Puust pingid kaunistatud puureljeefidega, pärinevad 16. saj. Seal kujutatud legendaarseid kangelasi (nt. Taavet ja Koljat) Simson ja Delila (Delila reetlik naine, kes Simsonil juuksed maha), ühel toolil vaikiv kuju (suust väljalõigatud keelega mees). Maakirikud Eestis vähem kaunistatud, kaunistused vähe säilinud va. Karja kirik Saaremaal- säilinud seinamaalingute fragmente, maalingud elurõõmsad, kujutavad tsirkuseartiste, akrobaate. Seal säilinud ka puureljeefid nt. Kolgata grupp, pärineb 14. Saj, anatoomiliselt kohmakas, kuid olulised vanus ja suurus (Jeesus teda leinavate jüngritega). Triumfikaartel mitmed suured skulptuurid katoliiklikest pühakutest. Väga vanu ristimiskive, ristimisnõusid Saaremaal ja Põhja- Eestis. Väga vanad ristimiskivid romaani stiilis- sinult ornamentikat, taimefiguure. Üks vanemaid Valjala kirikus (romaani). Gooti stiilsetel ka inimfiguure, enamus on gooti stiilis. Enamik Tallinnas tehtud eesti meistrite poolt.
seostab Vallak valged kased, mis sümboliseerivad viimset rahupaika). Seotud motiivid (leitmotiivid) – loovad teksti sidusust, sh retrospektiivseid ja perspektiivseid seoseid, nt samad tegelased kohtuvad eri ajahetkedel; alguse ja lõpu seosed peatükkide vahel. Hierarhilised motiivid – ühest põhimotiivist lähtuv ideoloogiline hierarhia, nt Dostojevski („Kuritöö ja karistus“) Kristuse motiiv, mis seostub Kolgata, Laatsaruse ja Juudasega. Binaarsed opositsioonid Kirjanduslik tekst on strukturalistide järgi vaadeldav binaarsete opositsioonidena- Binaarsed opositsioonid, olles temaatilised või ideoloogilised üksused, võimldavad määrata mis tahes struktuuriosade funktsionaalsust, tähenduslikkust. vasak – parem lähedane – kauge
kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaarte piilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid. Ristiusu põhisõnum on ülilihtsalt, kuid haaravalt kokku võetud Kolgata reljeefil, mis tänapäeval paikneb lõunapoolse eeskoja seinal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14.sajandil loodud terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiirkujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni lääneküljel kolmkaarnissides asuvad poolfiguurid
Jeesuse kuulutuste kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes temasse ja tema sõnumisse usuvad. Jeesuse õpetus leidis pooldajaid eelkõige harimatu ühiskonna alamkihtides. Jeesuse suhted preestritega muutusid vaenulikuks. Ka Rooma võimude arvates oli Jeesuse tegvus ohtlik. Kui Jeesus u. 30 a. pKr Jeerusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuur Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamist surnuist üles tõusnud, end oma järgijatele ilmutanud ja seejärel taevasse tõusnud. 12
pühendatud. Kristluse teke Rooma võimu all oli Palestiina, kus usk oli monoteistlik.Uskusid messiasse. Messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted preesterkonnaga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust. Kristluse levik Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks.Levitajad apostlid. Kaks tähtsamat Peetrus ja Paulus. Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse
Jeesuse elu ja tegevus Tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas rändjutlustajana. Kuulutas peadselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ning ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused. Pööras vähe tähelepanu Moosese seadustele. Rõhutas, et varanduslik seisund ei anna jumalariiki pääsemiseks mingit eelist. Umbes 30. pKr Jeesus vahistati ja hukati ristilöömise läbi Kolgata mäel, kuna sattus Juudi arstokraatiaga vastuollu Varakristlik kirik Kui Constantinius Suur ristiusu Rooma impeeriumis legaliseeris, oli kristlastel juba välja arendatud kogu riiki haarav ja hästi toimiv organisatsioon ristiusukirik. Peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad, mis hõlmasid ühte linna koos ümbruskonnaga, esialgu oli neid 4: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma, 4. sajandil lisandus Konstantinoopol. Tähtsaimate asjade otsustamiseks üleriigilised
Kes ta on ja millega sai tuntuks? Augustus - Augustus oli esimene Rooma keiser. 30 eKr kehtestas Augustus riigi ainuvalitsuse ehk keiserriigi Heroodes - Juudamaa prokuraator (Rooma valitseja). (Piiblis Mt 2:1) Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemma linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma. Pontius Pilatus - Juudamaa prokuraator arreteerib Jeruusalemmas Jeesuse ja ta mõistetakse ristisurma Kolgata mäel. Peetrus - apostel. Algselt kandis nime Siimon, aga kui temast vend Andrease mõjul Jeesuse järgija sai, andis Jeesus talle nimeks Keefas (kreeka keeles Petra), mis tähendab 'kalju'. Peetrusest pidi saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Peetrusega on seotud lugu evangeeliumites, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus teda kolm korda ära salata.
