Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurmeeste hulka, et tema tegevust mõista tuleb teada algmõjutusi ja tegureid. Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Oma lapsepõlve ja kooliaastate kohta on Johan Laidoner öelnud: "Tuletades nüüd meelde oma lapsepõlve ja algkooliaega, pean ütlema, et meie perekond elas üsna kitsalt, isegi vaeselt. Nälga ei pidanud ma aga kunagi kannatama. Olime kehvalt riietatud, aga tänu emale alati puhtalt. Mäletan, et minust järgmine, kaks aastat noorem vend
Minu pere ja muud loomad. Pealkiri: ,,Minu pere ja muud loomad" Autor: Gerald Durrell Ilmumisaasta: 1956 Raamatu ilmumiskoht: Copyright Lühike sisukokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Gerry pere kolisid Inglismaa jubeda kliima eest Korfu saarele. Nad hakkasid maja otsima ja neid aitas Spiro. Nad asusid elama maasikaroosasse majja. Külaliste kutsumiseks jäi maja liiga väikseks ja nad kolisid tibukollasesse majja. Larry toas toimus väike põleng ja nad pidid jälle kolima. Nad kolisid lumivalgesse majja. Gerry õpetaja Georg õpetas Gerryle kuidas teha looduses vaatlusi ja neid üles kirjutada. Gerry oli huvitatud igasugustest loomadest: lindudest, konnadest ja putukatest. Ta vaatles hästi palju pääsukesteperet. Gerryl loomaaias olid nastikud, skorpionid, voodiämblikud, lepatriinud, kilpkonnad ja linnud. Gerry palus Leslielt, et ta valmistaks talle sünnipäevaks paadi. Paadi
Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleenaga, kes tutvustas poistele mitmeid tööriistu. Algul Leemet ja Pärtel põlgasid metsaelu, kuid lõpuks lahkus ka Pärtel metsast. Leemet tajus juba lapsepõlves, et elu metsas hakkab välja surema. Pärtel oli lubanud Leemetil hakata külas käima, kuid poiss ei täitnud sõbrale antud lubadust. Leemet ei saanud aru, miks inimesed külla kolisid
Durrellide pere otsustas kolida Inglismaalt halva kliima pärast Korfu saarele elama. Esialgu asusid nad elama maasikaroosasse majja. Seal oli Gerry õpetajaks George, kellega koos hakti loodust uurima. Päeval, mil Larry teatas, et ta on kutsunud liiga palju külalisi, otsustati kolida suuremasse majja, mis oli tibukollane. Tibukollases majas tutvus Gerry palju loodusega, mis maja ümber oli. Tema õpetajaks oli seal Theodores. Tema oli Geryle kõige parem sõber. Viimane maja, kuhu nad kolisid oli lumivalge. Sinna kolisid nad sellepärast, et kogu nende suguvõsa koliks nende juurde. See oli väiksem.Ka lumivalges majas sai Gerald loodusega tutvuda ja uusi avastusi teha. Seal oli õpetajaks Kralefsky, kes oli suur linnuhuviline. Pere kolis tagasi Inglismaale, sest Gerryl oli aeg jätkata õpinguid mujal. See oli kõige raskem Spirole. Oma arvamus. See raamat oli huvitavaid seiklusi täis ja naljakas.Mulle meeldis eriti see, kuidas Spiro rääkis.
Antsla Gümnaasium William Faulkner ,,Hälin ja Raev" Referaat 12.b Lauri Kannimäe Juhendas: Iri Reile Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 W. Faulkneri elulugu............................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Romaanid .............................................................................................................................................6 Novellid................................................................................................................................................7 Luule .....................
