asendamatuteks aminohapeteks, sest organism ei suuda neid vajalikus koguses ise valmistada. Seega peab ta neid saama toiduga. Valgud on organismi põhiline ehitusmaterjal, nad käivitavad ja hoiavad toimimas kogu meie ainevahetuse. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Rasvad: on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. Toidurasvad, ka kolesterool, on olulisteks ehitus aineteks rakus. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest. Nad varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis. Toidurasvad on ka asendamatute rasvhapete allikaks. Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Keemiliselt kujutab rasv endast kolme rasvhappe ja glütserooli ühendit, mis kuulub lipiidide klassi. Rasva
näidanud vaimsete häirete, sealhulgas ka depressiooni, seost erinevate terviseprobleemidega. Stewarti ettepanekuks on nihutada tulevikus depressiooni ja ärevushäire ravi fookus vaimselt poolelt rohkem füüsilisele poolele: ,,Minevikus või käesoleval hetkel vaimseid häireid põdevate patsientide füüsilisele tervisele peaks pöörama praegusest palju rohkem tähelepanu." ,,Vaimsete häiretega inimeste füüsilisi häireid ja riskifaktoreid nagu vererõhk, kolesterool, viletsad söömisharjumused, suitsetamine ja trenni puudumine peaks hoolikamalt uurima. Seda tuleks teha lisaks praegusest veelgi aktiivsemale häirete ravimisele," ütles Stewart.
xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Krooniline südamevereringe puudulikkus, - Nõrgenenud süda ei suuda organismi verega varustada Infarkt,
- Coca-Colas on liigne Kuna fosforhapet on vaja „Klaasitäis Coca-Colat Suhkur on tegelikkuses suhkur tasakaalustada magusaga, sisaldab 10 teelusikatäit tugevalt sõltuvust tekitav et ei tunneks happelisust suhkrut“ mürkaine – kõrge kolesterool, ainevahetus rikneb, halb tuju, tühjad kalorid, kaaluprobleemid Kasutatud materjalid: http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?10,1645451 http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/millist-kahju-coca-cola-sinu-kehale-teeb#.VNNf4J2UcTs http://www.bioneer
kolmedimensioonilise struktuuriga. Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine. Kuidas jagunevad rasvhapped ? Vastus : Rasvhapped jaotatakse küllastumata ja küllastunud rasvhapeteks. Küllastunud rasvhapetes on süsiniku aatomite vahel ainult üksiksidemed. Küllastumata rasvhapetes on süsiniku aatomite vahel peale üksiksidemete veel 1-3 kaksiksidet Miks ei tohi veres olla palju rasvhappeid ?Vastus : Liigne hulk rasvhapped tõstab vere kolesteroolisisaldust. Kõrge kolesterool põhjustab veresoonkonna haigusi. Mis funktsionaalrühmi sisaldavad sahhariidid ? Vastus : Sahariidid ehk glütsiidid on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Sahhariidid sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. Üldvalem CnH2mOm Millistest ainerühmadest koosneb tärklis ? Vastus : Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n.Tärklis on taimede glükoosivaru
suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna praadimine) mehaaniliselteel, kõrge temperatuuriga,
Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. · Hormoonid · Vitamiinid · Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid · testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena · östrogeen (naissuguhormoon) · progesteroon (naissuguhormoon) · neerupealiste hormoonid · D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest.
