10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks
sõjalisi kohustusi ning nii jäid valitsemisohjad kohaliku aadli hulgast määratud valitsusnõuniku kätte. Ametlikult eksisteerisid Eesti- ja Liivimaa hertsogkonnad. Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaal rüütelkonnad. Rüütelkondade oma valitsuslik võim põimus tihedalt provintsivõimuga. Aadel tegi valitsemisotsuseid Maapäeval (Landtag). Maapäeva otsused fikseeriti maapäevaretsessis. Maapäevade vaheajal juhtis rüütelkonda maanõunike kolleegium. Jäi püsima Rootsi-aegne kroonuametkond. Kuberneridel oli kõrgem kohtuvõim. Kubermangu asjaajamine käis läbi kantselei, teine suurem ametkond oli majandusamet ehk ökonoomia (kroonumõisate haldamine, mõisatelt laekuvate maksude kogumine). Valitsevate ametike hulgas olid kameriirid (arvestas makse välja), rentmeister (kogus maksud kokku), Tallinnas valitses linnusefoogt (haldas riigile kuuluvaid hooneid),
maailma muuseumides. · 1578 Balthasar Russowi ( Pühavaimu kirikuõpetaja) "Liivimaa Kroonika" , teos alamsaksakeelne, Russow ise oli arvatavasti eestlane Eesti kolme kuninga valduses · XVI saj. lõpus Lõuna-Eesti Poola valduses, usuline vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. katoliku usu levitamine Venemaale. · 1583 asutati jesuiitide ordu , millel oli oluline koht hariduselul , peamine keskus Tartus. Asutatakse kolleegium, mille raames hakkab tegutsema gümnaasium, tõlkide seminar, kus õppekeel toimus ladina keeles. Õppis ka eestlasi. Maarahva hulgas poolehoid, sest jutlused olid eesti keeles. · Põhja-Eestis rootsi võim - Eestimaa hertsogkond. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, Karl IX rõhutas talupoegade olukorra 4 parandamise vajadust, kuid uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastuseisu.
Valitsesid Eestit sisuliselt kolm rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. Tähtsamad olid Eesti- ja Liivimaa oma, üks keskusega Tallinnas, teine Riias. Rüütelkonda ei kuulund mitte kõik aadlikud ega aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev , kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liimeil. Nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd igal rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Balti kubermane eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehti peale rubla ja taaler. Kõide seda kokku nimetati Balti erikorras. 1739. Aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsiooni ei saa siiski sõna-sõnalt võtta. Päris õigusetu ei olnud talupoegade olukord isegi mitte Otto Fabian von Roseni ajal. Talupoegade olukord jäi kahtlemata raskeks, kuid nüüd saadi õnneks mõneks ajaks rahu nii otsesest sõjategevusest kui katkutaudidest. 18. Sajandit võib ka
80-83 j lk. 86-87) Vana- Liivimaa tähtsaim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu ja Saare- Lääne piiskopkond. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal Lääne- Europas. Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel. Sinod-- piiskopkonna vaimulike koosolek Kirikukatsumised-- kontrolliti, kuidas kuulutatakse jumalasõna, kuidas preestrid rahvast õpetavad, millised on usuelu väärnähtused Toomkapiitel-- kõrgeim vaimulike kolleegium Missa-- pidulik jumalateenistus katoliku kirikus Suuremahulise töö maarahva harimisel ja jumalateenistustel tegid kihelkonnapreestrid. Neid aitas ülal pidada kirikukümnis, koguduseliikmete annetused ja maalapilt saadav tulu. Rahvale tuli jagada seitset sakramenti (ristimine, leeritamine, laulatus, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine) ja õpetada jumalasõna. (Meie Isa palve, 10 käsku ja "Ave Maria") Erinevate mungaordude kloostrid Eestis keskajal
rohkem eesti keele eripära Johan Skytte- Tartu ülikooli rajamisel üks võtmetegelasi August Wilhelm Hupel- oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 1764 1804, kodu-uurija ja literaat. August von Kotzebue- kirjanik, kes asutas 1784. aastal Tallinnas Eesti esimese teatritrupi Anton Thor Helle- tõlkis Vana Testamendi eesti keelde Mõisted: Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-Liivimaa, maapäev, maanõunike kolleegium, rüütelkonna pealik, maamarssal, meeskohtud, maakohtud- maakonna tasandil kohus Liivimaal, Ülemmaakohus, Õuekohus, adrakohtud, sillakohtud, reduktsioon, restitutsioon, aadlimatriklid, George Browne, asehalduskord, linnaduuma, rüütelkond, jesuiidid, superintendent, pietism, hernhuutlased Rahulepingud (aeg, osapooled, sisu): Jam Zapolski- 1582. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Poola vahel, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale Pljussa- 1583
