagu kommid, mis sisaldavad fruktoosi, on pehmemad kui need, mis ei sisalda fruktoosi. Nt KUKU batoonikesed > Majanduslikult toodetakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupe...
Varauusajal muutus ühiskond üsna aeglaselt. Enamik inimesi elas oma külas, haris põldu ja sai vaevu enesega hakkama. Inimesed ei lugenuid raamatuid ega reisinud ringi. Vähesed elasid linnas ja teenisid raha lihtsamate ametitega. Jõukamad linnakodanikud ei pidanudki üldse füüsilist tööd tegema, kuna nende sissetulek pärines kaubandusest. Ka aadlikud ei pidanud tegelema füüsilise tööga kuna nemad said oma sissetuleku talupoegade koormistest ja maksudest. Kolmandaks olid vaimulikud, kes teenisid Jumalat ja pühendusid kloostrites palvetamisele. Varauusaja traditsioonilises põllumajanduse ühiskonnas toimusid muutused väga aeglaselt. 1800. aastal kasutati enamjaolt samu meetodeid mis aastal 1600. Seetõttu ei tõusnud ka saagikus, mistõttu jagati põllumajandus kaheks: ekstensiivseks- ja intensiivseks põllumajanduseks. Varauusajal toimusid tähtsad muutused, mis hakkasid järk-
Samal põhjusel on ta pettunud oma õpilases Wagneris, keserinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutusega. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab mürki juues enesetappu teha, aga inglid peatavad teda. · Kuidas saatan üritab Fausti pahale teele viia? Ta viib teda näiteks õllekeldrisse, aga saab ruttu aru, et see ei ole Fasutile kohane. Ta viib ta nõiakööki ja laseb talle kokku keeta noorendava joogi ja kolmandaks ta ässitab Fausti Margaritaga sebima. · Millised kolm ohvrit toob Margareti ja Fausti armastus? Margareti ema, Margareti vend ja Fausti ja Margareti ühine laps. · Miks see teos on aegumatu? sellepärast, et inimene on siiamaani nõrk, tehakse enesetappe ja siiamaani on suurimateks probleemideks headuse ja kurjuse vahelised võitlused. · Mis seos on nendel asjadel Fausti teosega ehtelaegas(Faust laseb saatanal
Lisaks, me elame vabas riigis, kus kodanikel on õigus oma seisukohta valdada. Miks on tähtis oma õigusi teada? Iga allaheitlik kodanik peab oma riigi õigusi hästi teadma. Kui inimene saab aru konstitutsioonist, siis tema elu on kergem ja temal on vähem võimalusi seadust rikkuma. Mida tähendab mõiste "olla kodanik"? Esiteks, kodanik peab olema seaduskuulekas. Teiseks, kodanik peab teadma oma riigi ajalugu. Kolmandaks, kodanik peab olema patrioot. Kui need tegureid sa täidad, sa oled eht kodanik! Kuidas peab suhtuma erinevatesse inimestesse ja miks? Kõik inimesed on erinevad ja me peame lugupidamisega ja arusaamisega suhtuma üksteistesse. See on väga tähtis, sest on vanasõna ,,suhtu teistesse sama moodi, nagu sa tahaksid et teised suhtuksid sinusse." Miks peab inimesel olema oma arvamus? Inimesel peab olema oma arvamus sellepärast, et see näitab inimeste iseseisvust. Ka
Pühad paigad Gangese jõgi, Varanasi linn Iseloomulikud riitused ohverdamised; Gangese jões suplemine; palverännakud; protsessioonid; perepea päikesetervitus Budism: Lunastusõpetus jumalatel pole tähtsust, tegu on ateistliku religiooniga; lunastus tuleb saavutada enda pingutustega; 8osaline tee; esimeseks, õige vaade ehk nelja ülla tõe mõistmine; teiseks, õige kavatsus ehk mõtted, kus ei ole julmust, himusid ega pahatahtlikkust; kolmandaks, õige jutt ehk hoidumine valest, lobisemisest ja kuulujuttudest; neljandaks, õige tegu, ehk vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet; viientaks, õige eluviis, ehk vältida elusolendite kahjustamist ning verevalamist; kuuendaks, õige püüdlus, ehk hoiduda kahjulikest mõtetest ning tundmustest ja teadlikult esile kutsuda häid; seitsmendaks, õige järelemõtlemine, ehk mediteerimise kaudu teadvustada oma keha, tundeid, meeleolusid ning mõtete tekkimist;