rasvavajadusest. Lipiidid 10 Rasvarikkad toiduained on pekk, rasvane liha, kananahk, või, hapukoor, rõõsk koor, munakollane, rasvased kalad, seemned, pähklid. peamised rasvaallikad toidulaual on: määrderasvad, toidu valmistamisel kasutatavad rasvad, toiduainetes sisalduv rasv. Nähtavat rasva võiks olla pool päevasest kogusest. Kolesterooli leidumine (1) Kolesterooli leidub kõigis loomsetes toiduainetes. Piimatoodetes on kolesterool seotud üldise rasvasusega. Mida madalama rasvasisaldusega piimatooteid tarbida, seda väiksem on ka saadav kolesterooli hulk. Eriti kolesteroolirikkad on munakollane ja subproduktid. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda, kuid sisaldavad teisi steroole. Kolesterool ja inimese organism (2) Lisaks toiduga saadavale kolesteroolile toodab organism ka ise kolesterooli (organism vajab seda normaalseks funktsioneerimiseks). Kolesterooli liigtarbimise korral (maks ei suuda
searasva lahuses võis vaevu märgata värvimuutust. Nende tulemuste põhjal järeldan, et kolesteroolilahus sisaldas kõige rohkem kolesterooli, seejärel oliiviõli ning kõige vähem searasva lahus. Kuid teadmiste põhjal peaks searasva lahuses olema kolesterooli märgatavalt rohkem. Selline tulemus võis tulla saastunud proovide tõttu või juhtus midagi katsete käigus, mis mõjutas kolesterooli sisaldust. Kolesterool on loomne sterool. Oliiviõlis kolesterool puudub. Taimedes on kolesterooliga sarnase funktsiooni täitmiseks steroolide hulka kuuluvad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt. Need kõik erinevad üksteisest C-17 asendusrühma poolest, kuid antud reaktsioonis C-17 positsioonis paiknev süsivesinikradikaal ei osale. Reaktsioonil annab värvuse kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas tekkiv kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja
T11 HT ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED MUNA Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallin 2011 Sissejuhatus Muna Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." Munade säilitamine Hoidke mune kauplusepakendis, tingimata tömbid otsad üleval ja teravikud allpool, nõnda püsib munarebu muna keskel. See on väga oluline siis, kui soovite muna serveerimiseks sektoriteks tükeldada või poolitada
Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur. Rasvad ei lahustu vees ja on vett- tõrjuvad. Veega nad ei märgu. Nad rääsuvad hapniku käes. · Kui rasvasid keeta tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Seepi kasutab inimene igapäevaselt. · Margariini saadakse taimeõlide reageerimisel vesinikuga. Vesinik liitub kaksiksidemetele ja vedelad
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad...
Tervislikud eluviisid Koostaja: Kristi Rahulaan Klass: 9 Kool: Olustvere Põhikool Liikumine Kehaline koormus on tervise püsimiseks hädavajalik, päevas peaks vähemalt pool tundi tegema kerget treeningut. Hea on valida sellised tegevused, mis kestavad kauem ning nõuavad paljude lihaste pingutust näiteks kõndimine, sörkimine, tantsimine, jalgrattasõit või ujumine. Pärast füüsilist pingutust on tuju parem ning mõtted selgemad. Jälgi mida sööd Tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua osatähtsust terve püsimisel on raske üle hinnata. Kõige olulisem põhimõte on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitainerikkad ja samas võimalikult vähese kalorisisaldusega toidud. Väldi oma igapäeva menüüst karastusjooke ja rämpstoitu. Ära premeeri end maiustustega. Soola pane kahvliga. Kehakaal olgu normis! Liigne kehakaal nii lastel kui täiskasvanutel on tänapäeva maailmas üha...
Sarnasused: fosfaatrühm, koosnevad nukleotiididest. 5) DNA ja RNA tähtsused (selgita). - RNA – osaleb pärilikkuse avaldumises st erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. - DNA – päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustunud tütarrakkudele. 6) Lipiidide tähtsused (ülesanded organismides) - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid - lipiidid kaitsevad nahaalust kihti - fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse - ainevahetuslik funktsioon – metaboolse vee teke 7) Komplementaarsus ehk vastavus DNA RNA A=T U=A C=G C=G 8) Peptiidside (milliste osade vahek tekib?) - Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. Peptiidsidemeks. 9) Mis on fosfolipiid? - Fosfolipiid on liitlipiid, kus üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad
seemnerakust. Kokku on 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1-22 kromosoomipaar on mehel ja naisel ühesugused. 23 paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest. Naistel on kaks X-kromosoomi ( Kromosoomivalem 46XX ) , meestel on X ja Y. ( valem on 46,XY ) 6. Kirjelda rakumembraani ehitust. Milline on tema tähtsus? koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid välispinnal.Ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, rakumembraani vahendusel toimub: ainevahetus,infovahetus, energiavahetus. 7. Kirjelda järgmiste rakuorganellide ülesannet : · Ribosoomid- valkude süntees · Tsütoplasmavõrgustik- Ülesandeks rakusiseste ainete transport. · Lüsosoomid- lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule
Y poorid, Y kromatiim(aine) - DNA, RNA, valgud, Y tuumake - tekivad ribosoomid Kromosoomid: mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Ehitus: Y DNA mol. 1 või 2 Y Histoorid Kromosoomistik: ehk karüotüüp on kromosoomide kogum inviidi keha- või suguraku tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Membraarsed; tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, mitokonderid, lüsosoomid, vaukoolid, plastiidid Mittemembraansed; ribosoomid, tsütoskelett, tsentrosoom, viburid & ripsmed
kujunemist ning üldist elukvaliteeti edaspidi. Tänapäevaste teadmiste alusel on kehaline aktiivsus noortele oluline optimaalse kasvu ja kehalise arengu saavutamiseks, mõnedele tervisehädade vältimiseks, samuti ka sotsiaalse ja vaimse arengu aspektist. Lapsed, kes pole aktiivsed ja veedavad liiga palju aega televiisorit vaadates, arvuti videomänge mängides või istuvad nutitelefonis kogu aeg, on suurenenud südamehaigus, kõrge kolesterool, kõrge vererõhk, rasvtõbi ja diabeet. Tegevusetus võib kahjustada teie lapse lihaseid ja luude arengut. Siiski füüsiline aktiivsus aitab vähendada laste rasvumist ja sellega seotud krooniliste haiguste terviseriski. Aktiivne elustiil vähendab ka stressi ja rahustab lapsi, muudab need klassiruumis õnnelikuks ja tähelepanelikumaks. Lisaks on füüsiline aktiivsus üks parimaid viise võistluses nii rasvumise vastu.
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.2 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on ühendite rühm, mis klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidid jagunevad ksantofüllideks ja karoteenideks ehk hapnikku sisaldavad ja hapnikku mittesisaldavateks. Karotenoidide ülesanded on: · Valgust absorbeerida ja edasi kanda klorofüllile. · Kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstesrakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. · Vitamiin A eelühend, mille funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamiin A tõkestadab loomorganismides lipiidide oksüdatsioo...
Nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile ka fosforhappe jääki. Selle kaudu seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Glütserofosfolipiidid moodustavad vesikeskkonnas membraane, vesiikuleid ja liposoome. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid moodustavad rasvhapete estreid ehk steriide. Kõige levinum loomne sterool on kolesterool. Kolesterool esineb peaaegu kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja tagab membraanide läbitavuse ning liikuvuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone ja D-vitamiini. Fütosteroolid on steroolid, mis esinevad taimerakkude membraanides. Kolesteroolist ja üksteisest erinevad nad C-17 asendusrhma ehituse poolest. Fütosteroolide sisaldus on eriti kõrge mõnedes taimeõlides ja nad takistavad kolesterooli imendumist. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites
Miks on need tervisele kahjulikud? Valmistatakse ainete tahkeks muutumiseks. Transrasvhapped tekivad kui hüdrogeenimisel lisatakse küllastumata rasvhappe kaksiksidemele vesinikuaatomeid. 16.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest,kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kuilahustite funktsioonidest. Energeetiline-on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid Ehutuslik-fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju Varuaineline-loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel Kaitseline-nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad
SAHHAROOS, MALTOOS, LAKTOOS) JA POLÜSAHHARIIDID (KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDEST TÄRKLIS, TSELLULOOS). MILLISED ON SAHHARIIDIDE ÜLESANDED? ENERGEETILINE (GLÜKOOSI KASUTAMINE); EHITUSLIK (RAKUKESTAD TAIMEDEL). MILLISTEST AINETEST KOOSNEVAD LIPIIDID? RASVAD, ÕLID, VAHAD, STEROIDID. MILLISED ÜLESANDED ON LIPIIDIDEL? ENERGEETILINE (RASVAVARUDE LAGUNDAMISEGA TEKKIV VAJALIK ENERGIA); EHITUSLIK (NAHAALUNE RASVKUDE LOOMADEL). STEROIDID JA KOLESTEROOL ON VAJALIKUD SIIS, KUI NEID ON PIISAVALT; HALVAD SIIS, KUI NEID ON LIIGA PALJU. MILLEST KOOSNEVAD VALGUD? AMINOHAPETEST. MILLINE ON AMINOHAPETE EHITUS? ALUSELISTE OMADUSTEGA AMINORÜHM (-NH4) JA HAPPELISTE OMADUSTEGA KARBOKSÜÜLRÜHM (-COOH). MILLISED ON VALGU MOLEKULIDE STRUKTUURID? ESIMENE JÄRK (PEPTIIDSIDEMETEGA ÜHENDATUD AMINOHAPPEJÄÄKIDE AHEL); TEINE JÄRK (KEERDUMINE KRUVIKUJULISEKS HEELIKSIS VÕI KÕRVUTI ASETSEVATE AHELATE VOLTUMINE); KOLMAS JÄRK
jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes ....................., loomades rasvkoes, elundite ümber Jagunevad: 1. Lihtlipiidid e. rasvad glütserooli ja propaantriooli estrid Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2. Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid tsüklilise ehitusega lipiidid Näit. kolesterool, mis põhjustab lupjunud veresooni Lipiidide ülesanded rakus: a) Põhiliseks energiaallikaks (38,9 kJ/g), katavad 30 35% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks säilitatakse rasvkoena, taimedel viljade sees c) Kaitse nahaalune rasvkude neerude ümber d) Soojusregulatsioon paks rasvakiht hüljestel e) Endogeense vee varuks kaameli küürudes oleva rasva lagunemisel tekib vesi f) Ehituslik ülesanne rakumembraanis fosfolipiidid
rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga). Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiidid lisaks üks glükoosijääk. Steroidid Steroidid on ülejäänud lipiidedega võrreldes testsuguse ehitusega. Steroidid on vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes. Neerupealiste hormoonid ja meessuguhormoon testosteroon ning naissuguhormoon östrogeen on steroidid. Ka kolesterool ja vitamiin D on steroidid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Kolesterool kui toit sisaldab palju rasvu ja suhkrut, moodustub kolesterool. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud. Ateroskleroos mõjub ajule, südamele, neerudele,
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja paljunemisel järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemiste iseärasusi. DNA e. desoksüribonukleiinhape on nukleiinhapete hulka kuuluv rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Organismis võib igal geenil olla kaks erinevat vormi ehk alleeli. Dominantne alleel on alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivseks alleeliks nimetatakse allasurutud alleeli. Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb pärilikuks muutlikkuseks (see pärandub järglastele, muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides) ning mittepärilikuks muutuseks. Pärilik muutlikus esineb mutatiivse (juhuslikud, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimunud muutused e. mu...
lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13. Soolenõre ensüümid on maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid ja need on vajalikud imendumiseks. 14. Süsivesikud imenduvad glükoosi kujul 15. Valgud imenduvad aminohapete kujul 16. Rasvad imenduvad rasvhapetena ja glütserooli kujul 17. Külomikronid on monoatsüülglütserool, kolesterool, valk seotuna kompleksi. 18. Jämesooles toimuvad järgmised protsessid: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. 19. Mäletsejaliste eesmagu on vajalik toidu segunemiseks, rasvade imendumiseks.
Toiduleksikon Tallinn 2007 Valk ehk proteiin on aminohapetest koosnev toitaine, mis aitab kaasa rakkude, kudede ja DNA uuenemisele. Valk on meie ehitusmaterjal, milleta me ei suuda elada. Valke leidub põhiliselt loomsetes toiduainetes nagu näiteks piim, liha, kala ja kana. Mõningaid valke sünteesib meie keha ise, kuid osasid on meil tarvis saada toidust. Lasanje Itaaliast pärit pastaroog, mis koosneb lasanjeplaatidest, lihakastmest ning juustukastmest. Kõik need komponendid valmistatakse enne eraldi valmis ning laotakse siis kihiliselt vormi, millega see roog läheb ahju küpsema. Lasanje tegemiseks on väga mitmeid variante ja koostisosi. Kiudained taimse päritoluga aine, mida leidub kõige enam teraviljatoodetes, puuviljades, aedviljades, seentes, marjades ja pähklites. Kiudained on head hammastele ja igemetele, kuna nende koostis nõuab palju närimist. Kiudained on...
