vabariigi vormis. - Pariisi kommuun 1871. aastal, sotsialistliku vabariigi esimene katse. Kestis veidi enam kui 2 kuud. *Seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille eesotsas oli täidesaatev komisjon. - Nõukogude vabariik sotsialistliku riigi vormina tekkis pärast 1917.a revolutsiooni Venemaal. *Ainuisikuline riigipea puudus – riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan (Ülemnõukogu Presiidium). - Rahvademokraatlik vabariik tekkis nendes Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. *Suuremas või väiksemas osas säilis tihti nendes riikides senine riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol. Mõnes riigis (nt Tšehhoslovakkia, Vietnam, Korea) oli ka ainuisikuline riigipea. * Riikides, kus säilitati vormiliselt mitmeparteiline süsteem, pidid kõik parteid tegutsema kommunistliku või
· Aitab saavutada kõrget meisterlikkust. · Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest · Enesehinnangu tõus · Alluvatelt oodatakse ideid ja soovitusi · Tunne, et sinu talenti vajatakse ja arendatakse edasi. · Toetav ja kollegiaalne organisatsioonilise käitumise mudel. Kuid paljud juhid kardavad oma õiguste vähenemist, kui need delegeerida alluvatele. Vähenenud õigused aga tähendavad aga vähenenud võimu. SOBIB LAIALDASELT KASUTAMISEKS VABA EHK MITTESEKKUV STIIL( free- rein, lassez- faire) · Juht väldib võimu ja vastutust
Kas on ikka piisavalt aega ... - "pronkssõdur" Situatiivsed tegurid (möödaniku mõjud, stereotüübid) - nt sotsiaaldemokraatliku lähenemisega seotud kompleksid seoses minevikuga Avaliku poliitika peamised elluviijad institutsioonid (ametlikud ja mitteametlikud). Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused. Milles seisneb valitsusasutuste ülesannete duaalsuseprobleem. Avaliku poliitika institutsionaalsed osalised Demokraatlik-institutsionaalne vaade 1)Esinduskogud: Parlament kui kollegiaalne organisatsioon: plenaaristung, komisjoni istung, hääletamine; Saadikud: parteid, fraktsioonid; Suhtluskanalid: komisjonid; Tugistruktuurid: kantselei, nõunikud 2)Täidesaatev võim: *Valitsuskabinet - peaminister, ministrid Valitsuse tugistruktuurid riigikantselei *Administratiivne tasand -Koordineerivad ministeeriumid; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Siseministeerium; Välisministeerium; Liiniministeeriumid- Funktsionaalsed ministrid *Ametid ja inspektsioonid
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus
16) Nimetage 3 privileegi, mis olid keskaegsel linnal · Mõned linnad muutusid linnvabariikideks, mida valitses raad · õigus ise oma asju otsustada, kaubelda ja raha vermida. · Linnaõhk tegi vabaks, selles mõttes olid linnakodanikud õiguslikult kaitstud · Enesemaksustamise õigus 17) Mis ülesannet täitis raad keskaegses linnas? Selgitage mõne lausega. Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Algselt oli rael kaks koosseisu, mis täitsid ametiülesandeid kordamööda, nii et puhkav koosseis sai tegelda oma elatise teenimisega.
töötajate pideval enesetäiendamisel, on alus õpimotivatsiooni kujunemiseks olemas. Koolitusele eelnevate tegevuste süsteemsusest ja põhjalikkusest sõltub olulisel määral nii osalejate õpimotivatsioon kui ka koolituse tulemuslikkus tervikuna. Koolitusjuhi ülesandeks on koolituse kavandamise ühe osana koolitajate meeskonna moodustamine, mille ühise töö väljundiks on asjakohane õppeprogramm, hea meeskonnatunnetus ja kollegiaalne vastutus koolituse õnnestumise eest. Koolituse hindamise meetodid on vaatlus, grupitöö, intervjuu, enesehindamine, küsimustikud.
