võitlus rahvuslusega. Jakobson oskab reageerida aktuaalsetele teemadele. Aadu Hint Kraadivõrra inimlikum oma tekstides teemavalikute ja lahenduste poolest. Kui Jakobson valdab ülihästi standardset lahendust, siis Hindil on asi nurgelisem. Eriti eenduvad kaks omavahel seotud näidendit: 1947 "Tagaranna meeste kalakuunar" 1949 "Kuhu lähed, seltsimees direktor?" Riskeerib ohtliku teemaga: nimelt kaluriküla kollektiivis mõistetakse hukka autoritaarset juhtimisstiili ja see teema oli Stalini isikukultuse ajal riskantne. Jakobson ja Hint kui draama kõige juhtivamad autorid sellel ajal. Proosa Kõige rohkem kannatada saanud kogu selle pöörde käigus. Sisuline muutus nagunii, aga siin on ka arvude keeles väljendatav muutus drastiline. 1952. a 0 algupärandit, 1945-1953 ilmus 7 romaani. Samal ajavahemikul ilmus paguluses 60 romaani. Kaanoni keskmesse asetatakse Hans Leberecht.
ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt moraalinormist ei soendu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka
Selles osas oli ta tugevalt mõjutatud Bergsonist. -) Mateeria ja vaim moodustavad evolutsiooni protsessis terviku, need on sama kosmilise aine kaks erinevat aspekti. *) See areng lõppeb Teilhard'i jaoks kõigi rahvaste ja rahvuste kokkusulamises. Teadvusel on eelkõige kollektiviseeriv ja sotsialiseeriv jõud. -) Teilhardi põhimõtteks oli: Inimene on hea, ühiskond areneb madalamast kõrgemale, inimkonna tulevik seisneb inimkonna kollektiivis. -) Erinevalt ajastule omasest pessimismist oli ta suur elu jaataja. Ta võttis entusiastlikult vastu kõike uut. Ta nägi tehnoloogias võimalust suunata elu protsesse. Ta uskus, et tulemas on uus laine mitmesuguseid organisme kunstlikult loodud neovitaale. Inimene jätkab evolutsiooniprotsessi. -) See hoiak leidis erilise väljenduse kui Teilhard külastab 1952 aastal Berkley Ülikooli hiigel tsüklotroni. -) Ta vaateid on kohandatud ja edasiarendatud uusaegses katolitsismis.
Ei ole tagatud võrdne kohtlemine. Milline norm on sotsiaalne norm? Üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Moraalinormid, korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid Käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega
Ei ole tagatud võrdne kohtlemine. Milline norm on sotsiaalne norm? Üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Moraalinormid, korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid – Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid – Käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava – Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid – Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid
seda raskem õpetajal, kes peab last headuse poole juhtima, arutleb Ülla Maide oma uurimistöös (2005). Laste jõhkratele mängudele tuleb teha resoluutne lõpp, õpetas Meeta Terri juba ligi poolsada aastat tagasi. Kui lapsed saavad oma mängust negatiivsed elamused ja kui see toimub korduvalt, võivad neil kujuneda negatiivsed harjumused, mis kujundavad iseloomu. Juhtoinas Niisiis, lapse mäng ei ole lihtsalt lõbustusvahend, vaid tähtis iseloomu kujundav tegur. Teatavasti algab igas kollektiivis rollide diferentseerumine ja hierarhia teke ning kujuneb välja grupi struktuuripilt. See koosneb vertikaalstruktuurist (grupi liikmete koht eelistatuse pingereas) ja horisontaalstruktuurist (grupi liikmete jagunemine alagruppideks). Kõrge staatusega indiviid - liider - on grupi keskse väärtuse kandja ja kehastaja. Lasteaias hindavad lapsed üksteist selle alusel, kui palju on kellelgi huvitavaid asju, mida huvitavat keegi näinud on või kus käinud on
See- juures peavad laojuhataja ja töökaaslased tegema pidevalt lisatööd, et oskusteta töötajast saaks vilunud professionaal. 292 11 Kauba käitlemine Laojuhataja peaks püüdlema püsikaadri kujundamisel selle poole, et töötajate tööjõudluse tase ei erineks rohkem kui 2030% keskmisest tasemest. Praktika on näidanud, et ühesuguse pal- gataseme puhul aktsepteerivad kollektiivi liikmed ainult sellist erinevust tööjõudluses. Vastasel juhul tekivad kollektiivis pinged ja rahulolematus. Juhendamine tähendab tööliste igapäevase töö jälgimist ja vajadusel töötajate täiendavat instrueerimist ja väljaõpetamist. Selleks et laojuhataja suudaks alluvaid juhendada, peab ta olema ise kompetentne tehnilistes ja töökorralduslikes küsimustes. Tehniline kompetentsus tähendab eel- kõige oskusi töötada tõstukite ja muu tehnikaga ning võimet tajuda ja mõista toiminguid ning protsesse, mida sooritab juhitav allüksus.
