EV on parlamentaarne, riigipeal on vaid esindusfunktsioon ja riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise dekreet. Immuniteet e saadikupuutumatus – parlamendi liikme võib kriminaalvastutusele võtta vaid riigikantsleri taotlusel parlamendi enamuse nõusolekul, kohe võib kinni võtta otse kuriteo sooritamisel. Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. Valitsus on TÄITEVVÕIMU organ. Kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Portfelliga ministrid juhivad ministeeriumi, portfellita ministrid ei juhi ministeeriumi (nt. regionaalminister) ja võtavad osa valitsuse tööst, neil on hääleõigus. Parlamendis on hääleõigus vaid peaministri ametisse seadmisel, mitte aga üksikute ministrite üle otsustamisel. Valitsuse pädevus on laiaulatuslik – viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste täitmist
Nende valdkondade loetlemisel lähtuti 18. sajandi lõpu arusaamadest ühiskonnaelu valdkondadest. Föderaalne Ülemkohus on aga välja töötanud nn. föderaalkongressi eeldatava pädevuse teooria. Selle kohaselt on föderaalkongress pädev vastu võtma seadusi uutes ühiskonnaelu valdkondades. Valimised ja referendum § 1. Valimiste mõiste ja liigid Valimisteks nimetatakse protseduuri, mille abil hääletamise teel vähemalt kahe kandidaadi hulgast moodustatakse mingisugune kollegiaalne organ või antakse volitused mingile ametiisikule. Siin on oluline, et oleks kaks kandidaati. Kui kollegiaalne organ otsustab ametikoha täitmist hääletamise teel üheainsa talle esitatud isikuga, siis on tegemist mitte valimise, vaid nimetamisega. Ainuisikulisele organile (presidendile) võib aga nimetamiseks esitada mitu kandidaati. Mitme kandidaadi hulgast tema poolt ühe nimetamist valimistena ei käsitleta, sest hääletamist ei toimu.
keskvõimu kui ka kohahalduse tasandil; 3) korraldada kogu täidesaatva võimu organite tegevust; 4) riigieelarve projekti koostamine; 5) riigieelarve raha ja riigivarade käsutamine ja kasutamine; 6) üldise riigimajanduse ehk avaliku halduse korraldamine; 7) riigikaitse ja riigikaitsetööstuse korraldamine; 8) välissushtlus, väliskaubanduse korraldamine; 9) koostöö riigipangaga; 10) vaba ettevõtluse ja kohlaike omavalitsuste saneerimine Struktuur: Valitsus on alaline kollegiaalne organ, mille koosseisu kuuluvad ministrid, võivad kuuluda veel portfellita ministrid, abi- või aseinistrid. Valitsust teenindab oma kantselei. Eestis riigikantselei. Valitsusjuhi (peaminister, USAs president) positsioon erinev. Töövormiks istung, mis on reeglina kinnine. Töökorraldus riigiti erinev. Otsused sünnivad kas: 1) enamuspõhimõttel 2) konsensus- ehk üksmeelepõhimõttel – saavutatakse kompromiss Istungid võivad olla kas formaalsed või reaalsed või ka
Vabariigi Valitsus vastu määruse "Lennuliiklustasude maksmise kord ja määrad ning maksmisest vabastamise alused", kus on sätestatud, et lähtudes lennundusseaduse §st 47 Vabariigi Valitsus määrab: jne. Siin on konkreetne viide volitusnormile; määrus peab olema vastu võetud kindla protseduuri, s.o. kindlate üksteisele järgnevate toimingute kaudu. Näiteks kehtestab Vabariigi Valitsuse määrus valitsusele esitatavate eelnõude kooskõlastamise korra. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, siis eeldab määruse vastuvõtmine valitsuse istungil nõutud kvoorumi olemasolu jne.; määrus peab vastama kehtestatud vorminõuetele. Riigi Teataja seaduse kohaselt peab Vabariigi Valitsuse ja ministri määrustel ning teistel õigusaktidel olema pealkiri, õigusakti väljaandja, kuupäev, number. Vabariigi Valitsuse määruse teksti järel tuuakse ära määrusele allakirjutanud peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri nimi. Ministri