Longbourni mõisas, vara oleks edasi läinud pojale, aga polnud ühtegi. Seega nõole mr.Collinsile, kes oli abielus mrs.Lucase tütre Charlotte'ga. Elasid Rosingsis, leedi Catherine de bourgh'i kõrval. Bingley'd Mr.Bingley (naiivne, sõltus sõpradest, avameelne ja sundimatu) Bingley õed (silmakirjalikud, õelad ja näitlejad) Kolisid Netherfieldi mõisasse, kus tutvusid Bennetite perega, kes visiidi tegid. Korraldasid balle, Bingley ja Jane armusid. Tööasjus ja ka Darcy pärast kolisid tagasi Londonisse. Darcy'd Georgiana Darcy (häbelik, haritud, soov kõigile meeldida, Wickhami 1 ohver) Mr.Darcy (uhke, tark, pöördus ringi, hakkas head tegema ja südamlikuks) Elasid Pemberley mõisas. Väga suur ja kallis maja. Darcy tuli koos Bingley'ga Netherfieldi mõneks kuuks ja armus Elizabethi. Küll aga pidas teda endast alamaks ja kolis minema Londonisse koos sõbraga. Hiljem kohtuti Rosingsis Collinsite juures ning Darcy tegi abieluettepaneku
teoseid peeti revolutsioonilisteks. Tema stiil sai sellest mõjutatud.Ta muutus ebaviisakaks,häbelikuks,vihaseks. Tema teoseid iseloomustab tol perioodil tumedad värvid. Eriti kasutas ta musta. Tema peale tunti kadedust. IMPRESSIONISTI PERIOOD Provence ja Pariisis 18701878 Cézanne ja tema elukaaslane MariaHortense lahkusid Pariisist enne PrantsusePreisi sõda 1870. Sel perioodil leidis ta taas inspiratsiooni maalida mastikke. Kui sõda lõppes, kolisid nad taas tagasi Pariisi. Minnes tagasi oma kodulinna, hakkas ta saama isalt igakuist toetust 100 franki, mis aitas tal ära elada. Kui tema isa sai teada tema elukaaslasest, hakkas ta neid toetama 400 frankiga. Aastal 1880 kolisid nad ikkagi ära ja jäid siis pikemaks pidama L'Estaquei. Seal maalis ta koos Renoir'i ja Monetiga. PROVENCE PERIOOD 18781890 Tihtipeale nimetatakse seda perioodi ka konstruktiivseks perioodiks. Sel perioodil abiellus ta Hortensiga.
• Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus „Pärnu Postmehes" 1863) •Kui Lydia oli seitsmeaastane, kolisid vanemad Pärnu Ülejõele, kus isa sai koolijuhatajaks ja õpetajaks. •Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas (hiljem avati seal muuseum) •Jannsen andis Pärnus välja esimest eesti ajalehte Pärnu Postimees. Lydia Koidula tõlkis saksa keelest artikleid, jutustusi ja kirjutas luuletusi. • TARTU (1863 – 1873) • Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Jannsen hakkas seal toimetama ja ajalehte Eesti Postimees välja andma. • Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele • Tartus oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled“ (1866) . Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu “Emajõe ööbik” (1867) • Tartu periood Tartu perioodil oli kirjanik aktiivne ühiskonnategelane. Eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri
John Ronald Reuel Tolkien Jelissei Zahharov 7.klass John Ronald Reuel Tolkien · John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglis e kirjanik, poeet, filoloog ja · professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Sil marilion jne.) järgi. Lapsepõlv · Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, Lõuna Aafrikas, (vanemad Arthur Reuel · Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Br iti pank). Tolkienil oli vend · nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. · Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõ jutanud. Lapsepõlv · Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale j a Johni isa pidi nendega ühinema, · aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere il ma sissetulekuta ja nii otsustas · Tolkieni ema oma vanemate juurde elama · minna
Lasnamäe Üldgümnaasium MARIE UNDER Referaat Carmen Merylin Erala 9B Tallinn 2009 Kooliõpetajate Friedrichi ja Leena Underi (sündinud Kerner) järeltulija sündis 27. märtsil aastal 1883. Marie vanemad olid hiidlased, kuid vahetult ennem tema sündi kolisid nad Tallinnasse. Väike Marie õppis kõigest 4-aastaselt lugema ja juba 13-aastaselt hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena,
Linnaõhk teeb vabaks Kristin Kätt 10c. Keskajal toimus linnade areng kiirelt. Linnad hakkasid arenema umbes 13. sajandil, kui inimesed jätsid hüvasti maaeluga, ja kolisid linna. Kuna üha rohkem ja rohkem inimesi kolis linnadesse just sellepärast, et linnad olid soodsad kauplemiskohad, siis muutusid linnad ka tiheda rahvahulgaga massiks, kus leidis aset inimeste kirev elu. Linnast oli saanud käsitöö- ja kaubanduskeskus. Kuidas ja kuhu linnad üldse tekkisid ning mis tõmbas rahvast linnadesse elama minema? Kas linn oli lõppkokkuvõttes õige valik?
