2.5 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Juhendaja: M.Kreen Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente_ klorofülle, mis on kas kollased, punased või purpursed. Kuna viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel, siis on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karoteeni (C40H56) -,-, ja -isemoeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen, punakasoranzi värviga isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. - ja -karoteenist tekib üks vitamiin A molekul.
Oliivroheliste ja koshenillpunaste lappidena Kollane Reetlikkust Punase baldahhiini all Hall Turvatunne, Kullatud laevamudel usaldusväärsus, intelligents Kuld- ning purpurkuubi Mees punases fessis Kestendavais kuldraames Nurgas mustunud kobrus 2 Sõrmed süsimustad Kõrbhallid karvad Tuba muutus kollaseks, siis tuhakarvaliseks Kollased pilvetordid Tuhkne videvik Nagu musta varju Suur purpurne vaip Violetsed silmad Punane klaas Tuba oli õhtuti valgem Imbus kitsas joon tumepunast ja tumevioletset ehapuna Purpurist baldahhiin Tuba oli kollane Kollane hämarus Kollane kuub Punane müts Taevas oli tuhkhalles madalais pilvis Kõik nii hall Must kuub Halli hingetut tänavat 3 Must sametkuub Tumepunane kuub Helepunane kübar Purpurmantel Kolletanud linarüü Must rist Purpurist vaip Lumivalged juuksed
● Kõrgus: 10 aastaselt 0,5m. ● Laius: kuni 0,3m. ● Okkad: rohelised, noorusvorm. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, ● viljakas muld. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. ● Märkus: omapärane keravorm, kaitsta raske lume eest. Harilik elupuu 'Aurescens' Thuja occidentalis Püramiidjas kollane vorm ● Kasvukuju: püramiidjas. ● Kõrgus: kuni 4-5m. ● Okkad: kollased. ● Kasvukoht: päikeseline kuni varjuline, parasniiske, viljakas muld. ● Kasutamine: hinnatud hekitaim. ● Märkus: talub saastet ja pügamist. Harilik elupuu 'Filiformis' Thuja occidentalis Eripäraste võrsetega vorm ● Kasvukuju: niitjate okstega laikoonusjas. ● Kõrgus: kuni 1,5-2 m. ● Laius: kuni 1,5m. ● Okkad: suvel rohelised, talvel pronksjad. ● Kasvukoht: päikeseline kuni
KAUBAGRUPPIDE Mariete Kanarbik LIIGITAMINE 105 MRA PIIM/PIIMATOOTED PIIM HAPUKOOR KEEFIR KODUJUUST KONDENSPIIM PETT RJAZENKA SÕIR VADAK VAHUKOOR KOHUPIIM KOHUKE JOGURT LIHA KANALIHA SEALIHA VEISELIHA FRIKADELL HAKKLIHA KOTLET LIHAMASS SALAAMI VORST MUNAD/VÕID MUNAD SUURUSES M XL KOLLASED TALUMUNAD PEREMUNAD HIIDMUNAD VUTIMUNAD ÕRREKANADE MUNAD MUNAVALGEMASS PANNKOOGITAIGEN TALUVÕI SOOLAKRISTALLIDEGA VÕI MARGARIIN TAIMNE RASVAVÕIE RASVASEGU POOLRASVANE MARGARIIN LAKTOOSIVABA VÕI KÜPSETUSMARGARIIN JUUSTUD VIILUJUUST JUUSTUPULGAD RIIVJUUST SUITSUJUUST JUUSTUKUUBIKUD TOFU KÕVAJUUST DELIKATESSJUUSTUD MÄÄRDEJUUSTUD GURMEE JUUSTUD LEIB/SAI LEIVAD SEEMNETEGA/SEEMNETETA KOORIKLEIB TÄISTERA LEIB NÄKILEIVAD SAI SEEMNETEGA/SEEMNETETA SEPIKUD/KUKLID/LAVASID VALMISTOIDUD SALATID JAHUTATUD VALMISTOIDUD MAGUSTOIDUD SUSHI KUIVAINED JAHUD MAKARONID RIISID TANGAINED GURMEE KUIVAINED HOMMIKUHELBED/MÜSLID/KIIRPUDRUD KU...
