kopsudesse. 6. Mis võib põhjustada infarkti (eluviis jms)? Milline muutus toimub südames infarkti korral, miks inimene ei sure alati infarkti tagajärjel? Kuidas on omavahel seotud mõisted pärgarterid ja infarkt? Infarkti käigus lähevad südamelöögid rütmist välja, kuid süda võib ise õige rütmi tagasi saada või tehakse elektrisokk. Infarkti tähtsaimad riskifaktorid on kõrge kolesterool veres, suitsetamine, ravimata kõrgvererõhutõbi ja pärilikkus. Südameinfarkt-Südame pärgarteri ummistumine. 7. Millisel juhul võib vere hüübimine inimesele rohkem kahju kui kasu tuua? Milles seisneb hemofiilia kui haiguse ohtlikkus? Kui veresoon on seesmiselt vigastatud, siis sulgeb fibriinivõrgustik veresoone ning moodustub tromb ning kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb.
identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17 paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Kolesterool Töö käik Kolme kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: kolesteroolilahus, taimne rasv (rapsiõli), loomne rasv (searasv). Katseklaasidesse lisati 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet, loksutati. Tulemus Katse ei andnud oodatud tulemusi. Kolesteroolilahus oleks pidanud värvuma rohekas-siniseks. Esimesel korral andis õrnalt punaka lahuse, katse kordamisel värvuse muutust ei toimunud üldse.
Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka loomaraku koostisesse. Ülesanne: kontrollib ainete transporti rakku ja rakust välja, kaitseb rakku välismõjude eest, ühendab rakke omavahel ja tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ainete liikumine läbi rakumembraani: 1) passiivne transport ei vaja täiendavat energiat ● Difusioon - aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. See toimub seni, kuni konst. on võrdne.
nüüdisaegne rahvastiku tüüp -Väike sündimus ja suremus -Rahvaarvu väga väikene suurenemine -Inimesed elavad vanemaks -Vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25%-ni, sellest tuleb suurem suremuse kordaja Millist demograafilist ülemineku etappi iseloomustab alljärgnev rahvastikupüramiid, põhjenda (2) ? joonis lk 37 Rahvastiku vananemine? Miks elavad naised praegu kõigis piirkondades meestest kauem? Mehed elavad vabamalt nooruspõlves, liiguvad vähem, kolesterool tõuseb ja tekivad südame- ja veresoonkonna haigused, töötavad rohkem Millised demograafilise, sotsiaalseid, ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine riigile? Riik peab rohkem pensione maksma, riik jääb vaesemaks. Vähem tööjõudu, riik saab vähem makse, rahvaarv väheneb. 4. Ränne ehk migratsioon On on püsiv elukoha vahetus. Rahvastiku liikuvus: Ränne -Rahvusvaheline ränne (immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon) -Riigisisene ränne
c) Telolüsosoom – sisaldab lagundamatuid jääke ja transpordib need välja Golgi kompleks membraansete torukeste süsteem, mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme Ülesanded: a) Valgu töötlus, pakkimine ja transport b) Membraani varuaine c) Lüütilistest ensüümidest moodustuvad lüsosoomid, kus toimub ainete lagundamine LOOMARAKK Loomarakk ümbritseb ainult membraan membraanis kolesterool Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist vajalik raku jagunemiseks Algloomadel: viburid ja ripsmed TAIMERAKK Taimeraku rakukest koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Ülesanded a) ainevahetus b) kaitse c) kuju ja tugevus Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Osmoregulatoorne vakuool 90% taimeraku massist kindlustab raku siserõhu e. turgori vee reservuaar noortemate rakkude
Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Lipiidide reaktsioonid & Karotenoidide idenfitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastava...
