Kolesterool Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas),30% saadakse toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamiselt veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber
Referaat Kolesterool Aineõpetaja: Astra Aavik Koostajad: Maarja Salu ja Kristi Saksniit Leie 2007 Kolesterool Mis on kolesterool? Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab
südamehaiguse riski veelgi suurendada.Paraku kõrge kolesteroolitase veres osaliselt ummistunud veresooned ei põhjusta alguses mingeid tuntavaid vaevusi.Analüüside abil on lihtne tervislikku seisundit tõepäraselt hinnata.Rahvusvaheliselt on välja töötatud tervislikud piirmäärad kolesterooli sisaldusele veres,et vähendada südamehaiguste riski. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin).
KOLESTEROOL Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin. "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning
Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja
Kolesterool Allan Margus Mis on kolesterool? · Kolesterool on looduslik rasvataoline aine, mis on tervisele väga oluline. · Kolesterool on peamiselt pärit kahest allikast. · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas). · 30% saadakse toidust. Kolesterooli ülesnaded organismis: · Rakuseina koostiselement. · Osaleb D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses. Kolesterool jaguneb kaheks · "Hea" kolesterool ehk HDL- kolesterool, kõrge tihedusega lipoproteiin · "Halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool madala tihedusega lipoproteiin. LDL ja HDL · LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tekke üheks põhjuseks. · HDL transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille
Vajalik on vererasvade kontroll Inimene üldjuhul kolesterooli taseme tõusu ise ei tunne. Mõnel puhul võib kolesterool ladestuda silmade ja kõõluste juures. See tekib siis, kui kolesterool on ülikõrge. Ka triglütseriididest võivad tekkida rasvalaigukesed, aga seda siis, kui tase on ligi 10 korda üle normi. Mõõdukas normi ületamine endast aga tunda ei anna. Mõned patsiendid küll kinnitavad, et kolesterooli ravi korral läheb nagu pea selgemaks. Need võivad olla aga rohkem subjektiivset j laadi tundmused. Suhkruhaigel peaks olukorra selgitamiseks määrama vähemalt aastas korra kolesterooli, triglütseriidide ja "hea" kolesterooli taseme.
Kolesterool toidus Sandra Taniel 15.12.2010 Sissejuhatus: kolesterool inimese kehas/toidus Inimese kudedes on 140mg kolesterooli. Meie organismi kolesteroolifond moodustub toidukolesteroolist ja sünteesitud kolesteroolist. Toiduga saadav kolesterool mõjutab vere üldkolesterooli hulka suhteliselt vähe. Hoopis rohkem soodustab kolesterooli sünteesi liigne toiduenergia, ka liigne suhkru tarbimine ja vähene letsitiini ja kiudainete saamine toidust. Ohtlik ei ole mitte kolesterool, vaid veres ringlev kolesterooli ülejääk. Mida soovitan süüa/juua antud kliendirühmale? Kanamune (munakollast) ja piima, kuna neis on keskmiselt 200mg kolesterooli, mida omakorda tasakaalustab 1700mg letsitiini. Letsitsiin - on membraanide komponent, mis tasakaalustab kolesterooli toidus. Aed-, puu- ja juurvilju, sojaube, jogurtit, keefiri, kakaod, pähkleid, seemneid jne, kuna need on kolesteroolitaset langetavad toiduained.