nälgivatele inimestele. Tuleks luua mingi süsteem, kus riigi toiduülejäägid saadetaks sinna kus seda vajatakse. Praegu on põldude all 11% ja karjamaa all 10% kogu maakera maast. Põllumaid ei oleks nii kerge juurde teha, kuna napib vastavat pinnast. Samas saaks aga karjamaade alasid laiendada. Eksperdid väidavad, et on võimalik kasutusele võtte ka seni kasutamata maad ning niisutamise abiga on võimalik kergesti suurendada põllukultuuride saagikust. Kolmandaks lahenduseks võib olla kalanduse suurendamist. Kuna hetkel püütakse kalu väga vähe, siis on väga palju toitu veel välja toomata ookeanidest. Väga suurt kahju teeb toidu kasvatamisele keskonna saaste. Selle vähendamine parandaks maa viljakust ning vähendaks haigeid kariloomi. Samuti tuleks hoida põhjavett, mis on üheks suurimaks veevaruks maailmas. Kuna mitmete piirkondade kõrbestumist ja soode teket peetakse inimeste süüks, siis tuleks
muud. Seetõttu saaksid ka abivajajad täisväärtuslikku elu elada. Minu teine ettepanek on koolides muuta direktorite tööaeg kuni kolme aastani. Kuna, kui direktor on halva mõjuga nii koolile kui ka õpilastele, siis kooli maine saab rikutud. Keskkooli ning põhikooli 8-9. klasside õpilastele lisada õppekavasse rohkem koolitusi, loenguid jne., et hoida õpilased tegusatena. Alandada kõrgkooli õppemaksu. Minu kolmandaks ettepanekuks oleks tugev kontroll ettevõtetele, nii suurtele kui ka väikestele, selleks, et riigis ei toimuks mitte mingisugust petmist, altkäemaksu, hooletuid töid jne. Arvan, et see on üsna oluline. Neljandaks ettepanekuks oleks minul pakkuda, et muuta reisimine turvaliseks ning ohutuks. Kui mõelda Estonia laeva hukule, siis turvalisus ning ohutus oli üldiselt minimaalne. Selliseid õnnetusi tuleks vältida.
Kas eestlased oleksid võinud Vabadusvõitlust võita ? Muistne Vabadusvõitlus algas 1208.aastal ja lõppes 1227. aastal. Eestlased võitlesid sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega. Taanlased vallutasid Põhja-Eesti 1219. aastal. rootslased vallutasid Läänemaal Lihula linnuse 1220. aastal aga saarlased lõid nad välja. Venelased olid alguses vaenlased aga 1224. aastal Tartu kaitsmisel võitlesid nad koos eestlastega. Sakslased olid aga põhilised vaenlased. Arvan, et eestlastel oleks olnud küll natukene suurem võimalus võita, kui eestlased oleksid leidnud endale kindla liitlase, kes oleks koguaeg kindlalt nende poolel ja kaitseks kindlalt koguaeg eestlasi. Või kui eestlased oleksid enda kaitse teinud nii, et see oleks mõeldud pikemaajalisemaks, mitte nagu neil oli - lühemaajaliseks. Ka kui eestlased oleksid koondunud kõik kokku ühiseks suureks armeeks, mitte ei oleks võidelnud eraldi aladena, oleks neil olnud väikene võimalus võita....
Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks.
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad voluud...
· Töölepingus on samuti kirjas ka kindel arv tunde, kui palju peab nädalas töötama. Enamasti on see 40tundi nädalas, oleneb töö koormusest. · Lisaks on lepingus kirjas ka töötasu, mille alusel palka väljastatakse. Olemas on kolm võimalust. · Esiteks kindla kuupalgaga töö, kus palga numbes ei muutu olenemata sellest, mitu päeva on kuus ega ka tundide arv nädalas. · Teiseks on tükitöö alusel väljastatav palk, kus on tehtud töö pealt oleneb ka tasu. · Kolmandaks võimaluseks on tunnitasuga töö, kus üks töötund võrdub ühe kindla summa, ning niipalju kui tunde töötad kuus, niipalju palka ka saad. Lisanduvad ka lisatunnid. · Kindlasti peab lepingus olema märgitud ka kindel puhkeaeg, mis enamasti piirdub 28 nädalapäevaga kuus. Aga see oleneb samuti töökohast. · Töölepingus märgitakse ära kohustused, mida peab täitma tööl olles ning ka see, mis juhtub siis kui neid ei täideta.
TTÜ Materjalide Uurimismeetodid Töö nr 1 Töö pealkiri: Metallograafilise lihvi valmistamine Üliõpilase nimi: Õpperühm KAOB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 8.04.2014 Tööülesanne: Valmistada metallograafiline lihv proovi struktuuri uurimiseks. Tööks vajalikud vahendid: Uuritav metallitükk; plastvormid-klambrid, kemikaalid ja abivahendid valamiseks; lihvimise töökohas lihvpaberid, veeanum, puhastamise paberid; suruõhukompressor proovide kiireks kuivatamiseks; poleerketas, poleerimisvedelik; valgusmikroskoop; söövitusvedelik, anum veega, vatitikud. Töö käik: Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu t...
