(Piisang, Laanes 2003: 4). Tunnis kujunenud oskus hinnata, arendada ja suutlikkus kontrollida oma kehalisi võimeid ning käitumist aitab vältida ohtlikke olukordi. Füüsiliselt aktiivsel õpilasel paraneb ka oskus näha probleeme ja leida neile mõistlikke lahendusi, seada endale eesmärke ja leida sobivaid viise nende teostamiseks. Abivalmis ja sõbralik suhtumine oma klassikaaslastesse tunni ajal 9 toetab õpilase isiksuse kujunemist. Kollektiivis spordiga tegelemine ja koostöö õpetab õpilast inimeste erinevusi aksepteerima, neid arvestama, ennast nende järgi kehtestama, kujundab toimetulekuoskust ja julgust riske võtta ning sealjuures pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Austades mängus kaaslasi ja reegleid, on sellel positiivne mõju tulevikus inimese seadusejärgimisele. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes seda ei tee.
Kaks põhialternatiivi personali valikul on täita uued / vabanevad töökohad kas: · oma töötajaga (sisese ümberpaigutamise või edutamisega), misjuures on: valik piiratum (vähem kvalifitseeritud (motiveeritud) töötaja, suurem koolituskulu), suletus (ei tule värsket lähenemist, ideid, infot jm), + motivatsioon (kõigile töötajatele), vähendab voolavust, + väiksem risk pettuda valikus; · kandidaadiga väljastpoolt ettevõtet, misjuures on: oht tekitada pingeid kollektiivis (keda edutatakse, keda mitte), kuid + valik avaram (kogu regioon) - võimalik enam kvalifitseeritud (motiveeritud) töötaja. Personalivaliku tüüpilised etapid on: · nõudmiste (peab) analüüs -- töökoha kirjelduse (profiili) koostamine abstraktsele töötajale, mis määrab ka kvalifikatsiooni- ja kutsesobivusnõuded: · kandidaatide värbamine ja arvelevõtt · kandidaatide võimete analüüs ehk sobivuse kontroll peab on võrdlusega
" talgutel. Talgutöö piirkond oli ... Tehti heakorratöid. Riisumine, võsalõikus, okste ja lehtde põletamine ning prahi vedu konteineritesse. Kaasatud oli palju kohalikke elanikke ning teisi piirkonna ettevõtjaid.Talgutel osales üle... inimese. Talgud lõppesid supisöömise ja meeleoluka simmaniga ning nii korraldajad kui talgutel osalenud vabatahtlikud jäid tulemustega rahule. OÜ ... töötajad olid sellise töö- ja ajaviitekorraldusega väga rahul. Kollektiivis suvepäevi kiirel tööajal ei korraldatud, jõule tähistatakse ühise õhtusöögiga. OÜ ... sobivus praktikakohana: 1) väike ettevõte, lihtsad ja selged alluvusvahekorrad, lühike otsustusahel; 2) erinevad väljakutset pakkuvad tööülesanded; 3) paindlik tööaeg; 4) meeldivad, toetavad töökaaslased; 5) edasise töösuhte jätkamise võimalus. Töödistspliinist ja tööohutuse nõuetest peetakse üldiselt kinni, on esinenud tööle hilinemisi.