IISRAELI RIIK REFERAAT 1 IISRAELI RIIK heebrea Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on
· Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. 2. Kristluse tekkimine ja levik: a. Jeesus: · 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. · Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. · Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. · Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). · Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. · Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. b. Kristalsed ja nende tagakiusamine: · Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. · Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus.
.. Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!" 23. keelatud vili Vihje hea ja kurja tundmise puu viljale, mida Jumal keelas Aadamal ja Eeval süüa. Kui inimesed mao nõuandel seda ikkagi maitsesid, ajas Jumal nad Eedeni aiast välja. Kristlik pärimus kujutab nimetatud vilja enamasti õunana, islami uskumuse kohaselt on tegemist viinamarjaga. Tänapäevases keelepruugis kasutusel mis tahes keelatud naudingu, eriti keelatud armastuse kohta. 24. Kolgata Hukkamiskoht Jeruusalemma läheduses, kus Kristus risti löödi. Nimi tuleneb aramea k. Sõnast ,,pealuu". Keiser Constantinuse ajal 4. saj. p.Kr. Teostati seal esimesed arheoloogilised väljakaevamised. > Piinapaik. 25. Koljat Vilistite hiiglakasvu kahevõitleja, kellega ükski Iisraeli sõjamees peale noore Taaveti ei julgenud võidelda. Taavet tappis hiiglase lingukiviga. > Vägilasekasvu mees. 26
Jeesus oli puusepa poeg,juudi soost,järgijad panid hiljem kirja tema õpetused(usuvad jumalariigi saabumisse,armastavad jumalat ja oma ligimesi), ütles et taevariiki pääsevad eeskätt vaesed ja põlatud.Preestrid ei kiitnud Jeesuse õpetusi heaks, kuna too taganes Moosese seadusest. Jeesus arvas et preestrid hülgasid oma päris armastuse jumala vastu. 30a pKr lasid preestrid Jeesuse vangistada ning Pontius Pilatus(prokuratuur-asevalitseja) mõistis ta surma Kolgata mäel ristilöömise läbi. Usuti, et 3 päeva pärast surma tõusis Jeesus surnust üles ning tõusis taevasse, kuulutades ikka jumalariigi saabumist. Usuti et Jeesus oligi ette kuulutatud messias ehk Kristus(kr.k christos-salvitu), Jeesust peeti Jumala Pojaks, kes oli saadetud maale riigi saabumist ette valmistama. Kristluse levik. Usk Jeesuse kuulutusse levis ka Roomasse. Kristlased-need, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse. Kristlust levitasid usukuulutajad ehk apostlid(kr.k
ülemkihi teravat vastuseisu. Selles nähti Moosese õpetusest taganemist ja tõelist messiast ootavate juutide eksitamist. Juudi aristokraatia ja preesterkonna tungival nõudmisel lasi Juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Tema pooldajad olid veendunud, et pärast ristilt mahavõtmist oli Jeesuse keha hauast koos hingega teavasse tõusnud, ja see üksnes kinnitas nende usku tema sõnumi õigsusesse.