Ekraan on valgusega loodud kujutis inimsilmale kuvamiseks, kõvast või painduvast materjalist. Ekraan teiste sõnadega: monitor,kuvar, videoterminal, videokonsool Ekraani tüübid: Integreeritud, manuaalne -ja elektriline rullekraan, kaasaskantav ekraan, kokkupandavad raamekraan. Näitena:... Kuidas ekraani valida?: Esimesena tuleb valida ekraani tüüp. Mobiilne või püsilolev? Mobiilne-hea kui kasutada tehnikat erinevates ruumides. Kui püsivolev ss kas elektriline või manuaalne ekraan. Teisena valida pildiformaat. See oleneb Projektsiooni tüübist Valikus on standardformaat 4:3 videoformaat Lai ekraanformaat Ekraanidel on mustad ääred mis tõstavad pildi kvaliteeti ja kontrasti Kolmandaks ekraanimaterjal. sõltub ruumi suurusest, kujundusest, projektori asukohast ja ruumi valgustusest Neljandaks suurus. Vaataja minimaalse ja tagumise vaataja asukoha järgi tuleks arvestada Ja muidjugi et oleks piisavalt ruumi ruumis ekraani ja...
Globaliseerumine kas hea või halb? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskondade ühtlustumine. Globaliseerumise protsessi iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Globaliseerumisel on mitmeid põhjuseid. Üks nendest põhjustest on uue tehnoloogia areng nagu näiteks kiire transpordi või telekommunikatsiooni areng. Teiseks põhjuseks võib nimetada rahvusvahelist tööjaotust ehk riikide majanduse spetsialiseerumist sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. Kolmandaks põhjuseks märgin ära kapitali ja tööjõu vaba liikumise, mille kohaselt investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel ning kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad a...
Vahele jätmisega on aga see häda, et leitakse endale sobiv töökoht ning unustatakse kool sootuks ära. Teiseks suureks põhjuseks ongi just töökoha leidmina. Kui teismeline on leidnud töö arvab ta kohe, et teenib piisavalt, et ise ära elada. Võibolla saabki hakkama mõne kuu paremal juhul isegi aasta. Kuid peagi võib juhtuda nii, et võid töökoha kaotada, kas siis oma vigade pärast või siis juhtub firmas midagi. Kolmandaks probleemiks võib olla perekondlikud suhted. Palju on juhtumeid, kus teismeline läheb kodust ära, kas siis sellepärast, et ta ei saa oma vanematega läbi või siis on tekkinud ema ja teismelise vahel konflikt, mida ei saanud lahendada ning murdeeas laps on kodust välja heidetud. Õnneks on neid probleeme vähe kuulda olnud. Kindlast on suur viga põhikool pooleli jätta ning kui ongi tekkinud mingi duur
Pühad Kanutid ja nende kujutamine kunstis Püha Kanut Kanuti-nimelisi pühakuid on kaks Kanut tuleneb taani keelsest nimest Knud Esimeseks Püha Kanutiks on Knud IV Kanuti Gildi hoonega on seotud nii Knud IV kui ka Knud Lavard Kolmandaks Knudi-nimeliseks pühakuks on Knud Lavardi mõrvanud Magnuse poeg Knud Lavard Pühakupäevaks on nuudipäev ehk kanutipäev Algselt peeti seda päeva 7. jaanuaril, pühaku surmapäeval Hiljem viidi see päev üle 25. juulile Knud Lavard on Tallinna käsitööliste ühenduse, Kanuti Gildi kaitsepühak Ikonograafiline embleem on mõõk või pistoda Kujutavas kunstis kujutatakse teda kuningana, sageli paljasjalgsena, mõnikord koos püha Carlo Borromeoga Knud Lavardi lugu Elas u
neutronite energiatasemed ei mõjuta üksteist. 9. Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda seda energiat mõõdetakse elektrovoltides, tuuma puhul megaelektrovoltides. 10. Stabiilsed tuumad on tuumad, kus tuuma energia omataoliste seas on minimaalne.tuum on stabiilne kui püsiva tuuma suurus on piiratud, teiseks prootonite kui ka neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast. Kolmandaks tuuma energia antud osakeste arvu juures on minimaalne kui prootonite ja neutronite energiatasemed on täidetud võrdses ulatuses. Prootonite ja neutronite arv peab olema võrdne.
Raku ehitus ja talitlus. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia (ehk rakuteadus) sünniks võib lugeda 17 sajandi keskpaika, millal inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Tsütoloogia on rakuteadus, mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Theodor Schwann leidis ,et peale taimede on rakuline ehitus iseloomulik ka loomorganismidel. Tema objektiks olid loomakoed. Schwann sõnastas 1839.a. rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Tänapäeval võime väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega. Sakslane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust ja selle jagunemise teel. Sellel väitel on 3 olulist seisukohta. Esiteks, et rakud tekivad ainult rakkudest ning mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu. Teiseks, et uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel. Kol...