Riik ja religioon · suhtusid jumalatesse aupaklikult, tehes neile annetusi kuna riigi edu sõltus just jumalatest · kujutasid jumalaid panteoni sarnaselt · ennete tõlgendamisega tegelesid preestrid ehk augurid. Endeid tõlgendati ainult väga tähtsate sündmuste puhul. Endeid loeti välja nt ohvritalituse sujumist või loodusnähtusi · tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all · preestrid jagunesid kolleegiumiteks- tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium, seda juhtis ülempreester · pontifeksid jälgisid riiklike tähtpäevi ning korraldasid pidustusi
Käesoleval juhul pole aga sõnade „ja“ ning „teised“ lauseehituslik vahekord selline. KVTS § 164 lg 1 sõnastuse järgi tekib teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastel, vanematel ja lesel õigus toetusele sõltumata sellest, kas neil Perekonnaseaduse järgi oli õigus saada hukkunult ülalpidamist. Teistel isikutel tekib KVTS § 164 lg 1 sõnastuse järgi õigus toetusele, kui nad olid Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel. Kolleegium on seisukohal, et KVTS § 164 lg 1 sõnastus on sellisena selge ja ühemõtteline.“ Loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. Selle eesmärk on välja selgitada õigusakti või õigusnormi mõistlik eesmärk. Süstemaatiline tõlgendamine Süstemaatilise tõlgendamise aluseks on põhiseaduse ja õigussüsteemi ühtsuse ehk koherentsuse idee. Idee iseenesest on vana ja leidub ka näiteks 1938. aastal jõustunud
· Kameti gild - Tallinna käsitööliste selts, kuhu kuulusid sakslased. · Oleviste gild - Tallinna käsitööliste selts, kuhu kuulusid eestlased. · Toomgild - Toompea käsitööliste selts. · Skraa põhikiri; · Tsunft - käsitööliste selts. · Gild - kaupmeeste ühendus. · Piiskop - oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. · Sinod - vaimuliku järelvalve viis. · Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. · Kanoonik toomhärra; · Praost - kapiitli eesotsas olev isik; · Dekaan - praostist järgmisel tähtsusel paiknev isik kapiitlis. · Missa - pidulik jumalateenistus; · Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; · Vikaar kirikuõpetaja; 18. Isikud: · Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal.
pärimisõiguse kaitse. 69. Raad Valitses linna. Koosnes raehärradest. 70. Gild kaupmeeste või tsunftide ühendus. 71. Tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus. 72. Skraa (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 73. Rõugemaja/hospidal/seek koht kus hoiti haigeid. 74. Vaekoda linna kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone 75. Toomkapiitel Toomhärrad-kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel. kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 76. Toomkirik piiskopikirik 77. Klooster kiriku, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat eluviisi. 78
Baltisaksa aadlikelt võeti riigile kõik rootsi ajal läänistatud maad ja kõik varem saadud maad, mille valdusõigust nad dokumentaalselt tõestada ei suutnud. Liivimaal läks riigi kätte 5/6 ja eestimaal üle poole mõisatest. Kõik talupoegade kohustused mõisa ees kanti vakuraamatusse. Taluperemehed vabastati peksukaristusest. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati. 1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust, maanõunike kolleegium kaotati. *Suur nälg 1695.1697. oli kõikjal PõhjaEuroopas ikaldus. Linnades oli nälga surnuid vähem kui maal, sest seal olid viljavarud. Nälga suri Eestis umbes 70 000 75 000 inimest. Rootsi vedas samal ajal Eestist vilja välja. 1697. sai Rootsi kuningaks 15aastane Karl XII. Põhjasõda *Sõja algus ja Narva lahing Põhjasõda algas Kuramaale koondatud Saksi vägede üllatusrünnakuga Riiale ööl vastu 12. veebruari 1700. Linna
ROOTSI AEG! Regent asevalitseja Gustav Adolf suri 1632 aastal Saksamaal Lützeni lahingus. Pärast seda asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Tema asemel valitses riiki Axel Oxenstiern. Kui ta sai troonile, siis astus ta 1654 aastal troonilt tagasi. Maariik- kujunes välja 17. Sajandi keskpaigal, kui tunnustati rüürelkondade võimupiire. Eesti jagunes kaheks kubermanguks, Eesti ja Liivimaaks. Edais tulid rüütelkonnad, siis omavalitsus ja siis maanõunike kolleegium. Kristiina valitsemise ajal toimus ulaysuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui ka rootsi aadlikele. Redukstioon- Riigimaade osaline tagasivõtmine valitsuse poolt. Rootsis tehti nii aga Eestis ei tulnud sellest aöguses midagi välja.