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus
·Kustutamine, väljasuretamine, jahenemine - ebasoovitava tegevuse puhul kõrvaldatakse soodsad tagajärjed, näiteks pole juht töölise eksimuse puhulenam sõbralik. 14 Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatlik -kogu võim kuulub juhile. Sobib kriisiolukorras, kui on vaja väga kiiresti otsustada. Autokraatne org.mudel. juht otsustab ainuisiklikult. Osalev (demokraatlik) - võim on detsentraliseeritud. Toetav ja kollegiaalne mudel;arutatakse,kõik koos;juht otsustab üksinda. Sobib laialdaselt.vaba ehk mittesekuv- juht väldib võimu ja vastutust. Liidri roll on minimaalne. Otsustab grupp. Sobib loomitöö juhiks Eristatakse kolme liidristiili: 1. autokraatlik stiil: kogu võim on koondunud juhile; juhtimisküsimused lahendab ainuisikuliselt; alluvate töö täpselt eeskirjade järgi; range kontroll alluvate üle, eksimise hirm; alluvaid mõjutab ähvarduste, karistustega; alluvatel vähe
Moodsas mõttes kartellid. Kodanik (burgensis, bürger, citizen, citoyen) - linnaelanik, vaba inimene, kes omab kindlat sissetulekut, enamasti krunti linnas. Kodanikuõigus oli kallis ja taganõutav hüve. Raad kujutas enesest linnakodanike ees olevat nõukogu, kuid samas tegelik võim oli üsna kitsa kihi käes – need olid perekonnad, keda saksamaal nimetati raevõimelisteks. Raad (saksa Rat "nõu, nõukogu") ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti
Moodsas mõttes kartellid. Kodanik (burgensis, bürger, citizen, citoyen) - linnaelanik, vaba inimene, kes omab kindlat sissetulekut, enamasti krunti linnas. Kodanikuõigus oli kallis ja taganõutav hüve. Raad kujutas enesest linnakodanike ees olevat nõukogu, kuid samas tegelik võim oli üsna kitsa kihi käes need olid perekonnad, keda saksamaal nimetati raevõimelisteks. Raad (saksa Rat "nõu, nõukogu") ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti
ja istungite läbiviimise kord; Funktsionaalne struktuur: Riigikogu komisjonid RK analüütiline keskus, võimaldab kontrollida Valitsuse esitatud ettepanekuid, tasakaalustada Valitsuse seadusandlikku jms. tegevust; Poliitiline struktuur fraktsioonid: poliitilised keskused, kes genereerivad otsuseid rahvalt saadud võimu alusel; Riigikogu juhatuse 3-4 funktsiooni 1. Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. 2. Riigikogu juhatus: 1) korraldab Riigikogu esindamist ning vajaduse korral kehtestab üldised juhised Riigikogu liikmete välislähetuste kohta; 2) võtab eelnõusid Riigikogu menetlusse ning määrab neile juhtivkomisjone; 3) otsustab Riigikogu täiendava istungi toimumise ning valmistab ette täiendava istungi päevakorra;
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, ...
· Kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine Maria Montessori (1870-1952) - toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile · Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika · Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe · Õppimine tegevuse kaudu · Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Rudolf Steiner (1861--1925) · Tsükliõpe · Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused · Kollegiaalne juhtimine · Waldorfkoolid - kunstiline aspekt kasvatuses ·Lapsekeskse kasvatuse eelised ja ohud ? Mõelgem sellele: kool kui erinevate meetodite sümbioos kas ka tavakoolis, kas ka mulle ? Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad. Rahvusvahelised võrdlusuuringud Võrdlev koolikorraldus uurib: Hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis Võrdleva koolikorralduse allikad:
- Eurojust – õigualasele koostööle kaasaaitaja, õigusinstrumentide tõrgeteta toimimise tagaja. - Ajaloolised erinevused: europol üks esimesi institutsioone selles valdkonnas (al 1995), eurojust on hilisem (ametlikult al 2002). - Erinevused lähenemises: europol keskendub rohkem efektiivsele eesmärkide täitmisele, eurojust keskendub rohkem kooskõlale õigusega. - Erinevused struktuuris: europol hierarhiline, eurojust kollegiaalne – võim kolleegiumil, kuhu kuulub esindaja igast liikmesriigist, kolleegiumi esindab president. - Rahastus: mõlemaid rahastatakse EL ühistest vahenditest. Mõlemal koormus aina kasvab ja ülesandeid tuleb juurde rohkem, kui eelarve võimaldaks. Sarnasused: - Mõlemal endiselt lissaboni-eelse riikidevahelise koostöö iseloom - Kumbki ei asenda riigisiseseis asutusi, nad ainult toetavad nende tööd:
esindajad, kelle elukutsed ning haridus on erinevad. Nüüdisaja valitsus eelistab mitmesajaliikmelisele esinduskogule väikseid töörühmi ja eksperte. Valitsus käsutab tänapäeval märksa võimsamaid mõjutusvahendeid, näiteks seaduste juriidilist ekspertiisi, samuti pole ministrite esinemisel parlamendi täiskogu ees enam endist tähendust. Seetõttu pöördub võimuharude vastastikune kontroll üha enam valitsuse kontrolliks seadusandja üle. b) Kas peaminister ja alluvad või kollegiaalne otsustuskogu? Algselt oli peaministri roll tagasihoidlik ning ta täitis valitsusjuhi ülesandeid lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Eesti Vabariigi algusaastatel oli Konstantin Päts samaaegselt pea- ja siseminister, Otto Strandman ning Ants Piip aga pea- ja sõjaminister. Tänapäeva peaminister on kujunenud juhtivaks tipp-poliitikuks, mõnedes Euroopa riikides ka sisuliseks riigipeaks. Nii esindab Euroopa Liidu tippkohtumistel Suurbritanniat peaminister ja Saksamaad liidukantsler
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
ladudesse. 12. Otsustamine Otsustamine on raske ja keeruline psüühiline töö. Kokku langevad teadmised, mõtted, tunded, fantaasiad. Otsustamine on sünteetiline tegevus. Tuleb sünteesida majanduslikku, tehnilist, õiguslikku ja inimest käsitlevat infot. Otsustamine eristab juhti alluvast. Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: · Bürokraatlik · Professionaalne- kollegiaalne · Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaal- kollegiaalselt toimub otsustamine kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumite ja
Juhtimis alused Mõisted 1. Organisatsioon organisatsioon on defineeritud kui inimrühma, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. 2. Formaalne organisatsioon Ehk ametlik organisatsioon. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. 3. Mitteformaalne organisatsioon ehk mitteametlik organisatsioon. *Struktuur puudub 4. Primaarne organisatsioon Inimestele meeldib koos teatud tööd teha 5. Sekundaarne organisatsioon tähtis on tulemus 6. Juht - Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. 7. Juhtimine Juhtimine on teadus. Juhtimise eesmärk on kindlustada inimeste koostegevuse koordineeritus. Juhtimine on ka kunst. Optimaalne otsustamine. 8....
6) kooli personali ametijuhendite kinnitamine 7) õpilaste kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine; 8) kooli eelarveprojekti koostamine ja eelarve täitmise tagamine; 9) teiste tema pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamine. 6.11. Direktoril on õigus oma pädevuse piires välja anda kooli töötajatele ja õpilastele täitmiseks kohustuslikke käskkirju ja järelvalveorgani tehtud ettekirjutustest. Kooli nõukogu 6.11. Nõukogu on kooli juures alaliselt tegutsev kollegiaalne otsustuskogu, kelle ülesanne on jälgida kooli õppe - ja kasvatustegevust ning teha ettepanekuid selle parendamiseks. 6.12. Kooli nõukogusse kuuluvad kooli omaniku esindaja, direktor, pedagoogide esindaja, lastevanemate esindaja, omavalitsuste esindaja ja teised mittetulundusühingu juhatuse ettepanekul. Kooli omaniku esindaja valib ja kutsub tagasi mittetulundusühingu üldkoosolek. Pedagoogide esindaja valib ja kutsub tagasi kooli õppenõukogu.