Positiivsed küljed perestroikal olid järgmised, eiteks asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega , kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Teiseks tähtus osa oli Gorbatsovi poliitikas, suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Olulised muutused toimusidki peamiselt kolmes vallas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Kolmandaks katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse nin peatati tuumarelvakatkestused. Neljadaks saavutati ka edu konfliktide reguleerimisel. NSV Liit lõpetas rahvuvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise. Märtsis 1988 kirjutas NSV Liit Genfis alla kokkulepetele, mille alusel viis oma väed 1989. aasta veebruariks Afganistanist välja. 1988. aasta märtsis suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid
Kolmas maailm Tõnis Kütt 9A Mõiste "Kolmandaks maailmaks" hakkati kutsuma riike, mis ei kuulunud arenenud lääneriikide ega ka NSV liidu ja tema liitlaste hulka. Kolmanda maailma riigid Ladina-Ameerika Aasia Aafrika Okeaania Termin, "Kolmas maailm" Väljend "Kolmas maailm" tundtakse tavaliselt nime all "Vaeste riikide maailm" kuid see pole nii, sest kolmanda maailma riigid olid üsna jõukad Näide: Hiina Hiina oma 1.3 miljardilise rahvaarvuga suudaks maailma arengut muuta globaalses ulatuses. Prantsusmaa Aafrika mõrtsukas Bokassa, keda kaitses Prantsusmaa, mõjuvõimu säilitamise nimel Lääneriikide relva sümbol Lääneriikide jaoks sai nõukogude relva sümboliks tuntud relv nimega AK-47 See relv on tuntud oma tugeva löögijõu ja poolautomaatse laskmise poolest Relv loodi aastal 1947 Mihhail Kal...
teiste planeetidega. Võrdpäevsuse lähedasel ajal on Päike suunatud ekvaatorile, mistõttu on sellel perioodil öö ja päeva vaheldumine sarnane enamiku teiste planeetide ööpäevade vaheldumisega. Uraani viimane ekvinoktsium oli 2007. aasta 7. detsembril. Koostis Uraani atmosfääri koostis erineb ülejäänud planeedi keemilisest koostisest, koosnedes peamiselt divesinikust ja heeliumist. Uraani atmosfääri kolmandaks oluliseks koostisosaks on metaan (CH4). Metaanis neeldub rohkesti päikesekiirguse kollast ja punast spektriosa, mistõttu peegelduvad tagasi sinised ja rohelised kiired. Seetõttu paistabki Uraan meile sinakasrohelisena. Kliima Uraani atmosfäär on ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse lainepikkustel erakordselt ühtlane ja ilmetu, võrreldes teiste hiidplaneetidega. Kui Voyager 2 möödus Uraanist 1986. aastal, registreeriti tervel
Mihkel Seljanka AS Pidupäev 10.10.2017 Tähe 6 15176 Tartu Tellisime Teie firmalt täisteenusena meie firma 5. sünnipäeva vastuvõtu korralduse, eile saime kätte arve, mille siinkohal vaidlustame. Teie firma kohustus: 1) ruumide kaunistamine 2) söökide ja jookide valmistamine, toomine ja serveerimine 3) külaliste vastuvõtmine ja neile majas tee juhatamine 4) pärast üritust koosviibimise koha ja abiruumide koristamine. Esiteks, soovin teada anda, et ruumide kaunistustega me rahule ei jäänud. Ukse kohal rippusid kuivanud vahtralehtedest vanikud ja loosungil oli kirjas „Õnne sünnipäevalapsele“, mitte „ 5. juubel AS Puidul“. Teiseks, esimesena valati välja vahuvein, mis soojenes klaasides joodamatuks ja kohvi oli termoses ära jahtunud ning oli juues külm. Teenindajad ei teadnud millest salat koosnes ning nemadki ei suutnud suutäit salatist alla ne...
Kloonimine Mina olen kloonimise poolt. Kloonimine aitab arendada edasi tehnoloogiat. Alati saadakse sarnase välimuse ja hingega inimesed. Praegusel ajal elavad kloonitud elusolendid vähem aega kui päris inimene, aga tulevikus arendatakse seda tehnoloogiat ja saadakse täpselt sama indiviid, kes elab sama aeg või kauemgi. Esimeseks väiteks oleks see, et on tulnud juba soove inimeste kloonimisest. Need pered näiteks, kelle laps on hukkunud või õnnetuses näiteks surma saanud tahaksid endale samasuguse välimusega last ja ainuke võimalus oleks kloonida selline inimene. Teiseks argumendiks oleks see, et kõik viljastumismured kaoksid, näiteks inimesed, kes ei saaks lapsi, neile oleks see kasulik. Teadus ja tehnika areneb ning võib-olla on lähitulevikus võimalik saada elujõus ja täiuslik inimene kloonida. Kolmandaks oleks ohustatud liikide kloonimine. Kõik ohustatud liigid saaks päästa. Kloonitaks neid loomi,...