mõisakoormisi, mille suuruse määras mõisnik. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) Asehalduskord-1783.a. Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Kehtis ainult Katariina II valitsusajal. o Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) o Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. o Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. o Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi Daatumid 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 Roseni deklaratsioon 1739 esimene eestikeele täielik Piibel 1739 koolikohustus Eestis
Ehkki oma eesõiguste kaitsel järeleandmatud, ei muutunud rüütelkonnad siiski täiesti suletuks, vaid täiendasid end ise indigenaadiõiguste andmisega uutele suguvõsadele, kelle nimed lisati aadlimatriklisse. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Linnasid juhtis raad, mis end ise täiendas kaupmeeste ja juristide esindajate hulgast, ühendades endasse seadusandlikud, haldus- ja kohtufunktsioonid. Linnade kodanikkond ja elanikkond ei kattunud sugugi, enamusel elanikest, kes kuulusid valdavalt alamkihti, ei olnud kodanikuõigusi. Alamrahvast, omakorda, moodustasid enamuse eestlased. Balti erikorda kaitses ka baltisaksa aadli nende väikese arvuga võrreldes
laevnikke. 54. skraa tsunfti põhikiri. Määras ära meistri ja tsunftiliikmeks saamise tingimused ja töötamise reeglid. 55. tsunftisundus kohustus kuuluda tsunfti. Erialase tegevuse esmane eeldus. Ilma kohata tsunftis ei tohtinud kaubandusega linnas tegeleda. 56. piiskop kristliku maailmapildi kandjad. Vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid (kuna olid tavaliselt võõramaalased). 57. toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast. nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. 58. pildirüüsted - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne) Nimed 59. Tacitus Rooma riigi kõnemees ja ajaloolane. On ühes oma tekstis rääkinud aestidest, kes pidavat olema sveebide sarnased ja keel on sarnane Britannia keelele. 98. aastal. 60
Liivimaa konstitutsioonidega 1582.aastast sai Liivimaast taas katoliiklik piiskopkond.Vahepeal luterlaste poolt ära võetud kirikud anti tagasi katoliiklastele.Tollane Roomakatoliku paavst oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ning Liivimaad käsitleti võtmealana protestantliku Skandinaavia ja skismaatilise Venemaa vahel, mistõttu pöörati väga palju tähelepanu Liivimaale. Tartu jesuiitide residentsis kasvas välja kolleegium, mis asutas ka gümnaasiumi.Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste,venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele.Asutatud gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles kuid, misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka emakeeles.Kultuuri ja rahva muutus toimus ka suurelmääral tänu Liivimaa sõjale,
sõda). 1Mõisted: 2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika" - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi
põhjustel.Avalikkus siis veel positiivsest dopinguproovist ei teadnud,kuid kuulujutud olid siiski liikvele pääsenud.Peale Postimehes ilmunud artiklit,kus esmakordselt avalikult väideti,et A- proov osutus positiivseks,otsustas Eesti Suusaliit korraldada pressikonverentsi,kus kinnitati fakti positiivsest dopinguproovist.Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon(FIS).Andrus Veerpalu ise eitab keelatud aine kasutamist. FIS-i kolleegium kuulas ära Andrus Veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid.Lõplik otsus langetati 23.augustil 2011 aastal.See otsus jättis Andrus Veerpalu dopingu kasutamises süüdi ning määras talle 3-aastase võistluskeelu.Andrust esindanud vandeadvokaat Aivar Pilv andis mõista,et võimatu ei ole õigluse saamiseks pöördumine Rahvusvahelise Spordiarbitraazi Kohtu poole. 6.LÕPETUSEKS. Eesti rahvas oli avalikuks tulnud faktidest sokeeritud.Kuid
ise foogti, seejärel saavutab linn iseseisvuse finantsiliselt ja lõpuks omandab õiguse kehtestada ise linnades õiguskorda. Linnade poliitiline tähendus kasvas koos nende jõukuse ja majanduse arenguga ning nende erihuvid põrkusid nii mõnigi kord maahärrade huvidega, tekkisid konfliktid. Esimeste linnade iseseisvumise ehk omavalitsuste tekkimise protsess saab alguse Itaalias 13. sajandil. Omavalitsuse organ kannab nime "raad" ehk nõukogu. Omavalitsusüksuseks võis olla ka scabinide kolleegium. Kohtu eesistujaks oli foogt, temale lisaks olid kohtus ka scabinid ehk hirsinikud ehk õiguse eest seisjad. Tihtipeale võtsid nad mingil ajal linna põhilised administreerivad ülesanded üle. võis olla, et linna eesotsas võis paralleelselt olla nii raad kui scabinide kolleegium, kes jagasid omavahel valitsusülesandeid. Põhjapool Alpe elasid aadlikud enamasti väljaspool linna asuvates linnustes. Itaalia linnade juurde
Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused).