Need koosnevad glütseroolist ja kolmest osast rasvhappejääkidest. Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida enam on rasvas kaksiksidemeid, seda vedelam ta on. Lihtlipiidide ühinemisel moodustuvad liitlipiidid. Näiteks rakumembraani koostisse kuuluvad fosfolipiidid. Steroidid on erineva molekuliehitusega kui ülejäänud lipiidid. Madalmolekulaarsed, tsüklilised. Nende hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid) vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained.
Laktoos e. piimasuhkur- sisaldub piimas 3. Polüsahhariidid-keerulised liitsuhkrud Tärklis- kartulist(on taimede tähtsaim varuaine) Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega Kaitse funktsioon- antikehad koosnevad valkudest Liikumisfunktsioon- lihastes olevad valgulised jõud panevad lihase liikuma
propaantriool + Ksool vedel seep Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O Ohud tervisele Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib avaldada kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südameveresoonkonnahaiguste riski. Kolesterool aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ahenemist, mis on ühtlasi ka kõige tüüpilisem südameataki põhjustaja. Oluline on organismis 6 ja 3 rasvhapete omavaheline tasakaal, mis peaks olema 1:1, kuid meie tarbitavas toidus on see suhe umbes 20:1. 6 rasvhapete rohkus toidus viitab mitmete haiguste riski kasvule, näiteks aterosklerootilisele südamehaigusele, osteoporoosisle, astmale, äkksurmale, ekseemidele. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Rasvad http://en.wikipedia
Lipiidid orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid,vahad steroidid. Vees mittelahustuvad, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nt talveunes loomad saavad rasvkoest energiat. Rasvkude kaitseb siseorganeid ja kahjulike välismõjutuste eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Streroidid teistsuguse molekuli ehitusega. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Nt kolesterool,suguhormoonid. Hormoonid bioaktiivsed ained, moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid liitlipiidid glütserool+2 rasvhappejääki+fosforhape+mõni hüdrofiilne ühend, tuntuimad on fosfolipiidid steroidid vees lahustunud tsüklilised ühendid, esineb loomorganismides, näiteks östrogeen, D vitamiin, kolesterool Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 38,9 kJ energiat) 2. kaitsefunktsioon (nahaalune rasvakiht on halb soojusjuht, kaitseb) 3. ehituslik funktsioon (fosfolipiidid membraanides) 4. varufunktsioon (75kg kaaluval inimesel on 5kg rasvkudet ja 5kg fosfolipiide) 5. evolutsiooniline funktsioon (võimaldavad kaalu kokkuhoidu) 3. Valgud Valkude ehitusüksuseks on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid (neil on happelised omadused)
makrotoitaineid. • ? Mis on mikro- ja makrotoitained? Piima koostis: http://et.wikipedia.org/wiki/Piim Piimarasvad, kas kahjulikud või kasulikud? • Piimarasvad on kergesti omastatavad • Piimas sisalduvatest rasvhapetest vaid 14% võivad tõsta kolesteroolitaset veres • 45% rasvhapetest aga pigem langetab kolesterooli taset • Ühes klaasis 3,5% piimas on 28- 32mg kolesterooli (päevane norm 300- 340mg) • ? Miks on orgamismile kolesterool Piimavalgud • Piim sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid piim on täisväärtusliku valgu allikas • Põhilise osa valkudest piimas (80%) moodustab kaseiin- sadeneb happe toimel • Lisaks veel albumiinid ja globuliinid • Erinevad ensüümid Piimasuhkur • Laktoos= glükoos+ galaktoos • Laktoosi talumatus? • http://www.youtube.com/watch?v= umiLaW5AmKg (15min) Mineraalained ja vitamiinid • Ca (120mg /100ml piimas); Mg; K
Süsivesikute alatarbimise ohud: Ajutegevuse häired, kaariese teke 6.Lipiidid. Lipiidide funktsioonid ja näited iga funktsiooni kohta. Oskad eristada loetelust süsivesikud. Rasvade üle ja alatarbimise ohud. Lipiidid jagunevad: lihtlipiidid, liitlipiidid, tsüklilised lipiidid Funktsioonid: 1) energeetiline funktsioon (2 korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamine), 2) ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse), 3) varuaine funktsioon, 4) ainevahetuslik funktsioon, 5) kaitse funktsioon, 6) lahusti funktsioon 7. Valgud. Tead valkude ehitust ja nende ülesandeid. Tead erinevaid valgustruktuuri ja neid olevaid sidemeid. Tead mõisteid renaturatsioon, denaturatsioon. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (nt munavalge)
· Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. · Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsiniksüsinik side, siis on tegemist õliga. · Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. · Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel õli. · Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge ja vaalarasv. · Looduslike rasvade vä...