Tema puhul ei meeldinud mulle tema kriitika ning lähenemispunk, samas sõnavara oli tal hästi valitud. Kõige rohkem,mis mind häiris oli tema arvamus olümpial osalenud eestlastes. Esiteks, annavad kõik maksimumi ,mitte et üks ei pingutanud ja teine andis endast rohkem,niimodi ei saa vaadelda, minuarust andsid kõik maksimumi. Teiseks, ei lähe Erki Nool, Kerth Kanter ja Aleksander Tammert ning teised keda Vaapo Vaheri seal jutus nimetas, ise sinna vaid neid valitakse tulemuste põhjal. Kolmandaks, arvan, et see mida Vaheri Eriki Noole kohta rääkis oli meeliülendav, aga ei ole ainult tema, kes vääriks tunnustamist, meil on palju eestlasi,kes on läbi löönud olümpial heade tulemustega ja Eestit esindades. Ma kujutan ette ,kui paljud sportlased sihukese artikli arvamuse peale vihaseks võivad minna, kes ikka tahaks, et tema tulemusi maha tehtaks, kas siis on need head või mitte kõige paremad, aga osa nad on võtnud olümpiast ja Eesti esindanud,see on juba tunnustust väärt,
Aga meie pole üldse õppinud kuidas peab lauda katma. Meile seletati ära kuidas ja mida tegema peab, ning hakkasime tööle. Laudade katmisega saime enam vähem hakkama, aga siis kui me pidime hakkama kliente teenindama, see oli katastroof. Esiteks: Hästi palju kliente tulid sööma, me olime kolmekesti, me pidime jooksma ühest nurgast teisse, viima taldrikuid ära jne. Teiseks: Kui sai või leib said otsa, pidi keegi meist minema ja lõikama uued viilud. Kolmandaks: Kui klient/kliendid olid juba ära söönud, pidime korjama mustad nõud ära, ning uuesti katma lauda nii nagu oli. Meil oli väga raske kolmekesti. Oleks olnud kergem siis, kui me oleksime kõike korralikult õppinud. Kui tulevikus peaksin olema klienditeenindaja, aga ma kindlasti puutun sellega kokku, siis ma loodan, et ma olen väga hea klienditeenindaja. Mina pean olema sõbralik klientidega, koguaeg naeratama, teretama jne. Isegi siis, kui klient ei suhtu
Miks peab koolivaheajal õppima? Kindlasti mõnel on küsimus, miks peavad lapsed käima suvel tööl ja ma toon mõned argumendid sel juhul välja. Esimene argument, mille välja tooksin, on see, et inimene ei peaks kodus istuma ja vaatama lolli näoga lage, vaid võiks midagi ühiskonna heaks teha ning ennast arendada. Teiseks võiksin ma selle välja tuua, et keelte oskust on vaja igal inimesel, eriti neile, kes töötavad rahvusvahelistes firmades või kes on klienditeenindajad, neile on keelte praktiseerimine väga oluline. Kolmandaks on oskus inimeste ehk kolleegidega suhelda, sest suhtlus on oluline hetkel meie ühiskonnas, inimesed ei saa enam siinses elus ilma suhtlemiseta hakkama. Veel võiksin öelda seda, et tööl olles saab inimene aru sellest, et raha ei tule kergelt ja inimene peab pingutama selle nimel, et palk tuleks stabiilne. Viimaseks argumendiks ütleksin, et taskuraha teismelisele on vajalik, is...
aastate lõpuks ühendas endas ühendamatuid völkisch parempoolseid hoovusi ning oli organisatsioonilise eetosena omaks võtnud põhimõtte juhist, kelle ajalooline misioon on päästa Saksamaa. Teiseks, kuidas oli Hitler 1930. aastate algul võimeline laiendama oma toetajate ringi pelgalt äärmusradikaalsetest völkisch parempoolsetest kuni rohkem kui kolmandikuni hääletajate arvust, õigustades oma võimutaotlust vaid sellega, et ainult tema võib massid eesmärgini viia. Ja kolmandaks, kuidas mittenatslikud eliidigrupid, kellel oli täiesti kained vaated ,,karismaatilistele", misjonärlikele nõudlustele ja samas mõju nendele, kes olid võimul Weimari Saksamaal, hakkasid huvi tundma Hitleri vastu ja kuidas võimumaaklerid ise, kui Hitler näis olevat kõike muud kui veendunud oma võidukas tulevikus, asusid ettevalmistusi tegema, et ta riigikantsleri toolile upitada. Nimetatud kolmes arengus on Hitleri isiklikku rolli suuresti
Ehitatud pommide ja rakettidega oleks saanud maakera mitu korda õhku lasta. Ka kulutati mõttetult palju raha, mida oleks saanud kasutada teistel eesmärkidel. Poliitilise ülekaalu saavutamiseks kogusid nii USA väed, kui ka NSV Liidu väed Saksamaa pinnale suuri väeüksusi, mis olid varustatud moodsa relvastusega. Üks Külma sõja tagajärg on ka Berliini müüri ehitus, millega eraldati Lääne-Berliin Ida-Berliinist ning, millega takistasid Saksa DV piirivalvurid riigist põgenikke. Kolmandaks üritas USA takistada kommunismi levikut ka teistes riikides. Nende hulgas Vietnamis ja Kagu-Aasias, kus siiski jäi võimule NSV Liit. Üldiselt olid rahvusvahelised suhted 1940. aastate teisel poolel väga pingelised, kuid õnneks siiski kolmandat maailmasõda ei tulnud.
