On ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2. Vitamiinid on antioksüdandid - muudavad kahjutuks vabu radikaale. a) vees vitamiin C b) ülis ja rasvas vitamiin E 3. Vitamiinid on olulised arenguprotsessides. B11 ehk foolhappepuudus raseduse ajal põhjustab seljaajusonga. 4
kui haige koju saab. Pats. Peab käima regulaarselt kontrollis. Tähtis roll on omastel, nad peavad mõistma, julgustama eluga edasi minema. Kui tahad vähendada infarkti haigestumise tõenäosust, jäta suitsetamine maha, söö mõõdukalt ja õigesti, hoolitse oma vererõhu kontrollimise eest ning tegele mõõdukalt spordiga. ÕENDUS Inimesed peavad endale teadvustama neid ohustavaid riskifaktoreid. Kõrge kolesterool tarvitada rasvata või väherasvaseid piimatooteid. Suurendama kala ja taimeõlide kasutamist. Aedviljad, puuviljad, marjad. Suitsetamisest loobumine suurendab elulembust ja vähendab koronaarhaiguste esinemissagedust. Kehakaalu langetamine dieet on koronaarhaiguste ennetuses tähtis. Regulaarne mõõdukas kehaline treening alandab RR ja kehakaalu, treenib südamelihast ja veresooni, langetab kolesteroolitaset. Kehaline treening maandab stressi.
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
RAKU EHITUS Prokarüootsed on rakud, kus puudub membraaniga piiritletud tuum ja membraansed organellid Prokarüoodid on eeltuumsed rakud. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel (bakterid – soolkepike, amööb, kohhikepike) Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist ...
KORDAMISKÜSIMUSED Õppeaine ,,Taimsete toiduainete tehnoloogia põhikursus" (VL.1149) Kastmete valmistamine (mh majoneesid, ketsupid) (http://kastmetevalmistamine.weebly.com/index.html) 1. Kastmete ajalugu Varasemalt valmistati kastmeid Vanas-Kreekas ja -Roomas kala soolamisel või fermenteerimisel. Ka osades Aasia piirkondades oli see tuntud. Roomlastele oli see tuntud maitseaine "garum" nime all. Tänapäeval on üks tuntumaid analooge "Colatura". · Garum tegu oli fermenteeritud kalakastmega. Oli nn ,,ülim" maitseaine. Roomlastele oli see üheks põhitoiduseguks ja jõukuse sümboliks. Toidus oli sool tihtilugu asendatud garumiga. Garum´it valmistati väikeste kalade sisikondadest, mida leotati soolas ja valmitati päikese käes 1-3 kuud. · Colatura soolane kaste ansoovistest. Püütud kalad pannakse puidust tõrtesse, ...
Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest AH-st puudub 1 või rohkem. 31) Milline süsivesik on inimorganismi jaoks keskne? glükoos 32) Mida tähendab laktoosi intolerantsus? Laktoosi talumatus- laktaasi defitsiit 33) Küllastunud rasvhaped on toatemperatuuril vedeles olekus: õige/vale 34) Kolesterool on organismile kahjulik ja toksiline: õige/vale 35) Lipiidid on endogeense vee potentsiaalsed allikad organismis: õige/vale 36) Leia paarid: Retinoidid A vit. B6 Kaltsiferoolid D vit. Q Kobalamiinid B12 vit. B1 Naftokinoonid K vit. E Askorbiinhape C vit. B2
kõigis rasvadepoodes, ka seal, kus seda on suhteliselt vähe(süda, lihased). Liigne rasvahulk koormab elundite tööd, eriti südant. Südame rasvumine võib olla südamepuudulikkuse tekke aluseks Lipomatoos rasvahulga kohalik rohkenemine (nt rasvkoe sõlmekeste teke lümfisõlmedes) 2. Kolesterooli ainevahetuse häired Võivad olla ateroskleroosi tekke aluseks, kus arterite seina ladestub kolesterool, beetalipoproteiinid ja vereplasma valgud. SÜSIVESINIKDÜSTROOFIAD Seotud ainevahetushäiretega. Eristatakse erinevaid süsivesikdüstroofiate like. Süsivesikute sisalduse referentsväärtused on 3,3-5,5 mmol/l. Alla selle hüpoglükeemia Üle selle hüperglükeemia Hüperglükeemia Kõrge veresuhkru (glükoosi) taseme meditsiiniline termin. Võib mõjutada 1. tüüpi diabeedihaigete ja 2. tüüpi suhkrutõvega inimesi ning rasedusdiabeediga rasedaid.