rakkudes. Energiaallikas Vahad tahked, vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele, taimsed vahad (puuviljadel, okastel kaitse), loomsed mesilasvaha ja vill 2. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, rakumembraani koostises, hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba (sabad on koos) 3. Tsüklilised lipiidid ehk steroidid peamiselt hormoonid. Moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Kolesteriid kolesterool + rasvhappe, loomaraku membraani koostises, sellest sünteesitakse hormoone ja D-vitamiini ühendeid Hormoonid: testosteroon (meessuguhormoon), progesteroon, östrogeen (naissuguhormoonid), D-vitamiin hormoon, mida keha sünteesib päikesevalguse abil Lipiidide ülesanded 1. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast, lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 2. Ehituslik rakumembraani koostises 3
· Kallis hind -peamine puudus. · HbA1C kontsentratsiooni langetavad vähe (sobib neile, kellel eesmärk madalam). SGLT2-inhibiitorid · Dapagliflosiin(Forxiga) · Empagliflosiin(Jardiance), empagliflosiin+metformiin(Synjardy) Kõrvaltoimed: · Infektsioonid (kuse-ja suguteede infektsioonid) · Võimalik maksakahjustus? · Kusepõie-ja rinnavähk? · Tagasihoidlik vererõhu langus 2. tüüpi diabeediga patsientidel. · Empagliflosiinilon tõestatud kardioprotektiivnetoime. KÕRGE KOLESTEROOL · HMG-CoAreduktaasiinhibiitorid ehk statiinid · Esetimiib(Ezetrol) · Monoklonaalsed antikehad STATIINID Vähendavad oluliselt LDL kolesterooli sisaldust, esmavaliku ravimid Toimemehhanism: · kolesterooli sünteesi takistamine ensüümi HMG- CoAreduktaasi inhibeerimise kaudu maksas. Kõrvaltoimed · Seedetrakti kõrvaltoimed(kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, düspepsia), müalgia(lihasvalu, nõrkus ilma kreatiinkinaasitõusuta u 5%), peavalu- enamasti mööduvad.
munemisintensiivsusest. KANAMUNA KUI TOIDUAINE Uks kanamuna katab inimese paevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lusosuumi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese koikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg paevas) sunteesib organism ise. Kahjuliku mojuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres uletab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav moju (ennetab sudame- veresoonkonna haigusi, vahendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). -3-rasvhapped on keeruka koostisega polukullastamata rasvhapped (-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiolis). Rikastamiseks kasutatakse soodale lisatavaid lina-ja rapsioli.
(lubikest, valkkest, nahkkest). 3. Pigmendid Klorofüllid, Väga palju Melaniin, Karotenoidid. erinevaid. Hemoglobiin. 4.Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütserool. Ergosterool. Kolesterool. steroolid 6.Ainev. tüüp Autotroof. Heterotroof. Heterotroof. 7. Plastiidid + - - 8. Vitamiinide Väga hea. Hea. Puudulik. (vajavad sünteesivõime teat. vit. toidu koostises)
,,koos", on oluline tema mõju nahale. Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada. Emulgaatorite ülesanne on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ka ühtlase emulsioonina püsima. Emulgaatorid on keemiliselt erinevad ained, mis püüavad alandada aine pindpinevust. Pindpinevust alandavate omaduste tõttu on emulgaatoritena kasutusel ka mõned vahad, lanoliin, mesilasvaha, kolesterool ja selle estrid. Lanoliin sobib vesi-õlis (v/õ) emulsioonidesse, kolesterool aga nii vesi-õlis kui ka õli-vees (õ/v) emulsioonides kasutamiseks. Emulgaatoritel on tootele sageli ka teisi mõjusid, näiteks võivad nad toimida pesevate- ja/või säilitusainetena. Emulgaatorid jagunevad järgmiselt: · mitteioonilised (laenguta) - need on sageli etoksüleeritud. · anioonilised(negatiivse laenguga hüdrofoobid)-need on tavaliselt seebid
rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Raku membraan kaitsefunktsioon ainete ja ühendite transport informatsioon retseptoritega koosneb fosfolipiidididest (pead on hüdrofiilsed ja jalad hüdrofoobsed) membraanis on veel glükoproteiinid, millel on retseptoorne funktsioon kolesterool annab membraanile teatava jäikuse valgud - võtavad märkimisväärse osa membraani mahust o ainete transport o ioongradiendi teke o signaalide vastuvõtt ja edastamine o seondab membraani tsütoskeletiga o seondab ekstratsellulaarse maatriksiga Veel on rakumembraanis pumbad, kandjad, kanalid o pumbad - energia toel transpordivad aineid ja ühendeid rakku ja rakust välja. Kindlustvaad