Beethoven oli oma aja muusikamaailma üks mässajaid. Mis väljendus ka filmis küllaltki selgelt. Kui Beethoven Saksamaalt Viini kolis, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi: Esiteks kujunemisperiood. Teiseks varane looming, kus elas vabakunstnikuna Viinis. Omandas teadmisi nii Haydni kui ka Salieri juures. 1795. a hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Kolmandaks loomingu kõrgaeg, kus tähtsamateks teosteks oli oratoorium ,,Kristus Õlimäel", 3. sümfoonia, ooper ,,Fidelio". Neljandaks hiline looming, kus põdes loomingukriisi, pärast venna surma hooldas vennapoega, kes tegelikult oli Ludwigu enda lihane poeg. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Majanduslikult oli edukas. Ludwig van Beethoven ja Mozart olid võrdlemisi sarnased imelapsed, kes alustasid varakult muusikakarjääri. Beethoveni loomeprotsess oli aeglane ja vähem mahukas kui Mozartil, kuid
Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Suurema tõenäosusega jäävad ellu need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. 6. Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? Ta tuletas loodusliku valiku sellest, et et suurema tõenäosusega jäävad ellu need isendid, kellel on individuaalselsed omadused liigikaaslastest paremad. 7
Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad:
Kuidas õppida eksamiks Ära lükka eksamiteks valmistumist ainult eksamiperioodile, viimaseks kuuks või nädalaks. Eksamite maht on suur ja hõlmab kõiki su seniseid kooliaastaid. Eksamiainete õpetajatega peaksid nüüd rohkem suhtlema, neile oma küsimustest ja võimalikest teadmistelünkadest märku andma, küsima õppetööks lisamaterjale ja muud sellist. Koosta endale õppimist arvestav päevakava. Märgi sinna, millal lõpeb kool, mitu tundi jätad endale suhtlemiseks ja huvitegevuseks, mitu tundi õppimiseks. Arvesta erinevate nädalapäevade rutiiniga (trenniajad, huvikool jms). Püüa siiski jätta õppimiseks iga päev enam-vähem sama kellaaeg, nii harjud paremini uue päevarütmiga. Pea oma päevakavast kinni! Mõtle õpiviiside peale. Kas alustad kirjalikest ülesannetest või teooria kordamisest? Kas alustad raskema või kergema ainega? Tee märkmeid, kasuta järjehoidjaid või liimiribaga märkmelipikuid oluliste kohtade tähistam...
meeldinud. 1898. aastal sai Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks. Tema algatusel algatati 1902 aastal põhimõtteliselt esimene eestlaste pank. 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna Riigiduumasse. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts. 1919. aastal nimetas Tõnisson ome erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks. Ta jäi valimistel oma erakonnaga kolmandaks. 1931 – 1932 oli Tõnisson ome endise rivaali Konstantin Pätsi valitsuse välisminister. 1938 tuli Tõnisson tagasi poliitikasse ja kandideeris edukalt riigivolikokku. 12. detsembril 1940 arreteeriti ta ning ta oli kuni 1941 aprillini ülekuulamistel Tallinnas. Ta keeldus andmast kommunistidele infot. Tema kohta edasisi andmeid ei ole, võimalik et ta lasti 1941. aasta juulis koos mitme teise avaliku elu tegelasega maha.
Kas lind on loom? Eelmisel nädalal pidime bioloogia tunni raames läbi viima uurimise, kas lind on loom. Käesolevas artiklist saab lugeda kuidas see läbi viidi ja mida selleks teha tuli. Alustuseks otsisime taustainfot raamatust ja uurisime ka internetist, millised on üldse looma tunnused. Leidsime infoks, esiteks loomad on kulgemisvõimelised (saavad liikuda jne), teiseks loomad toituvad valmis orgaanilistest ainetest ja kolmandaks on neile iseloomulik ärrituvus (reageerivad puudutustele, keskkonnale jne). Järgmisena püstitasime hüpoteesiks, et lind on loom, sest näiliselt tundub, et linnul on need kolm tunnust olemas. Katse planeerimiseks on vaja lindu (nt varest). Teeme varesega läbi kolm katset. 1. Vaatleme, kas vares liigub. Teeme maha punase täpi ja vaatleme 10 minuti jooksul, kas ta liigub. 2. Uurime, kas vares reageerib ärritustele.
