nähtus: rahva haridustaseme tõus; põhjendus: tekkis vajadus kõrgkultuuri järele, seda ei suutnud rahuldada senised traditsioonilised ettevõtmised; nähtus: materiaalsete võimaluste suurenemine; põhjendus: suurenesid võimalused tarbida professionaalset kultuuri väljaspool kodukanti. 39. Missugusest laulust on pärit järgmised sõnad ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa"? Eesti NSV hümnist 40. Mis olid Eesti NSV lipu tunnused? Punane lipp, kollased sirp, vasar ja täht ning sinised merelained 41. Kuidas suhtuti Eesti NSV-s kirikusse? Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti kirikuliikmetele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi. 42. 1978. aastal ilmus romaan, mis jutustab balti aadlikust Timotheus von Bockist, kes söandas keiser Aleksander I-le tõtt rääkida ja selle eest hulluks kuulutati. Selle romaani lugeja mõistis, et samasuguse
poolde ning võib kesta kuni sügiseni. Kirjeldatavasse gruppi kuulub nii liike kui sorte. Liikidest parim on tanguutia elulõng. Samasse gruppi kuulub ka Jackmanni elulõng ning hulgaliselt sorte. Selle grupi elulõngade majandamine on väga lihtne: taim lõigatakse sügisel tagasi 20 ... 40 cm peale ning kaetakse. Kevadel hakkavad kasvama noored võrsed, mis puhkevad õide samal suvel. 10) Clematis tangutica -tanguutia elulõng Õied läbimõõduga kuni 10 cm, veidi kellukjad, kollased. Tõuseb kuni 3 meetri kõrgusele. Õitsemist alustab juulis ning võib õitseda augusti lõpuni. Dekoratiivsed on ka siidjad seemnetupsud. 11) Clematis vitalba -harilik elulõng Kuni 10 meetri kõrgusele tõusev liaan. Õied tipmistes püstistes pööristes, 2 ... 3 cm läbimõõduga, kreemikasvalged. Õisi on väga rohkelt, õitseb juulist kuni külmadeni. Sobib nii kodu- kui tööstushaljastusse kui ka puutüvede katmiseks. 12) Clematis viticella -sinine elulõng
· Välimus. Hallrähni keha on pealtpoolt roheline, kollaka päranipualaga, altpoolt hallikas. Pea ja kukal on hall, peenike must haberiba, silma ja noka vahel peenike must silmalaik. Isalinnul on väike punane laik otsmikul, emalinnul punane laik puudub. Nokk lühike ja sale. Lend on tõtlik ja kiire, puude vahel põiklev ja üles-alla kõikuv. Karvasjalg-kakk e. laanekakk · Välimus. Karvasjalg-kakk on suure, ümmarguse peaga rästasuurune kakk. Tal on kollased silmad, näoovaalid on heledad, tumedamate valgetähniliste servadega. Nokk on hele. Keha pealmine pool on tumeruun suurte heledate laikudega. Kõhu alumine pool on hele, tumedate ebakorrapäraste triipudega. Isas- ja emaslind on sarnased. · Kus võib kohata.Elupaigana eelistab palumetsi. · Eluiga. Karvasjalg-kaku eluiga on 7-8 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 16 aastat. · Pereelu. Karvasjalg-kakk pesitseb peamiselt vanades suurte rähnide pesades või sobivates looduslikes
Väiksemad tähed kulutavad kütuse aeglasemalt ära, elavad ligi 10-15 miljardit aastat. Suured tähed elavad 2-8 miljardit aastat. 2. Välimuse järgi jaotatakse tähed värvuse ja suuruse järgi klassidesse: a) Sinised ja valged ülihiiud- suured ja väga kõrge temp. b) Sinised ja valged hiiud c) Punased hiiud ja ülihiiud- väga suured, kuid jahedamad, kui sinakad ja valged. d) Oranzid hiiud- suured, kuid madalama temp. e) Kollased tähed, ka kääbused. Kõrgem temp, kui punastel aga on väiksemad. f) Pruunid, mustad kääbustähed on jahtunud tähed, mis on üle elanud supernova staadiumi on surmafaasis. Nim. Ka kõdutäheks- vägatihe aine. 3. Täht toodab elujooksul vesinikust heeliumi pidevalt. Tuuma reaktsioonides, tähe sisemuses, toodetakse uusi elemente, kuni rauani olenevalt tähe suurusest. 4. Kui tähe mass on alla 0,3 päikesemassi, siis toodetakse ainult heeliumi. Kui tähe mass