hindamine). . Andmed kliendi kohta : · Vanus- 66 aastad (tuginedes Levinsoni käsitlusele- hiline täisiga (61-75)); (kronoloogiline iga passi järgi) · Pikkus 165, kaal 800 kg;g · Töötav pensionär (6,5 aastad); · Haridus-keskeri; · ElukohtAravete alevik; · Elamistingimused- kolmetoaline keskküttega mugavustega korter, teine korrus, lifti ei ole · Haigused: tugev artriit, kõrge vererõhk150/90, kõrge kolesterool 9mmol/l, aegajalt depressioon, veenilaiendid. Kolm aastad tagasi kliendi kehakaal oli 105 kg, praegu tema kehakaal 80kg. Tänu sellele stabiliseerus vererõhk 120/60 ja kolesterooli tase 5,6mmol/l. Tervise näitajad on paranenud tänu psühholoogilisele nõustamisele ja tervislikule eluviisile. · Elukoht Aravete VANURI UURIMISREFERAAT. Valida eakas, kelle kohta koguda andmeid ja analüüsida: 1.Eluviis ( füüsiline, vaimne, sotsiaalne);2
Lihtlipiidid (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes, nt triglütseriidid ja vahad. Liitlipiidid - rasvhapete estrid, mis sisaldavad peale baasalkoholi ja rasvhappejääkide ka teisi rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust). Näiteks: sfingolipiidid ja glütserofosfolipiidid. Kolesteriidid olemas on Kolesterool ja selle ühendi estrid ei ole kahjulikud ega toksilised. Tegemist on kõigile päris-tuumsetele rakkudele tüüpilise ühendiga. Lipiidide biofunktsioonid: 1. Energeetiline funktsioon (täidavad varulipiidid, peamiselt triglütseriidid 2. Varuaine funktsioon (talletavad organismiks varuks rasva) 3. Struktuurne funktsioon (rakumembraani struktuurne komponet) 4. Kaitsefunktsioon (termoregulatsioon) 5
on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Glütserofosfolipiid 10 Vahad on aineklass estrite rühmast, kõik kõrgemate rasvhapete estrid kõrgemate alkoholidega (va glütserooliga).Vahad tekivad kõrgemate rasvhapete esterifitseerumisel Steroidide puhul kuuluvad rasva koostisse aromaatsed ühendid. kolesterool 2. Millest on tingitud lipiidide hüdrofoobsus ja millised läbiviidud reaktsioonidest näitasid seda? Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. 3. Mida tähendab amfifiilsus ja millised lipiidid on amfifiilsed? Glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad
Vees mittelahustuvad ühendid, millel on peamiselt energeetiline ülesanne. 11) Hormoon bioaktiivne aine, mis moodustub loomorganismide sisekretsiooni näärmetes ja mille ülesandeks on mõjutada organismi ainevahetust ja reguleerida raku ja organismi talitust. 12) Fosfolipiid liitlipiid, mis kuulub rakumembraani koostisse. 13) Steroid tsükliline vees lahustumatu ühend. Steroidide hulka kuuluvad mitmesugused hormoonid. 14) Kolesterool steroid, mis kuulub rakumembraani koostisse. Kui kolesterooli on liiga palju võib ta ladestuda arteri seintesse, põhjustades ateroskleroosi. 15) Aminohape amfoteerne ühend, mille jäägid on valkude monomeerideks 16) Peptiidside sideme liik, millega on omavahel seotud aminohappejäägid valgu molekulis. Peptiidside moodustub ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel.
- Glükoos + galaktoos = laktoos (piimasuhkur). - Kasutatakse energia saamiseks. · Polüsahhariidid - Ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. - Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. · Lipiidid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). - Organismide energiaallikad. - Nende oksüdeerumisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel. - Steroidid: kolesterool, hormoonid, vitamiin D. Valgud e proteiinid - On aminohapetest moodustunud polümeerid. - Moodustuvad vaid elusorganismides. - Nimetatakse koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. · Kõigi aminohapete koostises on aminorühm (-NH2) ja karboksüülrühm (-COOH) - Aminorühmal on aluselised omadused, karboksüülrühmal happelised. - Molekuli ülejäänud osad tähistame R-ga.