Joonis 7. näiteks, "kaas-õpilane", kelleks on iga I-XII klassi õpilane, kes õpivad ühes ja samas koolis vaadeldavalperioodil ("kool" on klassi-mõiste); "klassikaaslane" on iga õpilane ühest ja samast klassist ("klass" on klassi mõiste); "töökaaslane" on iga ühes ja samas kollektiivis ühel ja samal ajal töötav inimene ("kollektiiv" on klassi-J mõiste) jne. Toodud näiteid tuleb mõista selliselt, et mistahes kon-kreetsed inimesed (kaasõpilased, klassikaaslased, töökaaslased jne.) on omavahel kaasalluvuses. Teoreetilises mõtlemises on oluline kaasalluvussuhteid korrektselt käsitleda liigitamise puhul, mingil määral ka
.. või siis · ettevõtte väliselt suunatud või kaudse reklaami, tööturu institutsioonide jne · kandidaadiga väljastpoolt ettevõtet, misjuures on: vahendusel. oht tekitada pingeid kollektiivis (keda edutatakse, keda mitte), kuid Kandidaatide võimete analüüs (sobivuse kontroll peab on võrdlusega) võib + valik avaram (kogu regioon) - võimalik enam kvalifitseeritud (motiveeritud) töötaja. olla vastuoluline: peab on üldiselt teada, on aga (osaliselt) määramatu. Personalivaliku tüüpilised etapid on: Hindamise tüüpilised etapid on:
· Puritaanide ja kveekerite ala 8. Pennsylvania · asutaja William Penn sai kuningalt volikirja (omandiõiguse) koloonia asutamiseks 1682 · Kveekerite koloonia: tagakiusamise ohvrid mh Uus-Inglismaal · Penn (aadlik, Oxfordi kasvandik) tegutses esialgu jutlustajana mh Hollandis ja Saksamaal · Kveekerite lahkusk tekkis Inglismaal 1650. aastatel: ideaalideks võrdsus, rahu, vägivalla vastasus, tagasihoidlik elu kollektiivis · Vaidlustasid sotsiaalse hierarhia (keeldusid vandetõotusest andmisest ja maksude maksmisest) ja radikaalsed demokraadid (naiste ja indiaanlaste õigused, orjuse vastased) ja patsifism (passivne vastupanu) ja usuline sallivus (ahvatleb mh baptiste) · Penn rajab Philadelphia (,,vennaliku armastuse linna"): 1776 PA keskus ja suurim linn (40 000) · Immigrandid mh Inglismaalt, Hollandist ja Saksa põllumehed, kes rajavad oma I asula (Germantowni) P-s 1683
analüüsima. **Ajakirjandus on ühiskonnas neljas võim.(2 põhjendust, 2 näidet) - Juhib tähelepanu ühiskonnaprobleemidile(nt Pealtnägija, "Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube") - Kajastab vastavalt teema aktuaalsusele uudiseid ja tekitab arutelusid(ACTA - Ansip) 5. PARLAMENT riikides võivad olla ühe- või kahekojalised. (LK 101) Ühekojaline selline parlament, mis töötab ühes kollektiivis. Kahekojaline riikides, kus on säilinud ajalooline seisuste süsteem, nt Suurbritannia. Territoriaalne jaotus riigis (föderatiivsed riigid). Tööülesanded on kodade vahel jagatud ja üks kodadest on suuremate õigustega. (alam- ja ülemkoda). Ülemkoda kinnitab alamkoja otsuseid. 5.1 Parlamendi ülesanded 1. Seaduseelnõude menetlemine. Enamus seaduseelnõusid valmistatakse ette Valitsuses ja saadetakse riigikokku, kus tegelevad sellega komisjonid. 2
„rivaalitseb“ samast soost vanemaga tähelepanu nimel. C. G. Jung. Kollektiivne alateadvus. Arhetüüp. Nende väljendumine kirjanduses. Jung ei keskendu oma psühholoogia-alastel analüüsidel mitte üksikisikule, vaid kollektiivsele alateadvusele. See on omane kõigile indiviididele mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuste algeid. Kollektiivne alateadvus on mingi kollektiivi kogu ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi. Nii näiteks on enamikes kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus
majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt. 4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis. 11. Durkheimi solidaarsuse käsitlus (mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse erinevus). 12. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused)./ Sotsiaalses süsteemis näitab inimeses staatus inimese positsiooni
Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus - ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad
liikluseeskirjade rikkujad võivad sobiva hüvitise eest nad tabanud miilitsale rahulikult edasi sõita. Liigid: Rahalised ehk monetaarsed stiimulid on kahtlemata väga tähtsad raha eest saab (peaaegu) kõike. Sotsiaalsed stiimulid sh maine moodustavad teise tähtsa alaliigi, millel on samuti oluline mõju käitumisele. Karistus reeglite rikkumise pärast. Reegli tunnustamine (väärtused). Sisemised motiivid (töörõõm). Alternatiivid: Kui üks otsus tuleb langetada kollektiivis mitmete inimeste osavõtul, siis võib nii alternatiivide tajumine kui ka hindamine indiviidide ja kollektiivi poolt olla üsnagi erinev, koos kõige siit tulenevaga Rent - parima ja talle järgneva alternatiivi kasude erinevust. Marginaalanalüüs: Mõiste ,,marginaalanalüüs" tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Marginaalanalüüs, s.o marginaalsete ühikute vaatlemine on tähtis seetõttu, et just need ühikud
43 SISSEJUHATUS Valisin sellise teema seetõttu, et olen ise alles loobunud suitsetamisest ning minu 2 sooviks oli teada saada, kui suur osa meie seast on suutud loobuda suitsetamisest lõplikult ning milliseid meetodeid selleks on kasutatud. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada, kui suureks probleemiks ning raskuseks on suitsetajate seas suitsetamisest loobumine. Uurimistöös kasutati ühe töökollektiivi andmeid. Töö ülesandeks oli määrata, kui palju on selles kollektiivis suitsetajaid ning milliseid meetodeid on kasutatud suitsetamisest loobumiseks. Kui edukas on olnud inimeste pingutus ning mis on olnud parimad abivahendid suitsetamisest loobumiseks? Kas abivahenditel on üleüldse mingisugune mõju või loobutakse siiski ainult kasutades oma tahtejõudu? Töö hüpoteesiks on väide, et suitsetamisest loobumise abivahendid aitavad inimesi loobuda suitsetamisest. Käesoleva töö teostamiseks uuriti erialast kirjandust ja viidi läbi küsitlus, mille
käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. 3. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 4. Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraali normid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. Tavad harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele
ühiseid huvisid. Ühiskonda võib vaadelda kui teatud gruppi inimesi, keda seovad sarnased eesmärgid (kultuurilised, poliitilised, vm) ja institutsioonid v kultuurisfäärid (majandus, õigus, haridus, religioon jne). Sageli kasutatakse sõnu kultuur ja ühiskond sünonüümidena, aga päris sama nende sisu siiski ei ole. E. Tylori kultuuridefinitsioon oli üks esimesi, mis eristas ühiskonna ja kultuuri inimesed kui ühiskonna liikmed omavad teatud kultuuri. Ühiskonnas kui sotsiaalses kollektiivis eksisteerib enamasti mitu kultuuri (nt USA, Suurbritannia kui multikultuursed ühiskonnad, aga heterogeensus võib esineda ja etniliselt homogeenses kultuuris erinevad sotsiaalsed klassid) ja vastupidi, mitut ühiskonda võib pidada ühte kultuuri kuuluvateks (nt Euroopa kultuur, Aafrika kultuur). Ühiskonnad on siiski tugevamalt seotud geograafiliste ja ajalooliste tingimustega, nad eksisteerivad konkreetses ruumis ja ajas ja kujundavad läbi konkreetsete institutsioonide inimeste elusid. A
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
sotsiaalse surve võimalust indiviidile, kes vastvaid tavanorme omaks ei soovi võtta. Sellise indiviidi mõjutamiseks võidakse lõpetada temaga suhtlemine, või jätta ilma hüvedest, mida 16 saavad tavanormide täitjad. 7.2. Kõlblus- ehk moraalinormid Kõlblus on inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl ning südametunnistus. Kõlblus- ehk moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu ning selle alusel hinnatakse inimese käitumist hea ja kurja vahel. Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata. Üldtunnustatud moraalinormid kujundab ühiskond ning need on ajas muutuvad. Iga inimene peaks ise aru saama ja teadma,
kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants-majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt. 4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis. 16. Bürokraatia negatiivsed jooned 1. VÕIMETUS TOIMIDA TAVATUTEL JUHTUDEL. Bürokraatia toimib hästi stabiilse keskkonna tüüpsituatsioonides. 2. EESMÄRGI NIHE. 2a) toimimise tõeline eesmärk kaob organisatsiooniliste eesmärkide taha ära. 2b) kui eesmärk on juba saavutatud, hakkab bür. org-n otsima uusi eesmärke, et edasi toimida. 3. BÜROKRAATLIK LAIENEMINE. PARKINSONI SEADUS. 3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö
Samuti kuulub paketti spordibaasi kasutus, kus toimub ka aeroobika. Teadaolevalt pole võimalik luua positiivset avalikku imagot, kui seda ei toeta positiivne siseimago. Seega lasub iga osakonna juhatajal suur vastutus nii oma töötajate kui klientide ees. Lisaks esmase väljaõppe korraldamisele töökohal, tervisliku ja ohutu töökeskkonna ning tingimuste loomisele, tuleb juhatajal tegeleda ka töötajate emotsionaalset rahulolu puudutavate küsimustega. Kollektiivis töötades peab valitsema üksmeel ning omavaheline koostöö, võrdselt hooliv suhtumine nii klienti kui töötajatesse. Negatiivse tagasiside või eksimuste korral kaasab juht tekkinud situatsiooni analüüsi ka oma töötajad, mille tagajärjel lahendatakse probleemid kiirelt. Väliskliendid on hotelli klienditeenindusega alati pigem rahul olnud. Kiidetud on personali abivalmidust ja positiivsust. Välisimago (avalik imago) valitseb välissihtgruppide seas. Imago teket mõjutab tugevalt oma
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
neandertallased olnud lühemad, jässakad, massiivsete luudega, nende kolju oli kaasaegsest inimesest suurem, nende ajumaht oli 1600 kuupsentimeetrit, oli seega võrreldes suurem tänapäeva inimesest. Kolju oli teise kujuga: laup oli madal, lauba taga olid ajusagarad, mis olid suhteliselt väiksed. Ajusagarad kontrollivad inimeste emotsioone ja tasakaalukust. Neil, kel on saanud need vigastada, neil on raske oma käitumist kontrollida. Neandertallased pidevalt kaklesid ega suutnud kollektiivis elada ning olid metsikud ja hirmsad. Neandertallase kolju teistsuguse kujuga – tingitud jääaja külmast õhust, ellu jäid need, kel oli aju paremini kaitstud külma eest. Sissehingatav õhk ei tohtinud ulatuda ajuni. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik leida tõestust, et neandertallased olid hirmsad ja metsikud, kuid samal ajal on ka leide, mis vihjab neile, kui arenenutele. Arheoloogiliselt on uuritud Krapina koobast Horvaatias, kus on leitud jälgi
soost vanemaga tähelepanu nimel. C. G. Jung. Kollektiivne alateadvus. Arhetüüp. Nende väljendumine kirjanduses. Jung ei keskendu oma psühholoogia-alastel analüüsidel mitte üksikisikule, vaid kollektiivsele alateadvusele. See on omane kõigile indiviididele mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuste algeid. Kollektiivne alateadvus on mingi kollektiivi kogu ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi. Nii näiteks on enamikes kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus
Samuti on võimalik tõsta müüki ning klientide rahulolu. Kui kliendi soove ei kuulata tähelepanelikult ega arvestata nendega, siis läheb ja räägib ta sellest oma tuttavatele, kes võivad hakata seda ettevõtet vältima. /10/ Töötajate kuulamine Juhtkond ei saa endale lubada töötajate mitte kuulamist. Töötajate kuulamine on üheks võiamlikuks toetuse ja aktsepteerimise näitamise viisiks. Töötajate hea kuulamine loob parema õhkkonna kollektiivis, mis omakorda aitab kaasa tootmise paranemisele. /10/ Douglas McGregor`i juhtimisteooria (Y-teooria) järgi tahavad töötajad, et nende ettevõte oleks edukas. Nad tahavad töötada ning saada oma saavutustele vastavat tasu. Kuid et selline teooria töötaks, peavad juhid rääkima vähem ning kuulama rohkem. Järgnevad soovitused aitavad olla parem juht, parem töötajate kuulaja: 1. Aktsepteeri kritiseerimist, kuula töötajate kriitikat avatatud meelega. 2. Ole füüsiliselt tähelepanelik
Oskama kasutada remondil vajalikke mõõteriistu ja töövahendeid. 9.Tegema laeva punkerdamisega seotud töid. Koristama laeva masinaruumi ning teisi laeva tehnilise ekspluatatsiooniga seotud ruume. 10.Osalema laeva õppustes ja häiretes vastavalt laeval kehtestatud korrale.Otsese juhi ja temast kõrgemal seisva isiku seaduslikud korraldused kuuluvad täitmisele kohustuslikus korras. 11.Täitma firmas kehtestatud sisekorra eeskirju ja pidama kinni töödistsipliinist. 12.Hoidma kollektiivis head meeleolu ja sõbralikku õhkkonda.Õigused ja kohustused, mis ei ole määratletud käesolevateametikohustustega, määratletakse kindlaks laeva töö ja ohutusnõuete dokumentatsiooniga, firma peadirektori või laeva kapteni käskkirjaga.