õlid. Rasvad on ühed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal, 1 gramm süsivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Rasv on hädavajalik vitamiinide A, D, E ja K imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud. Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist. Halba kolesterooli sisaldavad toatemperatuuril tahked ehk küllastunud rasvhapped (searasv, kanarasv). Head kolesterooli saame me taimsetest rasvadest (õlidest) ja kalast (Omega 3). Inimene peaks ööpäevas tarbima vähemalt 50 grammi rasva. Kui me viime
Mõned neist on magusad. Näide 1: Glükoos Näide 2: Fruktoos 9. Oligosahhariidid (2 näidet) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Näide 1: Sahharoos Näide 2: Laktoos 10. Polüsahhariidid (2 näidet) Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Näide 1: Tselluloos Näide 2: Glükogeen 11. Kolesterool Hea - asub rakumembraanides Halb - ladestub veresoonte seintesse, põhjustab veresoonte lupjumist Vajalik mõndade hormoonide ning D-vitamiini sünteesiks. 12. Transrasvhapped Tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud
rasvkudedesse. Maks sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide. Osad nendest pakitakse kokku lipoproteiinidega ja tehakse nii keha jaoks kättesaadavaks. Ülejääk eritatakse sapiga kolesteroolina või sapihapetena. 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine Maksas nii toodetakse kui ka detoksifikeeritakse kolesterooli. Kui seda vajatakse rohkem, siis seda toodetakse juurde, kui vähem, siis lagundatakse. Kolesterool on peamine hormoonide ülesehitusmaterjal. Keha kasutab seda moodustamiseks. Rasvade seedimise jaoks toodab maks kolesteroolist sappi ning seda toodetakse üle ühe liitri päevas. Osa sellest lahkub kehast, viies kaasa maksa eritud erinevaid toksiine, kuid enamus sapist siiski imendub soolestikust tagasi. 4 1.1.5 Aminohapete sisalduse kontroll Inimese keha ei suuda hoida valkude varu ja seetõttu peame saama iga päev piisava koguse
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid:
metüülrühma kaotamisega jne järel formeerub tsükliline kolesterooli molekul nimetatakse skvaleeniks. Kõige aktiivsem on kolesterooli süntees toimub maksa rakkudes. 6. Statiinide nime all tuntud sünteetilised preparaadid alandavad vereseerumi kolesterooli taset. Statiinid blokeerivad HMG-CoA reduktaasi ning sellega kolesterooli sünteesi. 7. Kolesterooli bioloogiline roll rakkudes: membraanide koostises ja lähteühendiks vajalikele ainetele Kolesterool on lähteühendiks: steroidhormoonid, kortikosteroidsed hormoonid, rasvhapped -> sapisoolad, D 3 vitamiin. 8. Glütserofosfolipiidide sünteesi lähteühendiks on fosfatiidhape. Fosfatiidhape: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-O-) Fosfatidüületanoolamiin: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-OCH2CH2+NH3) 9. Inimkehast lipiidide trantsport toimub lipoproteiinide ja külomikronite (lipiid väljub rakust eksotsütoosi teel; peensoolest kudedesse) abil
toidulisandid) · Lagundab ka hormoone(nt insuliini) Aminohapete sisalduse regulatsioon · Inimene ei suuda valke kehas hoiustada, vaid peab neid iga päev sööma · Tavaliselt saadakse toiduga aga rohkem valke kui organism vajab · Et organismis ei tekiks aminohapete üleküllust, lagundab maks need, mida organism ei vaja Kolesterooli süntees · Maksas nii toodetakse kui lagundatakse kolesterooli, vastavalt sellele, mida organism hetkel vajab · Kolesterool on peamine hormoonide ülesehitusmaterjal(nt suguhormoonide moodustamine) · Kui kolesterooli on liiga palju, tekitab see inimesele terviseprobleeme(ladestub veresoonte seintele) Sapi tootmine · Sappi toodab maks kolesteroolist · Päevas toodab üle ühe liitri sappi · Rasvade seedimiseks vajalik · Enamus imendub soolestikust tagasi, osa viiakse koos maksa toodetud toksiinidega kehast välja Varuainete hoidmine
Selleks lagundab ta tärklise uuesti glükoosi molekulideks 11.Päevitamine annab organismile vajalikku D-vitamiini ja mõjub hästi luude tugevusele, samuti stimuleerib naharakke tootma pigmenti, mis kaitseb päikesekiirte eest. Liigne päike mõjutab naha vananemise kiirust ja võib halvimal juhul kaasa tuua nahavähi ja silmahaiguseid. 12.Kas eelistada margariini või võid? Margariini, sest seal on asendamatud omega-rasvhapped ja puuduvad transrasvad.Taimeõlis puudub kolesterool, seetõttu ei leidu seda ka margariinis. 13.Transportvalgud juhivad kindlalt tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Nt hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. 14. a)loomserasvarikkad b) lümfotsüüte c) reguleerivad d) valkude uuendamiseks e) glükoosijääke f) veresoonte lupjumine 15.Magneesium kuulub taimedes rohelise pigmendi klorofülli koostisse. 16. .HCl ehk soolhape tekitab maos happelise keskkonna, mis lõhub toiduosakesi. 17