Kile! NAD 5. Ainevahetuse regulatsiooni printsiibid. Jutt av. regulatsiooni 3 tasandist ja kiled. 3. Loeng 6. Põhitoitainete vajadused 6.1. Sahhariidide tähtsus toidus · Soovitused · Millised ained on sv. · Sv metabolism · Sv ajalugu toiduainena · Kiudaine · Magusained · 4. loeng 6.2. Lipiidide tähtsus toidus · Soovitused · millised ained on lipiidid · lipiidide metabolism · lipiidide ehituslikud funktsioonid. · Kolesterool, lipiidide liikumine kudedes ( LDL, HDL jne.) 5. Loeng 6.3. Valgud · Mis on valgud · Soovitused · Üksikute am.h. tähtsus · Valkude metabolism · Nälgimine
kaitsefunktsiooni. Mesilasvaha on loomne vaha, sellest valmistavad mesilased oma kärjed. Lipiidid Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiididdes on lisaks glükoosijääk. Steroidid... ... on vees lahustumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomarakkudes. Neerupealsete hormoonid ja meessuguhormoon testosteroon ja naissuguhormoon estrogeen on steroidid. D-vitamiin on samuti steroid. Kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolis sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiini eelühendeid. Lipiidide funktsioonid: 7 Energeetiline ühe grammi rasva täielikul oksüdatsioonil laguneb 38,9 kJ energiat. 8 Ehituslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist. 9 Varuaine loomadel varuaine rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades. 10 Kaitse nahaalune rasvkude on halb soojusjuht ja kaitseb organismi temperatuuri
monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis,tselluloos,glükogeen Lipiidide ehitus ja nende ülesanne?-lipiidid on org ühendite klass kuhu kuuluvad rasvad,õlid, Vahad,steroidid jt vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiallikaks. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on Teiste lipiidega võrreldes teistsuguse ehitusega.nad on madalmolekulaarsed ühendid mis vees Ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool,ja suguhormoonid, vitamiin D. Hormoonid- On bioaktiivsed ained mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmete Valgud Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid.molekulmass varieerub väga suures vahemikus. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides- biopolümerid. Aminohapete omadused?- kõigi amonohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Katseklaasis aminohapped üldjuhul
reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17 paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik: Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust ,metüleenkloriidis: 1. Kolesterool 2. Kookosrasv 3. Searasv Igasse katseklaasi lisatakse 6...7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4...5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutatakse hoolikalt. Jälgitakse katseklaasides toimuvaid värvuse muutusi ning reaktsioonisegu lõpliku värvuse kujunemist. Tehakse järeldused kolesterooli sisalduse kohta uuritavates proovides. Järeldus: Kolesterooli lahus värvus tugevalt rohekas-sinakaks. Seismisel värvus ka searasv õrnalt sinakaks, kookosrasv jäi värvituks
(lubikest, valkkest, nahkkest) ligniinist mannaanist Klorofüllid, Väga palju 3. Pigmendid Melaniin, hemoglobiin karotinoidid erinevaid 4. Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütosterool Ergosterool Kolesterool steroolid 6. Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7. Plastiidid + - - 8. Vitamiinide Puudulik (vajavad teat. vit. Väga hea Hea sünteesivõime toidu koostises) 9. Rakkude jagunemisvõime Piiramatu Piiramatu Piiratud (v.a
Tööl käib bussiga, tuleb paar peatust varem maha ja jalutab. Tervisespordiga ei tegele regulaarselt. Puhkab kodus arvuti taga või televiisorit vaadates. Suitsetas 40a 10-20 tk päevas. On motiveeritud ja proovib jätta maha alates 1 maist 2016a. Esineb ka stressi ja unehäired. Uinumisega on raskusi ja ärkab öösel üles. Sööb keskmiselt 6 korda päevas. Iga päev sööb ka midagi magusat. Kohvi joob 2 tassi päevas, 0,5 tl suhkruga. Vereanalüüsid on normis aga glükoos ja kolesterool ülemise normi piiri peal, RÖ kopsudest – normis, EKG – normis. 7a tagasi diagnoositi seedetraktis polüübid ning said eemaldatud. Pärast seda sai neid veel 2 korda eemaldatud. Viimase aasta jooksul kõhukinnisust ei ole olnud, kuna hakanud hommikuti vett jooma. Vedeliku tarbib 1l päevas. Perekonna anamneesis: isal olnud südameinfarkt, emal glaukoom. Vasakul silmal on diagnoositud läätsekae. Visus OD=OS 1,0. Kuvari töötamiseks kasutab prille.