Rakumembraan tagab ainevahetuse, kaitseb teda ja tagab taimeraku turgori. Turgor tagatakse osmoosi teel. Osmoos ainete liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema konst. Suunas. Loomarakkude membraani peal on õhuke süsivesikute kiht, mida kutsutakse Glükokalüksiks, mille ülesandeks ainevahetuse reguleerimine. Raku membraan: * 2 kihti * valgulised kanalid * retseptorvalgud * kolesterool (mitte taimerakkudes) 2 fosfolipiidide kihti. Membraanis on valgulised kanalid, retseptorvalgud (ei läbi membraani) ja kolesterool (ainult loomsetes rakkudes). Membraani ülesanded: * eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast * kaitseb kahjulike mõjude eest * toimub aine- ja energiavahetus läbi rakumembraani * toimub infovahetus Rakud on omavahel liitunud kudedeks desmosoomide ehk plasmodesmide abil. Ainete transpordiviisid aine liigub rakust sisse ja välja:
rinnavähke. Riikliku Vähiinstituudi raport leidis et Hiina mehed ja naised, kes joovad rohelist teed on vähenenud riskitasemega söögitoru ja nahavähi arenemisel. Kolesterooli vähendamine Kolesterooli on tavaliselt liigendatud kui "paha poissi", mis põhjustab erinevaid haigusi täiskasvanutel, kuid see on kemikaal, mis on looduslikult olemas ja vajalik meie kehades selliseks oluliseks protsessiks nagu rakumembraanide tootmine ja rakkude sulatamine. Kuid on olemas "hea" kolesterool ja "halb" kolesterool. Uurijad on leidnud, et rohelise tee joomisega "halva" kolesterooli tase väheneb ja teejoojad saavad süüa peaaegu kaks korda rohkem kolesterooli sisaldavaid toiduaineid, kui need, kes ei joo rohelist teed, kuid tarbivad võrdses koguses kolesterooli. Vererõhu alandamine Kõrge vererõhk on tuntud kui vaskulaarsüsteemi tõsiste probleemide põhjustaja ja võib viia ateroskleroosini. Ateroskleroos võib viia siis südamehaigusele, rabanduseni ja teiste
.. munakollane, subproduktid, rasvased liha- ja piimatooted 6. Insuliini tähtsus reguleerib glükoosi taset veres 8. Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed. Bipolümeerid, aminohappejäägid, peptiid 9. Valgu ülesanne on määratud tema ..., mis omakorda on määratud... Aminohappe järjestuse järgi, mRNA-st. 10. Too näiteid valkude ülesannetest. ensümaatiline, struktuurne, transport, regulatoorne, retseptoorne. 11. Kolesterool on vajalik ... kuid liigne kolesterool põhjustab ... Rakuseinte koostisosa; ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. 12. Fosfolipiidid on tähtsad... Kuna nende kaudu käib raku ainevahetus. 13. Mis on päevitamises head, mis halba? Päike ravib nahahaiguseid (akne, psoorias). On peamine D-vitamiini allikas, mis tugevdab
BIOLOOGIA(kreeka k) bio-elu loogia-teadus Elusorganismide riigid 1)loomad(nt. karu) 2)protistid( 3)bakterid(nt piihappebakter) 4)seened(ämmatoss) 5)taimed(kadakas) elu omadused elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada 1.Rakuline ehitus rakk-väiksei üksus elu omadustega. Elu omadused: ainurkased ja hulkraksed 2. Kõrge organiseerituse tase(keeruline ehitus) 3. aine ja energiavahetus:autotroofid(isetootjad) ja heterotroofid(loomad, seened) 4.stabiilne sisekeskkond(temperatuur, vererõhk) -püsiv keemiline koostis, püsiv happesusereaktsioon,püsiv temperatuur [kõigusoojased, püsisoojased(imetajad,linnud,inimesed)] 5. reageerimine keskkonna muutustele 6.paljunemine[suguline ja mittesuguline] 7.Areng ORGANISMIDE KEEMILINE ...