Selgitage, miks sportlase toidus süsivesikutest kunagi puudu ei tohiks olla? Kuna süsiveskid on energiallikaks eriti kõrge intensiivsusega lihastööl. SV aitavd hoida käigus rasvade oksüdatsiooni. SV on energiaallikaks närvisüsteemile ja erütrotsüütidele. SV tähtsus on ka valkude kokkuhoid ja sihtotstarbeline säästmine. Selgitage kolesterooli rolli meie ainevahetuses ja vajadust toiduga. Kolesterool piisavas koguses ei ole halb organismile. Kolesterool kaitseb veresoonte sinu ja aitab ära hoida südame ja veresoonkonna haigustesse haigestumist. Milliseid rolle täidavad valgud inimese kehas? Tooge nii arvukalt näiteid, kui vähegi oskate. Toiduvalgud on organismile eeskätt asendamatute aminohapete allikas. Valgud on meie organismis ehitusmaterialiks. Valgud toimivad ensüümidena st hoiavad toimimas ainevahetust. Transportval hemoglobiin on punastes vererakkudes, seob hapniku ja varustab sellega kogu organismi
Munatooted · munapulbrid- kollane, valge, segu · munaroog- muna ja piimapulber, jahu · hamburgerimunad- praetud külmutatud · munamelanz- ühtlane munamass · pikk muna ehk euromuna ehk muna vorst · pagarimunamass- muna+suhkur · keedetud kooritud munad tervisemuna- kanade toidule lisatakse omega 3,6,9, kui kana muneb muna on see rikastatud omaga 3,6 ja 9-ga Kollased munad- kanu toidetakse ( karotinoididega), mida leidub porgandis, rohulibledes, muna on kollasem Muna vs kolesterool Munavalge ei sisalda kolesterooli Inimse soovitatav toidu kolesterooli kogus on 150g , kui see väheneb, siis organism hakkab ise juurde tootma 100g muna annab 1,12g kolesterooli Säilitamine · Pakendis · Tömbid otsad üleval- rebu jääb keskele · Säilitamistemperatuur 13°C ( muna on tundlik külma suhtes) · Säilitamis aeg alates munemisest 28 päeva · Eemal teravalt lõhnavatest toiduainedest · Eemal hallitavatest toodetest · Eemal mikroobidest
India pähkel e. kasupähkel India pähklid aitavad säilitada terved hambad ja igemed ning pähklites puudub kolesterool. India pähklid sisaldavad monoküllastumata rasvu, mis soodustab südameveresoonkonna tegevust ning antioksüdante, mis aitavad kõrvaldada vähki tekitavaid vabu radikaale. Kasupähkel on suur magneesiumi ja kaltsiumi allikas, mis tugevdab luid ja lihaseid. Samuti sisaldavad pähklid kiudaineid mis on kasulikud seedimisele. India pähkli söömine aitab kasutada organismis sisalduvat rauda, kõrvaldada vabu radikaale, arendada luu- ja sidekude ning toota naha ja juuste pigmenti melaniini
- Vähendab seljavalu - Alandab depressiooni - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Ergutab mõttetegevust - Tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset - Alandab vähki haigestumise riski Kuidas kõrge kolesteroolitase kahjustab? Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu ja võib olla ka ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjustajaks. Liigne kolesterool võib olla ladestunud veresoontes ja seetõttu viimased kitsenevad. Kolesterooli hulk veresoones võib muutuda nii suureks, et blokeerib arteri ja veri ei saa läbi voolata. Kui arter, mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon, mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus. Millal peaks alustama kolesteroolitaseme kontrollimist? Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast.
Eesti Maaülikool Maastikukaitse ja -hooldus Transrasvad Artikli analüüs Tartu 2012 Kokkuvõte Tiiu Lieberti raamatu ,,Toitumine: müüdid ja tegelikkus" transrasvhapete peatükist (28.09.2009) Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks: küllastunud, mono- küllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Kõik rasvad pole halvad. Monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja südamehaiguste riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste riski suurenemisega. Enamiku tänapäeval toiduga saadavatest transrasvhapetest saab osaliselt hüdro- geenitud taimerasvaga valmistatud toitude söömisel, samuti leidub neid piimas ja imetajate rasvas. Osaliselt hüdrogeenitud taimerasva kasutatakse ka kondiitritoodetes, kartulikrõpsudes, kiirtoi...