konfiguratsioonis. Trans-konfiguratsioonis on küllastumata rasvhapete ahelad sik-sak-kujuga ja seetõttu käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Rakumembraanide peamiseks koostisosaks on glütserofosfolipiidid, mis on amfifiilsed molekulid, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile sisaldavad nad fosforhappe jääki. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis on C-3 asendis hüdroksüleeritud. Levinuim sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikides loomsetes rakumembraanides. Taimerakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, nt ergosterool, stigmasterool, jt. 2. Katsed 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Töö käik
Eestis u 100 liiki ja alaiiki, kellest söögiks 1/3. Kala koostises on sidekude tunduvalt vähem kui lihas (kergesti seeditav). Kala valmib palju kiiremini. Kalas: valk 12-20%, rasv 1-20%, 58-75%. Valk kalas on täisväärtuslik sisaldab asendamatuid aminohappeid. Rasv kalades: väherasvased kalad (ahven, tursk, haug, särg) rasvased kalad (angerjas, heeringas, lõhe). Erinevalt teistest rasvadest sisaldab kalarasv palju polüküllastumata oomega-3 rasvhappeid. Kolesterool kalas: mida rasvasem kala, seda suurem sisaldus. Eriti tähtis on kala D vitamiini sisaldus. Soolamine: valmivad teatud ajaga pehmeneb. Muna ja munatooted. Toidurasvad. Tehisrasvad. Toiduainete rasvasisaldus on väga erinev, puu- ja juurviljades rasv praktiliselt puudub. Taimsetest toiduainetest on kõrgeim rasvasisaldus pähklites. Loomstest saab tunduvalt rohkem rasva (rasvasemad on sealiha, maksavorst, suitsuvorstid, rasvased kalad jne) Rasv saadakse loomse ja taimse rasva baasil
Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, steroidid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org lahustites, nt alkoholis ja eetris. Organismide energia-allikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keem üh moodustuvad liitlipiidid, nt rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Steroidid on madalmol üh, nt kolesterool, hormoonid, vitamiin D. 3. Aminohapete lühiiseloomustus. Nende koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm NH2 ja happeliste omadustega karboksüülrühm COOH, molekuli ülejäänud osad R varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Sellest tulenevad nende mitmesug keem om-d. 2 amonohappe omavah reag moodustub ribosoomis nende vahele peptiidside, tekib valk. Katseklaasis reaktsioon ei toimu! 4. Valkude lühiiseloomustus. Aminohapetest moodustunud polümeerid,
LIHTLIPIIDID ehk neutraalrasvad · Vedelad rasvad-taimsed(kookos ei ole ) · Tahked rasvad-loomsed(kalamaksaõli) · Vahad-taimsed ja loomsed. LIITLIPIIDID ehk fosfolipiidid · Ühe rasvhappejääk on asendatud fosfaatrühmaga. · Kuuluvad rakumemebraani koostisesse. TSÜKLILISEDLIPIIDID-steroidid · Peamiselt hormoonid , mis moodustavad sisesekretsiooninäärmetes. · Vees ei lahustu. · Esinevad loomkudedes · Hormoonid, vitamiinid ja kolesteriid Kolesteriid- kolesterool pluss rasvhape HORMOONID · Testosteroon- meessugu hormoon) kasutatakse ka dopinguainena. · Östrogeen (naissuguhormoon) · Progesteroon (nasisuguhormoon) · Neerupealiste hormoonid · D-Vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. TOIDULIPIIDID · Lipiidid peaksid andam kuni 30% kaloritest. · Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused.