tootmiskollektiiv. * Ülesehitus rangelt hierarhiline, põhiline struktuuritüüp püramidaalne (kaldkirjas võivad puududa) VÄLJAANDJA Toimetaja Kolleegium Asetoimetaja Asetoimetaja Vastutav sekretär, sekretariaat Osakond Osakond Osakond Kohalik korrespondent Kohalik korrespondent Tehnilised talitused Muud allüksused * Toimetuse liikmed jaotati staatuse järgi kahte ossa: juhtijad ja täitjad. Juhtijate hulka kuulusid toimetaja, asetoimetaja(d), kolleegium, vastutav sekretär. Täitjad olid osakonnad, eri- ja kohalikud korrespondendid, tehnilised talitused. * Töö iseloomu järgi jaotati: sisulised töötajad ( e loomingulised töötajad) ja tehnilised töötajad. * Suuremates toimetustes lisajaotus olenevalt töötajate asukohast: toimetuse aparaat 8kõik allüksused, töötajad, kes paiknesid toimetuse ruumes) ja väljaspool aparaati olevad töötajad (kohalikud korrespondendid). TÖÖKORRALDUS:
Muutused administratiivses jaotuses: · E/m kuulub. Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski · L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused Roseni deklaratsioon (1739) Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule
4. Riigilõiv 2. Ringkonnakohus-riigilõiv 2.1 Vaidlustamine-3 kohtunikku(tsiviil,kriminaal ja haldusasjad) 3. Riigikohus-kassatsioonikautsjon-makstakse riigikohtu arvele-tagastatakse-1. Kui rahuldatakse nõue,täielikult 2. Nõue rahuldatakse osaliselt. Ei tagastata,kui nõuet ei rahuldata või ei arutata. Riigikohus *3 kohtunikku-kassatsioon,arutaja kassaator *tsiviil,kriminaal,haldusasju-3 kolleegiumi *põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium ERAÕIGUS Kaubandusõigus Ühinguõigus Tsiviilõigus: 1.Asjaõigus 2.Pärimisõigus 3.Võlaõigus 4. Perekonnaõigus AVALIK ÕIGUS 1.Riigiõigus 2.Haldusõigus 3.Kriminaalõigus 4.Finantsõigus 5.Sotsiaalhooldeõigus ÕIGUSSUBJEKTID Füüsilised isikud-isik Juriidilised isikud: Seaduse alusel loodud õigussubjekt. 1.eraõiguslikud-äriühingud(OÜ, AS jne, eraorganisatsioonid, mittepoliitilised (korteriühistu), mittetulundusorg (spordiklubid jne), sihtasutused (fondid jne)
Ajaloo KT kordamisküsimused 1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõus...