Referaat Juhendaja: Liie Juhksm Rannametsa 2013 Sisukord 1.sissejuhatus 2.Munaehitus 3.Muna toitainesisaldus 4.Muna kvaliteet 5.Muna säilitamine 6.Kas tead et... 7.Retseptid 8.Kasutatud kirjandus 9.Lisad 2 Sissejuhatus Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." 3 Munaehitus kanamuna näitel 1.munakoor ehk koorkest 2. nahkkest 3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10
lahust. Palmithappe lahus värvus oranzikaks. Oliiviõli lahus oli täiesti läbipaistev. Järeldus: kuna oliiviõli lahus oli täiesti läbipaistev, tähendab, et ta sisaldas kõige rohkem kaksiksidemeid. Liebermann- Burchard'i kolesterooli määramise test: Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomulik rohelise värvuse reaktsiooniprodukt. Töö käik: Kolme katseklaasi valasin 2 ml lipiidi lahust, vastavalt kolesterool, rapsiõli ja searasv. Igasse katseklaasi lisasin 10 tilka äädikhappe anhüdriidi ning 4 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning segasin. Kolesterooli lahus muutus sinakaks, rapsiõli lahus oli väga õrnalt rohekas. Searasv jäi läbipaistvaks. Järeldus: Rapsiõli lahus võis sisaldada taimseid steroole.
Biosünteetiline ( muutuvad lipiidideks jt org. aineteks) Lipiidid Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja 3 rasvhappe jäägist hüdrofoobsed rasvad, õlid Vahad koosnevad lihtsamast alkoholist ja 1 rasvhappest hüdrofoobsed taimsed vahad (lehtedel), loomsed vahad (mesilasvaha) Lipiidid Hüdrofiilne pea Hüdrofoobne saba ·Steroidid keerulise ehitusega molekulid, hüdrofoobsed D-vitamiin, mõned hormoonid (adrenaliin), kolesterool ·Liitlipiidid (fosfolipiid) koosnevad lipiidist ja mõnest muust molekulist Lipiidide ülesanded Energeetiline funktsioon( 1g rasva- 38,9 kJ ) Varuaine ( talvine rasvakiht, seemnetes õli) Kaitseaine (nahaalune rasvakiht, siseelundite ümber olev rasvakiht jne) Lahusti (õlid lahustavad vitamiine - D, E jt) Ehitusmaterjal (fosfolipiidid rakumembraanides, vahad jt) Regulaatorained (D-vitamiin, hormoonid) Valgud ehk proteiinid Koosnevad C,H,O,N,P On polümeerid
BIOLOOGIA I Vee funktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaartasandil · Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest. · Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organ...
rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärili...
A. von Leeuwenthoek ainuraksete kirjeldamine. Rakuteooria põhifaktid 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest 2. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas: teatud kindlatel rakkudel on teatud kindel ehitus ja funktsioon. 3. Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust pooldumise/jagunemise teel. (MITOOS) 4. Hulkraksetes organismides on rakud DIFERENTSEERUNUD/eristunud ja INTEGREERUNUD/seotud. LOOMARAKK Rakumembraan: Koosneb: Fosfolipiidid, kolesterool, valgumolekul+oligosahhariid=glükoproteiin. ÜLESANDED BIOLOOGIA 2010 · Tagab ainevahetuse · Kaitse · Struktuurne · Rakuliikumine (valgelibled leukotsüüdid) · Rakutoitumine · Aktiivne vajab lisaenergiat · ja passiivne transport ei vaja lisaenergiat (kontsentaratsioon i ühtlustamine) Tuum: Suurem osa rakust (nt närvirakud, spermid) Kaksikmembraanne Tuuma välimises membraanis on poorid
kevadel uuesti kasvama VAHAD -tahked ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele o TAIMSED VAHAD kaitseülesanne puuviljadel ja okaspuude okastel o LOOMSED VAHAD nt mesilasvaha- ehituslik ülesanne- sellest valmistatud kärjekannud 4. KOLESTEROOL -lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame- veresoonkonna haigusi. VAJALIK hormoonide ja D-vitamiini sünteesimiseks, sellest sünteesitakse sapphappeid(rasvade seedimiseks vajalik), EHITUSLIK ÜL - rakumembraanide koostises, tagab membraanide läbitavuse TRANSPORDIVAD 2-te tüüpi valgud:
Atsüleerimisele järgneb kaksiksideme lisamine. Eikosanoidid on lokaalsed rakuhormoonid, mis osalevad mediaatoritena reproduktiivses funktsioonis, vereliistakute agregatsioonis, vererõhu regulatsioonis, neerufunktsiooni tagamisel, maohappe sekretsiooni regulatsioonis, kuid ka põletikuprotsessides ja vähkkasvajate tekkes jne. Tsüklooksügenaas oksüdeerib ja vabastab arahhidoonhappe. Esindajaid: prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid. Kolesterool reguleerib loomarakkude membraanide voolavust. Oluline eellane mitmetele bioaktiivsetele ühenditele: steroidhormoonid, sapphapped, vitamiin D. Biosüntees toimub peamiselt maksas. Süntees algab tsütosoolis mevalonaadi sünteesiga atsetüül-CoA-st; esimene aste on tiolaasi katalüüsitud reaktsioon; teises astmes sünteesitakse HMG-CoA; kolmas aste on kiirust limiteeriv etapp kogu kollesterooli biosünteesiahelas
Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Rasvkude on energiavaruks ja kaitseb jahtumise eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, D vitamiin). Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli (kuulub loomaraku membraanide koostisesse; liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist), mis on üks steroididest. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega nimetatakse neid biopolümerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH).
1) rakukest koosneb tselluloosist kitiinist pole (v.a. munarakk) 2) varusüsivesi tärklis glükogeen glükogeen k 3) tsentrioolid pole osades on, osades pole on 4) põhipigment klorofüll palju erinevaid melamiin 5) tsükliline alkohol fütosterool ergosterool kolesterool membraanis 6) plastiidid on (3 tükki) pole pole 7) ainevahetus autotroofne heterotroofne heterotroofne 8) toitumisviis osmootne (osmoosi osmootne osmoos; fago- ja pino- rakutasandil teel) tsütoos 9) paljunemine kunst.- piiramatu piiramatu Piiratud (v.a.
Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nim propaantriooli ja rasvhapete estreid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. 17. Lipiidide funktsioonid. Nt Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustavad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas 18. Steroidid ja hormoonid, millised nende hulka kuuluvad ja nt Steroidid- vees peaaegu ei lahustu, Sinna kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid Hormoonid- on bioaktiivsed ained , mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. 19. Mis on ateroskleroos, tekkimine Ehk veresoonte lupjumine.Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase 20. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkruseid ja rasvaseid toite? Liigne suhkur rikub hambaid, võib tekkida suhkuhaigus, ülekaalulisus, veresoonkonna ja südame haigused.
valdavalt cis-konfiguratsioonis GLÜTSEROFOSFOLIPIIDID on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa, nad on amfifiilsed (amfipaatsed) molekulid, kus on polaarne tsenter tänu fosforhappe jääki. Amfipaatsuse tõttu moodustavad need lipiidid vesikeskonnas membraanid, vesiikulid või liposoomid. STEROOLID ehk STEROIDALKOHOLID ehituselt koosnevad steraanituumast, mis asendis C- 3 on hüdroksüleeritud. Võimelised moodustada rasvhapetega estreid steriidid. Levinuim loomne sterool on kolesterool (tagab membraani läbitavus ja voolavus) millest toodetakse sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Töö käik ja tulemuste analüüs 1.3.1 Rasvaplekiproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi, millesse panin 1 g tahket uuritavat ainet 2. Mõlemasse katseklaasi lisasin 0,5 ml tetraklorometaani, loksutasin 3. Jäin tahke materjali settimiseks 5 minutit seista 4. Kui sademe kohale on tekkinud selge lahuse kiht, siis kandsin mõlemast katseklaasist
kuivuse ja külma eest. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Nt pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veeimetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime?