Kogemata Apollon tappis kettaga oma armastatu Hyakintose. 34. Kadrioru lagi Artemis on neitsijumalanna. Jahijumalanna. Aktaion oli mees, kes nägi teda alasti suplemas. Artemis moondas ta põdraks või hirveks ja ta enda koerad rebisid ta lõhki. Laemaalil on sümboolika Aktaion Eesti, Aremis Venemaa. Artemis, Selene (kuu), Hekate (must maagia). 35. Chartres Labürindid. Keskaegne pikkusmõõt ljöö 4 tundi käimist. Kui Kristus reede hommikul risti löödi, võttis Kolgata tee aega 4h ehk selle pikkus oli 1 ljöö. 261,5 meetrit on seda ühe ribana. Kokkukeeratuna maas on selle diameeter 12,8 m. Vanasti läbiti seda käpuli või palvehelmeid sõrmitsedes. Uusajal selline fanatism kaob, kaob ka tava. Üldiselt on need hävitatud, kirikumehed ei viitsinud enam keksu mängivate lastega võidelda. Charters'is on alles. Labürindi keskel oli Minotauruse kuju. 36. Gooti pikad figuurid Chartres'i fassaadil. Pikaks venitatud, sobivad hoone külge orgaaniliselt. 37
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
· Valjala ja Kaarma kiriku maalingute fragmendid 13 saj gooti stiil · Puuskulptuur · Kaarma kiriku Maarja kuju Jeesus lapsega Kiviskulptuur · Karja kiriku taimornamentika, Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp Tartu Jaani terrakotaskulptuurid · Lääneportaali ehisviilu nissides Kristus, Maarja, Ristija Johannes ja apostlid · Kujutati Viimset kohtupäeva, sees samuti elusuurused terrakotafiguurid 14 saj puuskulptuur · Harju-Risti Kolgata grupp · Tallinnas raekoja pinkidel - Tristan ja Isolde - Taavet ja koljat - Aristotele ja Phyllis - Simson ja Delila Kullasepakunst · Ryssenbrechi monstrants, kullatud hõbedast, nüüd asub Ermitaazis Hermen Rode · Niguliste kiriku tiibaltar, muidu peenmaalitehnika valdaja Bernt Notke · Pühavaimu kiriku altar, Surmatants · Teemadeks Kristuse kannatuslood ja Püha Eliisabeti legend 15. saj Eesti võtab üle Madalmaade uuendusliku kunsti
poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 14 – salvitu; Kristus → kristlased), kes oma ristisurmaga (→ ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4
poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos Vana-Rooma ANTIIKAEG 14 salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused:
ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks
Ta sõitis taksiga rongijaama. Rimski sõitis rongiga Leningradi. Viieteistkümnes peatükk: Nikator Ivanovitsi unenägu Nikator ivanovits, kes oli hullumajja toodud valuutade pärast, nägi unes, et ta viidi teatrisaali. Seal toimus etendus, kus meestel lasti valuutade omamine üles tunnistada. Nikator ei tunnistanud seda üles. Tema lärmamise tõttu läbi une ärkasid ka teised haiglas üles ning jäid alles peale süsti magama. Kuueteistkümnes peatükk: Hukkamine Mindi Kolgata mäele, et röövlid ristidel tappa. Kohale tuli külarahvas ning Levi Matteus. Ta kahetses, et ta polnud koos Ha-Nostriga rännanud, sest siis oleks mees võib-olla vaba. Ta soovis, et tal oleks nuga ja saaks end tappa. Levi Matteus jooksiski leivapoodi ja varastas sealt noa. Ta ei pääsenud kuidagi Ha-Nostri juurde. Levi hakkas jumalat sajatama. Mõne aja pärast tekkiks taevasse äikesepilv. Sellest hoolimata tapeti risti löödud vargad. Kui timukad olid lahkunud päästis Levi
Jeesuse meelest pöörasid preestrid liigset tähelepanud religioossete ettekirjutuste formaalsele järgmisele, hüljates tõelise armastuse jumala vastu, preesterkond nägi aga Jeesuses Moosese seadustest taganejat, kes eksitab jute tõelise messia ootelt. Kui Jeesus umbes 30 aastal pKr oma pooldajatega Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuud Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemmas lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkumist surnuist üles tõusnud ning veel kord jumalariigi peatsest saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poole ette kuulutatud messias ehk Kristus. Kristluse levik ja kristlus Roomas Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas tähtsamaid olid Peetrus ja Paulus