Vabariigi Valitsus vastu määruse "Lennuliiklustasude maksmise kord ja määrad ning maksmisest vabastamise alused", kus on sätestatud, et lähtudes lennundusseaduse §st 47 Vabariigi Valitsus määrab: jne. Siin on konkreetne viide volitusnormile; määrus peab olema vastu võetud kindla protseduuri, s.o. kindlate üksteisele järgnevate toimingute kaudu. Näiteks kehtestab Vabariigi Valitsuse määrus valitsusele esitatavate eelnõude kooskõlastamise korra. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, siis eeldab määruse vastuvõtmine valitsuse istungil nõutud kvoorumi olemasolu jne.; määrus peab vastama kehtestatud vorminõuetele. Riigi Teataja seaduse kohaselt peab Vabariigi Valitsuse ja ministri määrustel ning teistel õigusaktidel olema pealkiri, õigusakti väljaandja, kuupäev, number. Vabariigi Valitsuse määruse teksti järel tuuakse ära määrusele allakirjutanud peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri nimi. Ministri
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
asus Marienburgas ( Ida- Preisimaa). Ordu Liivimaa osa võimukandjaks maameister (eluaegne amet). Võimukompetents suhteliselt lai: juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; vägede juht; ilma tema allkirjata määrused ei kehtinud; sõjalise varustuse abiline ordumarsal. Valitseti foogtide või komtuuride kaudu (foogt allus komtuurile). Ülesandeks: admin.võim, maksude võtmine, kohtuvõim, sotsiaalsete küsimuste lahendamine. Ordukorraldus kollegiaalne, ordumeister võttis otsuseid vastu koos kapiitlitega, viimastel ka seadusandlik funktsioon (sisemääruste tegemine), veel ka sõja ja rahu küsimused, maksud, varustuse eest hoolitsemine ja piiritülide lahendamine. Komtuuride ja foogtide juures lossikapiteel (nõueandja). Ordu ei olnud vasallide esinduskogu, puudus nõukogu ja maapäev. Vasallid: omasid 3 liiki õigusi : 1) võis mõista kohut oma talupoegade üle
Haldusorgani esindamine (sisepädevus) Sisepädevus määrab kindlaks, kes haldusorganis töötavatest või sinna nimetatud ametiisikutest on volitatud organi nimel ametlikke toiminguid tegema. HMS § 8 lg 2: "Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti". Mõistet "valla- või linnavalitsus" kasutatakse eriseadustes ja määrustes kahes tähenduses: 1) kollegiaalne otsustuskogu 2) linnapea või vallavanema poolt juhitav täidesaatev asutus. Erinevad pädevuse jaotamise võimalused KOV-s: Kui seadus või Vabariigi Valitsuse või ministri määrus volitab haldusülesannet täitma kohalikku omavalitsusüksust tervikuna, s.o valda või linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut, siis peab omavalitsusüksuse sisepädevuse, volitatud asutuse või ametniku vastavalt KOKS § 22 lg-le 2 kindlaks määrama volikogu
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja se...
Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeal on suur võimuulatus ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel (näit USAs valib presidendi siiski valijameeste kogu). Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Osa neist võib olla nn portfellita ministrid (ilma ministeeriumita ministrid). Praeguse seaduse järgi ei tohi valitsuse liikmete arv olla üle 15. Peaminister esindab valitsust, juhatab selle istungeid ning juhib ja ühtlustab valitsuse tegevust. Valitsus annab seaduse täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi, peaminister annab üksikküsimuste otsustamiseks korraldusi, minister annab välja määrusi ja käskkirju.
täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. Sotsiaalsed programmid jäid põhilises osas ellu viimata. Nõukogude vabariik tekkis pärast 1917. a revolutsiooni Venemaal. Seda iseloomustas eelkõige riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Valimised olid üldised ja ühetaolised, täidesaatvad organid olid nõukogude juures ja neile aruandvad. Riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan (Ülemnõukogu Presiidium), ainuisikuline riigipea puudus. Rahvademokraatlik vabariik tekkis nendes Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. Säilis suuremas või väiksemas osas senine riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol, mõnes riigis (Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik jne) oli ainuisikuline riigipea. Riikides, kus säilitati
pärisliikmeteks ja liikme kandidaatiks (ajalehtede peatoimetajad nt). Üle 11 liikme see büroo ei läinud. See büroo käis koos iga nädal regulaarselt. Just selles büroos otsustati kõige olulisemad küsimused - kõige olulisem võimuinstitutsioon. Kõik olulisemad küsimused arutati büroos läbi ja pandi paika. Esimese sekretäri sõna oli kaalukam kui teiste oma, aga seal ei olnud ainult teerulli toimimist. See oli tolle aja kontekstis kollegiaalne otsustusorgan. Liiduvabariigi büroo käis regulaarselt koos. Selle büroo puhul oluline meeles pidada seda, et Moskva kontrollis kõikide liiduvabariikide ja oblastite tegevust. Büroo istungite protokollid tuli vormistada, tegemist ei olnud ainult otsuste kirja panemisega, see kokkusaamine stenografeeriti. Need dokumendid tuli vormistada 3 eksemplaris, millest 1 tuli nädal jooksul saata Moskvasse. Tegelikult oli see väga tõhus kontrollivahend Moskva jaoks. See ka distsiplineeris kohapeal
ja sõjalist status quo’d. Eriti juhul kui status quo rahuldab sõjaväe huve. 26 3.1. Otsene sõjaväeline võim – selle järgi on sõjavägi otseselt vastutav kogu tsiviilühiskonna administratsiooni üle. Käsud ja otsused tehakse sõjaväe ametnike poolt ja viiakse ellu läbi militaarse käsuliini. Armeest saab valitsus ehk kollegiaalne kogu, kes koosneb kõrgematest sõjaväe juhtidest (junta) ning teeb kõik poliitilised otsused. Tegelikkuses on ka tsiviilisikud kaasatud. Avalikeks teenistujateks jäävad siiski tsiviilisikud, kes alluvad juntale. Peamine võimuallikas on jõud. Ennetavateks taktikateks on arreteerimised või teatud kõrvaldamised. 3.2. Kaudne sõjaväeline võim – tsiviilsed poliitilised institutsioonid töötavad, aga seda sõjaväe kontrolli all. Tsiviilvalitsus peab arvestama sõjaväe vetoga. 3
määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. TsMS § 595 lg 2 p 3 tuleb analoogia alusel kohaldada ka maksekäsu kiirmenetluses. Seega kui maksekäsu kiirmenetlust korraldaval kohtunikuabil tekib kahtlus maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimes, peab ta andma maksekäsu kiirmenetluse üle kohtunikule. Kohtu koosseis asja arutamisel on kas ainuisikuline või kollegiaalne. Esimeses kohtuastmes menetleb asja kohtunik ainuisikuliselt. Teise astme kohus lahendab kõiki vaidlusi kollegiaalselt, kolmeliikmelises koosseisus . Ringkonnakohtu esimees võib kaasata kohtu koosseisu esimese astme kohtuniku, kes ei tohi olla asjas ettekandja ega eesistuja. Korraldavaid menetlustoiminguid võib ringkonnakohtunik teha ainuisikuliselt .Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.02.2011.a. määrus Lunjova ja Pilipenko asjas (3-2-1-172-10) rõhutab, et
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
·algatamine (algatamise õigus on Riigikogu fraktsioonil, liikmel või komisjonidel ja Vabariigi Valitsusel); ·arutamine ja vastuvõtmine; ·väljakuulutamine (kui president ei ole nõus seadust välja kuulutama, kuid Riigikogu ei pea selle muutmist vajalikuks). Täidesaatev võim Eesti Vabariigis. www.valitus.ee Eestis teostab täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ilma ministeeriumita ministreid nimetatakse portfellita ministriteks. Praeguse seaduse järgi võib Eestis olla kuni 15 ministrit. Üldjuhul on valitsuse istungid kinnised. Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi, peaminister annab üksikküsimuste otsustamiseks korraldusi, minister määrusi ja käskkirju. Ministeerium jaguneb osakondadeks. Ministeeriumi struktuuriüksuste (talitused,bürood) tööd
·algatamine (algatamise õigus on Riigikogu fraktsioonil, liikmel või komisjonidel ja Vabariigi Valitsusel); ·arutamine ja vastuvõtmine; ·väljakuulutamine (kui president ei ole nõus seadust välja kuulutama, kuid Riigikogu ei pea selle muutmist vajalikuks). Täidesaatev võim Eesti Vabariigis. Eestis teostab täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ilma ministeeriumita ministreid nimetatakse portfellita ministriteks. Praeguse seaduse järgi võib Eestis olla kuni 15 ministrit. Üldjuhul on valitsuse istungid kinnised. Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi, peaminister annab üksikküsimuste otsustamiseks korraldusi, minister määrusi ja käskkirju. Ministeerium jaguneb osakondadeks. Ministeeriumi struktuuriüksuste (talitused,bürood) tööd