12. Taimne varusahhariid on tärklis, mis esineb näiteks mugulas, sibulas, risoomis. Loomne varusahhariid on glükogeen ja esineb maksas ja lihastes. 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: 1) on energiaallikas 2) kaitsebkeha jahtumise eest 3) annab veelise eluviisiga imetajatele voolujoonelisema keha 4) ümbritseb jakaitseb kehaõõnes siseorganeid välismõjude eest. 14. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga proteaas. 17. Transpordiülesannet, mis täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku. 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset. 19
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
Samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest energiast. Lipiidid Organismis täidetavad funktsioonid: energia saamine ja säilitamine annavad toiduenergiat rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ja samaaegselt soodustavad nende imendumist võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest kolesterool on vajalik sapphapete, suguhormoonide ja D-vitamiini sünteesiks organismis Rasvad on väga vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima 65g rasvu. Süsivesikud Organismis täidetavad funktsioonid: on organismis põhiliseks energiaallikaks kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse määravad veregrupi
hapnikust Nt: mesilasvaha Jaguneb: 1) rasvad - loomsed, tahked; transrasvad-hüdrogeenitud taimerasvad- tahked küllastunud rasvhapped: ainult üksiksidemed - tahked 2) õlid - enamasti taimsed, vedelad, rasvhapped küllastumata (2 ja 3-side) 3) vahad - nii taimne kui loomne, tahked; 4) kolesterool - tagab membraanide läbitavuse, rasvade seedimiseks, kui seda on liiga palju, tekitab südame ja veresoonkonna haigusi 2. Liitlipiidid: Ehitus - glütserool+2 rasvhappejääki (1 rasvhappe asemel 3-st on midagi muud) : fosfaatlipiidid, Steroidid: mees-,naissuguhormoonid Nt: östrogeen, D- vitamiin, testosteroon Lipiidide ülesanded: 1. varuaineks loomadel-taimedel 2. energiaallikad 3
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, jär...
slp võivad need üksteise suhtes üsna vabalt liikuda, mistõttu rakumembraani kuju võib muutuda, ilma et membraan kahjustuks. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ül täitvad valgu, membraanivalgud. Need asuvad membraani sise vüi välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi memraani. Liiguvad kiiresti ühest kohast teise.Nad tegutsevad nii ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate e retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolesterool, ül on molekule omavahel siduda ning regul membraani voolavust erinevate temp tingimustes.Ainete transport läbi rakumembraani: aktiivne trnsp-madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni, vajab ATPenergiat ning trnsprtvalke.passiivne trnsp-valgulised kandjad, lisaenergiat ei vaja. difusioon-gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
ELU OLEMUS Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Tsütoloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. Füsioloogia teadus, mis organismide talitlusi ja regulatsioone. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide keskkonna vahelisi seoseid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Botaanika teadus, mis uurib taimi. Zooloogia teadus, mis uurib loomi. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. ELU OMADUSED 7 omadust, millele peab vastama korraga: 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused. 2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine...
fokusseeritud väikesele alale Monitori asukoht peaks olema selline, et kael on mugavas asendis ja silmad näevad mugavalt kogu ekraani. Enamikule inimestele on see umbes 24 tolli (umbes 60 cm) kaugusel silmadest ning nii, et ekraani ülaserv on silmade kõrgusel. Kasuta suurt kirjasuurust see kurnab vähem silmi. Sport ja silmatervishoid Kõik me teame, et sportimine on meie tervisele kasulik. Kuna näiteks kõrge vererõhk, kolesterool ning diabeet põhjustavad ka tõsiseid silmahaiguseid, on üldine hea tervis terava nägemise säilitamiseks vägagi oluline. Hiljuti korraldatud uuringud näitavad, et neil, kes teevad regulaarselt sporti, on palju väiksem tõenäosus tõsiste nägemishäirete tekkimiseks. Ühes uuringus osales rohkem kui 5600 inimest ning teadlased uurisid, kas mõõduka treeningkoormuse juures on glaukoomi tekkimisoht väiksem kui üldse mitte treenides. Selgus, et see tõenäosus oli lausa 25% väiksem!
vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8. Seedeelundkonna ül: toidu purustamine, toitainete lagundamine seedeensüümide abil, toitainete lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi 9. Veres leiduvaid aineid, mille sisaldust reguleerib maks: veresuhkur, aminohapped, rasvad, kolesterool, kahjulikud ained 10. Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse elundkondadesse ja tagasi, toitainete transport seedeelundkonnast teistesse elundkondadesse, ainevahetuse jääkide transport kudedest erituselunditesse 11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13
laktoos(piimasuhkur), tärklis(energia varuaine), tselluloos(taimeraku kestade pealmine koostisosa), kitiin(lülijalgse välisskeletis, seente rakukestas), glükogeen(loom organismide varuaine). 2. Lipiidid Rasvad(kõige energiarikkamad ühendid), * - energia, temperatuur, kaitse. Õlid(kalamaksa õli D-vitamiin, luude kasvujaoks vajalik). Vahad(2 ülesannet ehituslik ja kaitse). Steroidid(suguhormoonid, KOLESTEROOL, adrenaliin(hormoon). Liitlipiidide hulka kuuluvad fosfolipiidid mis on rakumembraani ehituses. 3. Valgud e. Proteniid - on BIO polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.(20). Toiduainetest sisaldavad rohkesti valke näiteks singis, hernestes, munas ja kalas. Asendamatud aminohappeid on (8): Isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, valiin. Valgumolekul koosneb peptiinsidemest ja aminohapetest
Bioloogia Kordamisküsimused Õp. Lk. 1044. · Millal on võimalik elu määratlemine? Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · elu omadused: Rakuline ehitus rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Kõrge organiseerituse tase organismide võime elumuutusteks Ainevahetus organismi lagundamis ja sünteesimisprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Energiavahetus energia salvestumine, vabanemine Stabiilne sisekeskkond kõik organismid üritavad hoida oma sisekeskkonna stabiilsena. Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse. Paljunemine Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumineainurasked;vegetatiivne taimed;eostegaseened) ...
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
8. Histoonid Kromosoomivalgud Kaitsevad DNA-d Aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida Ümber histoonide molekulide keerdunud DNA moodustab nukleoomse fibrilli Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud DNA molekul 9. Rakumembraan EHITUS Fosfolipiidid (2 kihti) Valgud – hajusalt või moodustavad ainete transpordikanaleid Kolesterool Oligosahhariidid ÜLESANDED Ümbritseb kõiki rakke Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast Kaitseb rakku kahjulike mõjude eest Ühendab rakke omavahel (Transpordib aineid rakku) 10. AKTIIVNE TRANSPORT Suured molekulid (glükoos, aminohapped) Vajalik energia (ATP) transportvalgud PASSIIVNE TRANSPORT Väikesed molekulid (H2O, CO2, etanool)
Looduses omab erilist tähtsust toiduenergia säilitamises, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse ja kõrgemates taimedes seemnetes. Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne, kaks hüdrofoobset rasvhappe radikaali ja fosforhappejääk, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid. Tänu sellele tegib molekulis polaarne tsenter. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Levinuim loomne steool on kolesterool, mis tagab rakumembraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Väga tähtis on kolesteroolist toodetud sapphapped, steroidhormoonid ja D-vitamiin. Taimedes omavad sarnast funktsiooni fütosteroolid. Praktika 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustamisel moodustub lipiidide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb
valmistada ja niimoodi ta siis asendamatutest suudab ise valmistada asendatavaid aineid (kasutab nendes kudedes kus vaja). SISESEKRETOORNE FUNKTSIOON seisneb somatomediinide sünteesis. Somatomediinid tekivad maksas kasvuhormooni(GH) mõjul uued hormoonid somatomediinid, mis mõjutavad luudes kõhrerakkude teket. Seega kasvuhormoon ise otse kasvu ei mõjuta vaid teeb seda somatomediinide vahendusel. KOLESTEROOLI SÜNTEES kolesterool omakorda on lähteaineks organismis steroidhormoonidele (nt. suguhormoonid, neerupealiste koorehormoonid ja kaltsitriool). Peale selle on kolesterool lähteaineks rakumembraanidele. SAPI SÜNTEES maksa välissekretoorne funktsioon. Sappi produtseerivad maksarakud, sekretiini kontrolli all. (sekretiin reguleerib/stimuleerib maksa teket) VITAMIINIDE DEPONEERIMINE MAKSAS (TAGAVARAKS SALVESTAMINE) Rasvlahustuvad A,D,E ja K ning vitamiin D12.
molekul on kõige energiarikkam. Kaitse ülesanne, pehmendavad lööke, kaitstes alumisi kudesid. Püsiva kehatemperatuuri säilitamine. 2.) Steroidid - madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Nad on sageli bioaktiivsed ained. Bioaktiivsed hormoonid- suguhormoonid, mida toodetakse neerupealsetes (naissuguhormoon- östrogeen, mees- testosteroon). Kolesterool- on vajalik orgaaniline aine rakumembraanis, kuna ta tagab raku elastsuse. Liigses kogustes kolesterool hakkab organismis liituma lubisoolade ja suhkrutega ning ladestub rakumembraanidesse, takistades rakkude talitlusi ning areneb ateroskleroos. Vitamiinid- bioaktiivsed ained, mis võimendavad organismi talitlusi. D-vitamiin stimuleerib luukoerakkude moodustumist. 3.) Liitlipiidid- suure molekuliga ained, mis moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste elementidega. nt fosfolipiid- moodustavad kõikide rakkude membraani põhiosa.
Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed otsad väljapoole. Fosfolipiidne kahekihiline membraan on liikuv, painduv jne. Tegemist ei ole jäiga struktuuriga. Fosfolipiidid takistavad veeslahustuvate ainete sissepääsu rakkudesse ning väljapääsu ka. 2. Kolesterool on loomarakkude membraanide koostises kui struktuuri tugevdav molekul ning tekitab membraani koostises tasapinnalisi ja jäiku struktuure. 3. Valke, mis rakumembraani koostises on, on erinevaid ning neil on ka palju erinevaid ülesandeid. Valkude funktsioonid: a. Membraani koostises on ka ensüüme, mis katalüüsivad erinevaid reaktsioone siin või sealpool membraani pinnal. b. Hulkraksetes organismides on valgud olulised rakkude kooshoidjad.
elanikkonna vajadustele, säilitades need jätkusuutlikena väiksema töötajate arvuga ühiskonnas. Tasakaalustatud toitumine ja regulaarne füüsiline tegevus on hea tervise aluseks. Eurooplased tarbivad tänapäeval siiski liiga palju kaloreid ja liiguvad liiga vähe. Ülekaalulisus ja rasvumine ohustavad Euroopa lapsi järjest rohkem. Paljud enneaegset surma põhjustavad olulised riskifaktorid, nagu kõrge vererõhk, kolesterool, kehamassiindeks ja diabeet on seotud sellega, kuidas me sööme, joome ja liigume. Seepärast on toitumine ja füüsiline tegevus Euroopa Liidu rahvatervisepoliitika prioriteedid. Alkohoolsete jookide kuritarvitamine on kogu ühenduse territooriumil rahvatervise ja sotsiaalse heaolu tagamise peateema. Euroopa rahvastiku seas on alkoholi tarbijate osakaal maailma kõrgeim,
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine ...
vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises 8.Oska kirjelda ja joonistada rakumembraani ehitust. Kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest. Üks fosfolipiidi otstest on hüdrofiilne, mis jäävad rakust väljapoole, teine hüdrofoobne. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise- või välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi membraani. Loomarakul on ka kolesterool, mille ül on molekule omavahel siduda ning reguleerida membraani voolavust erinevate temperatuuride tingimustes. Selle välispinnal on süsivesikud, millel on mitmeid olulisi ülesandeid. 9.Millised ained sisenevad rakku passiivselt(kuidas), millised aktiivse transpordi abil? Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat. Molekulid liiguvad aine kõrgema kontsentratsiooni poolt madalama suunas. Niimoodi transporditakse nt :vesi, gaasid, etanool, eeter.