Vahukorra alanemine ja käärimise aeglustumine oli märgiks, et õlu oli valmis ja kõlbulik ankrusse (keha) ajamiseks. Sellist protseduuri nimetati õlle "laotamiseks". Vanasti oli kombeks saata õllelaotust ka naabritele. Sageli oli just saadetud õlu see, mis klaaris naabrimeeste vahelised tülid. Õlle kättetoimetajateks olid tavaliselt lapsed. Kuuldus õlleteost levis külas kiiresti ja sellesse perre tehti siis ka sagedamini asja. Talvel andsid õlle olemasolust tunnistust ohtrad kollased laigud läveesisel lumel. Pilte Humalad Õlu Kasutatud kirjandus: www.ohtuleht.ee images.google.ee www.tarbija24.ee et.wikipedia.org ,,Õlleraamat" 1999, Ülo Mallene
vaatajas esile positiivset reageeringut. Tugevatoonilised roosad ja rikkalikud pruunid saavad oma säravuse punaselt alustoonilt, seevastu punase ja valge dramaatiline kõrvutamine mõjub sageli mõlemaid värve intensiivistavalt, kui punane ei ole mitte liiga tugev. Küllastatud punase ja puhta valge koos kasutamine võib mõjuda väga vastuoluliselt. Joonis 5. Cologne Fire Services managment and training centre by BFM architects 3.2 Kollased Jäädes maha punase tekitavates universaalsetes assotsiatsioonides, on kollasel siiski väga tugev dekoratiivne väljendusvõime. Paljudele mõjub soe kollane toon niisama meeliülendavalt kui intensiivne punanegi. Sellegipoolest võivad kollase toonid sinisega varjutatult ja esinedes suurtel pindadel, anda ebameeldiva, mõneti sapivärvi tulemuse. Kasutatult toonitava värvina madalama tonaalsusega dekoratiivses kombinatsioonis, võib
ja nähtuste kõrval veel teist, religioossest teadvusest ja ebausust sünnitatud maailma. Mineraalid, taimestik ja loomastik on sümboolsed ning traditsiooniliselt armastatakse eriti mõnda esindajat: mineraalidest vääriskive, mis oma värvidega meenutavad rikkusemüüte. Taimestikust piiblis mainitud lilli ja taimi, loomadest eksootilisi ja kohutavaid olendeid, kes rahuldasid keskaja huvi veidruste vastu. Kivide ja lillede puhul on lisaks veel nende hea või kahjulik mõju. Näiteks kollased ja rohelised kivid ravivad värvimõjuga kollatõbe ja maksahaigusi, punased verejooksu. Maarjat sümboliseerib nii valge roos, mis tähistab tema neitsilikkust kui ka punane roos, mis väljendab tema heldust. Rukkilill ravib soolapalavikku, õun on halva sümbol. Loomade maailm on põhiliselt halva universum. Jaanalind, kes jätab oma munad liiva sisse ja unustab neid haududa, kujutab patustajat, kes unustab oma kohused Jumala ees. Kits on himuruse sümbol
vastupidi. Üldkuju : 2CrO4 (OHH+) Cr2O7. Kroomhapped ja nende soolad kromaadid on tugevad oksüdeerijad, eriti happelises keskkonnas. Laboripraktikas kasutatakse kromaatidest oksüdeerijana peamiselt kaaliumdikromaati. Kaaliumdikromaadi ja kontsentreeritud väävelhappe segu nimetatakse kroomiseguks ja kasutatakse laboris klaas- ja portselannõude efektiivse puhastusvahendina. Rasklahustuvaid kromaate kasutatakse värvipigmentidena: PbCrO4, BaCrO4 kollased, Fe2(CrO4)3 oranz, PbCrO4 ja MoCrO4 segu punane, SnCrO4 punakaslilla portselani pigment. 3. kuld: peamised o.-a, tuua näiteid ühenditest (valemid, kasutamine). Au oksüdiatsiooniaste on piirides -I (CsAu) kuni V, peamiselt III ja I. Au on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveeltoodete valmistamine ja müntide vermimine. 5- 10% kullatoodangust kasutatakse hambaproteeside valmistamiseks. Kuldmünte valmistatakse Au.sulamist, milles on 10% Cu
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM GEOGRAAFIA Filipiinid Nimi Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Geograafia 4 Riigi kuulumine suurregiooni 5 Riigi arengutase 6 Majandusorganisatsioonidesse kuulumine 6 Rahvastik 7-8 Linnastumine 8 Energiamajandus 9 Põllumajandus 9-11 Metsamajandus 11 Tööstus 12 Transport 12 Turism 13 Kasutatud materjalid 14-15 Sissejuhatus 2 Filipiinid on riik, mille leidsid esimesed asukad 30000 aastat tagasi ja oli esimene Kagu-Aasia riik, mis sai iseseisvaks peale Teist maailmasõda(1946). See saarterikas riik on ka ainus riik maailmas, mis heiskab lipu tagurpidi, kui on sõjaolukord. Tegemist on maailma suurima sõnumite saatjate riigiga (350-4...