Rootsi rünnakut. 4. Asehalduskord: muutused administratiivses jaotuses: · E/m kuulub. Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski · L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused 5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused Negatiivne asehalduskorra puhul.: · kõigi piirimaade ühtesulamine Venemaaga 6. 1739.- Rouseni deklaratsioon :
Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning finantseerimistehinguid; Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on; Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud. Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President , 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ), 5) ametnik , 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid : 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President , 3) Eesti Pank , 4) Riigikontroll , 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid , 2) kaitsevägi , 3) Riigikantselei , 4) maavalitsused, 5) ametid ja
13. õigus on headuse ja õigluse teadus. 14. 15. 16. 17. kiitusega 18. loodus arvestab Contractus IV kääne TEKST VII 1. kehalised asjad; kehatud asjad; 2. Vallas või liikuvad asjad; kinnised asjad; 3. Asdendatavad asjad; mitte- asendatavad asjad. 4. maha jäetud asjad 5. looduse poolt kõigile määratud asjad; 6. riik, vabariik; riigi asjad; avalikuks kasutamiseks asjad; 7. asjad jumaliku seaduse all; religioosed asjad; sakraalsed asjad; pühad asjad; 8. matuse kolleegium, ühing; preestrite kolleegiumid 9. auväärt senaatorid; 10. usu hea uskne valdamine; ülekohtune valdamine 11. õiglane valdamine; ebaõigluslik valdamine 12. harilik ääremärkus; 13. ühiskondlikud viljad; tsiviilviljad/looduslikud viljad 14. karistus- või pärisorjad; riigi orjad; avalik ori 15. otsene omand; jaotatud omand; kaudne omand; 16. ühekülgne leping; kahekülgne leping 17. hea usu leping; õiguslik leping 18. näilik müügitehing; 19
Spordiala : kergejõustik (kümnevõistlus) Tulemus : 8641 punkti Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endinemurdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordneolümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Aasta : 2002,2006 Spordiala : suusatamine (15 km klassika) Tulemus : 37:07.4 ja 38:01.3 Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977Tartus)
Riias või Toompeal haldasid oma haldusala sõjaväge; nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd; jälgis rahatulekut ja -kasutust kubermangus; hoolitses avaliku korra eest; hoolitses postiteenuse, teede ja sildade eest; - Rüütelkonnad Eestimaa, Saaremaa ja Liivima rüütelkond Rüütelkonnad koondasid maavaldajaid aadlikke ja kaitsesid neid Maapäevad Maanõunike kolleegium - 12 nõunikku (saaremaal 6), valiti maapäevadel kõige paremate aadlike seast eluaegseteks. Maanõunikud tegelesid tähtsate asjadega, igapäevased otsused langesid rüütelkonna pealiku õlule - Kohtukorraldus Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud; Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama;
Vabariigi põhiseadus, ehkki mitte sõnaselgelt. Riigikohus on märkinud: „Võimude lahususest, demokraatliku õigusriigi õiguse üldpõhimõtetest ning Põhiseaduse § 65 p 16 klauslist tuleneb, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile Põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise 8 korraldamisel autonoomsed. Neil on üldjuhul õigus ise määratleda oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et ise korraldusõigus hõlmab ainult pädevust kehtestada nn internseid reegleid ehk ametkonna või asutuse sisemist korda. 25. Õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus: kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi? Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata
lahkuma. 1582. esimene rahu, nimelt Poola-Venemaa rahu nimega Jam Zapolski.Sellega Venemaa kinnitas, et tal ei ole siin alasid ja tunnistas Poola võimu L-Eestis.Sellega oli kinnitunud Poola võim. 1583 Rootsi-Venemaa rahu-Pljussa rahu. Kinnitas, et P-Eesti kuulub Rootsile +Ingverimaa(enne vene alla kuulunud) 1595 Täyssina rahuga lõppes sõda ka Soome aladel. Kolme kuninga aeg Poola lõi Jesuiitide kolleegium e seminar, kus jesuiidid õpetasid madalamat linnarahvast ja talupoegi.Jesuiidid olid kerjusmungad, nende ordu loodi 16. saj vastureformatsiooni läbi viimiseks. Nende ül oli euroopas kaotada või vähendada luterlikku mõju ja levitada ikkagi katoliiklust.Levisid Eesti aladele, kuna Poola oli sügavalt katoliiklik riik. Tegevus Tartus olulise tähendusega, kuna haridustase tõusis(ka talupojad said haridust) ja kuna nad pidid oskama maarahva keelt, õpetasid
avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid 10 põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostjad. Kolleegium on seisukohal, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohutuse panemine nende avaldajale on nii kannatanu efektiivse õiguste kaitse kui ka ajakirjandusvabaduse huvides. Kolleegium leidis, et tõepärase informatsiooni levitamise nõude tagamist ebaõigete andmete avaldajale nende ümberlükkamise kohustuse panemisega, ei ole põhimõtteliselt võimalik käsitada ajakirjandusvabaduse piiranguna.19 Piirangute eesmärk Sõnavabaduse piiramine on lubatud vaid alustel, mis on loetletud §-s 45
Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti kirkalt Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud loos, mis andis 1739. aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsiooni
siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek. visitatsioon - kirikukatsumine toomkirik - piiskopikirik (katedraal) toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud.