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side pep...
mis on olulised kaltsiumi omastamiseks. Rasvavaesele kohupiimale tuleks lisada vastavalt maitsele hapu- või rõõska koort. Ainsad, kes peavad kasutama vähema rasvasusega kohupiima, on päriliku kolesterooli-ainevahetuse defektiga inimesed. Piimarasva ei tasu karta, sest see on organismis kergesti omastatav ega moodusta ,,rasvapolstreid". Kolesterool- piimarasv põhjustab mõningast kolesterooli tõusu vereplasmas, kuid koos puu- ja köögiviljadega ning täisteraviljatoodetega üleliigne kolesterool väljutatakse organismist. Mõistlik on süüa segatoitu ja kohupiimale leida meelepärane kiudainerikas lisand. Mineraalained- kohupiimas on hea kaltsiumi ja fosfori suhe, mis võimaldab organismil hästi kaltsiumi omastada, kindlustades nii õige luutiheduse ja normaalse vererõhu. Piimasuhkur soodustab kaltsiumi omastatavust. Kaltsimi peaks inimene saama toiduga keskmiselt 1000mg/päevas, kohupiimas on 110mg/ 100g kohta.
Ta hüdrolüüsib eelistatult pika ahelaga rasvhapeid sisaldavaid triglütseriide. Mingi kogus triglütseriide jääb hüdrolüüsimata ja imendumata. Fosfolipiidide seedimine toidus olevaid fosfolipiidid (vähe) lõhustavad pankreasenõre fosfolipaasid. Need lõhustavad toidufosfolipiidid rasvhapeteks, fosfatiidhappeks jt komponentideks. Kolesteriidide seedimine pankreasenõre kolesterooli esteraas lõhustav seedekulglasse sattuvaid kolesteriide: tekkib kolesterool ja rasvhape. (Lipiidide seedimise kulgemise üldskeem II õpik lk.49 joonis 22.) 6 Lipiidide imendumine lipiidide seedimine annab suhteliselt vähe veeslahustuvaid lõpp-produkte: glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhaped alla 10 C-aatomiga jt. Need imenduvad vabalt. Seedimise produkdidet enamuse moodustavad aga 2- monoglütseriidid (2-MG), pika ahelaga rasvhapped, kolesterool. Tagamaks
iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste
4. GLÜKOGEEN - orgaaniline aine, nn loomne tärklis, on organismi varuaineks, olenevalt energiavajadusest vabanevad molekulist glükoosijäägid, et osa võtta ainevahetusprotsessidest. 5. HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 6. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 7. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 8. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 9. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 10. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 11. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 12
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
Vahade valemis pole glütserooli, vaid mingi teine alkohol. Kõik rasvad moodustavad vee pinnale kile (tänu rasva hüdrofiilsele ja foobsele osale). Fosfolipiid: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO fosforhappe jääk Fosfolipiid on rakumembraani koostisosa. Glükolipiidid sisaldavad glükoosi jääki; esineb samuti raku ehituses. Steroidide hulka kuuluvad tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu, näiteks hormoonid, D-vitamiin (kaltsiferool), kolesterool (närvide müeliinkesta moodustamiseks). Organism toodab kolesterooli vajadusel ise. Liigne rasv ja suhkur põhjustavad halva kolesterooli tekke ja selle ladestumise veresoonte seintele. Toimub lupjumine e. ateroskleroos. Rasvade ülesanded organismis: * ehituslik ülesanne * kaitse löökide, põrutuste, aga ka külma eest * energeetiline funktsioon (rasva lagundamisel 2 korda rohkem energiat kui suhkru)
·3. Asetage käsi, millel hakatakse vererõhku mõõtma, lauale südame kõrgusele, peopesa ülespoole. ·4. Järgige automaatse vererõhumõõturi mõõtmise juhendit. ·5. Aeg-ajalt laske mõõta vererõhku manseti ja stetoskoobiga. See annab täpsemad tulemused ning aitab vältida automaatsel mõõtmisel tekkida võivaid vigu. RISKID ·Normist (130/85) kõrgem vererõhk ·Meestel eluiga > 55 a. · Naistel eluiga > 65 a. · Suitsetamine · Kõrgenenud kolesterool (norm < 5mmol/l) ·Veresuhkur üle 6,9mmol/l · Glükoositaluvuse häire* ·Vööümbermõõt meestel >102 cm, naistel >88 cm · Perekonnas kardiovaskulaarhaiguse esinemine varases eas ·(meestel < 55 a. ja naistel < 65 a.) ·Terved täiskasvanud peaksid kontrollima oma vererõhku vähemalt iga kahe aasta järel. PATSIENDI JÄLGIMINE JA HOOLDUS ·Vähemalt kord aastas tuleks vererõhku mõõta, kui suguvõsas on olnud: ·1) kõrgvererõhktõbi; ·2) südameinfarkt; ·3) ajuinsult;