Kannab edasi toitaineid ja O2 Tsütoplasmavõrgustik Laseb läbi vajalikke aineid Rakumembraan Sünteesib valke Ribosoom Sorteerib valke Golgi kompleks On valkude liikumisteeks Mikrotuubel Taimerakk Erinevused loomarakust: Rakukest(koosneb peamiselt tselluloosist) Vakuool(vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu ehk turgori) Plastiidid(kloroplastid sisaldab klorofülli, toimub fotosüntees, rohelised/kromoplastid sisaldab karotinoidud, punased, kollased, oranzid/leukoplastid sisaldavad tärklist ja on värvusetud) Nimeta 2 põhjust miks juure rakkudes ei toimu fontosünteesi? Kuna juurtele ei pääse juurde päikese valgus mis on oluline fontosünteesi juures. Ning juurtes puudub ei ole kloroplaste. Põhjenda miks lähevad sügisel leht puude lehed kirjuks? Sügisel läheb pimedamaks ja külmemaks ja kloroplastide hulk väheneb. Seenerakk Seeneraku tunnused: Eukarüoot (tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga)
kasvavad LAHKLEHISE TUPE korral pole tupplehed omavahel kokku kasvanud Välistupp - tupplehti kaks ringi, välimised on väiksemad, asuvad suuremate vahekohtades 80. kevadmaran ÕIE NEEL koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. Serviseks 81. MÜHKSOOMUSED õõnsad puhetised õiekrooni neelus, sageli sellest erinevalt värvunud 82. kollased mühksoomused meelespea õieneelus EMAKA EHITUS sigimikus on seemnealgmed, millest peale viljastamist arenevad seemned vili tekib sigimikust 83. TOLMUKA EHITUS tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud 84. POLLIINIUM kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel 85. polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide 86. SIGIMIKU ASEND
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS.......................................
Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja siledate seemnetega herneid roheliste ja krobeliste seemnetega hernestega. Katse eesmärgiks oli kontrollida, kas kaks tunnust, seemnete värvus ja tekstuur päranduvad sõltumatult. Kuna F1 põlvkonna taimede seemned olid kollased ja siledad, olid vastavad alleelid dominantsed. F1 põlvkonnas ilmnesid neli erinevat fenotüüpi: vanematega sarnased kollased ja siledad ning rohelised ja krobelised ja kaks uut kombinatsiooni rohelised ja siledad ning kollased ja krobelised. Seega olid värvus ja tekstuur kontrollitud erinevate geenide poolt, mis kandusid järglaskonda sõltumatult. Toimus ka mõlemate geenide alleelide lahknemine. Sellist kahe tunnuse suhtes jälgitavat ristamist nimetatakse dihübriidseks ristamiseks.
Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja siledate seemnetega herneid roheliste ja krobeliste seemnetega hernestega. Katse eesmärgiks oli kontrollida, kas kaks tunnust, seemnete värvus ja tekstuur päranduvad sõltumatult. Kuna F1 põlvkonna taimede seemned olid kollased ja siledad, olid vastavad alleelid dominantsed. F1 põlvkonnas ilmnesid neli erinevat fenotüüpi: vanematega sarnased kollased ja siledad ning rohelised ja krobelised ja kaks uut kombinatsiooni – rohelised ja siledad ning kollased ja krobelised. Seega olid värvus ja tekstuur kontrollitud erinevate geenide poolt, mis kandusid järglaskonda sõltumatult. Toimus ka mõlemate geenide alleelide lahknemine. Sellist kahe tunnuse suhtes jälgitavat ristamist nimetatakse dihübriidseks ristamiseks.