John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglise kirjanik, poeet, filoloog ja professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Silmarilion jne.) järgi. Lapsepõlv Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, LõunaAafrikas, (vanemad Arthur Reuel Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Briti pank). Tolkienil oli vend nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõjutanud. Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale ja Johni isa pidi nendega ühinema, aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere ilma sissetulekuta ja nii otsustas Tolkieni ema oma vanemate juurde elama minna
HARRY S. TRUMAN Biograafia 2014 Varajane elu Sündis 8. mail 1884 USA-s Missouri osariigis Lamari linnas. Tema nimes ‘S’ ei olnud lühend ühestki nimest. Tal oli üks vend ja üks õde. Harry isa, John Anderson Truman oli farmer. 1887. aastal kolisid Grandview lähedasse farmi. Varajane elu 1890. aastal kolisid Kansas City lähedasse linna Independence, et Harry saaks õppida kirikukoolis. Klaverit õppis kuni 15. aastani, siis läks ta õppima Independence gümnaasiumi. 1901. aasta lõpetas gümnaasiumi ja läks Kansas City Law Schooli õigusteadust õppima, aga lahkus pärast esimest semestrit. Varajane elu Üks vähestest presidentidest, kes ei saanud kõrgharidust. Pärast ülikoolist lahkumist, töötas raudtee
Maarahvas 14-16 saj. Periood on peale jüriöö ülestõusu kuni keskajani. Pärast jüriöö ülestõusu kolisid mõisnikud maale elama, et hoida silm peal talupoegadel, et need ei teeks jälle nahka neile. Kuid ka raha teenimiseks. Põhiline: vilja kasvatus talupoegade jälgimine, talupoegade maksud kasvasid. Maksud: Kümnis Loonusmaks (Talu toodang, naistel lõng & kangad, meestel puit & hein) Raha rent Teotööd Talupojad protesteerisid maksude kasvu vastu. Ei täitnud käsku / ei teinud tööd. Põgeneti linnadesse / välismaale
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, okaspuud Triias Esimesed korallid, roomajad, algelised imetajad, esimesed dinosaurused Juura Dinosaurused valitsesid maailma Paleogeen
J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese üldlaulupeo juht. J.V. Jannsen oli see, kes äratas Lydias huvi kirjandusliku tegevuse, talurahva ja eesti keele vastu. Vanaema Mall julgustas pojatütart luuletama Ema- Emiline Jannsen oli saksa soost, kodanlikust perekonnast. Õpetas Lydiale saksa keelt ning ranget kombeõpetust Õde- Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry, Eugen Nende peres oli koduseks keeleks sasksa keel , sest ema oli sakslane Kui Lydia oli seitsme aastane kolisid nad perega Pärnu ülejõele, kus isa sai koolijuhatajaks ja õpetajaks. Elasid ülejõõe koolimajas. ( hiljem avati seal muuseum). Neli aastat õppis Lydia kodus , isa juhatusel, 1854 astus Pärnu linna tütarlastekooli , mis oli tol ajal tütarlastele kõrgemaks õppeasutuseks Baltimaal. Õppetöö toimus saksa keeles. Seal kooli õppis ära Prantsuse ja Vene keele. Eesti keelt õpetasid talle vanavanemad ja isa. Saksa keel oli kodune keel ja seda oskas ta niigi
van Uylenburgiga. Aastal 1634 abiellus ta viimase nõo Saskia van Uylenburgiga. Aastal 1634 sai Rembrandtist ka Amsterdami linnakodanik ning kohaliku kunstnike gildi liige. Saskiaga abiellumisest tingitud seisusliku tõusu tõttu võeti Rembrandt kõrgemas seltskonnas vastu kui võrdne. Jõukuse andsid Saskia varandus ning õpetajatööst ja maalide müümisest laekuv raha. Aastal 1635 kolisid Rembrandt ja Saskia oma majja. Aastal 1639 kolisid nad uuesti ja seekord veelgi esinduslikumasse majja (selles majas asub tänapäeval Rembrandti majamuuseum) ning sellest sai hiljem ka peamine finantsraskuste põhjus. Rembrandti suurest sissetulekust oleks pidanud hõlpsasti piisama, kuid ta kulutused kasvasid koos ta sissetulekutega. Ta ostis oksjonitelt kokku luksusesemeid ning kunstiteoseid, millest paljusid
Iloni legend Elas kord tüdruk nimega Ilon . Ilon on 11-aastane tütarlaps . Tema välimus sarnaneb väga Pipi omaga. Tal on peas punane müts , millel oleks nagu kaks sarve ja nende otsas on kaks lillekest . Mütsi alt paistavad õlgadeni blondid juuksed . Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega . Raamatute kirjutamisega alustas ta juba 6-aastselt . Väiksena armastas ta kuulata seiklusjutte . Praeguseks on ta valmis kirjutanud kaks raamatut . Tulevikus loodab ta saada kuulsaks kirjanikuks ning kirjutada võimalikult palju lasteraamatuid . Hetkel on tema lem...