jõuti Inglismaal pärast 1832. aasta parlamendireformi. Valitsuse eelkäijaks oli Inglismaal kuninga salanõukogu. Kuni XIV sajandini vastutasid kuninga salanõunikud ainult kuninga ees, kuid XIV sajandi algul (kuningas Edward II ajal) omandas parlament impiitsmendi õiguse, st õiguse mõista kohut ka kuninga salanõunike üle. Eestis teostab Vabariigi Valitsus täidesaatvat riigivõimu põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või ministeeriumide ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Osa neist võib olla nn portfellita (ministeeriumita) ministrid. Praeguse seaduse järgi ei tohi valitsuse liikmete arv olla üle 15. Valitsuse istungid toimuvad Stenbocki majas (maja kuulus krahv Jakob Pontus Stenbockile ja valmis 1792). Üldjuhul on valitsuse istungid kinnised. Peaminister esindab valitsust, juhatab selle istungeid ning juhib ja ühtlustab valitsuse tegevust. Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega
JUHTIMISE ETAPID I Planeerimine Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, ku...
33. ringkonnakohtu pädevus, kohtulahendise edasikaebamise kord, tähtajad, sisu ja vorminõuded Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju. Apellatsioonimenetlus toimub ringkonnakohtus e. teise astme kohtus. Tsiviilasju arutab tsiviilkolleegium, kohtupidamine on kollegiaalne, mis tähendab, et asja arutab kolm kohtunikku, kellest üks on asjas ette kandev kohtunik. Apellatsioonkaebusele on samuti sätestatud vormi ja sisu nõuded (TsMS § 633). Apellatsioonkaebus tuleb vormistada A 4 formaadis, eesti keeles ja see peab sisaldama muu hulgas: - kaevatava otsuse teinud kohtu nimetust, otsuse kuupäeva ja tsiviilasja numbrit; - apellandi selgelt väljendatud taotlust, milles tuleb ära märkida, millises ulatuses apellant esimese astme
(riigivõimu esindusorganid, riigipea, täidesaatva riigivõimu organid, justiitsorganid); valitavad ja nimetatavad riigiorganid; päritavad riigiorganid; riigiorganid volituste kestuse alusel; riigiorganid tsentralisatsiooni ja dekontsentratsiooni alusel; riigiorganid subordinatsiooni alusel; riigiorganid struktuuri alusel; riigiorganid subordinatsiooni ning antavate õigusaktide hierarhia alusel; valimissüsteemid; valimisõigus: valimine kui valikute tegemine, kollegiaalne ning ainuisikuline esindus, valimisõiguse üldprintsiibid, valimise organisatsioon, valimissüsteemid; valimisõiguse sisu: vabade valimiste üldprintsiibid (üldine, ühetaoline ning otsene valimisõigus, salajane hääletamine), aktiivne ning passiivne valimisõigus, kodanike õigused valimisorganisatsiooni ja -süsteemi kujundamisel, kodanike õigused kandideerimisel, kodanike õigused kandidaatide esitamisel, kodanike õigused hääletamisel, valimise garantiid;
11. Eelistungi protokollist nähtub, et hageja soovis asja arutamisel rahvakohtunike osavõttu. 07.mai 2004. a kohtuistungil osalesid rahvakohtunikud, kuid kahel järgneval kohtuistungil vaatas kohtunik asja läbi ainuisikuliselt. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Rahvakohtunikke nõutakse, aga seadus menetluse toimumise ajal peab neid ka ette nägema. Kuna uues seaduses nt ei ole enam neid, siis ei pea. võimalik 2 vastandlikku seisukohta milleks on rahvakohtunikud? et oleks kollegiaalne arutamine ja rahvale lähemal mida teha siis, kui oleks olnud 1 asemel 3? o riigi ja rahva raha raiskamine, kui siis tühistada ja tagasi saata o 3 pead on parem kui 1 pea, st ei riku õigusi, vaid annab suuremad õigused RK: kui on ette nähtud ainuisikuline arutamine, aga arutatakse kollegiaalselt, pole probleemi; kui ette nähtud kollegiaalne, aga arutatakse ainuisikuliselt, siis on probleem, sest kollegiaalse
a. konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes b. dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte d. horisontaalne – halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. e. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem a. Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. b. Kollegiaalne süsteem: organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem a. Territoriaalsüsteem:
1) algatamine (algatamise õigus on Riigikogu fraktsioonil, liikmetel või komisjonidel ja Vabariigi Valitsusel); 2) arutamine ja vastuvõtmine; 3) väljakuulutamine (kui president ei ole nõus seadust välja kuulutama, kuid Riigikogu ei pea selle muutmist vajalikuks). Täidesaatev võim Eesti Vabariigis Eestis teostab täidesaatvat võimu põhiseaduse ja seaduste alusel Vabariigi Valitsus kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ilma ministeeriumite ministreid nimetatakse portfellita ministriteks. Praeguse seaduse järgi võib Eestis olla kuni 15 ministrit. Üldjuhul on valitsuse istungid kinnised. Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi, peaminister annab üksikküsimuste otsustamiseks korraldusi, minister määrusi ja käskkirju. Ministeerium jaguneb osakondadeks. Ministeeriumi struktuuriüksuste (talituste, büroode)
Kui seda ei tehta, siis teeb ta riigikohtule ettepaneku tunnistada see üldakt õigustühiseks. 2. Õiguskantsleril on õigus Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmisel. 3. Õiguskantsler täidab Eestis ombudsmani (vahemees) rolli. 4. Kord aastas peab ta esinema Riigikogu ees aruandega ja ülevaatega õiguslikust olukorrast Eestis. Vabariigi Valitsus 1. Talle kuulub kõrgem täitev võim Eestis. 2. Ta on kollegiaalne organ, st, et otsuseid võtavad vastu hääletades. 3. Istungid toimuvad neljapäeviti ja on kinnised. 4. On olemas väljasõidu istungid ja kabineti istungid. Ministeerium 1. Minister on ministeeriumi poliitiline juht 2. Kantsler juhib ministeeriumi ametnike. 3. Minister võib võtta abiministri. 4. Asekantslerid. 5. Ministeeriumi sees on osakonnad, bürood ja talitlused. 6. Väljaspool on ametid ja inspektsioonid. Valitsuse tagasiastumine: 1
Korralduse andis täitevkomitee esimees või aseesimees oma täitevkomitee otsuste või kõrgemalseisvate organite otsuste ja korralduste konkreetseks täitmiseks. Korraldust võib pidada käsuks või nõudeks. Otsuste aluseks võib olla seadus, seadlus, valitsuse määrus või korraldus. Otsus kehtis vastava linna, rajooni, alevi, küla vms territooriumil ja selle täitmine oli kõigile kohustuslik. Otsust võis teha ainult kollegiaalselt. 6. Valitsusasutuse kollegiaalne akt jõustati ministri käskkirjaga. 7. Ministeerium Otsused Peale Konstitutsiooni konstitutsioonis järgi kirjeldatute Normatiivide
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioon...
otsustusprotsess). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas n Valitsusjuhi esiletõus ja valitsusesisese hierarhia süvenemine. Suured nõudmised ministrile: generalist ja spetsialist Valitsuste sisu n Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisi-kuliselt kabineti ja kontrollib seda täielikult n Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju poliitika kujundamisele, koordinatsioon liidri pärusmaa, samas kollegiaalne n Segmenteeritud: on jagunenud kaheks või rohkemaks poolautonoomseks üksuseks (USA: kabinet ja presidendi kantselei, NSVL) n Meeskonnavalitsus: valitsusjuhi ja ministrite vastastikune sõltuvus ja koostöö n Assambleevalitsus: eri rühmade kompromiss Tõhus valitsus suudab n Ühitada konfliktsed eesmärgid tervikstrateegiate raames. Järgida prioriteete vastandlike huvide korral, et huvid ei hakkaks valitsuse üle domineerima
dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte 28 o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem - organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: - haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimen...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
juhtudel vaidlus jääda potentsiaalseks. Nii näiteks on abielu lahutamisel enamasti poolte vahel kokkulepe ning kohtu roll on pigem lahutuse vormistamine kui ühe poole kasuks otsuse tegemine. 28. juunil 1992 hakkas kehtima Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Koosseis Kohus võib olla nii ainuisikuline (koosneda ühest kohtunikust) kui kollegiaalne (koosneda mitmest kohtunikust). Madalama astme kohtud on tavaliselt ainuisikulised; kõrgemates astmetes on tavaliselt võimalik moodustada suuremaid kolleegiume. Kohtute funktsioonid: Rahu tagamine - rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks. See väljendab riigi tähtsaimat funktsiooni - tagada sisemine julgeolek. Avaliku võimu kontroll - üks kohtute funktsioone on kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega.