Mis sõnu õpetajana kasutada, mis tooniga. Siin ongi see leida ka pos tunnused ja hoiduda kaaslaste pidavast süüdistamisest. Sõnastuse lihtsus soodustab arusaamist, aga peab arvestama sihtrühma ikkagi. Eristumine (edukus) kutsub tihti esile kriitikat. Negatiivsele on oluline VÄHE tp pöörata. Teabe puudulikkus põhjustab oletusi. Tekivad kuulujutud: siis vaja selgitada täiendavat teavet, kontrollida õigust, hoiduda varjamisest. Väikeses kollektiivis suhtlemine võib mõjuda negatiivselt. Et vaja suhelda ka väljaspool. Tegelikus elus vaja kuulata ka teiste arvamusi. Meil on vaja mõista õpilast, reguleerida oma emotsioone, teadlikult suunata pedagoogilist diskursust. Siis on kergem võidelda. Ka lastele tuleb seletada, mis tulemuse kutsuvad esile konfliktid ja pahandused. KÕNE JA INTELLEKT: Kõne psüühikat läbiv ja integreeriv protsess. Intellekt funktsionaalsüsteemid,mis analüüsivad-sünteesivad teadmisi ja oskusi
üldiste normidega ja käitumise põhimõtetega. Mõned Lääne teadlased (näiteks M. Sherif) seostavad konformismi mõiste väikese grupi mõistega, väites et konformism ilmneb siis, kui grupi normid muutuvad otsustavaks grupi liikmete käitumise määrajaks. Sotsiaalõigusliku konformismi kontseptsiooni pooldajad näevad grupi mõju astet individuaalsele õigusteadvusele ja isiku käitumisele sõltuvalt isiku seisundist grupis. Grupi prestiiz suures kollektiivis, suhtlemise vormid ja eesmärkide ahvatlevus, samuti grupi üksmeel mõjutavad suuremal või vähemal määral isiku sõltuvust grupi käitumisest. Grupi mõju on eriti suu juhul, kui koos tegutsevad erineva staatusega isikud: arst ja patsient, õpetaja ja õpilane jne. Inimese õigusteadvus sõltub sellest, millisesse gruppi ta kuulub. Tuleb arvesse võtta, millised on selle grupi normid, kuhu ta kuulub. 4. Gruppidevahelise diferentseerimise mõjurid.