Anne Frank Koostajad:Jana Raudsepp, Kristelgeelika Tihosin 12. juuni 1929 Frankfurt märtsi algus 1945 Juudi päritolu Isa Otto Heinrich Frank (18891980) Ema Edith Holländer (19001945) Õde Margot Frank (19261945) Elukohad Frankfurdis kuni 1933. aastani. Kolisid 1933 aasta lõpus Aachenisse. 1934. veebruaris koliti Amsterdami. Anne Franki päevik Pidas Amsterdamis. Sai 13. sünnipäevaks. Ajavahemik 19421944. Päevik ilmus raamatuna 1947.aastal. Tõlgitud 60 keelde. Hollandi okupeerimine 1940. 1942. aastal mindi peitu. 1944. aastal viidi koonduslaagrisse. Elust tagakojas Kella neljast või poole viiest muutub lugemiseks liiga pimedaks. Veedame siis aega igasuguste veidrustega.
Geraldil oli suur pere kaks venda Leslie ja Larry, õde Margo ja tema ema. Gerry pere elas Inglismaal, kuid kuna kogu perel olid probleemid tervisega, kolisid nad Kreekasse, Korfu saarele. Nad hakkasid elama maasikaroosas majas, mis oli väike, aga mugav. Nad said sõbraks Spiro ning paljude teiste külaelanikudega. Gerald aga uuris loomi ning tõi neid endale koju. Kuid kuna Geraldi vanem vend kutsub endale liiga palju külalisi kolitakse teisse majja mis on tibukollast värvi. Tänu jahile läheb teine korrrus põlema, ning sellepärast kolitakse teisse majja, mis on juba lumivalget värvi. Siis saab Gerald endale õpetaja Georgi
1. Kaupade tootmine ja müümine 2. Kasumi teenimine Head küljed: 1. Majanduse areng 2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id) Muutused ühiskonnas: 1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliitilised õpetused õpetus parem/vasak mida ütleb kus levis konservatism parem areng olgu aeglane ja rahulik Inglismaa liberalism parem vabadus, võrdsus seaduse ees Inglismaa
11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrikas, julge • Avalik esinemine Estonias
Marie Under Sündis 27.märtsil 1883.a Tallinnas. Vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Luuletusi kirjutas saksa keeles. 1901-1902 töötas ajalehe “Teataja” toimetuses. 1902 abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Kolisid Kutišnosse Moskva äärelinna. 1906 tuli Marie Eestisse tagasi ja tegutses kirjanikuna. 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Kohtus Artur Adsoniga. Adson kogus ta luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. 1924 lahutas Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Kuulus “Siuru”, kus oli rühmituse esimees. Ta kirjutas loodusest ja armastusest. 1944.a põgenes ta Rootsi ja kirjutas koduigatsusest. Tähtsamad kogud ● “Hääl varjust” ● “Rõõm ühest ilusast päevast” ● “Õnnevarjutus” ● “Mu süda laulab” ● Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, inglise, rootsi, soome, hispaania, prantsuse ja itaalia keeles. ● Ta oli EKL asutajaliige ning mitme kodu- ja välis...
Eestlaste rahvuslik ärkamine Lydia Koidula (1843 - 1886) isamaalaulik, kirjanik, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sünd. 24.12.1843 Vändra Surn. 1.08.1886 Kroonlinn 1864. aastal kolisid Lydia Koidula koos isa Johann Jannseniga Pärnust Tartusse. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks rahva eluolu edendamisel. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas
Teesid: · Abraham Lincoln sündis 12. Veebruar, aastal 1809 Hodgenville'is Hardini maakonnas Kentucky osariigis · 8 aastasena kolisid nad Kentuckyst Indiana osariiki · Tema ema suri kui ta oli 10 aastat vana. · Ta omandas oma hariduse iseõppijana. · Aastatel 1847 kuni 1849 kuulus ta USA Kongressi Esindajatekotta · Abraham Lincoln sai presidendiks 1860. aasta presidendi valimiste tagajärel. · Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide kuueteistkümnenes president. · Ta oli president 3aastat 1861-1865. · Lincoln esindas Vabariiklikku parteid. · Väljendas talurahva ja põhjaosariikide kodanluse huve.