ülesande Pilatusele. Tsensuurio Marcus Rotitapja lööb vangi, sest too ei pöördunud prokuraatori poole sõnaga "hegemoon". Jesua ehk Ha- Nostri, kes räägib Levius Matteusest ning tema kirjutistest, jutustab ka asjadest, mida prokuraator mõtleb ja tunneb ning kustub teda Ileoni mäele jalutama, kinnitades, et ei ole õhutanud rahvast templit hävitama. Jesua on rääkinud Juudasele võimust ning tõe ja õiguse riigist talle määratakse surmaotsus, mis viiakse täide Kolgata mäel. Prokuraator kostab häid sõnu Ha-Nostri eest end paasapühade puhul tahavad kirikuisad vabastatakse hoopis Bar-Raban, röövel-mõrvar. Pilatus ehk ratsanik Kuldne Oda ähvardab ülempreestrit Kaifat, asjatult. Minnakse Kolgata mäele, palavus. Üks pealtvaataja on mäe teisel küljel Levius Matteus. Algul püüab platsile pääseda, kuid siis loobub. Süüdistab ennast. Varastab leivakaupmehelt noa, neab Jumalat. Kolm surmamõistetut piinlevad ja tapetakse viimaks
inimesest ja väiksem ring kus oli 12 inimest. Jüngritest tuntumad: Peetrus, Juudas. Nad mõlemad reetsid jeesust. Kristus tapeti ära juutide poolt roma jõudude poolt. Ta hukati selle pärast, kelleks ta ennast pidas. Jeesus võeti kinni ja viidi rooma valitseja juurde ja räägib et see pidas ennast paremaks kui keiser ja värki. Ta löödi risti, mis oli kõige häbiväärseim surm. Hukati paasa pühade ajal Kolgata mäel. Sinna puu otsa pandi selle süüdistus seal oli I.N.R.I-jeesus natsaretlane on juutide kuningas. Ta hukati reedel ja maeti kaljuhauda, põhapäeva hommikul kui maarja läks hauale, et surnukeha õlitada avastasid nad et haud oli tühi. Jeesus on surnust üles tõusnud. Suur reede, vaikne laupäev, ülestõusmis püha. 1. Sajandil hakkas see levima vahemere ümbruses. Levis sest oli ühine keel (ladina keel). Kristus andis võimaluse inimesel isiklikult jumalaga suhelda jms
vastu võttis. See võitlus osutus saatuslikuks kui Miura härg Islero haavas üht suurimat matadoori surmavalt (sarvelöögiga kubemesse). Rahvas andis Manoletele kõik, mõlemad kõrvad ja saba. Manolete matused olid Hispaania suurimad läbi aegade, kuhu tulid kohale inimesed üle kogu maailma. Tema hauale püstitati marmorist hauaküngas, kaks aastat pärast tema surma püstitati talle Cordoba linna hiiglaslik mälestusmärk. El Greco - Mittekäegatehtud Kristus (nerukatvornõi spas) - Kolgata teekonnal ulatas Püha Veroonika Kristusele rätiku. Madrid. Puerta del Sol, Madridi vapp - karu ronib arbuutuse (maasikapuu) otsa . Puerta del Sol - Päikese (Väljak) Värav (12,320 m2) - korrapäratu hulknurkne väljak, kus Madridi kuulsaimad peatänavad (10-11) (näiteks Arenal, Mayor, Calle de Alcal - peatänav) sulanduvad kokku ühtseks rahutuks linna igapäevaelu keskuseks. Väljak sai oma nime 16. sajandil pigem tavakohaselt kui kaitseks ehitatud linnamüüri mittesäilinud
püüdis usku reformida). Jeesus ei pööranud niivõrd tähelepanu Moosese seaduste ja juudi usutavadele, rõhutas, et rikkus jne ei anna jumalariiki pääsemisel eelist, vaid eelis on pigem viletsail ja põlatuil, kes on valmis end siiras usus Jumala hoolde usaldama. See tagas talle pooldajad madalamatelt ühiskonnakihtidelt, aga ka juudi preesterkonna ja ülemkihi poolse vastuseisu. Aristokraatide nõudmisel lasi Juuda prokuraator Pontius Pilatus u. 30. a Jeesuse Jeruusalemma lähistel Kolgata mäel risti lüüa (ristiusu nimi). Pooldajate meelest oli Jeesus VanaTestamendi prohvetite ettekuulutatud messias ehk kreeka keeles christos („salvitu“)- s.t. Kristus. Hiljem peeti teda Jumala Pojaks, kesoli saadetud maa peale oma kannatuste läbi inimkonna patte lunastama. Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m.