Talupoeg Lepa Jaak tunnistas, et seitsme päeva jooksul on teda üheksa korda pekstud ja mõisavalitseja on teinud seda sellise ägedusega, et ,,selg pragusid täis nagu puukoor ja augud peas". Sado Märt oli aga kaheksa päeva jooksul viis korda peksa saanud ja seda nii vitste kui ka piitsaga. Valitseja lükkas süüdistused ümber ja ütles, et olevat käitunud vastavalt mõisniku instruktsioonidele. Talupoegade ülestunnistustest jahmunud kolleegium määras Friedrich Adolf von Stackelbergile 500 rubla trahvi. Vihane mõisnik pöördus keisri poole. Stackelbergile määratud trahv tühistati ja Sivers tagandati ametist. Halvast iseloomust hoolimata hakkas just Friedrich Adolph von Stackelberg Abja mõisasüdant esinduslikult välja ehitama. Senine häärber oli tagasihoidlik, puust laudkatusega ja väljastpoolt krohvitud seintega. Uus hoone kerkis aga kahekorruselisena ja kivikatusega. Ridamisi kerkis ka kõrvalhooneid
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
Viimased Lääne-Rooma keisrid olid sisuliselt germaani väepealike käsilased ja riik hävis Suure rahvasterändamise käigus. 476 kukutas Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse. Rooma riigi võimsust ei määranud mitte ainult majandus ja sõjavägi vaid ka oskuslik diplomaatia. Analoogiliselt Kreeka proxeniale oli roomlastel ius hospitii institutsioon (külalislahkus). Tülid, mis tekkisid hõimude ja hõimuliitude vahel pidid lahendama ilmalike funktsioonidega preestrite kolleegium fetiales. Sinna kuulus 20 kõige tähtsamate suguvõsade esindajad ja nende amet oli eluaegne. Nende riietus ei olnud tänapäeva mõistes mugav. Lisaks villasest riides rüüle pidid nad pea peal kandma kapitooliumi künkalt kaevatud rohukamarat, mille ümber oli sallikujuline side. Rohukamar sümboliseeris maad, mida nad esindasid. Delegatsiooni juhti kutsuti pühaks isaks. (pater patratus). Kõik vaidlusalused küsimused püüti lahendada rahumeelsete vahenditega.
aladel alustatakse nafta puurimist, vastas Ben & Jerry's selle protestiga luues aegade suurima "Küpsetatud Alaska"(üks Ben and Jerry's jäätise markidest), mis kaalus 752 kilo ja asetas selle USA valitsushoone ette. Koostöö Ben & Jerry's on teinud 30ne tegutsemis aasta jooksul koostööd paljude organisatsioonidega. Viimasel ajal on firma teinud tihedat koostööd Maailma Looduse Fondiga ja maadeavastaja Marc Cornelisseniga, et avada kliimamuutuste kolleegium. Selle eesmärk on harida tavalisi noori inimemesi ja suurendada nende teadlikkust keskkonna kaitsest ning teaduse, poliitika ja kampaania strateegiate kohta, et nad võiksid peagi ise välja mõelda edukaid kliimamuutuse kampaaniaid. Nendest õpilastest saavad peagi ise saadikud, kes levitavad teadlikkust globaalset soojenemisest ja hakkavad ehk peagi tegema ka teadusuuringuid Arktikas, et uurida kliimamuutuse mõju arktika liustikele.
põhja eesti vasallid vannuvad rootsile truudust varem, lõuna eestis hiljem lõuna eesti positsioon nõrgem, sest põhja eesti tuli vabatahtlikult lepinguga aga lõuna eesti vallutati ja järelikult võib seal jõudu kasutada Maapäev toimub iga 3 aasta tagant ja kestab mitu nädalat kõigile aadlikele kohustuslik oluline figuur suguvõsas peab kindlasti minema arutatakse kõige olulisemaid küsimusi aadlike seas Maanõunike kolleegium maapäevad vahepealsel ajal, igapäevasteks asjaajamisteks ära sunrud maanõuniku asemele valivad ülejäänud kolleegiumi liikmed uue (nagu raes kunagi) kogu aeg koos vaatavad igapäevasel aadlike huvide järele ja otsustavad asju kindralkuberneri nõuandja 12 liiget Rüütelkonna peamees/maamarssal liivimaal maamarssal, (põhja eestis) eestis peamees (nimetamine) valitakse maapäeval igapäevased otsused
taimekoosluses on ka lähistroopilise liike,parasvöötme liike ja alpiniite. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki.Sealhulgas on ka Nilgiri Biosfääri kaitseala,Giri rahvuspark,Sandjay Gandgi rahvuspark,Corbetti rahvuspark ja Kaziranga rahvuspark. Riigikord India on föderatiivne vabariik kus kehtib 1950.a põhiseadus.Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile.(Rahvakoda ja Osariikide nõukogu) ja riigipeale.Presidendi valib viieks aastaks valijameeste kolleegium,mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadusandlike kogude liikmeist.Rahvakoda valitakse otsestel ja üldistel valimistel samuti viieks aastaks.Osariikide Nõukogu valivad osariikide seadusandlike kogude liikmed kuueks aastaks.Täidesaatvat võimu teostab valitsus,kes vastutab Rahvakoja ees.Osariikides kuulub täidesaatev võim Ministrite Nõukogule ja kubernerile;kubernereid määrab ametisse president.