9. Uute lipiidide süntees Sapi koostis, teke, omadused ja väljutamine: üks maksa funktsioonidest. Teke: Produtseeritakse maksa valkudes. pH on 7,8-8,6. Maksas läheb sapp sapipõide, seal muutub ta kontsentreeritumaks ja omandab roheka värvuse. Väljutamine: Sapipõis tühjeneb CCK mõjul, mis vallandub söömise ajal ja järgselt. Sapp läheb sapijuha kaudu, mis enne peesoolde jõudmist ühinev pankreasejuhaga, 12sõrmiksoolde. Koostis: sapihapped ja nende soolad, rasvhapped, kolesterool, letsitiin ja mineraalsoolade ioonid. Omadused: a) emulgeerida lipiide ja muuta nad seeläbi kõhunäärme lipaasi toimele vastuvõtvaks b) aktiveerida lipaasi SEEDMINE JÄMESOOLES. DEFEKATSIOON Seedimine jämesooles: jämesoolde läheb küümus peensoolest sulguri kaudu, mida kutsutakse ileotsökaalsulguriks, see on suurema osa ajast kokku tõmbunud. Sulgur avaneb siis, kui tugevam peristantika aine jõuab peensoole lõppossa ja tekitab siin surve, rõhk tõuseb.
makromolekulide ehitusplokid. 2. Süsivesikud. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped, happelise külgahelaga aminohapped, aluselise külgahelaga aminohapped. 5. Nukleiinhapped. Nukleotiidid kui nukleiinhapete ehitusplokid, nende keemiline struktuur - riboos ja desoksüriboos, lämmastikalused (puriin- ja pürimidiinalused), fosforhappe jäägid. 3',
Suguhormoonid 5. Pärilikkus 6. Vitamiin D3 hormoon 7. PTH PTH toime: 1. PTH aktiveerib luudes osteklastide tegevuse. 2. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimelndumine verre ja samuti kaltsiumitase veres normaliseeritakse. 3. Seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nimelt muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin D3 hormooniks e. kaltsrioodiks ja selle mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin D3 1. tekib organismi kolesterool . Oranismis endal tekib kolles. Päikese mõjul nahas. 2. Saab toiduga kalaga. Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine. Mille mõjul see toimub? 1. Kasvuhormooni liigproduktsioon kui see leiab aset kaasvueas, tekib hiidhasv ( gigantism) TA on proportsionaalselt arenenud. Kui aga kasvuhormooni liigproduktsioon hakkab toimuma pärast toruluude lõplikku luustumist, tekib akromegaalia, mille korras on ebaproportsionalselt suured esileulatuvad kehaosad, ehk akronid ( nina
4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid: Fe laktoferriini, transferriini koostises Zn kaseiinis, laktoferriinis 1 Cu -laktoglobuliinis, laktoferriinis, rasvagloobuli membraani valkude koostises
Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihtika rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast onoluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A,D, E ja Komastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Vitamiinid ja vesi Vitamiinid mõjutavad kasvu, rakkude ja elundite ainevahetust. Nende hulgast oleneb paljude haiguste taandamine, kuid neid vajame üsna väikestes kogustes. Vitamiine peame pidevalt toiduga
NAHK Türi 2011 Sisukord Naha ülesanded............................................................................3 Naha ehitus...................................................................................3 Naha tüübid..................................................................................4 Naha hooldus...............................................................................5 Eneseanalüüs................................................................................9 Kasutatud allikad.......................................................................10 2 Naha ülesanded: Nahk on elund, mis eraldab organismi sisesekeskkonda selle välisest füüsikalisest keskkonnast. Nahk töötab seega kaitsva kihina. Oma kaalu poolest on nahk inimese raskeim elund. Normaalkaalus inimese nahk moodustab ligikaudu 2m². Nahk koosneb paljudest kihtidest, mille...