tüüpiline, sagedasti esinev või iseloomulik kõikides tundides. Kui tegemist on tüüpilise, „Tõhus“ vähegi tähenduslikus mõistes peab hõlmama ka väärtusi, mille poole me „tõhusa õpeta- sagedase kordarikkuva käitumisega, on targem kõnealuse õpilasega töötamiseks koostada mise“ abil püüdleme. Põhiväärtused nagu kõikidest õpilastest lugupidamine ja võrdne kohtlemine kollegiaalne lähenemiskava (alates lk 182). (õiglus) on igas vanuses õpilaste seas üleüldiselt omaks võetud kui „tõhusa“ õpetamise eeldused. On hulk tõhusale õpetamisele iseloomulikke jooni, mis ilmnevad igas vanuses õpilastega ja
kehtestamine; 6). Erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamine 16.3 Riigikogu sisemine korraldus: - Riigikogu struktuur Riigikogus on 101 liiget, kes valivad endale 3-liikmelise juhatuse. Riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse ning teevad juhatusele ettepaneku oma liikmete nimetamiseks komisjonidesse. Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. Riigikogu struktuur: 1). Riigikogu juhatus (Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. Riigikogu juhatus on 3-liikmeline: Riigikogu esimees, Riigikogu I aseesimees ning Riigikogu II aseesimees).; 2). Riigikogu komisjonid: a). Alatised komisjonid nt kultuurikomisjon; b). Erikomisjonid nt - Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; - Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon; c). Uurimiskomisjonid praegu ei ole ühtegi; d)
- kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 34 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem - organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: - haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem
kas eelnõu lasta lõpphääletusele Kolmandal lugemisel saavad parandusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Opositsioon - Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised Koalitsioon IRL, Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? Peaministri kandidadi nimetab president Ministrite nimetamist juhib peaminister, eluiga mõjutavad erakondade omavahel läbisaamine ja kui valitsuse moodustanud erakondade vaated on sarnased kestab kauem 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 199092 Edgar Savisaar 1992 jansept Tiit Vähi 1992 94 Mart Laar
Linnad kasvasid järk järgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa-asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. ·Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Kõige kõrgem magistraat oli justiitsbürger, teine tähtsuselt oli kassabürger (linna vara ja rahad). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
soovide kohaselt just nii, s.t. see on üksikisiku vaba tahte akt ehk autonoomne kohustus. 2) Üks inimene annab teisele inimesele kohustuse või veenab teist tungivalt käituma üksnes teatud viisil, mida kohustatu loebki enda kohta kehtivaks ja täidabki ettekirjutise. See on autonoomne imperatiivne kohustus; tegamist on isiklike suhetega kahe või enama subjekti vahel, milles lõpliku otsuse, kas täita või mitte, teeb ikkagi käsu saaja. 3) Ainuisikuline või kollegiaalne objekt, kes on autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse (imperatiivsed ettekirjutused), mis reguleerivad paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, vaid üldiste huvides. See on heteronoomne kohustus, mis realiseeritakse vajaduse korral sotsiaalse surve abil. Just siit algab sotsiaalse normi, sh. Õigusnormi tasand, s.t. sotsiaalne norm algab sotsiaalse grupi tasandist, lõppedes kogu ühiskonnaga. 2