Andmed Geethali Norah Jones Shankar on sündinud 30. märtsil 1979. aastal New Yorgis Brooklynis. Ta on USA laulja, laulukirjutaja ja näitleja. 16- aastaselt muutis ta vanemate heakskiidul oma nime ametlikult Norah Jonesiks. Norah´ isa on kuulus India sitarimängija Ravi Shankari ja ema ameeriklanna Sue Jones. Tal on ka poolõde, kelle nimi on Anoushka Shankari. Anoushka mängib isa jälgedes samuti sitarit. Lapsepõlv ja muusikutee algus Norah Jones veetis lapsepõlve koos emaga. Nad kolisid Texasesse Fort Worthi äärelinna, kui Norah oli neljane. Viieaastaselt hakkas ta tegelema laulmisega. Tema suur lemmik oli Billie Holiday. Ta lõpetas kohaliku keskkooli, mille ajal laulis ta koolikooris, kirikukooris ning mängis bändis altsaksofoni, lisaks õppis klaverimängu. Kui tüdruk oli 15- aastane kolisid nad emaga Dallasesse, kus ta läks õppima näitlemist ja kunsti. Norah´l puudub igasugune ametlik muusikaharidus.
Antoniat. Peale seda oli Antonia muutunud ingliks. Dromodor rääkis Antoniale kuidas ta teda oli jälginud ja kuidas ta teda armastas. Antoniat see ei huvitanud, sest ta oli tapnud tema ema ja paljud teised inimesed. Ingli võimetega tappis ta Dromodori. Lapsed jätsid Antoniaga hüvasti ning hakkasid sealt majast ära minema, kuid käis sähvatus ja maja kadus ära . Peale seda hirmuäratavalt lugu alustasid nad uut elu, uues linnas kuhu nad kolisid. Kõik see oleks nagu kordunud. Lapsed mängisid, mõnel oli sama nimi mis eelmises kodukohaski. Mattias sai endale prillid.
Rahva poolt oli ta armastatud aga selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi reformaator ja muusikalise draama looja. Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteri ja pudupidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku kõster- kooliõpetaja juurde kooli. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Koolmeister märkas poisi muusika annet ja õpetas teda nii palju kui oskas. Üheteist aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse
1762 avaldas ta sõjavastased gravüürid The Times.See töö ärritas paljusid sõjaväelasi ja poliitikuid.Üks tuntumaid poliitikuid,Jhon Wilkes avaldas tema kohta kritiseeriva artikli.Peale seda jäi ta raskesti haigeks 1763 juulis oli tal atakk ning tema viimaseks teoseks jäi Tailpiece: The Bathos (1764).Ta suri 25-ndal oktoobril 1764 aastal. Frans Hals Hals sündis Antwerpis.Tema vanemad olid flaamid kes kolisid Hollandisse peale seda kui 1585 hispaanlased linna ära vallutasid. Tema vanemad läksid elama 1591a Haarlemi kus Frans veetis oma ülejäänud elu.Ta oli kaks korda abielus ning tal oli 10 last ning seepärast vireles vaesuses.Ta oli 17saj üks parimaid hollandi koolkonna kunstnike ja teda peetakse Hollandi parimaks portree kunstnikuks.Peaaegu kõik tema tööd on portreed.Teda õpetaja oli Karel van Mander.Tema kõige vanem sailinud töö on portree Jacobus Zaffiusest (1611).
Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960- Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest välja valguma. Kuna töö ja meelelahutus on endiselt linnas, siis toob see kaasa hüppelise autoliikluse kasvu ja ummikud. Valglinnastumine- Kui asustus valgub laiali suurendades oluliselt autoliiklust ja hõivates loodusalasid, nimetatakse seda valglinnastumiseks. Seda on näha Tallinnas ja Tartus. Taaslinnastumine- Kesklinn hakkab taas arenema. Paljud noored kolivad kesklinna (eriti need, kes õpivad)
Kosjaskäik vanasti Eestis oli levinud ehal käimine ehk suvine tüdrukute magatamine juba viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees,...