·algatamine (algatamise õigus on Riigikogu fraktsioonil, liikmel või komisjonidel ja Vabariigi Valitsusel); ·arutamine ja vastuvõtmine; ·väljakuulutamine (kui president ei ole nõus seadust välja kuulutama, kuid Riigikogu ei pea selle muutmist vajalikuks). Täidesaatev võim Eesti Vabariigis. Eestis teostab täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ilma ministeeriumita ministreid nimetatakse portfellita ministriteks. Praeguse seaduse järgi võib Eestis olla kuni 15 ministrit. Üldjuhul on valitsuse istungid kinnised. Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi, peaminister annab üksikküsimuste otsustamiseks korraldusi, minister määrusi ja käskkirju. Ministeerium jaguneb osakondadeks
Armee on erilises priviligeeritud seisuses. Paljudel juhtudel armee sekkub, et kaitsta olemasolevat sotsiaalset ja sõjalist status quo’d. Eriti juhul kui status quo rahuldab sõjaväe huve. 3.1. Otsene sõjaväeline võim – selle järgi on sõjavägi otseselt vastutav kogu tsiviilühiskonna administratsiooni üle. Käsud ja otsused tehakse sõjaväe ametnike poolt ja viiakse ellu läbi militaarse käsuliini. Armeest saab valitsus ehk kollegiaalne kogu, kes koosneb kõrgematest sõjaväe juhtidest (junta) ning teeb kõik poliitilised otsused. 3.2. Kaudne sõjaväeline võim – tsiviilsed poliitilised institutsioonid töötavad, aga seda sõjaväe kontrolli all. Tsiviilvalitsus peab arvestama sõjaväe vetoga. 3.3 Autoritaarne bürokraatia – eriline sõjaväeline režiim, kus valitsev koalitsioon koosneb sõjaväelastest, kes on enamuses, kuid kaasatud on ka tsiviilametnikud
aasta parlamendireformi järel. Valitsuse eelkäijaks oli Inglismaal kuninga salanõukogu. Kuni XIV sajandini vastutasid kuninga salanõuni- kud ainult kuninga ees, kuid XIV sajandi algul (kuningas Edward II ajal) omandas parlament impiitsmendi õiguse õiguse mõista kohut ka kuninga salanõunike üle. Eestis teostab vabariigi valitsus täidesaatvat riigivõimu põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Osa neist võib olla nn portfellita ministrid (ilma ministeeriumita ministrid). Praeguse seaduse järgi ei tohi valitsuse liikmete arv olla üle 15. Üldjuhul on valitsuse istungid kinnised. Peaminister esindab valitsust, juhatab selle istungeid ning juhib ja ühtlustab valitsuse tegevust. Valitsus annab seaduse täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi, pea-
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
kehtivaks ja täidabki ettekirjutuse - see on autonoomne imperatiivne kohustus (kohustuse allikas ei ole st sotsiaalsed enam täitja ise, vaid teine subjekt; tegemist on isikliku vahekorra (suhtega) kahe või enama subjekti vahel - normid! käsu või keelu andja ning selle täitjaga, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja); 3) ainuisikuline või kollegiaalne subjekt, kes on NB! Siit algab sotsiaalse normi, autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob sh ka õigusnormi tasand; st kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse sotsiaalne norm algab sotsiaalse (imperatiivsed ettekirjutused), millised reguleerivad grupi tasandist, lõppedes kogu paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, ühiskonnaga vaid üldistes huvides - see on heteronoomne kohustus,
kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruse andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (valla- ja linnavalitsusel). Valitsus on üldkompetentsiga kollegiaalne riigiorgan, kes teostab igapäevast riigijuhtimist, täites parlamendi suuniseid. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi. Vabariigi Valituse määrus on normatiivse iseloomuga üldakt (nt määrused valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korrladamiseks), korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid
Nõukogude vabariik sotsialistliku riigi vormina tekkis pärast 1917.a revolutsiooni Venemaal. Seda iseloomustab eelkõige riigi kõikidel tasanditel (külast kuni liitriigi kesktasandini välja) rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Nõukogudesse valimised on (1936. aasta põhiseadusest alates) üldised ja ühetaolised, täidesaatvad organid (täitevkomiteed) on nõukogude jauures ja neile aruandvad. Riigipea ülesandeid täidab kollegiaalne riigiorgan (Ülemnõukogu Presiidium), ainuisikuline riigipea puudub. Kehtib üheparteiline süsteem. Nõukogude vabariik lakkas olemast.NSV Liidu lagunemisega iseseisvateks riikideks 1991.aastal Rahvademokraatlik vabariik tekkis nendes Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II Maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. Nendes riikides säilis tihti suuremas või väiksemas osas senine riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol, mõnes riigis (nagu näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