o Energeetiline funktsioon o Transpordifunktsioon · Lipiidide jaotus o Lihtlipiidid (alkoholi ja rasvhapete estrid )- nt naha all rasvkoes olevad lipiidid o Liitlipiidid (moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega)- nt rakumembraanis vee sisse ja väljavoolu takistavad lipiidid o Steroidid (tsüklilised ühendid) suguhormoonid, neerupealsete hormoonid, vitamiin D, kolesterool · Lipiidide tähtsus o Lipiidid on organismide energiaallikaks o Paljunemisel (suguhormoonid äratavad instinkti) · Sahhariidide jaotus o Monosahhariidid süsiniku arv molekulis 3-6 (glükoos, fruktoos, riboos RNA's , desoksüriboos DNA's) o Oligosahhariidid -2-3 monosahhariidi omavahel liitunud (maltoos, sahharoos, laktoos) o Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeeriks on monosahhariidide jäägid
Ning samuti kaltsiumi tase normaliseerub. Kolmas PTH toime on seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nilet muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin d3 hormooniks ehk kaltritriooliks. Kaltsitriooli mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin d3 ise aktiivne ei ole aga ta on selle aktiivse hormooni tekkeks vajalik. Aktiveeritakse siis kui vaja ehk siis kui kaltsiumi kogus on väike. Vitamiin D3 vitamiin d3 tekib kolesteroolist, kolesterool on lähteaineks. Organismis endas tekib d3 kolesteroolist ultraviolett kiirguse mõjul nahas. (mõni tund päevas). Valmis kujul saab ka toiduga (piimaga, kalaga, juustuga ning mõningate õlidega ja taimse toiduga ka ainult et taimse toiduga saadavat kutsutakse D2-ks) kaltsitriooli mõjul suureneb soolest kaltsiumi imendumine. Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine * Kasvuhormooni liigproduktsioon kui see leiab kasvueas kuni toruluude luustumine tekib hiidkasv
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
korrapäraselt. Seda nimetatakse " insuliinresistentsuseks". Organismi rakud kaotavad tundlikkuse normaalse insuliini taseme suhtes. See tähendab, et organism vajab rohkem insuliini, et hoida veresuhkur kontrolli all. 7.2 II tüüpi diabeedi riskifaktorid: · Vanus üle 40 eluaasta · Diabeedi esinemine perekonnas · Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine · Eelnenud veresuhkru omastamise häire · Kõrgenenud vererõhk · Kõrgenenud kolesterool Rakvere Ametikool · Eelnevad südame- ja veresoonte haigused · Naistel rasedusaegne diabeet 7.3 II tüübi sümptomid: · Suukuivus · Janu · Väsimus Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga. Seetõttu on soovitav alates 45. ndast eluaastast mõõta oma veresuhkrut vähemalt korra aastas, kui teil esinevad ka riskifaktorid, kui teil aga puudub eelnev risk, siis
Tsüklilised ühendid, mis vees (praktiliselt) ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmesugused hormoonid(sugu hormoonid ja neerupealse hormoonid) ning ka vitamiin D(kaltsiferool). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põh mood loomorganismide sisekretsiooninäärmetes. Väga väikestes kogustes mõjuvad. Reguleerivad ainevahetust ja kogu org talitlust. Kolesterool moodustub organismis, kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut. Kolesteroool on samuti üks steroididest. Kolesterool kuulub kõigi membraanide koostisesse(muudab elastseks??!?!). Liigne kolesterool võib koos rasvhapete ja kaltsiumisooladega ladestuda arterite seintele ja põh veresoonte lupjumist e ateroskleroosi. 3. Valkude lühiiseloomustus. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Organismis on 20 erinevat aminohapet. Väheste valkude koostisest leiame aga kõik 20 aminohappe jääki.
o Kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab nende voolavuse ja läbilaskvuse o Vaja mõnede hormoonide (nt: suguhormoonide), D-vitamiini ja sapphappe sünteesimiseks. o Toodab sapphapet, mis seedib rasvu. o Tegelikult peaks tegemist olema kahte tüüpi valkudega (HDL ja LDL), mis kolesterooli kehas transpordivad. o Kui liiga palju jääb seina külge kinni, hea saab veresoonte külgedele jäänud kolesterooli ära viia. o Hea kolesterool (HDL)- aitab väljutada üleliigset kolesterooli. o Halb kolesterool (LDL)- ladestub veresoonte seintel, tekitab kõrget vererõhku ja võivad tekkida trombid. 21.Milleks on vaja ja kust saab vitamiin C-d? A-d? Mis on skorbuut? o Vitamiin C: o Vaja: Et ei tekiks lihasnõrkusi, lihaste efektiivseks toimimiseks. Igemete heas korras püsimiseks Ühesõnaga suu ja lihaste terviseks.
mittelahustuvad vahendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustes nt alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. LIPIIDID = RASVHAPPED + PROPAANTRIOOL EHK GLÜTSEROOL 7. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Kui toidus liialt rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse ning see põhjustab veresoonte lupjumist. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud. 8. Mis on hormoonide funktsioon? Nad reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitlusi ja mõjutavad kogu organismi elutalitlust. 9. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Hüdrofoobsed ei salli vett.
r vererõhk, CK-MB, Na, K, ensüümid, i pulsisagedus, kreatiniin, troponiin, C- n rindkereröntgen kolesterool, HDL, reaktiivne valk, g LDL, proteinogramm), u triglütseriidid, Ehhokardiogramm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