Sissejuhatus Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kui...
DVD mängijat, kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Tal oli super mälu. Üks asi, mis Christopherile väga vaja oli, oli ajakava täpselt minutipealt. Mõned Christopheri käitumisprobleemid: · ei räägi inimestega tükk aega · ei söö ega joo midagi tük aega · ei meeldi kui teda puudutatakse · kisendab, kui on segaduses või vihane · oigamine · lööb asju puruks, kui on vihande või segaduses · ei meeldi kollased ja pruunid asjad ja keeldub neid värvi asju puudutamast · ei söö toitu, kui eri sorti toidud puudutavad ükteist. jne Kogu raamat on jagatud peatükkideks, kuid peatüki numbrid on kõik algarvud. Ühel päeval läks ta pr. Shearsi hoovi ja leidis eest lamava koera, kes oli mõrvatud mullahargiga. Pr. Shears kutsus politsei ning arvati, et koera tappis Christopher, sest ta hoidis looma
24 5 11 11 27 27 4 9 9 22 30 3,5 8 8 19,5 Joonis 3. Kartulimardika munad Kartulimardika munad on tavaliselt 1,7-1,8 mm pikkused, 0,8 mm laiused ja neid ümbritseb kaks kesta väline munakest ehk koorion ning rebu ümbritsev rebukile. Munad paistavad meile kollased, sest välimine kiht on läbipaistev ja rebu paistab välja. [2] 5 Pärast koorumist hakkavad tõugud sööma ning toidulaua vähenemise tõttu hakkavad peagi liikuma mööda taimelehti. Mida suuremaks tõuk kasvab, seda rohkem vajab ta toitu ning umbes 75% lehtedest süüakse ära tõuguperioodi viimases veerandis. Kui tõugud on piisavalt vanad, kaevuvad nad maasse ning valmistuvad nukkuma (Joonis 4)
Talle on märksa enam meeltmööda suured murdjad mõistagi tiigrid ja lõvid. Tule märgi esindajana sütitavad Lõvi päikesevärvid, kuld ja elevandiluu. Tema vererühmaga klapivad sellised paigad nagu Rumeenia, Sitsiilia, Tsehhi, Lõuna-Iraak, Liibanon, Lõuna-Prantsusmaa ja Itaalia. Neitsi kasvatagu eredaid väikesi lilli Neitsi lilleaias kasvagu nartsissid, astrid ja krüsanteemid. Üleüldse tunneb ta tõmmet eredate väikeste lillede poole hea, kui need on sinised või kollased. Puudest sulanduvad tema meelelaadiga kirss ja pähklipuud, loomadest kassid ja koerad, kes aga peaksid ka üksindusega leppida suutma. Maa märgina leiab Neitsi tröösti tumesinisest, tumepruunist, rohelisest ja lillast. Metallidest kõlksuvad temaga kokku nikkel ja plaatina, sobib ka elavhõbe. Kui Neitsi peaks koostama reisimarsruudi, võiks see läbi põigata sellistest paikadest nagu Kreeka, Kreeta, Kariibi mere saared, Türgi, Brasiilia, Balkani poolsaar, Jordaania ja Sveits.
korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kõikidel õitel ei ole õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks. Neis on nii vitamiini C kui ka vitamiini B. Võilillesalat on ka hea "verepuhastusvahend". Võilille juuri kasutatakse ravimina. Juured on
Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnetesse miljonitesse kelvinitesse. Tähe värvi määrab tema temperatuur. Kõige külmemad tähed on punased, kuumimad aga sinised. Tähe temperatuuri määrab aga mass, mida suurem mass, seda suurem on temperatuur. Temperatuur (K) Värvus 103 nähtavad 3× 103 punased 4 × 103 oranzid 6× 103 kollased 104 valged (3-5)× 104 sinised HertzsprungRusselli diagramm 1905. a., kui oli mõõdetud küllalt paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks,
23. Millist värvi on tomati sort Mustlane? Koor on tumepunakas roheline, seest on küllastatud punane. 24. Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaug, oregano,šalottsibul,basiilik, petersell. 25. Millised köögiviljad on C-vitamiini rohked? 5 Paprika, tšilli, brüselli kapsas, brokkoli, lillkapsas, punane kapsas, spinat, petersell, rõigas, mädarõigas, roheline sibul. 26. Millist värvi võivad olla paprikad? On kollased, punased, rohelised, oranžid, valkjad ja mustjas-sinipunased paprikad. 27. Nimeta kõige väiksema kalorsusega (kõige veerikkamaid) köögivilju? Baklažaanid, paprika, porgand, kapsa liigid, spinat, till, porgand, kurk. 28. Anna kõrvitsale kasutussoovitusi. Värskena, salatistes, ahjus tehtud täidetud kõrvitsad, pannkoogid I teised dessertid, keedetud, kõrvitsapudet jne. 29. Soovita köögivilju grillimiseks. Baklažaan, tomatid, sibul, kabatšok. 30
Viga võis tulla liigsest kuumutamisest. H2 C SH H2 C OH H2O HC NH2 + 2 NaOH HC NH2 + 2 Na2S + H2O COOH COOH (CH3COO)2Pb + 2NaOHNa2PbO2 + 2CH3COOH Na2S+Na2PbO2+2H2OPbS+4NaOH 1.1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega ~1 ml munavalgu lahusele lisasin 2 tilka CCl3COOH lahust, mille tulemusena tekkisid lahusesse kollased tükid. Järegmisena loksutasin katseklaasi hoolikalt,, mille tõttu tekkis udune valge sisu katseklaasi. Järeldus Trikloroäädikhape (TKÄ) sadestas munavalku, mistõttu sain häguse valge vedeliku. TKÄ sadestab peptiide, mille molekulmass on üle 10 000. 1.1.6. Valkude sadestamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) ~2 ml munavalgu lahusele lisasin 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust. Loksutades saadud lahus hägustus. Lastes seista 5 min, oli näha sademe moodustumist
3 Mustrebase karv on must, aluskarv hõbedane. Rebase esikäpad: Käppade alaosa on tavaliselt must ja sabaots on enamasti must või valge. Esikäpal on 5 küünist, tagakäpal 4 küünist. Esimene varvas on rudimentaarne, kuigi küünisega, ega puutu vastu maad.Rebased on põhja pool tumedamad ja intensiivsema tooniga kui lõuna pool, nii et rebase värvus sõltub ka tema elukohast. Silmad on täiskasvanud rebasel kollased. Silmade lõige on vertikaalne, nina on tumepruun või must. Kõrvad on väljastpoolt pruunid või mustad. Rebase jäljed näevad metsa all välja nii: Rebase saba: Rebasel on aba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise suhtlemise vahendiks. Saba on pikk ja kohev, eriti talvel. Sabaots on must või valge. Joostes hoiab rebane saba horisontaalselt. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine
II tüüpi diabeetikutest esineb see ainult mõnel protsendil. (Ilanne- Parikka jt 2000: 278). Retinopaatia kergemat vormi nimetatakse taustretinopaatiaks, mis on silmade liikumist kontrollivate närvide kahjustus. Seda esineb sagedamini( umbes 90% -l diabeetikutest, kelle diabeet on kestnud vähemalt 20 aastat). Taustretinopaatia algfaasis leitakse võrkkestas väikesi täppverevalumeid. Selle progresseerudes ilmuvad võrkkesta eri kihtidesse laiemad verevalumid ja läikivapinnalised kollased laigud, mis on peamiselt verest pärinevad rasvad. See halvendab nägemisvõimet ( näit. lugemine) või värvide eristamise võimet. (Ilanne- Parikka jt 2000: 277-278). Diabeetikud saavad retinopaatiat ennetada, käies regulaarselt arsti juures silmi kontrollimas ning loomulikult hea suhkrutasakaal (Brewer 2009: 20). ,,Kui suhkruhaigele on siiski juba tekkinud proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi enam isegi hea diabeeditasakaaluga parandada
Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus,
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
Enamik taimerakke on lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. 34.) Taimeraku kesta koostisaine ja taimeraku ülesanne Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini) ja muid keeruka keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Ülesaned: · tugifunktsioon · kaitsefunktsioon · transportfunktsioon 35.) Milliseid pigmente sisaldavad plastiidid? Rohelisi kloroplaste, kollased või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. 36.) Kloroplasti ehitus ja ülesanne Kloroplast on mõnevõrra sarnane mitkokondriga. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paikenvad membraanidest moodustunud kotjad moodustised lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodustuvad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofülli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule
Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega hiina pähkliks nimetati. Maapähkel on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Et ta on tähtis põllukultuur, siis on aretatud palju vorme ja sorte, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seemnete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poolest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 sentimeetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Maapähkel on bioloogiliselt huvitav taim selle poolest, et peidab oma kaunad valmimiseks mulda, s. t. ta kaunad on geokarpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei arene. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, günofoor, mis algul kasvab ülespoole, kuid 5.-6. päeval pöördub otse alla, jätkates kasvamist, kuni
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja...
Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. Kujutav kunst kujutav kunst formeerus kindlatele reeglitele. Temaatika keerles vaarao elu ümber, kuid oli ka intiimsemaid stseene. Hauakambris leidub ka selliseid maale, millel kajastatakse lihtrahva elu. Skulptuur kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Kujudel rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea. Avastati Tutanhamoni, kust leiti Tutanhamoni kuldmask. Teise rühma kuuluvad väikeformaadilised teenijate kujud, mis pandi hauakambritesse. Maal egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Reljeef on
TOIDUAINETE GRUPID KUIVAINED Iseseisev töö: 5 Valige nimekirjast üks kuivaine, mille kohta otsite internetist infot kasvutingimustest, kasutusalast, töötlemisest, säilitamisest jne. Nisu,oder, kaer, rukis, riis, mais, tatar, hirss KUIVATATUD KAUNVILJAD HERNED- koorimata ehk lihvimata- kollased, rohelised, kooritud e.purustatud LÄÄTSED- terved, poolitatud, (punased, rohelised, kiirkeedu) PÕLDOAD- soolaoad AEDOAD- türgi uba SOJAUBA-liha aseaine SUHKUR, SOOL SUHKUR- peensuhkur, pärlsuhkur, tuhksuhkur, tükisuhkur, fariinisuhkur SOOL- (pan sool-pole sool, vaid mineraalainete segu), jäme sool, meresool KERGITUSAINED SÖÖGISOODA-naatriumkarbonaat (eelistada hapudele toitudele Nt hapupiimaga pannkoogitainas) KÜPSETUSPULBER-sooda ja hape (toodetele, mis ei sisalda haput maitset)
Lühidalt koosneb referatiivne osa suitsetamise kahjulikkusest , kuidas see mõjutab sind väliselt , mida see teeb sinuga organismiga ja miks üldse suitsetatakse. Räägin ka passiivsest suitsetamisest ja seda ka Eestis. Uurimismeetodina kasutasin küsitlust. Küsitlus uurib kas noored suitsetavad , nende vanust , põhjusi ja palju muud. Kasutatud allikad on kõik internetipõhised ning kasutatud allikaid on 9. 1. Suitsetamine Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. ( 1 ) Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Pall...
hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. Küllalt suurest veesisaldusest hoolimata võivad taimed montmorilloniidi rikastel muldadel kannatada põua tõttu, sest vesi pole taimedele kättesaadav. VERMIKULIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Vermikuliit tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1 tüüpi trioktaeedriliste mineraalide hulka. Värvus pruun või kollased toonid, pärast kuumutamist hõbevalge, kõvadus 1-1,5, erikaal 2,4-2,7. Vermikuliiti leidub muldades, mis on moodustunud biotiiti sisaldaval lähtekivimil, enamasti vähesel määral.
1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse. Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond, kollased kingad, valge särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm muretseti alles kohapeal). Eesti lippu kandis avadefileel Harald Tammer. Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja loteriipiletid üldtiraaziga 30 000 (á 10 marka). Valitsuselt kaubeldi välja 18 000 Soome marka ja 20 000 Prantsuse franki. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid. Tulemused.
Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere ja muid orgaanilisi ühendeid. 3. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Rakukestal on samuti oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. Rakukestad täidavad ka transportfunktsiooni. 4. Kloroplastis on rohelised plastiidid, nad sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplast on kahe membraaniga organell, milles on lamellidekogumikud. 5. Erksavärvilised kollased ja punased õied on neid tolmeldavatele putuaktele paremini nähtavad. Ka viljade puhul on silmatorkav värvus kujunenud teiste organismide ligimeelitamiseks. 6. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldvad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. 7. Vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. 8
temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) * Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika * Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) * Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) * Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) * Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) * Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) · Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu
1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2ml glükoosi lahust, teise katseklaasi valasin 2ml arabinoosi lahust. Lisan mõlemasse katseklaasi u. 0,1 g tahet fenüülhüdrasiini ja u. 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati, loksutasin kuni takhed ained lahustusid. Kuumutasin mõlemat segu u. 40min vesivannis. Seejärel asetasin katseklaasid jää sisse jahtuma. Katseklaasidesse moodustusid kollased kristallid (ka lahus ise oli kollakas). Vaatlesin tekkinud osasoone mikroskoobi all. Järeldused: Vaadeldud osasoonide struktuurid olid järgmised: Glükoosi osasoonid Arabinoosi osasoonid 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molemulis olev aldehüülrühm taandab mitmete metallise soolasid. Amoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe katseklaasi pinnale, moodustades nö ,,hõbepeegli". Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks MgNO3 ja NH4
SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI 1. Kirjelda seedetrakti anatoomilisi-füsioloogilisi ealisi iseärasusi. Seedesüsteem ei ole imikutel täielikult välja arenenud ja seetõttu peavad nad toituma ainult rinnapiimast, kuna nende keha ei suuda toota piisavalt ensüüme toitainete lõhustamiseks. Imikutel ei ole sündides hambaid ja seetõttu kasutavad nad toitumisel imemisrefleki. Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Helmintoose ehk helmintiaase ehk soolenugilisi esineb lastel sageli. Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid (ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võ...
kutseline autojuhtimine, korduv sünnitamine. Libisemise ja kukkumise vältimine Eriti ohustatud on vanemad inimesed. Eestis esineb sageli kiilasjää. Libedate teede ajal talvel tõuseb Eesti traumapunktides abivajajate arv ööpäevas mitu korda, ulatudes üle tuhande. Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef. Kalde korral sobiv tähistus kollased ja mustad triibud. Oluline on trepiastmete kõrgus ja laius. Lamamisasendi ebasoodne mõju Meditsiinistatistika näitab, et inimene sureb enamasti voodis ja just varastel hommikutundidel kella 3-5 paiku. 1.Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks. Erinevalt enamikust loomadest on inimese rindkere sel juhul füsioloogiliselt ebaloomulikus deformeeritud asendis. Küljeli magab inimene aga sageli. Vasakul küljel magades on täiendav surve südamelihasele.
Ampiir omandas paraadlikkuse ja hiilguse jooned. Kui hoonete seinad olid siledad ja vähese kaunistusega, siis rõhutati ehitiste suurust, mahtu. Peamiselt ehitati nn. ühiskondlikke hooneid (ka kirikuid), kusjuures selleks töötati välja ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid. Iseloomulik oli kahe värvi kasutamine: sambad ja dekoorelemendid olid valged, majade seinad aga kas hallid või kollased. Thomas de Thomon Börsihoone . Andrei Voronihhin püstitas Peterburgi Kaasani kiriku. Tervikuna koos kolonnaadiga meenutab see Vatikani Püha Peetri katedraali, kuid tunda on ka Pariisis asuva Panthéoni eeskuju. Andrian Zahharov on vene klassitsismi suurima ja omapäraseima ehitise Peterburis oleva Admiraliteedihoone autor. Selle keskmisel osal on kõrge torn
Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke...