Inimestele anti rohkem vabadust, mis aitas kaasa majanduse arengule. Polnud suured palgad, aga toiduained olid odavad. Ei eksisteerinud tööpuudust, kõigile leidus töökoht. Inimesi hoiti teadmatuses elust mujal maailmas ja rahvale valetati, et lääne riikide töölised elavad vaesuses. NLKP kontrollis kõikide ajalehtede artikleid. Inimesi ei lubatud välismaale sõita. Kultuuriüritused olid tugeva kotrolli all. Naised hakkasid rohkem tööl käima. Maainimesed vaesusid ja kolisid linnadesse, kus oli ülerahvastatus. Puudus sõnavabadus.
Tallinn 2011 VERA WANG · Vera Ellen Wang on New Yorgis elav Hiina päritolu moedisainer. · Sündinud 27.juuni 1949.a. · Ta on tundud eelkõige oma elegantsete ja graatsiliste pulmakleitide poolest. · Kuid peale selle tegeleb ta ka ehete, parfüümide, päikseprillide ning kingade disainimisega. · Vera sündis ja kasvas New Yorgis hiinlaste peres. · Tema vanemad on pärit Hiinast Shanghai linnast, kuid kolisid 1940.a. Ameerikasse. · Varases nooruses mõjutas tema stiilitaju kujunemist ema, kes võttis Verat tihti kaasa erinevatele moeshowdele. KARJÄÄR · Vera Wang töötas 16 aastat ''Vogue'' moetoimetajana. · 1985.a. peale ajakirjast lahkumist alustas ta koostööd tundud moelooja Ralph Laureniga. · 1990.a. avas Vera oma esimese moesalongi New Yorgis, kus ta hakkas oma kaubamärgi alt inimestele pakkuma pulmakleite. PULMAKLEIDID
21-aastaselt sai meistermüürlaseks Ameerika iseseisvussõda Iseseisvussõja ajaks oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede ülemjuhataja Tänu mitmetele olulistele võitudele suutis ta ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida Hõbedast meenemünt Anti välja George Washingtoni 250.sünnipäeva puhul Kaasa 6.01.1759. abiellus ta lesest Martha Dandridge Custis'iga Äsjaabiellunud kolisid Mount Vernon'i elama Martha Dandridge Mount Vernon Esimene president Saavutas moraalse eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastuse, oma autoriteediga suutis vastuoludes kõhetstaud kolooniaid liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks Rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse Kehtestas tava, et president ei või olla ametis üle kahe ametiaja Washington tänapäeval Alates 1889. a. Kannavad Washingtoni nime nii pealinn kui ka osariik
Ajavorm Mille puhul Tegusõna vorm: Näide kasutatakse? Peresent Simple - Tihti korduva Tegusõna algvorm You speak English. Lihtminevik tavalise teo puhul. (+es/s ainult HE, (Sa räägid inglise Selleks võib olla SHE, IT puhul) keelt.) hobi; igapäevane She speaks English. plaanitud tegevus; (Ta räägib inglise tegevus, mis juhtub keelt.) tihti. Võib ka olla tegevus, mida unustatakse tihti või enamasti ei tehta. Past Simple - Lühiajaline tegevus, Tegusõna+ed või I called Debbie. Lihtolevik mis algas ja lõppes ebareeglipärane...
20. sajandil muutis see inimeste maailmapilti kardinaalselt, kuna just siis algas tänapäevale väga iseloomulik infoühiskond. Eelmise sajandi teisel poolel toimus tehnoloogiline murrang, mida iseloomustab tuuma- ja kosmosetehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia leiutamine ja levik igapäevaellu. Selline pööre tõi kaasa inimese vabanemise raskest füüsilisest tööst ning hakkas suurendama vaimse töö osakaalu. Varasemalt põllumajandusest elatunud inimesed kolisid linnadesse, kus kiiresti arenev tööstus vajas üha rohkem tööjõudu. Rahvas nägi linnades tulevikku. Linnades oli võimalus ka paremale haridusele, arstiabile, meelelahutusele ja paljule muule, mis inimeste elukvaliteeti tublisti tõstsid. Lihtrahvale said kättesaadavaks tarbekaubad, autode ning sidevahendite omamine ei olnud enam nii haruldane. Suur tähtsus läks teadus- ja arendustööle, sest kõiksugune kõrgtehnoloogia vajas innovatsiooni
Marie Under Ksenija Melnikova Karina Spoda 10.a Marie Under sündis 27. märtsil aastal 1883 Tallinnas ja suri 25. septemberil aastal 1980 Stockholmis Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli 5 last Evangeline, Gottried , Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Rootsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI
Jaan Koll Kaarel Vandler 11B Minu vanaisa, Jaan Koll, on sündinud 1934. aasta veebruaris. Ta on väga huvitav ja heatahtlik inimene, kes on eluaeg elanud Palamuse lähedal Pällo külas. Kolmeteistkümneaastaselt küüditati ta küll kahjuks Siberisse, kus ta veetis oma elu kümme aastat. Õnneks elas ta selle ilma suuremate valudeta üle ja sai elujärje Eestis tagasi järjele. Leidis ka pruudi, kellest sai ka tema abikaasa. Nad kolisid oma tallu, mis on ka Pällo külas. Neil sündis kolm last: minu ema Aili, Jana ja Aare. Minu vanaisa on põline maa- ja töömees. Ta on eluaeg elanudki maal ja põllu- ning aiatööd käivad sellega käsikäes. Kui vanadus polnud veel nii hirmsasti võimust võtnud, oli neil ka kaks lehma. Iga suvi sai käidud mitu päeva heinamaal kaarutamas ja rõukusid tegemas, kuid paar aastat tagasi lehmade pidamine üle jõu käima ja tuli vajadus nad ära anda.