kuulu nimetatud mõiste mitte niivõrd tootmisteguri kapital, kuivõrd hoopiski teguri töö käsitluse alla. Inimkapital hõlmab üldhariduse ja kutseõppe mõjul kujunenud haridustaset, teadmiste, praktiliste oskuste, kogemuste varu ja samuti inimese tervislikust seisundist ja eluviisidest tulenevat töövõimet. Iga ühiskonna eesmärk on suurendada inimkapitali varu, see on inimeste tootmisvõimet, mis kehastub indiviidis, kollektiivis või kogu rahvas. Tänapäevastes tootmistegurite käsitlustes eraldub reeglina neljanda tootmistegurina ettevõtlus (entrepreneurship) ja sellise spetsiifilise töö esindaja ettevõtja (entrepreneur). Ettevõtlus on neljas tootmistegur maa, töö ja kapitali kõrval, mis seisneb ettevõtete asutamises, käigus hoidmises, arendamises ja laiendamises, kusjuures eesmärgiks on tulu saamine.
Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud. Märk on bilateraalne moodustis, abstraktne ja absoluutne keele osa, ja seisab seega väljaspool aegruumi. Märgid moodustavad suhtlemisel koodi, mis võimaldab oma aju sisu teisele avaldada. Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid)
Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud. Märk on bilateraalne moodustis, abstraktne ja absoluutne keele osa, ja seisab seega väljaspool aegruumi. Märgid moodustavad suhtlemisel koodi, mis võimaldab oma aju sisu teisele avaldada. Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid)
millised on karjääri suundumused, millised inimesed meeldivad, vaba aja sisustamine, huvid, milliseid inimlikke väärtusi hindab, millest ise juhindub. · Kokkuvõte intervjuust: ? Kuidas inimene ennast intervjuu käigus tundis. ? Kuidas ta rääkis. ? Kuidas sai aru esitatud küsimustest. ? Kuidas ta mõjus. ? Milline oli riietus. ? Kuidas ta sobiks töötama olemasolevas kollektiivis. · Testimine võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, oskuste jms kohta. Testitakse rangetel teaduslikel alustel ja testid peavad olema kontrollitud. · Teste liigitatakse järgmiselt: ? Võimete ja oskuste testid füüsiliste võimete ja vilumuste määramiseks teatud ülesannete täitmisel. ? Intelligentsustestid määravad vaimset võimekust. ? Isiksustestid määravad iseloomuomadusi.