OH 2. Rasvadest ja hapetest 1. Lihtlipiidid (neutraalsed rasvad) a. Glütserool + 3 rasvhappe jääki( ainult üksik sidemed) (nt sea rasv) 2. Liitlipiidid a. Glütseroolist + 2RH-jäägist+mingi muu happe jääk a.i. NT fosforlipiid a.ii. Glükolipiid 3. Vahad a. Teine alkohol a.i. Nt. Mesilas vaha a.ii. Taimsed vahad 4. Steroidid a. Sugu hormoonid b. Kolesterool (põhjustab infarkti) Ülesanded: 1. Energeetiline ülesanne ja energia varu a. nt: Lihtlipiidid (õlid, rasvadrasvkude) 2. ehituslik ülesanne ja kaitse ül a. nt: fosforlipiid (raku kudedes) kaitseb vee aurustumise eest taimedel 3. bioregulatsioorne ülesanne a. nt: suguhormoonid b. vitamiinid valgu struktuurid 1. järku struktuur primaar struktuur a. kõikides molekulides b
Lipiidide põhieesmärgid inimkehas Metaboolse energia suurim produktsioon ( 25-30% toitelisest energiast) Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Keha-omaste triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Ketokehade süntees ja lõhustamine Lipiidi-sarnaste biomolekulide süntees Vere lipoproteiinide süntees lipiidide, lipiidi-sarnaste ühendite, vitamiinide transpordiks Rasvhapete kasutamine Pika-ahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt keha-spetsiifiliste TG-sünteesiks ja nende tagavarade loomiseks adipotsüütides. Toiduga saadud asendamatud PUFA-d kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks. Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja uute kehaspetsiifiliste lipiidide sünteesiks. Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhaped kasutuvad otseste energiasubstraatidena. Lipiidide metabolismi põhirajad (vaata pilt) Rasvhapete oksüdatsioon Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhaped pärinevad varurasvade mobilisa...
5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuumata Tuumaga 1 tuumaga mitme tuumaga enamus nutthallik *Väikseim rakk - Mükoplasma 0,1-0,3 Mikromeetrit *Suurim rakk- Jaanalinnu munarakk 0,5 kg *Heeringhai munaraku läbimõõt 27 cm *Vöötlihasrakk 30 cm *Kaheksajala närvirakk 8 m *Raku kuju oleneb ülesandest Loomaraku ehitus 1) Raku välisehitus 2 kihti fosfolipiide, oligosahhariidid, kanalid, valgud, kolesterool, valgulised retseptorid 2) Ülesanded Kaitse Piiritleb rakku Side rakkude vahel Pigmendid Ainevahetus: 1)Passiivne: läbi kanalite H2O ja vees lahustunud ained. Madalama rõhuga konts poole. 2)Aktiivne: kasutatakse ATP energiat, valguliste kandjate abil. 3) Tsütoplasma Koostis: H2O 60-90%; Anorgaanilised ja orgaanilised ained; Pigmendid, regulaatorained, gaasid. 4) Raku struktuurid
Mõisted: AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) viirushaigus, mida põhjustab HI- viirus. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aminohapped- keemilised ühendid, mis sisaldavad nii aminorühmi kui ka kraboksüülrühmi. Antikeha- kaitsevalk iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustun...
(üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam. Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber. Membraanise võivad siseneda ka teised molekulid, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Kui selline molekul siseneb, siis väheneb membraani dünaamilisus, aga just sellised molekulid reguleerivad rakumembraani dünaamilisust. Üheks selliseks ühendiks on kolesterool, mis paikneb lipiidide vahel. Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terve valk), mis koosneb aminohapetest, mis ei lahustu vees, pannakse membraani sisse. Sel korral tekib staabiilne olukord ja valgu hoidmiseks membraani sees ei ole vaja kuulutada energiaat. Kahe kõrval asuvate valkude vahel toimub ainete liikumine keskkonnast raku sisse ja vastupidi. Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus
ning kui tihti arsti külastame. Mida rohkem me liigume, seda rohkem tekivad lihased ning enesetunne on ka parem ja enesekindlam. Liikumine ei ole ainult spordi tegemine, vaid ka niisama kõndimine, jooksmine, kodutööde või aiatööde tegemine ja näiteks aktiivne mängimine või ujumine. Liikumine vähendab südamehaiguste- ja diabeediriski, kehakaal on kontrolli all, liikumine langetab vererõhku ja aitab Kolesterooli tase kontrolli alla. Aga mis see kolesterool üldse on? See on üks oluline rakuseinte koostisosa, milleta ei suudaks rakud talitleda. Oma kolesterooli taset peab iga täiskasvanud inimene teadma ning kontrollima seda vähemalt korra 5 aasta jooksul. Siin pildi peal on ka näidatud, et söö vähese rasvasusega, madala kolesterooliga toiduaineid. Pigem siis puu- ja juurvilju, kui mäki burksi. Samuti peame jälgima, mida me sööme. Süüa tuleb mitmekesisemalt, peame jälgima, et menüüs
probleeme. Munakollane ehk rebu on kahvatu- kuni oranzhkollase värvusega. Rebus on keskmiselt 49% vett, 32% lipiide, 17% valke ja 2% mineraalaineid. Ka muna vitamiinid on põhiliselt koondunud rebusse. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on munarebus vitamiinid A, D ja E ning vees lahustuvatest pantoteenhape ja biotiin. Mida vanem on muna, seda vedelam on munakollane ja seda kergemini see laiali valgub. munakollane Kogu muna kolesterool on koondunud rebusse. Sõltuvalt muna kaalust on rebus 250-300 mg kolesterooli. Siiski imendub sellest vaid 25-40%. Päevase toidukogusega peaks meie seedetrakti sattuma 300-400 mg kolesterooli. Järelikult üle kahe muna (munakollase!) päevas ei tasu süüa. munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge . Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad. Munakoore osatähtsus on suurem hanel, pardil ja pärlkanal.
Elu omadused Bioloogia teadus elusolenditest 1) Paljunemine: 1) a) mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta nt. Pooldumine (bakterid) b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustu...
Süsivesikud, Lipiidid Süsivesikud on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Kõige lihtsamad süsivesikud on lihtsuhkrud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Rakkude põhiline toitaine on glükoos ning peamiselt glükoosist pannakse kokku kõik suuremad süsivesikute molekulid. Glükoos on fotosünteesi lõpp-produkt, see on väga tähtis taimedele kasvamiseks ja paljunemiseks. Üleliigne glükoos muudetakse tärkliseks, mida talletatakse ja vajadusel energia saamiseks uuesti glükoosimolekulideks lagundatakse. Fruktoos aga on lihtsuhkur, mida esineb kõige rohkem puuviljades, mees, õites, marjades. Seda nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete ja DNA koostisesse. Sahharoos on toiduvalmistamisel kasutatava roo või peedisuhkru peamine koostisosa. See moodustub glükoosi ja fruktoosi ühinemisel ning on levinud ...
Kromosoomide ülesanded: juhib raku elutegevust Säilitab pärilikkusinfot Tsütoplasma vesi(80%), anorg ained, org ained Tsütoplasma ülesanded: seob raku ühtseks tervikuks Tagab toitainete laialikandmise rakus Ainete transport Säilitab rakkude kuju Rakumembraan kahekihiline (fosfolipiidid valgumolekud, oligosahhariidid, kolesterool. Viimased kaks iseloomulikud ainult loomadele) Rakumembraanis olevad valgud on transportkanalid, info vahetamise eesmärgil ning talitlevad ka ensüümidena Rakumembraani ülesanne kaitse Säilitab kuju Ainete transport Eraldab sisekeskkonna väliskeskkonnas Infovahetus
Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI. Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamine rasvkoes VII. Lahusti funktsioon (lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine) VIII. Termoisolatsioon IX
Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes. · Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid rakumembraani koostises esineva fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.). · Steroidid molekul on tsükliline. Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes. Sünteesitakse sapphappeid, vitamiine, suguhormoone. Kolesterool koos teiste ühenditega lupjab veresoonte seinu. Põhjustab ateroskleroosi. · Puuviljadel ja lehtedel taimne vaha; mesilasvaha loomne vaha. 4) Nukleiinhapped biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. · DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleodiidid. · Iga desoksüribonukleodiid koosneb: · *fosfaatrühm · *desoksüriboos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