devolutsioon: unitaarriik muutub liitriigiks allaheitmine e alistumine: suveräänne riik tunnustab teise riigi ülemvõimu, sellesse inkorporeerudes 63. Tutvusta riigi süsteemi. Riigiaparaadi osad ja nende rolli üldiseloomustus. Riigi süseemi teisased osasid. Riigi süsteemi esmased elemendid: seadusandliku riigivõimu organid (parlament) riigipea, valdavalt täidesaatev organ, üldjuhul ainuisikuline (president, kuningas), aga ka kollegiaalne (presidentuur) täidesaatva riigivõimu organ: valitsus õigus- e. justiitsorganid Riigi süsteemi esmased ja teisased elemendid ning nende seisund (staatus) on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ning teistes õigusaktides. Seisundi sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: a) juriidiline laad: suhe rahvaga ja kuhu element paigutub riigi süsteemis, elementide omavahelised suhted ja seosed, teostatava võimu iseloom ja ulatus
Ülesanded ja pädevused §87 ülesanded: loend (nagu ka RK, VP); lahtine (erinevalt VP-st); avardamine seadustega (erinevalt RK-st, kellel täiesti lahtine); järgib PS struktuuri (seadusandlus, riigieelarve, välissuhted). Valitsemine: esitab RK-le seaduseelnõusid ning välislepinguid (p4), koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle RK-le (p5); suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust (p2); osaleb EL otsustusprotsessis. Haldus: p1, 3, 5, 6, 7, 8. §88 koosseis: kollegiaalne organ, kuni 15 liiget, min 7 (pärast tööle asumist võib vähendada, min 3, peaminister saab olla üksi 21 päeva); ministrid- ministeeriumi juhtivad ja portfellita; ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad määrab peaminister, ametinimetus peab viitama ministri pädevusele ja vastutusvaldkonnale. Üht ministeeriumit võib juhtida 2 ministrit. Ministrite loetelu on vaba, peaministri valida, mida vajalikuks peab: ettepanek VP-le, tema valib
Kohahaldusorganid organid, mis asuvad maakondades ning täidavad oma haldusülesandeid maakonna piirides (nt maavalitsused) 2. Isikute paljususe järgi: a. Ainuisikulised organid. b. Kollegiaalsed organid. c. Mõlemad koos (nt Rahvusraamatukogu organiteks on nõukogu ja peadirektor) 3. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: a. Monokraatne haldusorgan. Vabariigi President, Maavanem (see ei tähenda, et neil poleks juures abilisi) b. Kollegiaalne haldusorgan nt VV, nõutud, et otsuse vastuvõtmiseks on kohal üle poolte ja otsus võetakse vastu häälteenamusega. Ministeeriumind, inspektsioonid, ametis neil on juhid, kindlad. Kuna on vaja konkreetselt piiritleda haldusorganite pädevus, pole nad juriidilised isikud. Selle põhjuseks on asjaolu, et haldusorganid on ülesehitatud hierarhilisel süsteemil, et tagada teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Samas välistatakse nii asjaolu, et üks
a (ka 1234). Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond allusid mõlemad Riia peapiiskopile, kellele allus ka Ida-Preisimaa. Piiskop oli katoliku kiriku korralduse järgi kõrgem kohalik võimukandja. Ta alistus küll paavstile, kuid kohapeal omas ta suurt võimu. Talle kuulus ka kiriklik kohtumõistmise võim, mis tähendas ka administratsiooni. Selle järgi oli ta oma diotseesis ülemkohtunik, kelle otsustele võis edasi kaevata ainult paavstile. Aja jooksul tekkis piiskopi juurde kollegiaalne nõuandeasutus- toomkapiitel, mis valis oma liikmed ise. Liikmeid 6-8. tähtsaim amet oli praost, kelle ülesandeks oli väline esindus ja vajaduse korral piiskopi asendamine. Järgmine oli dekaan- toomkapiitli eesistuja, kes ajas toomkapiitli asju ja valvas korra järgi jumalateenistustel. Scoholasticus oli koolikorralduse juht ja ühtlasi toomkooli direktor. Koosseisu kuulusid ka: oeconomus ehk desaurarius, kes oli finantsasjade korraldaja; uksehoidjad, lauljad jne.
Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem
Seadlus e dekreet on riigipea normatiivne õigusakt, mille jut jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Seadusjärgne akt on juriidiliselt jõult seadusest madalam. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis on seadusest ja riigipea norm aktist madalam. Määruste andmise õigus on valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla-ja linnavalitsustel. Vabariigi valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim, ta on kollegiaalne riigiorgan, kes teostab igapäevast riigijuhtimist, täites parlamendi suuniseid. Annab määrusi ja korraldusi oma f-oonide teostamisel. Minister annab määrusi(normatiivne) ja käskkirju(mittenormatiivne) seaduste alusel ja nende täitmiseks. Kohalikud omavalitsused otsustavad kohaliku elu küsimusi. Norm akti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Jõustumise kord on kehtestatud õigusaktideda
PS § 87 p 3 korraldab seaduste, RK otsuste ja VP aktide täitmist PS § 87 p5 korraldab riigieelarve täitmist PS § 87 p6 annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi PS § 87 p7 korraldab suhtlemist teiste riikidega PS § 87 p8 kuulutab loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguste leviku tõkestamiseks välja erioukorra Vabariigi valitsuse koosseis PS § 88 – VV kuuluvad peaminister ja ministrid kollegiaalne organ, kuni 15 liiget (alustad peab olema MIN 3 liiget) *kui peaministri teovõime on piiratud 21 päeva, peab ta tagasi astuma ministrid: - ministeeriumi juhtivad ministrid - ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid, enam neid ei rakendata) ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad määrab peaminister, ametinimetus peab viitama ministri pädevuse ja vastutusvaldkonnale
eelmised kaks, lisaks contra legem; valmistada parlamendile seaduseelnõusid, anda arvamusi parlamendi seaduseelnõudele; tsentraliseeritud haldussüsteemi kui ka kohahalduse konstrueerimise õigus; täidesaatvate organite töökorraldus; riigivara kasutamine ja käsutamine; avaliku sektori majanduse korraldamine; riigikaitsetöö korraldamine; välissuhtlus; riigi raharingluse kontroll; ettevõtluse, kohalike omavalitsuste, regionaalprogrammide toetamine jne. Valitsus on alaline kollegiaalne organ, koosneb mõne valdkonna või portfellita ministritest. Justiitsorganid Õigusemõistmise ja õiguskorra kaitse; õiguse rakendamine oma spetsiifilises valdkonnas ja viisil. Õigusemõistmine on kohtu ainupädevus. Kohtusüsteemi struktuuri alusel jaotamine: 1) astmetu - üksainus kohus, sisaldab internseid struktuuriüksusi, mis üksteisega koordinatsioonisuhetes; 2) astmeline: a) kõrgema kohtu alluvuses vähemalt üks aste alamaid kohtuid;
ekspertiisi, samuti pole ministrite esinemisel parlamendi täiskogu ees enam endist tähendust. Seetõttu pöördub võimuharude vastastikune kontroll üha enam valitsuse kontrolliks seadusandja üle. Loomulikult ei tähenda eeltoodu, nagu ei piira valitsuse võimu enam miski Kuni ühiskonnas säilib erakondade ja survegruppide paljusus ning järgitakse võimude lahususe printsiipi, ei saa ministrid võimu ainult enda huvides kasutada. 4.1.2 Kas peaminister ja alluvad või kollegiaalne otsustuskogu? Algselt oli peaministri roll tagasihoidlik ning ta täitis valitsusjuhi ülesandeid lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Eesti Vabariigi algusaastatel oli Konstantin Päts samaaegselt pea- ja siseminister, Otto Strandman ning Ants Piip aga pea- ja sõjaminister. Tänapäeval on peaminister kujunenud juhtivaks tipp-poliitikuks, mõnedes Euroopa riikides ka sisuliseks riigipeaks. Nii esindab Euroopa Liidu tippkohtumistel Suurbritanniat peaminister ja Saksamaad liidukantsler
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