veini kõrval. KIOKO Kuidas sa meie elu edasi kujutad? KASSINI-IKE Ma ei tea. Sa mõjud mulle hästi. Nad söövad. KASSINI-IKE Lähed homme tööle? KIOKO Jah. Kas sa hakkad ka tööl käima? KASSINI-IKE Kujutad sa mind ette mõnes kollektiivis? KIOKO Kas sa mind kujutad ette viis päeva nädalas kaubalindi taga? Meid on üldse keeruline ette kujutada midagi tegemas. KASSINI-IKE Ei ole. Ma kujutan sind ette vana-aasta õhtul pilvelõhkuja katusel suitsu tegemas, jalad üle ääre. Mitte romantiseeritud suitsidaalsuse pärast. See oleks
kaitset, ning saab seda kaitset paljudest õigusnormidest. Tööõiguse määratlemisel tuleb rõhk panna töölepingu aluselt tekkivatele suhetele. Mitte töötaja kaitsele, kuigi suurem osa tööõiguse norme kaitseb töötajat. Töötajal tekkivad peale tööandja suhted ka teiste töötajatega, ta liitub niiöelda sotsiaalsesse süsteemi nng on üks selles tegutsevatest isikutest. Töötajad sõltuvad töö tegemisel mitte ainult tööandjast vaid ka üksteisest. Ühiselt kujundatakse kollektiivis ka töötingimusi sõlmitakse tööandjaga kolektiiv lepinguid, lahendatakse kollektiivseid töö tülisid. Töölepingu tunnused: Töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja on kohustatud tööandjale kokkuleppitud tööd tegema. Töötaja peab seda tööd tegema isiklikult, mitte kindlustama töö tegemise. Töö tegijaks saab olla üksnes füüsiline isik, mitte äriühing ega muu juriidiline isik.
Kõnevõimet on õige käsitada selle bioloogilises ja sotsiaalses ühtsuses. Bioloogiliselt (geneetiliselt) ei ole inimese kõnevõime päritav, küll on aga inimesel bioloogilised eeldused kõnelema õppida. Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid. Kõnevõime sotsiaalne aspekt seisneb selles, et bioloogilised eeldused realiseeritakse ainult kollektiivis. Lapsele on vajalik kõnekeskkond ja eakohane tegevus, mis aktiviseerib suhtlemist. Kõnevõime realiseerub järgmistel tasanditel: • Retseptiiviie tasand — kõnet ainult (osaliselt) tajutakse. Ilmneb lapsel esimese eluaasta lõpul, hälviklapsel mõnikord mitme aasta vältel. Täiskasvanutel avaldub selline nähtus võõrkeele õppimise algetapil. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes — õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida.
ja olemisvormidesse, pürgimused säilitada, uurida ja mõista pärimust, teha see tuntuks, kaitsta, elustada seda ja hoolitseda selle eest, igal viisil tähtsustades selle tähendust. Honko 22 folklooriprotsessi osa, 12 “esimeses elus”, 10 “teises elus”. I elu: folkloori osaline identifitseerimine seestpoolt, folkloori väljaspoolsed leidjad, folkloori määratlemine, kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine kollektiivis / väljastpoolt, inihimsuhete sünd pärimuste põhjal, pärimuse kogumine, arhiveerimine, teaduskollektiivist tagasiside tulemine, pärimuse ja teaduse vaheline töökava, folkloori teaduslik analüüs.** II elu: pärimuskultuuri emantsipatsioon, folkloori kultuuripoliitiline kasutamine, folkloori kaubaks muutmine, folkloori kaitsmine, pärimuskultuur koolide õppeprogrammides, pärimuskollektiivi vajaduste rahuldamine, folkloori
folkloori enese siirdumine uutesse nissidesse ja olemisvormidesse, pürgimused säilitada, uurida ja mõista pärimust, teha see tuntuks, kaitsta, elustada seda ja hoolitseda selle eest, igal viisil tähtsustades selle tähendust. Honko 22 folklooriprotsessi osa, 12 "esimeses elus", 10 "teises elus". I elu: folkloori osaline identifitseerimine seestpoolt, folkloori väljaspoolsed leidjad, folkloori määratlemine, kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine kollektiivis / väljastpoolt, inihimsuhete sünd pärimuste põhjal, pärimuse kogumine, arhiveerimine, teaduskollektiivist tagasiside tulemine, pärimuse ja teaduse vaheline töökava, folkloori teaduslik analüüs.** II elu: pärimuskultuuri emantsipatsioon, folkloori kultuuripoliitiline kasutamine, folkloori kaubaks muutmine, folkloori kaitsmine, pärimuskultuur koolide õppeprogrammides,
tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Sotsiaalsete normide funktsioonid: - Ühiskondlikes suhetes ühtse korra loomine - Sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsuse saavutamine - Juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis vähendamine Sotsiaalsete normide liigid: - Moraalinormid – inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted, on seotud kõitumise eetilise hinnanguga. - Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on sätestatud korporatsiooni dokumentides, kohustuslikud liikmeskonnale ja nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. - Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel.
