Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud t...
Kristel Keskküla MT1-10 Kollektiivleping Kollektiiv lepinguks nimetatakse lepingut mis on sõlmitud tööandija ja töötaja vahel mis reguleerib nende suhteid. Kollektiivlepinguid sölmides annab see tööandjale suurema vöimaluse töötingimuste üle otsuseid teha. Kollektiivlepingu peamiseks eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine nendes küsimustes, mis ei ole seadusega üheselt reguleeritud või mille osas pooled peavad vajalikuks seaduse miinimumnõuetest soodsamate tingimuste kohaldamist kõigile ettevõtte/asutuse või...
Kollektiivlepingu kehtivus Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Võb kindlaks määrata töötajate ringi, kellele kollektiivleping kehtib, kui seda määratud ei ole, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Kollektiivlepingust teada saamine Infot saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid puudutav uus kollektiivleping on sõlmitud. Samuti tuleb kollektiivlepingut tutvustada igale uuele töötajale tööleasumisel....
Kollektiivlepingu olemus ja selle sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik töötajate ja tööandja vaheline leping reguleerimaks tööalaseid suhteid ning tingimusi poolte vahel. Kollektiivleping sõlmitakse alati kirjalikult. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama tüüpi lepingu saab sõlmida ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse osapooled. Leping võib olla kahe- kui ka kolme poolne. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühingu esindaja või töötajateusaldus isik tööandjaga. Töötajate esindaja on tavaliset tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitse töösuhtes,...
· kollektiivlepingu täitmise, kontrollimise vajaliku info hankimise korra · kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra · täiendava vastustuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest · töötajate ja tööandaja esitamise nõude korra kollektiivse töötüli puhul · tingimused, mille reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted Kollektiivlepingu pooled: Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivleping sõlmitakse: · tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja, · tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, · omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit, · tööandjate keskliit ja töötajate keskliit, · töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja EV valitsus....
Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul...
Läbirääkimise tulemusel kui nad on jõudnud ühisele kokkuleppele, siis nad võivad sõlmida ühise kollektiivlepingu . Läbirääkimisi peetakse kokkulepitud aegadel. Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu projekti koostamisele asjatundjaid ja eksperte ja asjatundjate ja ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Reeglina kehtib kollektiivleping 1 aasta aga võib olla kas pikem või lühem kui osapooled on saanud kokkuleppele. Tavaliselt jõustub kollektiivleping kohe sellest päevast, kui sellele on alla kirjutatud. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste ajal. Kui kumbki kollektiivilepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne...
Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivleping sõlmitakse kahe – või kolmeosapoole vahel. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötaja või töötajate ühingu või liidu ja tööandja vahel. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees töötajale seisnevad peamiselt töötajate esindajate lepingu sõlmimises osalemises. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühing või töötajate usaldusisik, kellel on tavatöötajast paremad juriidilised teadmised. Tööandjal on kollektiivlepingu sõlmimisel mitmed eelised. Nagu näiteks: Korraga saab kindlaks määrata paljude töötajate töötingimused....
Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarb...
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
tööinspektorile töötaja taotlusel esindab töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist aitab kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on sõlminud usaldusisik Usaldusisikule tagatakse ülesannete täitmiseks aeg palga säilitamisega olenevalt töötajate arvust, keda ta esindab. Tagatised töölepingu lõpetamisel. Mall Gramberg Kollektiivleping Kollektiivleping (KL) on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib töö ja töötajate vahelisi töösuhteid KLga võib kehtestada normid, mis on töötajatele riiklikest normidest soodsamad Võivad olla kahe ja kolmepoolsed ning laiendatud KL Tagab töörahu ei tohi streikida Mall Gramberg...
, funktsioonid: töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personalijuhtimise eesmärgid: 1) efektiivne personal- töövaldkonnad: planeerimine, töö analüüs, värbamine, valik, arvestus 2) tööjõu säilitamine töövaldkonnad: töötasu, palgapoliitika, soodustused, suhted, karjäär 3) efektiivsuse suurendamine- koolitus, arendamine, hindamine 4) kooskõla saavutamine org. eesmärkidega kasum, tulemus, efektiivsus, sotsiaalne vastutus, org. kultuur, ühiskonna teenindamine. Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine; 3)töö analüüs 4)töökohtade hindamine; 5)personali värbamine; 6)personali valik; 7)personali hindamine; 8)koolitus ja arendamine; 9)karjääri planeerimine; 10)töötasu ja palgapoliitika; 11)personaliarv...
· absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressur...