kasutamisega tavaliselt muutumatul viisil. 9 1.5.2. Teine kõnearengu etapp Toimub vanuses umbes 1,5 aastast kuni 2,5 aastani. Teisel eluaastal lapse aktiivne sõnavara järsult tõuseb. Kuni poolteist aastani laps keskmiselt omandab alates 30-40 kuni 100 sõnu ja kasutab neid väga harva. Peale poolteist aastast tuleb järsk tõus kõnearengus. Teise eluaasta lõpuks teavad lapsed juba umbes 300, aga kolmandaks aastaks juba 1200- 1500sõnu. Sellel kõnearengu etappil hakkavad lapsed kasutama ka lauseid oma kõnes. Lapse huvi teda ümritsevale maailmale kasvab. Laps tahab kõike teada saada, puutuda, kuulda, nähda. Eriti huvitab teda esemete ja ilmingute nimetused ning tema alati esitab täiskasvanule küsimust: " Mis see on ?" Kui tema saab vastust, siis laps iseseisvalt kordab seda, kusjuures tavaliselt õpib nimetuse kohe pähe ja ilma raskusteta meenutab ja kordab seda
See kõik käib suktsessiivse õppe korral ehk siis kui keel õpitakse pärast emakeelt juurde. Simultaanne kakskeelsuse süsteemi kohta on erinevad hüpoteesid. Arvati et esimeses etapis valib laps ise kellega mis keeles räägib ( emaga eesti keeles isaga vene keeles). Teises etapis kujuneb kahele keelele kokku üks gramaatika ( see aga on tänaseks päevaks ümberlükatud tõde). Ja kolmandas etapis valib laps ise mis keeles suhtleb just konkreetse inimesega. See etapp kujuneb umbes kolmandaks eluaastaks. Hiljem avastati, et lapsel kujunevad teadmised kahest erinevast gramaatikast juba algusest peale kuigi üks süsteem võib olla arenenum kui teine. Saigi kinnitust teadmine,e t esimsese etapis sisaldab lapse sõnavara sõnu mõlemast keelest. Ka kõnelema hakkavad lapsed samal ajal ning lalisema õigeaegselt normaalse arenguga lapse puhul. Teisel etapil umbes 2 aasta vanuselt hakkab tekkima kaks gramaatilist süsteemi nagu ükskeelsel lapsel hakkab tekkima gramaatiline süsteem
Gordon (1986, 140-141) jaotab need viide rühma, millest esimene ehk piltkujutised on kõige populaarsem. Postkaarte saadavad isegi need reisijad, kes ei taha, et neid turistideks kutsutaks ning postkaarte leidub kohtades, kus muid suveniire ei eksisteeri. Samuti kuuluvad piltkujutiste alla illustreeritud raamatud kindlatest kohtadest või riikidest. Teise suveniiride grupi nimetuseks on kivitükike, mille alla kuuluvad näiteks rannakarbid, liiv, tükid tähtsatest ehitistest jms. Kolmandaks kategooriaks on sümboolne kiirkiri ehk suveniirid nagu väike versioon Eiffeli tornist või Loch Nessi kujuline mänguasi. Tihtilugu on sellised suveniirid ka funktsionaalsed, näiteks Empire State Building'u mudel, kuhu sisse on paigutatud termomeeter või Hollandi tuuleveski, mida Tallinn 2018 saab kasutada soolatopsina. Kui suveniiridel on kiri, kust see pärit on siis kuuluvad need neljandasse gruppi ehk markeritesse
see kõik, mida meie keha vahendab on nii ähmane ja segane. Samamoodi võib õelda ka teaduse saavutuste kohta, kas me näeme või kuuleme neid tõeselt või kas seda on teadlasedki suutnud teha. Teiseks, kas loomuse või Jumala poolt saadetud aistinguinstinkt on puhas tõde, kui inimene on näiteks allergiline mingi toiduaine vastu siis ei kao ta loomusest iha selle vastu, kuigi selle söömine võib kujuneda talle eluohtlikuks. Kolmandaks Descartes väidab oma meditatsioonis, et matemaatilised algtõed on need, milles me võime täiesti kindlad olla. Inimloomusel on aga eksimine nii sees, et ei ole midagi, mille vastu ei oleks võimalik eksida, nii näiteks eksib nii mõnigi lihtsamates arvutustes või geomeetrias. Descartes arvab, et väljaspool meid, on keegi vaim või pettur, kes meid sihiteadlikult eksitab. Üritades meid arvama panna, et meid ei eksisteerigi. ,,Mina
rootsi keel, Eestis eesti keel. Rootsi kohtusüsteem jaguneb kaheks teineteisest täiesti sõltumatuks kohute hierarhiaks - üldkohtuteks ja haldus ning erikohtuteks. Samasugune jagunemine üld- ja halduskohtuteks on ka näiteks Prantsuse kohtusüsteemi puhul. Eesti puhul sellist jagunemist ei toimu. Eestis toimub jagunemine vaid astmete alusel, kus kõige madalama astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtuteks on 2 ringkonnakohust, mis asuvad Tartus ja Tallinnas ning kolmandaks astmeks on Riigikohus asukohaga Tartus. Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrätter). Sealt võib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrätter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et
Ristiusu põhiharud Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendam...