raamidesse. Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse. Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme liigitatakse: · Moraali normid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. · Korporatiivsed normid käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. · Tavad harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid.
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
Seda peavad järgima kõik indiviidid, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiku. Norm. Regul., on nüüdisaegse sots regulatsiooni aluseks. Eelis: ühtne kord ja stabiilsus ühiskonnas Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooniga. Sotsiaalne norm- üldise sisuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM: Moraalinormid- mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid- käitumisreeglid, mis on kehtestanud organisatsioon oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemiseks selle sees ja suhetes teistega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel, lähedane moraalinormile. Sinna hulka käivad ka traditsioonid, kuid on vähem seotud emotsioonidega. Religioossed normid- usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga ja ka
Gini koefitsient -- näitab sissetulekute jaotuse ebaproportsionaalsust Sotsiaalne ebavõrdsus Mõiste _ Sotsiaalne ebavõrdsus on oma olemuselt hüvede ja ressursside erinev jaotus inimeste, perekondade ja gruppide vahel, tegelikult ka territoriaalselt ja riikide vahel Liigid Staatuseline ebavõrdsus palk, tulud, varandus, omand, majandustegevus jne; Poliitiline ja poliitilisest korrast tulenev ebavõrdsus omada võimu ja autoriteeti, domineerida parteis, kollektiivis, seltskonnas; omada kodanikuõigusi või taluda poliitiliste võimaluste piiranguid jne; Kultuuriline ebavõrdsus elustiili ja käitumisstiili erinevused, subkultuurist tulenevad erinevused realiseeruvad ebavõrdsusena; Religioosne, usuline ebavõrdsus tööalane, hariduslik, abiellumise ja perekonna loomise eelistatus või piiratus; Rahvuslik, etniline ebavõrdus teisest rahvusest või teise etnilise kuuluvusega isikute
Sotsiaalne norm on ühiskonnas levinud käitumisootused, mille aluseks on antud kultuuris ihaldusväärseks ja sobivaks peetav. Tavad - ajalooliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ning juhtudel. (Käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest.) Moraalinorm Mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Tavad, mida tuleb järgida ja mille eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms. Seadused (õigusnormid) - reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid politsei, kohtud, vanglad.
Bühler- psühhoanalüütiline teooria, s.t. mäng annab rahuldust. Bytendyk- noor mängib sellepärast , et on noor! Aluseks üldisemad tungid. Elkonin- lapse mäng on sotsiaalsete suhete modelleeerimine. Lapse mäng on ajaloolise arengu tulemus. Mida vaja teada: Jälgib aktiivselt ümbritsevat Elutingimuste muutumisega muutuvad mängud Mäng tegelikkuse loominguline peegeldamine Opereeritakse teadmistega Avalduvad kollektiivis Vajalik suunamine Ei tohi lapse eest ära mängida Mängus 3 staadiumi: Tegelemine esemetega Esemete proovimine (selle käigus tihti lõhutakse) Täiskasvanu tegevuse matkimine. Hakkavad tegevust eraldama esemetest. Huvipakkuv tegevus joonistamine Algul matkiva kritseldamise periood Omaette rääkimine joonisega Joonistused on justkui teiseks keeleks
juhu kohta antud ettekirjutuse järgi ja konkreetse isiku suhtes. Puudus: tüüpsituatsioone tuleks lõpmata palju läbi töötada, ühesed lahendid puuduvad, tuleb mängu lahendaja suva. 2. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemises organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni
suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele). Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane) Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega.