MEHHIKO PÕLLUMAJANDUS 1. 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Mehhikos Muud maad; 10% Põllumaa; 37% Metsamaa; 27% Rohumaa; 27% 2) Mehhikos on üsna mängine pinnamood. Rohkem, kui 2/3 Mehhikko territooriumist hõlmavad mägismaad. Kirde ja isaranniku osad on tasasemad. 3) Mehhiko asub troopilises- ja lähistroopilises kliimavöötmes. Mehhikos on aastaajati niisked metsad ja rohtlad. Aastas võib saada 2, vahel isegi 3 saaki. 4) Mehhikos olevad mullad on üsna viljakad. Seal on hallid pruunmullad, vihmametsa puna-kollased ferralliitmullad ja soomullad. Põllumajanduse arengut pidurdab tugev soostumine. 5) Lõuna-Mehhikos on liigniisked mullad, mida on vaja kuivendada. Põhja- Mehhik...
mustad numbrid. Äärise, vahevöödi ja numbrite laius on 15 mm, numbrite kõrgus 100 mm. Ülemised numbrid kujutavad endast ohu, alumised ohtliku aine tunnust. Mitme erineva ohtliku aine veol võivad vahevööt ja numbrid puududa. Pikk- või raskeveos Mootorsõiduki tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega (1130...2300)×140 mm, milles on vaheldumisi 45° all 100 mm laiused punased fluorestseerivad ja kollased helkivad kaldvöödid. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu. Pikk- või raskeveos Haagise ja autorongi tunnusmärk on punase fluorestseeriva äärisega kollane helkiv ristkülik mõõtmetega (11302300) × 200 mm. Äärise laius on 40 mm. Võidakse kasutada ka kahte
tolmust ja tahketest gaasidest meteoorid/asteroidid/komeedid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu a. 460 tuhat aastat b. 4,6 miljonit aastat c. 4,6 miljardit aastat d. 460 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c. kõrge temperatuur sinised 13. Millised väited meie Galaktika kohta on õiged? a. Päikesesüsteem tiirleb ümber Galaktika tuuma b. Galaktikas on umbes 150 tuhat tähte c. Galaktika on kerakujuline d. Taevas nähtav Linnutee on meie Galaktika 14. Kaasagse maailmapildi järgi sai meie Universum alguse Suurest Paugust, mis toimus umbes 150 miljonit /15 miljardit / 15 triljonit aastat tagasi 15. Antroopsusprintsiip väidab: a
meeles pidada, et toidumajast toitu leidma harjunud linnud ei lähe seda tavaliselt mujalt otsima ja nad võivad hukkuda. Et linnuliikide arvukus ei väheneks, tuleb neid pakasel talvel toita ja luua neile soodsad võimalused pesitsemiseks. Röövlinnu liigid Kassikakk (Bubo bubo) Kassikakk on meie suurim kakuline, kelle keha üldpikkus on umbes 67 cm. Ta on suur kehakas lind, kes on looduskaitse all. Tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun, kuna ta sulgedel vahelduvad pruunid, kollased ja valged vöödid. Kassikaku ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks on kurgualune ja keha üldtoonist tumedamad on pealagi ja selg, kuna seal domineerib pruun. Ta suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruunide sulgedega, mille alt paistab välja tugev ja kõver must nokk. Kassikaku pealael on kaks suletutti, mis jätavad kõrvade mulje ja mida nimetatakse suliskõrvadeks. Kui kassikakk istub, siis paistavad ta konksjad mustad küüned välja.
Tore, sest nii peab neid väikesi risoome koguma vähem. Nüüd on paelussidevastase ravimi kogumine lihtsam, kuna ohtene sõnajalg on meil tavalisem. Kuid arvestama peab ka seda, et rohtu tuleb võtta väiksemas koguses, sest suuremast kogusest tekib mürgistus. Sõnajalarisoomi mürgistus on aga eluohtlik. Kannatanule tuleb esmaabiks kiiresti anda veega söepulbrit ja seejärel kutsuda arstiabi. Raske mürgistuse lõppstaadiumis muutub kogu nahk siniseks, vaid silmade alla tekivad kollased laigud, teadvus võib kaduda ja hingamine muutub raskeks. Nii et selle taimega tuleb olla ettevaatlik. Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi Maarja-sõnajalg on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajalgade perekonda kuuluv taim. Ta on mitmeaastane suvehaljas eostaim, mis kasvab kuni ühe meetri kõrguseks. Paljuneb vegetatiivselt risoomi abil, generatiivselt eostega. Eelistab varjukaid niiskeid
Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Merikotka noorlind on tunduvalt heledam vanalinnust, sulestikus on palju valgeid toone, mis vahelduvad tumedatega. Noore merikotka nokk on must, hiljem muutub järjest heledamaks, vahanahk ja jalad aga kollased. Toitumine: Merikotkas toitub veekogudel elavaist loomadest. Kuna ta on suur lind, siis alates pardisuurustest lindudest ta suurte lindude seas erilist valikut tegema ei pea, kes ette jääb, see lõpu leiab. Sööb peaaegu kõiki, kellest jõud üle käib. Eestis on peale veelindude (pardid, kajakad, pütid, kosklad, lauk) ja kalade (haug, latikas, koger, tuulehaug, ahven, angerjas) leitud kotka toidulaualt sookurge, must-toonekurge, hüüpi, kõrvukrätsu ja mõningaid imetajaid
nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 3) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest
võhumõõk. Välisemuselt on sarnane koduaedades kasvavate iiristega. See on mitmeaastane ühekojaline rohttaim ning kasvab tavaliselt 0,7-1,2m kõrguseks. Kollastele võhumõõkadele meeldib kasvada niisketes lammimetsades, puisniitudel jõgede ja järvede kallastel ning kraavides ja lompides. Armastab väga niiskust. Kasutatakse dekoratiivtaimena tiikide ja basseinide kallastel. Õied on kollastel võhumõõkadel lõhnatud, õiekattelehed on kollased ja pruunikate triipudega. Õied asuvad 2-5 kaupa tipmises õisikus ning tavaliselt õitsevad kollased võhumõõgad juunis ja juulis. Lehed on mõõkjad ja terveservalised ning juurmised lehed on peaagu varrepikkused. Risoomid on tugevad ja harunenud ning neil on sügavale mulda tungivad lisajuured. Risoom ja juured ongi värsketena väga mürgised ning söövitava toimega. Juurte ja risoomide söömine võib tekitada suus ja kurgus raskeid põletusi.