klaveriõpetajana. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Riiga (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi Uue Muusika Rahvusvahelise Seltsi IV festival (1926)-.1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve. Heino Eller suri 16.06.1970 Tallinnas
GEORGY SVIRIDOV Tsvetkova Sofija 11A Georgi Vassiljevitš Sviridov (16. detsember 1915 – 5. jaanuar 1998) oli vene neoromantistlik helilooja, klaverimängija, NSV rahvakunstnik.1980. aastal sai ta NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Детство 1924 a. kui Georgile oli 9 aastat vana, nad kolisid Kurski. Kurskis Sviridov jätkas õppida algkoolis, kus algas tema huvi kirjanduse vastu. Aegajalt eesmakohale tema huviringi tekkis muusika. Algkoolis Sviridov õppis oma esimese musikarista mängida – balaika. Õppis mängima kuulmise peale, ta demonstreeris sellist talenti, et teda võeti kohalikku rahvamuusika ansamblisse. Oma esimesed luuletused kirjutas veel 1935 a. See hakkas kuulsa lüüriliseks Pushkini luuletustele romanside tsükliks. Seni kui ta õppis Lenningraadi konsevatooriumis, 1936-1941, Sviridov ekspereminteeris erinevate santritega ja erinevate tüüpide kompositsioonidega. Ta kirjutas Kontserdi fortepiano jaoks № 1 (1936-1939), sümfoonia...
aktsepteerimist täieõiguslike ühiskonnaliikmetena. Hakati vastu ,, vanade võimule ,,. Inimesel on täielik õigus olla see, kes ta on. 2. Milliseid negatiivseid ilminguid on kaasnenud õiguste nõudmise või tagamisega ? Tekkis nn põlvkondade konflikt. Noorem põvkond lasi lahti endisaegsetest piirangutest ja kohustustest ning nende vanematel ei olnud enam võimu neid varasemate tõdede juurde tagasi sundida. Noored kolisid eraldi elama ning neil olnud enam kohustust hooldada oma vanemaid, ka iibele mõjus see negatiivselt. Lisaks veel juurde, et pigem see kõik need teemad, mis tollel ajal kajastusid on meie tänapäev. Me ei oskaks arvatagi, et kunagi teistmoodi oleks olnud. Me oleme sellega harjunud ja see on nüüd meie elu. Mina ütleks neile selle eest aitäh!