Ühiskonda võib vaadelda kui teatud gruppi inimesi, keda seotvad omavahel sarnased eesmärgid (kultuurilised, poliitilised, vm) ja institutsioonid v kultuurisfäärid (majandus, õigus, haridus, religioon jne). Sageli kasutatakse sõnu kultuur ja ühiskond sünonüümidena, aga päris sama nende sisu siiski ei ole. E. Tylori kultuuridefinitsioon oli üks esimesi, mis eristas ühiskonna ja kultuuri inimesed kui ühiskonna liikmed omavad teatud kultuuri. Ühiskonnas kui sotsiaalses kollektiivis eksisteerib enamasti mitu kultuuri (nt USA, Suurbritannia kui multikultuursed ühiskonnad, aga heterogeensus võib esineda ja etniliselt homogeenses kultuuris erinevad sotsiaalsed klassid) ja vastupidi, mitut ühiskonda võib pidada ühte kultuuri kuuluvateks (nt Euroopa kultuur, Aafrika kultuur). Ühiskonnad on siiski tugevamalt seotud geograafiliste ja ajalooliste tingimustega, nad eksisteerivad konkreetses ruumis ja ajas ja kujundavad läbi konkreetsete institutsioonide inimeste elusid. A
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Näiteks kohaldatakse töötajale neljakuuline katseaeg, kuid töötaja viibib katseaja kestel kaks kuud haiguslehel. Olukorras, kus tööandja ei saa töötaja tööle sobivust hinnata see- tõttu, et töötaja ei ole pikka aega tööd teinud, võib tekkida vajadus haiguslehel viibimise ajaks katseaja kulgemine peatada. Katseaeg on vajalik nii tööandjale kui töötajale. Tööta- jale annab katseaeg võimaluse hinnata, kas talle konkreetne töö sobib või mitte ning kas ta soovib uues kollektiivis töötada. Viidatud näites võib pooltel puududa võimalus hinnata töötaja-tööandja-töö sobivust. Lisaks eeltoodule võib töölt eemal viibimise tõttu katseaja pikendamata jätmine takis- tada töötaja sobivuse hindamist näiteks olukorras, kus tööandja ja töötaja on kokku leppi- nud kolmekuulises katseajas ja töötaja viibib sellest kaks kuud haiguslehel. Sellisel juhul ei
ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt moraalinormist ei soendu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka
teha; puudub igasugune ruum vigade tekkeks või vaidlusteks. Käskude mittetäitmisel on rohkelt karistusi. 2. MANIPULEERIV juht on üleolevalt armulik. Ta meelitab inimesi koostööle altkäemaksude, meelituste, teenete või hirmutamiste abil. Sellisel puhul ei jää mingisugust ruumi loomingulisusele või uutele suundadele. 3. EI SEGA VAHELE sel puhul puudub igasugune juhtimine. Juht ei hooli ümberringi toimuvast ning kollektiivis valitseb kaos. Igaüks teeb seda, mis talle meeldib. 4. JAGATUD JUHTIMINE juhtimist jagatakse võrdselt. Otsuseid langetatakse koos ning koostöö on meeldiv. Igasugused uued ideed on teretulnud. Isiksus on sama oluline kui grupp. SUHTLEMISTASANDID Märkige järgnevas testis ära need sõnad, toon, zestid jne, mis tunduvad teile sobivat, mida te ise enam kasutate või meeldib, et teised kasutavad. Otsustage kiiresti! Sõnad:
õigustest loobudes või neid üle andes), siis Burke leiab, et kõik inimeste õigused tulenevad tavadest. Burke ei arva ka, et valitsus saaks sõltuda inimeste usaldusest ja inimeste loomuõigustest. Inimeste õigus valitsusele vastu panna sisuliselt lõpetaks ühiskonna. Ühiskond on leping ja leping ka elavate ja surnutega, väga paljude ühiskonna osadega. Inimloomus ja eelarvamus 20 Mees läheb kolleegi juurde ja ütleb: "Tead, meie kollektiivis on kõik ikka ilged jobud". Kolleegi vaatab talle küsiva pilguga otsa. "Peale meie kahe...," täpsustab mees. Kolleeg noogutab mõistvalt. Ent peale hetkelist mõttepausi ütleb mees: "Tead, vahepeal kahtlen ma ka sinus..." Peale Prantsuse revolutsiooni sai Edmund Burke'ist omadele võõras ja võõrastele oma. Elu on väga variantiderikas... 87 Ka pole inimloomus ratsionaalne
Staatuseline ebavõrdsus – palk, tulud, varandus, omand, võimalused majandustegevuseks jne. 28 Sotsiaalne ebavõrdsus – võimalus liikuda ja soetada tutvusi teatud ühiskonnakihtides, klubides, seltskondades; saavutada prestiiž, kuulsus, tuntus, maine jne. Poliitiline ja poliitilisest korrast tulenev ebavõrdsus – omada võimu ja autoriteeti, domineerida parteis, kollektiivis, seltskonnas; omada kodanikuõigusi või taluda poliitiliste võimaluste piiranguid jne. Kultuuriline ebavõrdsus – elustiili ja käitumisstiili erinevused, subkultuurist tulenevad erinevused realiseeruvad ebavõrdsusena. Religioosne, usuline ebavõrdsus – tööalane, hariduslik, abiellumise ja perekonna loomise eelistatus või piiratus.