7.2. Tööandja kohustub: - kindlustama Töötajale töötingimused ja -vahendid, mis on Töötajale vajalikud tööülesannete täitmisel; - maksma töö eest tasu vastavalt töölepingus kokkulepitud korrale; - töölepingu lõpetamisel järgima Eesti Vabariigi TLS § 86, 87 nõudeid. 10.3. Mõlemad pooled on kohustatud järgima Eesti Vabariigi TLS § 48 - 50 nõudeid. 8. Kollektiivleping 8.1. Töölepingu sõlmimise momendil puudub kollektiivleping. 9. Lõppsätted 9.1. Käesolevas Lepingus sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ning Tööandja poolt kehtestatud töösisekorraeeskirjadest ja ametijuhendist. 9.2. Käesolevast Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimistel kokkulepet ei saavutata lahendatakse...
Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
08. 2008 Tööandja .................., reg nr23522997, asukohaga /Tartu, Turu 24/, keda esindab juhatuse liige ................. Töötaja Jaan Tamm, /38012266538/, elukohaga Tartu Ringtee 25, sõlmisid töölepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU TÄHTAEG 1.1 Töötaja asub tööle 01.09.2008. 1.2 Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. /või määratud tähtajaks koos tähtaja, põhjenduse ja viitega TLS vastavale §-le/ 1.3 Töötaja võetakse tööle katseajaga neli kuud. 2. TÖÖ SISU 2.1 Töötaja töötab autojuht/teenindaja ametikohal. 2.2 Tööülesannete täitmise kohaks on Tartu, mida võib muuta tööandja korraldusega tingimusel, et uus asukoht asetseb Eesti Vabariigi piires. 2.3 Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetu juht. 2.4 Töötaja ametikoha eesmärk ning tööülesanded on fikseeritud töötaja ametijuhendis, mis on käesoleva töölepingu lahutamatu osa. 3 TÖÖAEG 3.1 Töötaja tö...
Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping...
Mooduli eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest ja töötasustamise alustest, oma õigustest ja kohustustest töökollektiivis ning oskused seista oma õiguste eest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehing. Leping, selle liigid, sisu ja sõlmimise kord. Ametijuhend. Töölepingupooled, nende õigused ja kohustused. Tööleping. Kollektiivleping . 3.2. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Puhkuse liigid. Puhkuse tasustamine, katkestamine. 3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, lisatasu, juurdemaksud. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Tagatised ja hüvitised. Materiaalne vastutus. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · töösuhteid reguleerivaid õigusakte; · tööga seotud kohustusi. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu...
Selgitada välja võlad. 2. Valitseda pankroti vara. 3. Korraldada majandustegevust. Nõuded rahuldatakse järgmises järjekorras: 1. Pandiga tagatud nõuded. 2. Palk ja hüvitised Palga seadus Palk on tasu, mida kasutatakse üldjuhul rahas. Valitsus kehtastab igal aastal pqalga alammäära. Palga juurde kuuluvad palga tingimused: Lisatasud, juurdemaksed, tunnitöö, tükitöö. Kehtib võrdse soolise tasustamise põhimõte. Kollektiivleping võimaldab soodsamaid palgatingimusi. Tööandja peab andma töötajale teatise palga koostisosade kohta. Ilma töötaja nõusolekuta ei tohi tema palgasuurust avalikustada. Ületunni töö eest on 50% kõrgem tasu, puhkepäevadel 50%.Riigipühadel 2X suurem palk Õhtune töö 10 %. Öötöö 20 %. Tagatised ja hüvitised: Lapse toitmise ajaks säilitatakse keskmine palk. Sünnituseelse läbivaatuse puhul säilib keskmine palk. Tervise kontrolli eest säilib keskmine palk....
saanud alaealise töölevõtmisel; 7) seadusega ettenähtud juhtudel töötamisluba välismaalase või kodakondsuseta isiku tööle võtmisel; 8) muud dokumendid seaduse või vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel. Kohustuslikud dokumendid: Tööleping. Isikukaart. Tööraamat. Töösisekorraeeskirjad. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemused ja tegevuskava. Tööaja arvestuse dokumentatsioon. Muud võimalikud dokumendid. Varalise vastutuse leping. Kollektiivleping . Tööandja poolt kehtestatud juhendid ja korrad. Puhkuse ajakava. 3. Teema - TL.-u muutmine. TL.-u muutmise mõiste. Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Kõik muudatused tuleb vormistada kirjalikult. Saab toimuda poolte kokkuleppel, teatud juhtudel ühepoolselt. Muutmine võib olla ajutine või lõplik....