Eestis elavad kotkad MERIKOTKAS Välitunnused Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa".
kolmandad oranzid punakad. On loomulik oletada, et Päikese värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Sinakatel ja valgetel tähedel peaks olema kõige kõrgem temperatuur ning punakatel ja oranzidel madalam. Tähelt saabuv spektri analüüs ning see lubab tähe pinnatemperatuuri määrata kõige täpsemalt. Sinakad tähed on kõige kõrgema pinnatemperatuuriga üle 30000kraadi. Valged tähed on pinnatemperatuuriga 7500-10000kraadi, kollased 5000-6000kraadi, oranzid 3500- 5000kraadi, punased 3000-3500. Enamike tähtede pinnatemperatuur kuulubki vahemikku 3000-30000kraadi. 19. Kaksiktähed Need on gravitatsiooni poolt seotuna üksteise lähedal ümber.......... massikeskme tiirlevad tähed. Liikumise tee ja tiirlemisperioodi järgi saab taevamehaanika seadusi kasutades arvutada kummagi tähe massi. Kaksiktähtede tiirlemisperioodid võivad kesta veerand tunnist kuni mitme tuhande aastani. Paariliste
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega · Must sõstar · Ribes nigrum Kolme hõlmaline Kitsad sisselõiked hõlmade vahel, leht servast ripsmeline, peal küljel mõned üksikud karvad, alt paljad · Mage sõstar · Ribes alpinum 3 või 5 hõlma, madala sisselõikega, laimunaja kujuga, ümardunud alusega. Keskmine hõlm teistest pikem, serv kahelisaagjas. Alt küljelt roodude juurest karvane
substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tipudes ja seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahuja pulbrina. [5] 4.2.2. Harilik korpsamblik · Talluse läbimõõt: kuni 10 cm · Viljakehad kollased, esinevad paljudel isenditel · Kasvukoht: leht- ja okaspuude koor, puit, graniit- ja lubjakivid, betoonehitised. · Väga sage kogu Eestis Kõiki seinakorpade liike (Eestis teada 8) iseloomustab kuldkollane kuni oranz lehtjas tallus. Kuna leidub ka teisi kollase tallusega samblikke, siis antud perekonna kindlaks eristamiseks on sobiv kasutada nn. Värvusreaktiivide abi tavalise kaaliumhüdroksiidi tallusele tilgutamisel värvub see korpsamblikel silmapilkselt veripunaseks
lähedal. Harva külastab metsi ja väldib kuiva avamaastikku. Pikkade, saledate jalgade abil suudab lühikest vahemaad läbida kiiresti joostes, kõrges rohus liigub suure hüpetega, tabades saagi väledalt. Vajadusel hüppab vertikaalselt üles, tabades linde kuni 3 m kõrguselt. Tema saagiks on enamasti jänesed ja väiksed antiloobid, kuid ka linnud. 2. Suured kassid 2.1 LÕVI Lõvi on kollast värvi, tal on isegi silmad kollased! Ta on eriti levinud Aafrika savannides. Isalõvil on suur kohev tumepruun lakk ja tutt saba otsas. Lõvid elavad suure perekonnana. Selles võib olla mitukümmend looma. Kaslaste hulgas ainulaadselt moodustavad lõvid pikaajalisi lähedalt seotud ühiselulisi gruppe. Lõvide perekondlikku gruppi nimetatakse praidiks Lõvid otsivad toitu ka üksinda, püüdes pisinärilisi, jäneseid ja roomajaid. Täiskasvanud
soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese.Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana. Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. Suitsetaja nahavärv on sageli silmatorkavalt kahvatu või erilise punetusega. Naha värvus sõltub naha vereringest. Ühtedel inimestel on nehaaluseid veresooni rohkem, teistel vähem. Eestlase heleda naha puhul tuleb kahvatus tugevamini esile. Suitsetajatele on omane nahaaluste
Liikleja peab täitma reguleerija korraldusi ka siis kui see on vastuolus liikluskorraldus vahendi nõuetega . Liikleja ei tohi takistada matuse ega muud rongkäiku , liikuvaid lastegruppe või reguleerija poolt saadetavaid sõidukite kolonne . Tee andmise üldised kohustused Liikleja peab juhinduma kõigist liikluskorraldus vahendidest ja reguleerija märguannetest. Liikleja peab teed andma sõidukile , millel põleb sinised või kollased vilkurid . parklast õue alalt , puhkekohast või teega külgnevalt alalt peab juht teed andma igale teel liiklejale. Sõidukiirus Asulavälisel teel 90km/h , asulasisesel teel 50km/h.Jääteel 10-25km/h või 40-70km/h kui jää paksus on kuni 50cm,üle 50cm sõidukiirus 70km/h.Pukseerimise kiirus 50km/h. Pukseeriva seadame veol 25km/h.Õuealal 20km/h või jalakäijate vahel jalakäija kiirusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