televaatajad). Hulk moodustub inimestest, kes viibivad ühel ajal samas kohas, kuid kelle käitumine võib olla erinev. Hulk võib üle kasvada pööbliks. Pööbel olemas on juht ja võideldakse ühtsete eesmärkide nimel. Ka revolutsiooni võib nimetada pööbliks. Kollektiivset käitumist on huvitavalt käsitlenud Le Bon, kes on kirjutanud teose "Hulkade psühholoogia" (1987). Ta märgib, et üksikisik tegutseb alati teisiti, kui seesama isik mingis kollektiivis. Hulkasid nimetab ilma mõistuseta kiskjaks, kellel ei ole mitte mingit normaalset märgistatust ning kes ei vastuta mitte millegi eest. See tuleneb anonüümsustundest. Sotsiaalse identsuse teooria iga isik peab ennast teadvustama ühe või teise grupi liikmena. See teadvustamine lähtub n.ö mina kontseptsioonist. Mina kui naine/mees, nii ja nii vana, sellest ja sellest rahvusest, sellest ja sellest kollektiivist. Kõik
Kõigis neis allikates on vaid üksikud konkreetsed andmed sealsete, muidu heal tasemel olevate džässi- likku muusikat mängivate orkestrite repertuaari kohta. The Melody Makers’i repertuaarist on teada, et tol ajal populaarsete tantsulugude “Tango Notturno”, “Ramona”, “Viljandi paadi- mees” ja operetimeloodiate kõrval olid kavas juba ka näiteks “Whispering” ja “Caravan”. Eino Juttuse (kelle vend Ervin kõnesolevas kollektiivis sageli asendusmängijana esinemas käis) mälestuste kohaselt oli see üsnagi svingilembene orkester.135 Sellest orkestrist välja 134 Jüri Tibar (1917–2001), entsüklopeedilise mäluga Viljandi koduloouurija; tuntud ka suure džässihuvilisena. 135 E. Juttuse intervjuu siinkirjutajale 14.01.2007. 67 kasvanud Viljandi 1930. aastate lõpu parima tantsuorkestri Akkord repertuaari kohta pole
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
tase ei erineks rohkem kui 20–30% keskmisest tasemest. Praktika on näidanud, et ühesuguse pal- gataseme puhul aktsepteerivad kollektiivi liikmed ainult sellist erinevust tööjõudluses. Vastasel juhul tekivad kollektiivis pinged ja rahulolematus. Juhendamine tähendab tööliste igapäevase töö jälgimist ja vajadusel töötajate täiendavat instrueerimist ja väljaõpetamist. Selleks et laojuhataja suudaks alluvaid juhendada, peab ta olema ise kompetentne tehnilistes ja töökorralduslikes küsimustes. Tehniline kompetentsus tähendab eel-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