· Membraanide lipiidid arhedes eeter-seostega, eubakterites ester-seostega · rRNA ja ribosoomide valkude erinev koostis · valkude sünteesil esimene N-terminaalne aminohape arhedel metioniin, eubakteritel formüülmetioniin · eubakteritel membraanis peptidoglükaan, arhedel mitte 5. Kui paks on membraan? Maksimaalselt 10 nm 6. Nimeta 3 tegurit, mis soodustavad membraanide dünaamilisust · Steroidid kolesterool · Kaksiksidemed oluline cis konformatsioon, sest sealt toimub ahela paindumine väljapoole, see tagab selle, et üksikud molekulid poleks nii tihedalt üksteisega seotud · Sidemete küllastuvus et üks rasvhape oleks küllastunud, teie küllastumata 7. Millised valgud on membraanides? Integraalsed (läbivad kogu membraani) ja perifeersed (membraani ühel või teisel küljel seotud integraalsete valkude või lipiidide külge) 8
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ning glükogeen. · Lipiidid on organismi energiaallikaks. · Lihtlipiidide ühinemisel moodustuvad liitlipiidid. · Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid, vitamiin D. · Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid. Valgud · Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. · Biopolümeerid on organismides moodustuvad polümeerid. · Aminorühm- aluseliste omadustega, karboksüülrühm- happeliste omadustega. · Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides.
BIOKEEMIA 1. Eluslooduse järjepidevus põhineb- nn mäluga molekulidel, mis sisaldavad juhiseid organismide ülesehitamiseks. (DNA-geneetilise info säilitamine, RNA-molekulaarne koopiamasin) 2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained). Aine jäävuse seadus- aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad nendega keemiliste sidemetega ühendatud partnereid ja/või asendit üksteise suhtes. (Teisisõnu re...
- esinevad taimsetes rasvades, mis on toatemperatuuril vedelad ehk õlid 16. Mis on transrasvhapped ja kuidas neid saadakse ? Miks on nad tervisele kahjulikud? - Transrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Enamik tekib taimeõlide ja loomserasva osalisel hüdrogeenimisel - Organismil on neid raske seedida ning jäävad vereringesse pikemaks ajaks 17. Nim. põhjused, miks on kolesterool hea ? - Kolesterooli on vaja hormoonide ja D-vitamiinide sünteesimiseks 18. Selgita HDL ja LDL näitel, miks on suitsetamine kahjulik ?(lk. 39) a) Kolesterooli transpordivad vereringes kahte tüüpi valgud - Ühed valgud (HDL) suudavad kolesterooli ära viia arterite vereseintelt - Teised (LDL) aga mitte. Suitsetamise tagajärjel suureneb veres LDL valkude hulk ja väheneb HDL valkude hulk.
......24% valke, 38......40% rasvu. Liha rasvasisaldus on pöördvõrdeline valgusisaldusega. Loomsetes rasvades sisaldub palju kolesterooli. Vitamiinidest leidub lihas B1, B2, B5, maksas A. Mineraalainetest P, K, Na, F, Ca. Kala ja kalaõli sisaldab oomega - 3 rasvhappeid - polüküllastumata rasvhappeid (näiteks a - linoleenhape). Kalarasv sisaldab A vitamiini. Kolesterooli, puriinide, küllastatud rasvhapete tõttu ei soovitata süüa liha iga päev vaid 2....3 korda nädalas. 9.4.1 Kolesterool Organismile vajalik: · rakumembraanide ehitamiseks; · suguhormoonide sünteesiks; · D- vitamiini sünteesiks. Kolesterooli toodab organism ise ning teda satub organismi ka toiduainetest. Kolesterooli norm päevases toiduratsioonis: 300 mg, organism toodab ise umbes 100mg. Keskmises munas - 213 mg kolesterooli Hamburgeris 76mg. Süües kolesteroolivaba toitu, toodab organism ise küllaldaselt kolesterooli.
Ka on nad seotud B-grupi vitamiinide ainevahetusega.. Essentsiaalsete rasvhapete poolest on rikkad toiduõlid ja kalarasv (eriti kalamaksaõli). Peale selle on rasvad organismile mõningate vitamiinide (A, D, E) jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite allikaks. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Fosfatiidide poolest on rikkad toiduõlid, eriti päevalilleõli. Steroolidest on tähtsaim kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