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, eran...
Kaubamärgid 1. Adidas Toodab suurem osa meestele tooteid (1263 toodet), naiste tooteid (694) ning laste tooteid (151). Põhirõhk tootmisel on spordijalatsitel, jooksmiseks, ujumiseks, võimlemiseks, sees kandmiseks ja väljas kandmiseks. Sortiment on potased, toa sussid, baleriinikingad, tennised, vabaaja jalatsid, saapad. Toodab ka riideid (T-särke, pükse, dresse, jakke, pesu, mütse jne). Kuid veel toodab spordi tarvikuid (nt joogitopse, kiivreid, kotte, palle) ning aksessuaare (mütsid, kellad, kotid, vööd, sokid) 2. Nike toodab erinevaid spordivahendeid. Nende esimesed tooted olid jooksukingad. Praegu ka toodavad kingi, kampsuneid, lühikesi püks...
kasvatada, pole tarvis küsimuste, kahtluste ja igatsuste tulel keeta. Konservid." - Ravic (165) · ,,Armastuseta oled nagu laip puhkusel, muud midagi, kui vaid paar daatumit ja juhuslik nimi, ja samahästi võiksid ka surra..." - Ravic (177) · ,,Ebatõenäosus on peaaegu alati kõige loogilisem." - Hegström (nats muudetud) (178) · ,,Armastus ei ole tiik, kus sa alati oma peegelpilti näha võid, Joan. Armastusel on tõusud ja mõõnad." - Ravic (189) · Ta kollased hambad olid teravaks kontrastiks lumivalgele habemele. Justkui oleks lumme kustud. (Ravic Duranti kohta) (203) · Tunded ei vaja seletusi. Ainult tegusid. (261) · ,,Ma vihkan täiuslikkust. See on ebainimlik." - Morozov (289) · ,,Milleks inimene õieti elab?" Morozov. ,,Et selle üle järele mõtelda." Ravic (290) · Teadmine ei tee kunagi valu. Valu teeb vaid ,,enne" ja ,,pärast". (318) · lk 403/404
antiigi juurde. Klasstsism oli esimene uusaegne stiil, millel oli teoreetiline alus. Kaunistusi kasutati seal, kus need aitasid esile tõsta arhitektuurset ideed - ruumi avade ja liigenduste juures. Loobuti illusionistlikest taotlustest. Ruumides ei koondunud tähelepanu kõrgele laele, vaid kujundusobjektiks said seinad. Seintel kasutati paneele, mille lemmikmotiiviks said trofeekimbud. Värvid - kadusidpastelsed õrnad toonid. Asemele tulid külmad heledad kollased, rohelised, sinised ja valged toonid. Seinamaalingutel kasutati sgavat pompeiji punast tooni. Taandus kullatise osakaal. Mööbli üldiselooomustus ja missugused esemed olid? Toolid kapid lauad voodid. Louis XVI stiilis mööbel 18 sajandi lõpus kujunes mööbel kultusartikliks. Mööblimeistri elukutse oli mainekas,mööbel kallis. Elenist Rieseneri lemmikmööbel oli kabbinetid ja lauad- Resener mõtles välja kaasaskantava laua.Bürookap iseloomulikuks elemendiks sai
Põhilised teemad on armastus ja loodus Sünniajaks peetakse 16. sajandit Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavat sõna Eesti esimesed haikud kirjutas Barbarus 1930. aastal Võrdlus, metafoor Sama karva kui päike (lk 50) Tuulel ei ole taldu (lk 9) Isikustamine Pudened päike (lk 18) Järv vaatab sind (lk 25) Tuul jäi vakka (lk 24) Seened sirguvad õuel (lk 38) Epiteedid Niitmata rohtu (lk 8) Õites toominga all (lk 13) Tumma niitja käes (lk 22) Kodu kollased karikakrad (lk 29) Öö pehme sõba all (lk 32) Pista pajuoks märga mulda (lk 34) Lõkendav päike (lk 36) Suur must leivapäts (lk 41) Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski https://goodbyemyestonian.wordpress.com/bio / https://et.wikipedia.org/wiki/Haiku Kaplinski, J. (2008). "Teiselpool järve" https://www.google.ee/search? q=jaan+kaplinski&espv=2&biw=1366&bih=667&tbm=isch&imgil=qRrq2Qi2n7