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile...
abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu (ehk religioossed) normid, välise kultuuri (ehk kombestiku) normid ning õigusnormid. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu. Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Tava
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
saata. Iga inimene kannatab haiguste all. Mida paremad on olme- ja elukeskonnas tingimused ja teadlikum tervislik toitumine, seda vähem on haigusi. Ja vastupidi. Välja- ja sisseränne. Miks on vajalik välja- ja sisseränne? Möelge. Tööpuudus. Tööpuudus on alaline ja kardetav ühiskonnaelu nähtus, mis tekkib nöudluse ja pakkumise vahekorrast turgudel. 15.Tööviljakus. Me tutvusime eespool nende tingimustega, mis määravad ära kollektiivis tehtava tööhulga. Asudes edasi tingimuste juurde, milliste kaudu määratakse tööviljakus ja töö kvaliteet. Vaatleme, miks üks inimene ühe ja sama aja jooksul toodab rohkem kui teine, ja et tema on töö veel teisest parem. Olgu kõigepealt tähendatud, et selliseid tingimusi on väga palju ja et neid kõiki ei jõua esile tuua. Palju on neid põhjuseid, miks inimene midagi paremini või halvemini teeb. Igaüks on seda oma ümbruses tähele pannud ja ka iseenese juures tundma õppinud
Reguleerimist vajavate ühiskondlike suhete erisused nõuavad ka erinevat normatiivset regulatsiooni. See erinevus võib seisneda kas reguleerimise iseloomus, rakendavates meetodites või jõus. Vastavalt sellele reguleerivad inimeste käitumist erinevad sotsiaalsed normid. Inimeste käitumist reguleeritakse täiesti erinevate normidega: moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu normid, välise kultuuri normid ning õigusnormid. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimeste käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu( ausebaasu, õiglaneebaõiglane jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, kuid hindavad alati isiku käitumist ja moraalinorm on aluseks teistele sotsiaalsetele normidele.
Eelis võimaldab luua ühtse korra ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsust, vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puudus ei arvestata konkreetse situatsiooni kordumatust. 8 Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalsete normide põhiliigid: · moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. · korporatiivsed normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. · tavad harjumusel põhinev käitumisreegel · religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni
ringlusreeglite kirjeldamisel. Mitte iga eneseväljendus ei lähe käibele ja selle mõtted teooriaid ei hakata laialdaselt jagama. Selleks et kultuuriline tekst oleks levikus peab ta olema kollektiivselt aktsepteeritud. Esiteks sümboolne ja praktiline võim. Võivad olla ühe grupi inimeste käes kui ei pruugi. · Praktiline võim otsuste tegemine on delegeeritud või enda kätte haaratud, mingi rühma inimeste poolt. · Sümboolne võim Kollektiivis toimib ka sümboolne võim, inimesed kes on eeskujuks, kelle arvamused on olulised. Valdav osa ka praegustest viisidest võimu vaadelda on mõjustatud Marxist Engeli teooriast ajalooline materialism. Saksa teoreetik Karl Marx (18181883), ja ajalooline materjalism. · Ajalooline materialism Nägemus et üks elu valdkond määrab väga olulisel määral ära missugune on elu, inimestevahelised suhted.
Kõne ei ole, KÕNE ARENG et selles punktis motorone ja kaugemal midagi ei juhtu, tegemist on võrguistikuga, teatud ulatuses, kas valdaval tmotoorne, retseptiivne või haarab. WERNICKE JA BROCA, lisa Sundlus geneetiline, elame kollektiivis. Tuleb kõne järk-järgult. 10 kuuselt keskmiselt premotoorsed piirkonnad, vaja sisekõne jaoks, reagerida teise kõnele. Selle düsfunktisooni öelakse 4 sõna, norm on, et 1 aastaselt peaks olema 5 sõna, 1.3 peaks kõndima. 2 aastaselt korral ehholaalia ehk järgikordamine. Teatud perioodis laps kordab ja õpib, kui 3 a laps ja tulevad laused. Eesti lastel sõna lamp tuleb kiirelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