püüdis usku reformida). Jeesus ei pööranud niivõrd tähelepanu Moosese seaduste ja juudi usutavadele, rõhutas, et rikkus jne ei anna jumalariiki pääsemisel eelist, vaid eelis on pigem viletsail ja põlatuil, kes on valmis end siiras usus Jumala hoolde usaldama. See tagas talle pooldajad madalamatelt ühiskonnakihtidelt, aga ka juudi preesterkonna ja ülemkihi poolse vastuseisu. Aristokraatide nõudmisel lasi Juuda prokuraator Pontius Pilatus u. 30. a Jeesuse Jeruusalemma lähistel Kolgata mäel risti lüüa (ristiusu nimi). Pooldajate meelest oli Jeesus VanaTestamendi prohvetite ettekuulutatud messias ehk kreeka keeles christos (,,salvitu")- s.t. Kristus. Hiljem peeti teda Jumala Pojaks, kesoli saadetud maa peale oma kannatuste läbi inimkonna patte lunastama. Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m.
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkiri...
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
alistavad ka Kartaago. Teda saatsid 12 jüngrit. Jeesuse tegevus Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja ei meeldinud roomlastele, sest ta ei kirjanik (100 eKr - 44 eKr). Laiendas kummardanud nende jumalaid. Ca 30 a edukate sõjakäikudega Rooma alasid pKr laskis Juudamaa asevalitseja oluliselt, tungis Galliasse, Germaaniasse, Pontius Pilatus ta vangistada. Ta löödi Britanniasse. Tõusis Vana-Rooma Kolgata mäel juudi preestrite survel risti. ainuvalitsejaks kodusõdade perioodil. Peetrus Jeesuse jünger, pani aluse Hiljem mõrvasid Caesari rahulolematud Rooma kristlaste kogudusele, Rooma I senaatorid, sest senatil ei olnud piisavalt piiskop, sümboliks võti (usuti, et tema sõnaõigust. Peale teda võimul Octavianus. kätte usaldati taevariigi võti). Pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal Paulus apostel, esimene kristliku oli poeg
Kr. 161-180p.Kr.) Tahab olla filosoof, aga ta on imperaator. Stoitsism - inimesed on sünnipäraselt võrdsed. Kirjutas raamatu "Iseendale" Caracalla (211-217 211-217) Termid! NN. SÕDURKEISRITE AJAJÄRK: Philippus Araablane (244-249 244-249) Väga hea rooma portreeplastika näide! Helena (Constantinus Suure ema) - käes on atribuut, milleks on tal suur ladina rist. Hakkab ristiusu pühakuks, sest lasi Jeruusalemmas Kolgata mäel teha väljakaevamised. Leidis üles Tõelise Risti, kuhu löödi Jeesus. Constantinus Suur (306-337 306-337) (punnis silmad ja rõõmsa näoga) Ristiusu legaliseerija. Pealinna Konstantinoopolisse viimine VESUUV - 79.a.p.Kr. purskab, hävitab Herculaneumi ja Pompeji (+ Stabiae, + Oplontis) Herculaneumisse voolas laava ja tardus. Hakati välja kaevama 24. oktoobril 1738.a. Raiutakse kirkaga, on kondid, ei valata midagi.