Levikuviis nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit Haigusnähud palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused Peiteaeg 1-2 nädalat Vaktsiin olemas - Kollapalavik Levikuviis sääsehammustus Haigusnähud iiveldus, palavik, lihasvalud, maksarakkude kärbumine Peiteaeg 3-5 päeva Vaktsiin olemas - A hepatiit e kollatõbi Levikuviis saastunud vesi ja toit, kontakt Haigusnähud nahk ja silmavalged kollased, maksatalitushäired Peiteaeg 15-45 päeva Vaktsiin olemas - B ja C hepatiit Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusnähud nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta) Peiteaeg Vaktsiin olemas - AIDS Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusenähud immuunsüsteemi nõrgestamine Peiteaeg väga pikk Vaktsiin - puudub
SUITSETAMISEST LOOBUMISE TOETAMINE MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Organism võib suitsetamisele reageerida: Oksendamisega Peapööritusega Südamelöökide rütmi häiretega Söögitoru ja mao kramplike kokkutõmmetega Minestamisega MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Nikotiin tekitab kergesti sõltuvust Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud Sigarettides palju erinevaid kahjulikke aineid Tavalisteks haigusteks suitsetajatel on kopsupõletik, bronhiaal astma ja tuberkuloos Kahjulik kõrvalistele isikutele Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu Põhjustab peavalu, ärrituvust Vähendab kehalist jõudu Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEEL...
Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 14. Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200400, harva kuni 1000 seemet. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad, tingimused ja paljunemine Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides
Reeglina on suurkonnakotkas tumedam, pisut suurem ja jässakam kui väikekonnakotkas. Vahetegemise muudab ebamääraseks ka see, et väikeja suurkonnakotkas moodustavad segapaare ning annavad hübriide. MERIKOTKAS Välitunnused Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 k g. Vanalinnu üla ja alapool on (tume) pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. KALJUKOTKAS Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 k g ning emaslinnul 4,55,5 k g
JaanKoort-skulptor, maalikunstnik, tegi ka natuke joonistusi. Õppis Tartu linnakoolis, jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Läks Pariisi. Ei lõpetanud PSKTK-li. Iseõppija.Stiil- algselt sümbol, hiljem võttis eeskuju egiptuse ja kreeka kunstist, tegi anatoom õiged, kuid vähe liikuvad kujud. Hilisemalt lüüriline realism. Materjal-graniit(raskesti töödeldav, kristalliline), puu, pronks. ''Henrik Ibseni portree''-impressionistlik, ''Mure''-nii realistlik, et ebaesteetiline; kurb, murelik. Naine Mari, pojad Lennart, Peep ja Ra ning tütar Tui Isis Lea. EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'', ''Kabaree'', ''Neegripead'', ''Lamav tiiger'', ''K...