Miks on koolis vaja distsipliini? Distsipliin on kindlaks määratud korrale allumine. Sõjaväes valitseb range distsipliin, sõdurid peavad kõiki nõudeid täpselt täitma ja käsule kuuletuma, miks on seda ka koolis vaja? Kui koolis ei ole mingisugust distsipliini, valitseb seal kaos. Ilma distsipliinita pole koolil erilist mõtet, sest kui keegi õpetajat ei kuula ja ei allu koolis kehtestatud seadustele ega õpetajate käskudele, pole ka võimalik normaalselt õppida ega õpetada. Need, kes ei taha õppida ei õpiks üldse mitte midagi ja need kes sooviksid ennast harida, ei saaks seda teha. Kui koolis on tagatud korralik distsipliin, siis on kõigil, kes tahavad õppida või õpetada, parem olla. Õpilased järgivad kindlaid reegleid ja kuulavad õpetajaid. Seega saavad lapsed õppida, ilma, et keegi, kes seda teha ei soovi, neid segaks. Hea distsipliiniga koolis on õpihimulistel lastel ka paremad tulemused, kui koolis, kus see pole ...
inimese mõistus on aktiivne. Locke eristab 4 liiki lihtideid: 1) Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. 2) Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. 3) Lihtideed, mis saadakse ainult reflektsiooni teel. 4) Lihtideed, mille allikaks on nii meeled kui ka reflektsioon. Mõistus suudab ideedega sooritada operatsioone Esiteks, mõistus on võimeline ideesid tajuma. Teiseks, mõistus on võimeline ideesid mälus säilitama. Kolmandaks, mõistus on võimeline ideesid eristama. Neljandaks, mõistus on võimeline ideesid võrdlema. Viiendaks, mõistus on võimeline ühendama ideesid. Kuuendaks, mõistus on võimeline ideid üldistama. Idee ei sünni meiega Locke põrmustas neid, kelle arvates mõistuses eksisteerivad kaasasündinud printsiibid; primaarsed mõisted, mis inimene omandab oma olemasolu läbi ja toob endaga koos maailma. Sõnum
Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis.Liikumine võib olla horisontaalne(näiteks maalt linna) või vertikaalne(lihatöölisest spetsialistiks). Ühiskonna stratifitseerimise mooduseid Sotsiaalne kihistumine kolme mõõtme kontseptsiooni.Esiteks kihistub ühiskond majandusresurrside alusel klassideks.T...
Rosario linnade piirkondades. Kõige suurem võimalus tango pealinnaks saada oli Buenos Aires’il, kuna linna rahvaarv kasvas immigratsiooni tõttu tohutu kiirusega. Kuna äärelinnades elasid sisserändajad, keda iseloomustas melanhoolsus, ebakindlus, võitlusvaim ja uhkus, on saanud nendes tunnete kombinatsioonist tango ja Buenos Aires’i vaim. Tangol on olnud kolm perioodi. Esimene neist on aeg, mil tangot tantsiti äärelinnade kõrtsides ja kabareedes, teiseseks ja kolmandaks perioodiks liikus tango esitamine kõrtsidest kohvikutesse, tantsusaalidesse ja teatritesse. Tänapäevaks on tango muutunud. See on segunenud paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel tantsitav tango saanud oma kuju Euroopas, mis erineb paljuski sellega, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Isloomustus Kõikidest standardtantsudest erinev tango oma temperamendiga, see on tugeva rütmiga ja energiline
Ei sõjale Sõjad on need mis on muutnud meie maailma, tihtipeale on need kõige huvitavamad sündmused ajaloos ja just neid lugusi oli kõige põnevam kuulata kui vanaisa nendest rääkis. Aga miks peame ütlema sõdadele ei, kui ka Eesti Vabariik sai oma vabaduse sõdides? Esiteks on Sõjapidamine on väga laastav ja tänapäeval on hävitustöö ülikiire kiire ning massiline, kuna külma sõja ajal arendati võimsaid massihävitusrelvi, hävituslennukeid ning pomme. Kui kaks suurriiki nüüdisajal nagu näiteks USA ja Venemaa peaksid minema sõtta, oleks see aastaga läbi ning kummatski riigist poleks tõenäoliselt midagi alles. Või kui tuleks kolmas maailmasõda, siis see oleks ka viimane sõda sellel planeedil. Teiseks kulutavad riigid sõjapidamisele väga palju raha, mida saaks hoopis kasutada infrastruktuuri arendamiseks või millekski muuks vajalikuks. Sõjas osalemine võib põhjustada riigle ka suuri võlgu nagu näit...
Vahel ei teagi, mis järgmisena loodus meile pakkuda võib. Teiseks põhjuseks, miks jääda, on oma keel. Paljudel riikidel on riigikeeleks mitu keelt, kuid ükski neist ei ole põliselanike oma keel. Eestlased peaksid olema õnnelikud, et selline harv nähtus nagu see, eksisteerib meie maal, kuid on kujunenud tänapäeva elus nii, et seda ei väärtustata. Kui meie riigi kodanik peaks kuskile välismaale kolima, saab tal raske olema, kuid Eestis on hea lihtne: oma keel, oma rahvas. Kolmandaks põhjuseks, miks jääda, on see, et Eesti areneb üha enam. Hea geograafiline asukoht võimaldab majanduse edenemist väärt suunas. Majandus võib paraneda ning eestlastel on tahe siia jääda ka rahaliste võimaluste tõttu. Kuna varsti muutuvad ka Põhjamaade mullad kallimaks, kuna Lõunamaa mullarikkad maad on kõik ülesse haritud ja ära kasutatud ja inimesed tarbivad järjest rohkem, et elada. Eestlased peaksid olema uhked selle üle, mis neile antud on. Loodan, et meie maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