Piibli kujunemise lugu 10 käsku Messias A&O Apokalüpsis Apokriiva Saalomonlik otsus Paabeli segadus Kain ja Aabel Aadam ja Eeva Simson ja Delilah Juuda suudlus Taaniel lõukoerte koopas End läätseleeme eest müüma Juuda seeklid Kolgata tee Oma risti ise kandma Oma käsi puhtaks pesema Laatsaruse äratamine Halastaja samaariamees Saulusest saab Paulus Pühaõhtusöömaaeg Mäejutluse põhisisu Käsulauad 50 ladinakeelset väljendit. Veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole Nota Bene
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Sekuleerimist on seostatud moderniseerumisega. On moodsa maailma tunnus, mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni. Ent tegelikult on moderniseerimine toonud maailmas kaasa pigem religiooni elavnemise. Sai alguse valgustusajastul. Mõne erandiga on maailm religioossem kui iial enne. Kadunud on usk traditsioonilistesse religioossetesse institutsioonidesse kui institutsioonidesse. Usklikkus on muutunud mitmekesisemaks. Religioossne karlova- Nevski kirik sõbratänaval. Tartu baptistide Kolgata kogudus Tähe tänaval. Salme tänaval elab keegi aser. Salemi kirik Õnne ja Kalevi tänava nurgal (1990. aastates) Seitsmenda päeva adventistide kogudus Lille tänaval. Õigeusu vennaskond Võru tänaval pizza poe taga. Venekeelne Kolgata baütistikogudus Võru tänaval, seda palvelat kasutab ka Eesti karismaatiline Osaduskirik. Pauluse kirik Riia tänaval, ehitati 1915-1917. Tallinn: Nevski katedraal Kirkutornides paiknevad sümbolid- nendeks võivad olla kukk, rist ja täht
peatub Moskvas, annab meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa. Romaani lõppedes jätavad armastajad oma maise kesta ning pääsevad jumalariiki, hüljates uskmatu Venemaa ning riigikorra, mis keeldus uskumast meistri esitatud varianti Jeesusest ning mis kirjaniku peaaegu hukutanud oleks. Sama süzee on ka "Meister ja Margarita" teisel dimensioonil Juudamaa liinil: usuvastane mässuõhutaja Ha-Notsri reedetakse Juudase poolt ning lüüakse Kolgata mäel koos kahe teise kurjategijaga risti. Probleem on sarnane, isegi kattuv Moskva liiniga: Jesua, kes kuulutab alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule, pannakse ühiskonna põlu alla ning lõpuks hukatakse. Ka siin liinis on deus machina isegi kahel kujul: üks neist on Pontius Pilatus, kellel on võimalus oma vetoõigusega tühistada sünedrioni otsus ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on
ja kinnilükatavad. Maalingud ja skulptuurid on nii esi- kui tagaküljel. Keskel asuvad puureljeefid/skulptuurid Tiibaltarid levivad Saksamaalt naabermaadesse ja jõuavad ka Baltikumi On moes ka renessansi ajastul. Eesti alal tehtud kuni 17.saj alguseni Kujutised 1. Keskaja kujutavas kunstis on mitmeid traditsioonilisi kujutisi, mida viljeldakse ka uusajal. Näiteks krutsifiks (jeeesus kristuse kujutamine) 2. Laiendatud, kus kristusel ka jüngrid, nimetatakse kolgata grupp 3. Madonna - Maarja koos väikese lapsega 4. Maarja kuulutus - noor Maarja, kelle ette ilmub ingel, et ta saab lapsega(katoliiklikes) või ingel ilmub vanale Maarjale ja teatab et ta maine teekond on lõppemas(õigeusus) 5. Küllaltki populaarne teema on ka Pieta ehk lohutus. Keskealine Maarja koos ristilt võetud Jeesus Kristusega - ema leinab poega 6. Püha õhtusöömaaeg - viimane Kristuse söömaaeg oma jüngritega, kokku 13 tegelast Skulptuurid 13
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
Seetõttu vähenes endise vabariikliku korra pooldajaskond ning Augustuse surma järel pidas juba enamik roomlasi ainuvalitsust enesestmõistetavaks. Ehkki Augustuse järglaste hulgas nii mõnigi teenis halva valitseja kuulsuse, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. Poliitiline korraldus täiustus sisemistest vastuoludest hoolimata ja jätkus ka Rooma riigi väline laienemine. 30. a. löödi risti Jeesus Kristus Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel. 41.-45.a. vallutasid roomlased Britannia. 64. a. toimus Rooma linna suur põleng, milles süüdistati keiser Nerot. Viimane ajas aga süü süütute kristlaste kaela ning algas esimene suurem kristlaste tagakiusamine Roomas. 79. a. mattis Vesuuvi purse tuha alla Pompeji ja Herculaneumi. Oma välise võimsuse tipule jõudis Rooma impeerium keiser Traianuse valitsusajal (98-117), mil vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia
- Abielu - Surm Võidmine (keha määritakse õliga) Igavene elu KRISTLIK KALENDER: · Jeesuse sünniaasta · AD ,,Anno Domini" = Issanda aasta · Kristlik ajaarvamine 4.saj eKr - Enne 753 eKr Rooma linna tekkimine PÜHAD: · Palverännakud - Püha maa Jeruusalemm / Via Dolorosa = Kannatuste tee Jeesus läks Kolgata mäele, kus ta risti löödi Petlemm Jeesuse sünnikoht Naatsaret kasvas Jordani jõgi ristiti - Konstantinoopol (Püha Sofia katedraal) - Rooma Peetrus ja Paulus tapeti ning maeti seal - Lourdes Nägemused Neitsi Maarjast Haigustest vabanemine / Neitsi Maarja austamine - Santiago de Compostella Jaakobuse matmispaik
Paul Gauguin haritum, pärit jõukamast keskkonnast (oli börsimaakler) üks esimesi kes impressionistide pilte ostma hakkas. Noorpõlvetööd on ettevaatlikud. Oli tuttav sümbolistliku esteetikaga võttis omaks idee, et kunst peab olema müsteerium, vastandub impressionitile täiel jõul ja ütleb et impressionistid on silmad ilma ajudeta, passiivsed peegeldajad, ei sisalda suuri probleeme. Nägemus pärast jutlust Paul Sérusier 1864 1927 Maurice Denis. Kolgata ohvriandide laud Maurice Denis. Aastaegade seeria: aprill Pierre Bonnard Edouard Vuillard Henri de Toulouse-Lautrec NEOIMPRESSIONISM Seurat Paul Signac Henri-Edmond Cross (Delacroix) (1856-1910) Paul Cézanne (1839-1906) FOVISM JA EKSPRESSIONISM Henri Matisse Puudusin!!! Pablo Picasso Cezanne'ilik kubism. Kubismi teke on aeglane ja sujuv eemaldumine realismist (järjest enam leitakse geomeetrilisi vorme jne)
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
Loomulikult võitis selline õpetus pooldajaid ühiskonna alamkihtides, tekitades samas teravat vastuseisu juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Jeesuses nähti Moosese õpetusest taganejat ja juutide eksitajat tõelise Messia ootuselt. Ka Rooma võimudele näis Jeesuse tegevus kardetav, sest võis põhjustada rahutusi. Seetõttu lasi Juudamaa prokuraator Pontius Pilatus Juudi preesterkonna nõudel umbes aastal 30 Jeesuse vahistada ja Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse pooldajad olid veendunud, et kolmandal päeval pärast ristilt maha võtmist oli Jeesus hauast üles tõusnud, ennast oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud, kuulutades veelkord ette jumalariigi saabumist. See üksnes kinnitas usku tema sõnumisse. Pooldajate veendumuse kohaselt oli Jeesus Vana Testamendi prohvetite poolt ette kuulutatud Messias ehk kreeka keeles Kristus (christos – salvitud). Jeesust peeti ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
hülgasid juudi preestrid tõelise armastuse jumala vastu, pöörates liigselt tähelepanu religioossete ettekirjutuste järgimisele; juudi preestrid nägid Jeesuses Moosese seadusest taganejat, kes eksitab juute tõelise messia ootelt. Ka Rooma võimudele tundus Jeesuse tegevus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi.30. pKr Jeesus saabus oma pooldajatega Jeruusalemma, juudi preestrid lasid ta vangistada ja Juudamaa prokuraator Pontius Pilatus mõistis ta surma (löödi Kolgata mäel risti). Jeesuse õpetuse levik pärast tema surma: pooldajad uskusid, et kolmandal päeval pärast hukkamist oli ta end ilmutanud, taevasse tõusnud ja uuesti jumalariigi saabumist kuulutanud. Kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oligi messias (Taaveti soost salvitud mees kristus), Jeesust peeti Jumala pojaks, kelle isa oli ta maa peale saatnud jumalariigi saabumist ette valmistama. Jeesuse sõnum
kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, ristimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol hingerahu ankur - varakristlik lootusesümbol hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) svastika - haakrist, kreeka rist, mille kõik harud on painutatud ühele poole sama nurga all (haril. täisnurkselt).Maagilise märgina on svastika tuntud paljude rahvaste juures eelajaloolisest ajast saadik. Indias näit. sümboliseeris see päikest ja kosmilist liikumist. basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast ristkülikukujuline
Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas.
Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas.
Bacchuse müsteeriumid – Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. Isise austamine – lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. Kristluse tekkimine ja levik: Jeesus: 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos – salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased – Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) – Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