uudiseid, raadio sisse lülitades hakkavad me kõrvu kostma värsked teadaanded. Pea igal perel on olemas, kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Meid kõiki ümbritseb tohutu meediaring. Mis annab uudistele ja ajakirjandusele sedavõrd suure mõjuvõimu, et me kõik sellest sõltume. Muutuste tegemiseks tuleb kasutusele võtta karme meetmeid. Avades Eesti ühe loetuma seltskonnaelu teemalise veebilehe elu24.ee, võin tõdeda, et 99% kirjutistest on kollased. Kollane ajakirjandus on ajakirjanduse liik, mis edastab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita lugejate tähelepanu, et võimalikult hästi end maha müüa. Kasutatakse skandaalsust , liialdamist ja inimestevahelistest suhetest rääkimist. Seda kõike tehakse selleks, et lugejaid juurde saada ning, kui on rohkem lugejaid võib ka lehe servadesse kallimalt reklaami müüa
Eluvorm on neil ühekojalised heitlehised, harvem igihaljad püstised või ronivad põõsad, kõrgus kuni 3 m. Õied on mõlemasugulised, viietised (tupplehti harva ka 4), rohkete tolmukatega suured õied. Õie läbimõõt sageli kuni 5, harva kuni 12 cm. Värvuselt sagedamini roosast tumepunaseni, harvem valged või kollased, lõhnavad tugevasti ja meeldivalt. Üksikult või kobarjate kuni pöörisjate, vahel sarikjate õisikutena. Kibuvitsa vili on tõrsik (koguvili), milles osapähklikesed asetsevad õõnsas lihakaks muutunud õiepõhjas. Värvuselt harilikult punane, harvem kuni must. Pähklikesed üheseemnelised. Tõrsiku sisemus sageli karvane. Valminult on viljaliha pehme, lihakas, hapu, söödav, sisaldab rohkesti
sugukonda. On olemas 10 läätse liiki. Ainus viljeldav liik on harilik lääts (Lens culinaris). Lääts on 25-40 cm kõrguseks kasvav kaunvili. Õied on valkjad või õrnsinised. Ta on üks esimesi põllukultuure. Vili on lame, lühike kaun, sisaldades ainult 1-3 seemet ja seetõttu on lääts saagikuselt väga tagasihoidlik. Seemned on seibikujulised läbimõõduga 3-9mm. Idulehed oranzid või kollased, harva rohelised. Läätse kasvatatakse peamiselt söögikultuurina nüüdisajal enim Kanadas ja Indias. Tema seemnetest valmistatakse suppi ja putru. Mitte vähem tähtsad pole ka kruubid ja jahu. Läätsekruubid on rohkem toitvamad kui terved terad. See on seotud sellega, et töötlemisel eemaldatakse seemnekestad. Jahu kasutatakse leivatööstuses, nisujahule lisatakse 15-20%, see tõstab leivas valgusisaldust 3-4%. Läätsejahu kasutatakse ka kondiitri- ja toiduainetetööstuses
leidub rohkem C-vitamiini ja ka karotiini kui sisus. Kurgid pesta harjaga voolava vee all ja tükeldada vastavalt toidule. Kui koorid kurke, alusta keskelt otsa poole, et mitte soodustada mõruainete levimist üle kurgi. Säilitatakse hapendatult, soolatud, konserveeritud. PAPRIKA paprikasortide viljad kaaluvad 10-200 g, tehnilises küpsuses on nad värvuselt hele-, tume- või kollakasrohelised. Füsioloogiliselt valminud viljad on aga punased, mõnedel sortidel ka kollased. Paprika on eriti kõrge dieetilise väärtusega. Kõige hinnatavam on kõrge C- vitamiini sisaldus (200-300mg%) ja karotiinisisaldus (10 mg%). Köögiviljadest on nii kõrge C- vitamiini sisaldusega ainult petersellilehed, kuid neid kasutatakse ainult väikestes kogustes maitseainena. Vastavalt maitseomadustelt jaotatakse punase pipra sordid kahte rühma: kibedaks vürtsipipraks ja magusaks pipraks ehk paprikaks. Seemned on kibedamaitselised. Tarvitatakse värskelt, konserveeritult ja pulbrina
plastiidide esinemine. · Taimeraku tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud ka rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. · Rakukesta funktsioonid: o Tugifunktsioon o Kaitsefunktsioon o Transportfunktsioon · Plastiidis on tärkliseterad. · Plastiidid jagatakse: o Rohelised kloroplastid o Kollased või punased kromoplastid o Värvusetud leukoplastid · Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Nendes sisalduvad karotenoidid annavad nende viljadele värvuse. Seal paiknevad ka lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). · Kloroplastides toimub fotosüntees e suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. · Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid.
· kõrgetasemeline põllumajandus, graafika ja metallurgia · püstitati tsikuraate · kõige kõrgemal tempel · oli nö. ,,kohtumiskeskus" paabeli torn · hakati kasutama kaari ja võlve · Itari värav · helesinised, kollased ja kuldsed keraamilised plaadikesed · mütoloogilised ja/või fantaasia loomad · originaal osaliselt berliinis · mingi osa istanbulis inimpeaga tiivuline härg Hosbadist · u. 720 eKr. · iraagi muuseum bagdad. · palju relieefe
· embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks · antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk kseroftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted. D- vitamiin (kaltsiferoolid, antirahhiitiline vitamiin) Nimetatakse ka päikesepaiste vitamiiniks, kuna tekib Päikese UV kiirte toimel nahas. Inimorganismis muudavad maks ja neerud D vitamiini hormooniks kaltsitriooliks, mille ülesandeks on vere kaltsiumitaseme regulatsioon D2 ergokaltsiferool, D3 kolekaltsiferool. Biofunktsioon: kaltsiumi ja fosfori metabolism, seega luude ja hammaste areng ja metabolism.