Teaduskonnad. Esimene ülikool asus Bolognas, asutamisaasta on 1119 .Veel vanu ülikoole: Priisi, Oxfordi, Cambridge, Salamanca ja Uppsala. Kõik vanemad ülikoolid said asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Teaduse arendajaks oli kirik. Õppetöö toimus ladina keeles. Õppetöö vormideks: loeng, dispuut. Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler, tudengite esindajana rektor. Dekaani määrasid õppejõud. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omandama doktorite kolleegium. Olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused: * meistriteks õppejõud. · Sellideks eelastme lõpetanud tudengid. · Õpipoisteks kaunite kunstide teaduskonnas õppijad. · 15. Keskaja hariduse, teaduse ja kunsti seotus kirikuga. * vaimulikud olid keskajal peaaegu ainukesed kirjaoskajad. * Kõik inimesed olid keskajal kiriku liikmed. * Teadmiste allikaks peeti piiblit. * Kirikud ja kloostrid olid pikka aega ainukesed haridusasutused.
Ehitati elamispinda, tervishoiu- ja haridusasutusi, tootmispindu, administratiivhooneid, töölissööklaid, lasteaedu ja klubisid. (Salupere 2004:39) 6 2. Tartu Ülikool Tartu ülikool on üks kolmest Põhja-Euroopa vanimast kõrgkoolist, mis kõik said asutatud kunagises Rootsi riigis. Toome nõlval Jakobi tänava ääres, kus 1585 asus jesuiitide kolleegium, tegutses 1630 avatud Tartu gümnaasium, mis vähem kui kahe aasta pärast muudeti ülikooliks. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 21.aprillil 1632. (Salupere 2004: 42) 2.1Rootsi aeg Rootsiaegses ülikoolis oli neli traditsioonilist teaduskonda: arstiteadus, usuteadus, õigusteadus ja filosoofia. Õppetöö, nagu kõikjal mujal Euroopas, toimus ladina keeles. Üliõpilasi oli kogu Rootsi riigist, peamiselt olid need rootslased ja soomlased.
turuväärtused on tõusnud juba nii kõrgele. . Minu arvates oli töö koostamine kindlasti kasulik. Sain aimu, kui palju informatsiooni on erinevate kinnistute kohta veebis vabalt kättesaadav ning, mis registritest on võimalik infot leida. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kaing, M. 2007 ,,Kinnisvara alused" Tartu, Atlex. Lk 12. 2. Virma, F. 2004 ,,Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis" Tartu, Halo 3. ENE peatoimetuse kolleegium 1989 ,,ENE nr 4" Tallinn, Valgus. Lk 526 4. Aasmäe, V. 1999 ,,Kinnisvaraomaniku ABC" Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 278. 5.http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/09Kinnisvara/04Kinnisvaratehingud/KV_010. htm (19.12.2016) 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Kinnisvara (19.12.2016) 7. http://aare.edu.ee/dictionary.html?query=kinnisvara&lang=ee&meth=part&switch=et& otsi=otsi (19.12.2016) 8. http://www.annaabi.com/dict.php?l=eesti-saksa&q=kinnisvara (19.12.2016) 9
osalist tagasivõttu. 3.Mille poolest erines rootsi riigivõimu suhtumine talupoegadesse eelnevate riigivõimude omast? Kuidas suudeti oma tahet kohalikele maaomanikele peale suruda? 4.Mida kujutas endast maariik? Kelle huve see riik teenis? Maariik oli Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Eesti jagunes nüüd kaheks kubermanguks Eestiks ja Liivimaaks. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. Eestimaa maanõunike kolleegium oli ühtlasi kõrgemaks kohtuks. Aadlike üldkogu nim. maapäevaks. Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kuberner. 5.+6.Iseloomusta majandust rootsi ajal? Millised muutmised leidsid aset tootmises? Mille poolest säilis keskaegne korraldus? Millised muudatused toimusid kaubanduses? Milline linn oli kõige edukam? Miks? Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu
*58 Immuniteedi- sätteid konkretiseerib omakorda ÕKS § 11, iseäranis selle lõige 4, mille kohaselt tagandatakse õigus- kantsler tahtlikus kuriteos süüdimõistmise või ettevaatamatus kuriteos süüdimõistmise korral, kui viima- sega kaasneb vabadusekaotuslik karistus.*59 Sõltumatuse printsiibi oluliseks õiguslikuks tagajärjeks on õiguskantsleri isekorraldusõigus. Selle insti- tuudi lõi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, arutades Vabariigi Presidendi taotlust ar- muandmise korra seaduse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Kolleegium asub õigusega seisukohale: Põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile põhiseadusega antud pädevuse teostamise korralda- misel autonoomsed. Neil on üldjuhul õigus ise määratleda oma pädevuse teostamise sisemine organisat- sioon ja kord, sealhulgas ka nõustamine ja selle tähtajad.*60 Kolleegium jätkab oma mõtet: Põhiseadus- 50
- piiskopid Poolast · Suurimad kirikud anti tagasi katoliiklaste kätte · Pildil paavsti legaat, jesuiit Antonio Possevino Jesuiidid Liivimaal (1583-1625) · Possevino vahendas Poola-Venemaa rahulepingu sõlmimist (1582) ja algas Liivimaa rekatoliseerimine: - eesmärk levitada katoliiklust Liivimaalt Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid resideerusid Tartus (1583 - ...) eesmärgiga teha aktiivselt haridus- ja kasvatustööd: 1. Jesuiitide kolleegium (ordu), mille juurde 2. 1583 asutati jesuiitide gümnaasium - kohalikud sakslased vältisid ja õpilased enamuses poolakad 3. 1585 asutati tõlkide seminar: - ülesanne koolitada eestlaste, lätlaste, sakslaste ja venelaste seast tõlke katoliku kiriku preestritele 4.Kirikukirjanduse väljaandmine, mh eesti keeles (hävinud, säilinud vaid 1) 5. Keelati Lutheri õpetust jutlustada mittesaksa keeltes:
V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapää...
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2...
· Maakohtud: Harju 66 kohtunikku Viru 30 kohtunikku Pärnu 22 kohtunikku Tartu 35 kohtunikku · Halduskohtud: Tallinn 19 kohtunikku Tartu 9 kohtunikku · Ringkonnakohtud: Tallinn 28 kohtunikku Tartu 14 kohtunikku Riigikohus · Tartus. · Riigikohtu esimees Märt Rask. · 19 kohtunikku. · Kassatsioonikohus ja põhiseaduslik järelevalve. · Neli kolleegiumit: Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium KOV vastutusalad · Haridus. Kohtunikud ja rahvakohtunikud · Kultuur ja sport. · Kohtuniku amet on eluaegne · Sotsiaalhoolekanne. · Kohtunik peab olema sõltumatu. · Kommunaalteenused ja infrastruktuur. · Kohtunikud nimetab ametisse EV · Keskkond. president. · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises
tulumaksuga maksustatav, siis peaks maksukohustuslasele makstavat intressi käsitleda sarnaselt Võlaõigusseaduse § 113 alusel. MKS 116 alusel tasutud intress seisnev sissetulek ei ole juhuslikku laadi põhjusel, et maksuintressi saamiseks ei piisa ainuüksi maksukohuslasele tehtud õigusvastasest haldusaktist. Maksuotsust või rahalist nõuet sisaldav haldusakt tuleb täita. Rahalise tegevuse sooritamisel muutub teenitud tulu majandustegevuse käigus tekkivaks tuluks. Kolleegium on seisukohal, et maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik.9 5.2 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-48-10 Kohtulahend number 3-3-1-48-10, kuupäevaga 25.04.2011. Kohtulahendi osapoolteks oli Maksu- ja Tolliamet vs AS TAO MV, käsitleb endas kahte vaidluses olevat keskset küsimust, milleks olid, kas ringkonnakohtu otsuse motiivide vaidlustamine saab olla õigustatav vältiva eesmärgiga ning kas kas maksuvõla ajatamine on lubatud olukorras,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