Karl Ristikivi Referaat Autor: Merili Männilaan 9.klass Juhendaja: õp Airi Aavik Virtsu 2013 1. Elukäik Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912. aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis. Reamehena tegutses ta väeosa poes müüjana. Ühtlasi jätkas ta puhketundidel kirjanduslikke katsetusi. Nii ilmus temalt 1934. aastal "Perekonnalehes" kodumaa-aineline kriminaalromaan "Võõrad varjud". 1943. aastal ühines ta saksa sõjaväega,
teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel. Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest välja valguma. Kuna töö ja meelelahutus on endiselt linnas, siis toob see kaasa hüppelise autoliikluse kasvu ja ummikud. Valglinnastumine Kui asustus valgub laiali suurendades
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819-1890) KOKKUVÕTE Jannsenit tuntakse kui ajakirjanikku, koolmeistrit, kirjanikku ning ühiskonna tegelast. Oli pärit Vändrast ning töötas samas ka kõster-kooliõpetajana. Sealt kolis koos perega Pärnusse, kus hakkas koolijuhatajaks. 1857. aastal hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning
LYDIA KOIDULA (1843-1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula Sündis 24.detsember 1845. aastal Vana-Vändras. Koidula ema oli Sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti Saksa keeles ja Koidula Eesti keele oskus lapsepõlves kesine. 1850 Kolisid Jannsenid Pärnusse. Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidalt kodus isa. 1854-1861 õppis ta saksakeeles Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Koidula sa kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869 1973.aastal abiellus Koidula saksastunud kätlase Eduard Michelsoniga. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar Hedwig-Hedda ja tütar Anna .1882
Pühjus konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel.Riigid olid:Saksamaa,Rootsi;Taani, Venemaa, Põhjasõda oli 1700-1721a peetud sõda ülemvõimu pärast.Selles võitlesid Rootsivastu Moskva,tsaaririik,Taani,Saksamaa;Rzecpospolitaning nendega hiljem liitunud Preisimaa ja Hannover. Louis xiii-saatis parlamendi laiali tahtis ise riiki valitseda Louis xiv-valitseb üksinda riiki tema õukond kolis Versaillese. Rootsi ajal elu! Talud jäid tühjaks sinna kolisid välismaalased .öppaljud talupojad surid nälga.
Egiptuses Kodusõda Kodusõja põhjustas Antoniuse ja Kleopatra üksteisesse armumine. Antonius jättis maha oma seadusliku abikaasa Octavianuse õe. Selline käitumine tekitas pahameelt. Toimus merelahing. Võitis Octavianus. Merelahing Perekond Kleopatral ja Caesaril sündis poeg Caesarion. Pärast ülestõusu Egiptuse vastu kolisid nad elama koos pojaga Caesari juurde Rooma. Antoniusel ja Kleopatral sündisid 2 poega ja tütar. Caesar ja Kleopatra Surm Kleopatra lasi Antoniusele teada anda, et ta on end ära tapnud. Ta püüdis veel Octavianuse poolehoidu võita, aga see ei õnnestunud. Kartusest, et Octavianus sunnib teda aheldatult Roomas triumfirongkäigus kõndima otsustas Kleopatra end tappa. Kleopatra lasi ennast mürkmaol hammustada. Kasutatud pildid http:// www.korzo
See pidi ülistama Nõukogude liitu, Stalinit ja sotsialismi.Enamasti olid teosed plakati stiilis. Selle kunstiga tegelejatele oli antud luba olla töötu ja vaba, aga tingimusel levitada sotsialistlikut realismi, kuid sellele rakendati järelvalve. Tihti korraldati n-ö ''kriitikaüritusi'', kus inimesed hindasid kunstnikutööd. Paljud loomeinimesed hukati, saadeti sunnitöölaagritesse või küüditati. Teiised said edasi töötada üksnes salaja, kuid mitmed loobusid ja kolisid ära. Aaastal 1963, Roger Garaudy üks Prantsuse kommunismi juhtfiguur, avaldas raamatu ''Piirideta realism'', milles ta tõestas, et modernism võib olla ka reallism. See ja paljud teised tegurid viisd sotsialistliku realismi kui kunstistiili lagunemisele juba enne Nõukogude liidu kukutamist. Praegu võib seda kunstivoolu leida vaid Põhja-Koreas ning teatud kujul ka Hiina Rahvavabariigis. Boris Vladirmirski ''Lenin punases ehas'' Viktor Karrus ''Vilja riigile'' Autor tundmatu
Sünd Sündis 10. oktoobril 1813 sündis 22. mail 1813 Itaalias Le Roncole külas. Saksamaal Leipzigis. Elulugu * Muusikat hakkas kirjutama * Muusikuna alustas tegevust 15-aastaselt 20-aastaselt * Üks Itaalia rahvusliku * Oli pagulane Sveitsis, mis liikumise juhte oli tema jaoks väga raske aeg * Oli igavesti demokraat * Saksa marurahvusluse * Väiksena kolisid esindaja Piacenzast Bussetosse * Esimese 14 eluaasta vältel * Meeldis käia kirikus oli Wagneri nimeks Wilhelm orelimuusikat kuulamas Richard Geyer * Klaveriõpinguid alustas * 1820. aastal astus pastor Busseto kiriku organisti Wtzeli kooli Possendorfis juhendamisel ning sai seal oma ladina * 11-aastaselt oli kiriku keele õpetajalt ka mõningast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