KOTKAD MERIKOTKAS Eesti suurim röövlind; tiibade siruulatus ulatub 200-245 cm ja kehakaal kuni 6 kg; vana lind: üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, ...
HIND Hind on ainuke element turunduses, mis toodab kasumit. Tänu sellele omab ta suurt tähtsust kogu turunduses ja konkurentsis. Hind on väärtuste summa, millele tarbija on valmis oma raha kulutama. Hinda kujundavad ettevõtte kulud, konkurents, erinevad poliitilised piirangud, tarbija väärtus toote kohta. Hinda saab tõsta vastavalt tarbija hinna tundlikkusele ja toote kvaliteedile. Ettevõtte eesmärgiks on alati kasum ja toote müük. Tihti ei ole kampaania eesmärgiks kasum vaid näiteks ladu tühjendada või turgu suurendada. Hinda kujundavad väärtuspõhine, kulupõhine ja konkurentsipõhine hinnakujundus. Kulupõhine on enimlevinum, millele pannakse oma kasumi protsent juurde. Väärtuspõhine on kliendi vajaduste ja väärtuste väljaselgitamine ja nende rahuldamine. Tihti on toote margil juba tuntus olemas, mis võimaldab ettevõttel selle toote hinda tõsta, ilma, et ta kaotaks tarbijaid. Konkurentsipõhilist hinnakujundust kasutavad enim ettevõtteid...
lõigata pärast õitsemist kogu taim on mürgine punased, juuli- august kaksiktiibvili, septembris pärast õitsemist tagasi lõigata igihaljas lehestik sinised must, läikiv asteldega oksad kollased happeline muld lõigata pärast õitsemist punased lõigata pärast õitsemist lõigata vara kevadel 2/3 tagasi õitseb kuni oktoobrini kasutatakse enamasti konteinerhaljastuses kevadel enne lehtimist tagasi lõigata igal kevadel tugevalt tagasi lõigata punakaslilla kahevärviline lilla/oranž viljad
ahven Ahven ehk harilik ahven on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven on levinud peaaegu kogu Euroopas. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven
● Pärit India idaosast ● Kasvab kogu troopikas ● Peamiselt Aasias ● Talub õhu kuivust, vajab soojust ja niiskust, ei talu külma ● Üheaastane taim ● Kasvab 125 päeva ● Tehniline kiud – 1.5-2.5 m ● Kerajas kupras on umbes 30 tumepruuni seemet ● Seemet külvatakse 6-12 kg hektari kohta ● Põua puhul vajab niisutamist ● Valmistatakse kotte, köisi, pakkimisriiet ja mööbliriiet Džuut ehk kalkuta kanep ● Õied – väikesed, kollased ● Vars – silinderjas, 2-4 m pikk ● Lehed – piklikmunajad Sisalagaav ● Pärit Mehhikost ● Troopilistel ja lähistroopilistel aladel ● Peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt.) Ramjee ● Hiina nõgese niinest saadav kiud ● Ebanasti lähistroopilises ja parasvöötmes kliimas. ● Kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias, Lõuna-Euroopas ● Haruldane ● Looduslikest kiududest
ja teine aknapesuvedeliku paagi kõrval. Andurite tööpõhimõte seisneb g-jõudude tuvastamises. Kui registreeritakse ülemäära suur g-jõu muutus, siis saadetakse signaal SRS juhtplokki ja edastatakse käivitusimpulss turvapatjadele ja eelpingutussüsteemile ning esimesena rakendub eelpinguti 10ms jooksul ja peab selle aja jooksul pingutama 12cm turvavööd. Seejärel 20ms jooksul peab olema täitunud turvapadi. SRS süsteemiga seotud elemente tunneb ära selle järgi et neil on kas kollased juhtmed või pistikud. Joonis 3 - Kokkupõrke andur [2] Joonis 4 – SRS juhtplokk eesmise käetoe all [2] 5 SRS SÜSTEEMI HOOLDAMINE JA DIAGNOOSIMINE Hooldus- ja remonditöid tuleb alustada peale 90 sekundit võtme keeramist „LOCK” asendisse, samal ajal eemaldatakse – klemm. Seda on vaja teha selleks, et süsteemil on tagavara süsteem, mis toimib 90 sekundit ilma aku toiteta. Enne akuklemmi eemaldamist tuleks raadiokanalid salvestada,
kosmeetikatööstuses. Kõige suurem osa kakaosaaduseid läheb sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval maailma vaesemates piirkondades tööd ja ülalpidamist kümnetele miljonitele inimestele Meie magusatootja Kalev saab oma tooraine Ghanast Kakaoubadest tehakse kakaod Sokolaad, kakaopulber, kakaojoogid, kakaovõi Kakaopulber Kakao jõuab tarbijateni tahkest kakaomassist
Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel seega on need täiendavateks kiiruse retseptoriteks. Karotenoidid on keemilise ehituse poolest tetraterpenoidid, erinevaid karotenoide on väga palju (>600). Karotenoidide 2 põhigruppi on karoteenid ja ksantofüllid. Esimesed neist on hapnikku mittesisaldavad molekulid, teised vastupidiselt aga hapnikku sisaldavad molekulid. Lisaks valguse absorbeerimisele (karotenoidide põhiülesanne) on karotenoididel ka kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ja kaitstes rake fotokahjustuste ning vabade hapnikuradikaalide eest. Neli karotenoidi...
"süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. (www.miksike.ee) Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. (www.vikipeedia.ee)
koostööd. Esimese kolme meeskonna vahel võtteldes on märgata sama olukorda. III. Mõlema uuritava tiitlivõistluse liigutusliku tegevuse (karistused, võimaldatud 7m karistusvisked, pallikaotused) võrdlus kaitses olles; nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste mängijate karistused kõikide meeskondade kokkuvõttes Kollased kaardid 2min Punased kaardid Erijuhtumid U18 noormehed 281 554 37 5 U20 noormehed 314 456 25 0 Kollaseid kaarte on vanemas vanuseklassis natukene rohkem. Selle eest jällegi punaseid kaarte ja kahe minuti karistusi on nooremas vanuseklassis märgatavalt rohkem. Tundub, et nooremas vanuseklassis mängitakse veidi agressiivsemat kaitset, kui vanemas
AB AABB AAbb ABBa ABab Ab ABAb AAbb ABab Abab aB ABBa ABab BBaa Baab ab ABab Abab Baab abab · ALATI DOMINANTNE GEEN EES! · Kollaste suhe on 12:4 e. 3:1 · Siledate suhe on 12:4 e. 3:1 9:3:3:1 = fenotüübiline lahknemissuhe 9 tk. kollased siledad 3 tk. kollased krobelised 3 tk. rohelised siledad 1 tk. rohelised krobelised Mendeli kolmas seadus di(polü)hübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides. Vererühmade geneetika: · inimesel on üle paarikümne vererühma süsteemi. · Tuntuim on AB0 süsteem. · Tuntud on veel Reesussüsteem.
ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürnikesse halvustavalt, inimesi ning nende lugu teadamata. Teevad ennatlike järeldusi. Nende perekond on heal elujärjel, puudust ei tunta. KERTU on kahekümne aastane lapsehoidja, käib ülikoolis. Stennu ütleb, et tal on kollased juuksed, kuigi neiu ise väidab blondid- valged. Kertu ei ole kuigi taibukas, pidevalt soovitab isa või ema käest küsida. RAUL on Kertu sõber või poisssõber. Pole täpselt defineeritud. Üldjuhul kui mees külla tuleb, saadab Kertu poisi jalust. Toob Sten-Erikule kingitusi, meeldib teha heameelt. PAPA on hallipäine suure habemega mees. Armastab Mariat, võttis oma hoole alla. Hoolimist saab välja tuua näiteks kooli asjade varakult ostmise näol. Võõraste silmade eest varjab oma
värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on järglaspõlvkond geno- ja fenotüübilt ühtne. Genotüübilt on kõik heterosügoodid Aa ja fenotüübilt kõik seemned kollased. Monohübriidne ristamine P: Aa x Aa (kollane x kollane) F1: AA/Aa/Aa/aa Kollased/ roheline Mendeli II seadus Heterosügootide ristamisel antud alleelipaari suhtes ilmneb järglaspõlvkonnas lahknemine: fenotüübiliselt suhtes 3:1, genotüübiliselt suhtes 1:2:1. Alleelide koostoime 1. Intermediaarsus ehk semidominantsus - tunnuste vahepealne avaldumine a) taimed Lõvilõug. P: punased kroonlehed x valged kroonlehed F1 roosad kroonlehed x roosad kroonlehed Seda nim geenidoosiefektiks
- niiskusesisaldus ei tohi ületada 15%, kaeratangudel 12%. Suurem hulk halvendab kvaliteeti, põhjustab isekuumenemist, mikroobide arengut, läppumist, kattumist hallitusega - kõrvalised lisandid riknenud terad, kivikesed, muld, liiv - omadus pehmeks keeda oluliseimaks kv.näitajaks kaunviljad Kuuluvad herned, oad, läätsed. Herned: kooritud ja koorimata, värvilised, valged, rohelised, kollased. Koorimata omastatakse paremini, sest puudub kest 8 kiudained) Aedoad erineva värvusega, kuju ja suurusega. Kusjuures vlget peetakse kõige väärtuslikumaks Säilitamine tangainetele Puhtas, kuivas tuulutatavs ruumis, õhuniiskus 75%. Kotid ja kastid alusrestidel, kõrgus maastvähemalt 20 cm, kaugus seinast 0,5 m. Virnade kõrgus 8-12 kotti, pakki, pikaajalisel säilitamisel ümber tõsta Väikepakendid asetsema alusrestidel
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: met...
11. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Sünoodiline ja tähekuu. Kuuvarjutus ja päikesevarjutus. 12. Planetide konfiguratsioonid 13. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest . 14. Ülesanded: taevakehade koordinaatide määramine, kulminatsiooni kõrguste arvutamine kasutades taevakaarti. 1. Tähtkujude all mõistetakse kindlat piiritletud taevakeha (Kaalud, Veevalaja, Kaljukits jne). Tähtkuju küige heledamat tähte tähistatakse , järgmist , jne. 2. Valged, Punased ja Kollased. Tähtede värvus on tingitud nende pinnatemperatuurist. Mida soojem, seda valgem. 3. Tähesuurus iseloomustab täheöt Maale jõudvat näilist valgusenergiat; tähtede heledust. Kõige heledamaid tähti nim esimese tähesuuruse tähtedeks. Kõige nõrgemaid palja silma nähtavaid nim kuuenda tähesuuruse täheks. 4. Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär. Maailma põhjapoolus P punkt teavasfääril, mis jääb
triljoni kilomeetri (u. 4.2 valgusaasta) kaugusel. Vaatamata sellele, et ta on Päikesele lähim täht, on ta liiga tuhm, et seda palja silmaga vaadelda, kuid tema heledus muutub pidevalt magneetilise aktiivsuse tõttu. Proxima Centauri on punane kääbustäht, mille mass on 8 korda väiksem kui Päikesel, kuid tihedus on 40 korda suurem. Tähtede värvused: Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. Tähe surm: Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat.
Nii aitab ta maksahaiguste, sapipõie- ja jämesoolepõletiku vastu. Vahel, näiteks kollatõve eriti raskete vormide puhul, läheb vaja suuremaid annuseid. Sel juhul toimub ravi vaid arstide kontrolli all. Nii et olge ettevaatlikud selle huvitava, kuid ohtliku taimega. Vereurmarohtu pole raske ära tunda. Tuleb üles otsida mõni mahajäetud kohake ja seal suure puhmana kasvav sinakasroheline võimas mahlakas taim. Õied on tal kollased, nelja kroonlehega. Kui kahtlusalune taim on leitud, siis murdke tal üks oks, leht või õieraag. Kui selle seest ilmub nähtavale kollakasoranz piimmahl, mis murdekohale kiiresti väikese tilga moodustab, siis oletegi leidnud vereurmarohu.Vereurmarohtu võib igat moodi kutsuda. Näiteks kutsutakse seda punaserohi, punasetõverohi, vererohi ja õuetõberohi. Ta õitseb maist kuni septembrini. Meeproduktiivsus on kuni 70 kg/ha. Vereurmarohi õitseb
Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroonist 2-2,5 korda pikemad, noorelt helelillad, harva kollased, tolmlemise järel määrdunudkollased. ★ Taim on tuultolmleja. Vili: ★ Vili on kupar. Kupra pikkus on 2-4 cm. ★ Kupras on 8–30 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. ★ Üks taim võib anda ka kuni 60 000 seemet. ★ Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene. ★ Seemnetest toituvad Eestis talvituvad linnud. ★ Seemnete kaudu on teeleht levinud üle maailma, kasvab peamiselt sillutamata teedel,
Hobuste värvus Must Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgised aga üldiselt mitte, kuna must värv on nii tugev siis ta ei lase heledat väga ligi. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise aluseks. Raudjas - Raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranzikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on nii-öelda punakas, punakaläikeline. Jõhvid ehk lakk ja saba on karvastikuga ühte värvi või veidi heledamad, isegi linakarva ( kreemikad ), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas ja tumeraudjas. Kõrb Värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on üldiselt mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda ve...
Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili. • Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. • Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. • Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. • Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Tomati sort “AZTEK” • sort, mida mina kasvatasin. • Varajane, madalakasvuline, rõdudel kasvatatav sort. • Vili kollane, ümmargune, väike, väga maitsev. • Kasvatamiseks rõdul, talveaias, kasvuhoones, akna laual. • Lihtne kasvatada – pole vaja siduda, võib mitte kärpida. • tomat sisaldab E-vitamiin ja C- vitamiin. • tumeroheliste lehtedega ja väga hea maitsega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