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee m...
on süsinikku sisaldavad ühendid. 3. Mis on süsivesikud ja mis on nende peamine roll eluslooduses? Süsivesikud on biomolekulid (orgaanilised ained), mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsivesikud on peamised energiaallikad organismis, lisaks on need taimede loomade ja seente varuaineks ning taime-, putuka- ja seenerakkude kestade koostises. 4. Millisesse molekulide klassi kuulub kolesterool? Milleks on teda organismis vaja ja mille poolest võib ta ohtlik olla ? Mida tähendab „halb“ ja „hea“ kolesterool? Kolesterool kuulub biomolekulide, täpsemalt lipiidide klassi. Kolesterool osaleb näiteks rakumembraani töös ning on hormoonide lähteaineks. Kolesterooli ohtlikkus seisneb LDL tüüpi kolesteroolis, mis kinnitub arterite seintele ning põhjustab terviseprobleeme (peamiselt südame ja veresoonkonna haiguseid)
Parimateks niatsiini allikateks on lihatooted, linnuliha, kala, pähklid, piimatooted ja munad. B-grupi vitamiinide hulka kuuluv nikotiinhape (niatsiin) alandab LDL-kolesterooli ja triglütseriidide taset ning tõstab HDL-kolesterooli taset veres. See on kõige efektiivsem ravim HDL-kolesterooli taseme tõstmiseks. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: “Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge
Rasvhapete jagunemine. Rasvhapped jagunevad küllastatud ning mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Küllastatud rasvhapped on ühendid, milles pole kaksiksidemeid. Tuntumad on palmitiin- ja steariinhape. 8. Süsivesikute ülesanded, jagunemine. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks (1 g süsivesikuid sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal), energeetilise varu loomiseks. Süsivesikutel on organismis ka ehituslikud ülesanded ning kaitsefunktsioon. *liht ja liitsüsivesikud 9. Kolesterool. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). 10. Vitamiinide tähtsus.
· seejuures küllastunud rasvhappeid ja trans-rasvhappeid võib toit sisaldada kuni 10% · trans-rasvhappeid mitte üle 2 % energiast · cis-monoküllastumata rasvhappeid 10-15% · polüküllastumata rasvhappeid 5-10% toiduenergiast. · asendamata polüküllastumata rasvhapped (omega-3 ja omega-6 rasvhapped) peaksid katma vähemalt 3% toiduenergiast, rasedatel ja imetavatel emadel 5% toiduenergiast. · suhe -3 : -6 = 1:10 1:5 · kolesterool mitte üle 300 mg päevas Rasvade ainevahetus võib olla häiritud nii nende üle- või alatarbimise korral. Ei ole soovitatav, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Liiga vähene rasv
fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim. • Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika pärast, kuid toiduks võib tarvitada ka peedilehti (salati- või supimaterjalina). Samuti võib punapeedi juurikat kasutada punase toiduvärvi saamiseks. Peet
2. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. 3. Rasvhappes lagundatakse etapiviisiliselt atsetüül-CoA molekulideks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Lipoproteiinide süntees Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks. Nende peamiseks ülesandeks on transportida vees mittelahustuvaid rasvu ja kolesterooliühendeid soolestikust ja maksast neid vajavate rakkudeni aga samuti ka üleliigse kolesterooli transport maksa tagasi. Lipoproteiinide alatüübid: 1. Madala tihedusega lipoproteiin (LDL), mis on peamiseks
LIPIIDIDE A/V MÕJUTAVAD AINED Organismis osaleb ainevahetuses rohkesti lipiide, kuid farmakoteraapiliselt on olulised triglütseriidid (glütserüültrikarboksülaadid) e. neutraalrasvad ja sterool- kolesterool. Triglütseriidid e. neutraalrasvad on olulised just liigse rasvumise puhul nahaaluses koes ja siseelundites (rasvtõbi) . Organism vajab paljusid erinevaid rasvu, mille seast üks on kolesterool. Kolesterooli liigne omastamine toiduga või liigne produktsioon organismi enda poolt on aga siiski kahjulik. Ülemäärane kolesterool ladestub arterite seintele rasvakogumitena. Aastate jooksul hakkavad need kogumid arteri valendikku ahendama, nii tekib arterite lubjastumine ehk ateroskleroos. Ateroskleroos on oluline faktor südameinfarkti, ajuvereringehäirete, südameisheemia kujunemisel. Veres mõõdetav üldkolesterool koosneb LDL-kolesteroolist, HDL-kolesteroolist ja
Müüdid toitumise kohta Nagu väga paljude teiste asjade kohta on olemas müüdid, nii on ka toitumise kohta. Ja mõned võivad isegi sellised olla, mis panevad üllatama. On müüt, et kolesterool on halb. Tegelikkus aga on see, et tuleb vahet teha nn heal ja halval kolesteroolil. Kolesterool on aine, mida peamiselt toodab maks. Veri vajab kolesterooli, sest seda on vaja rakkude ehitamiseks ja elutähtsate hormoonide tootmiseks. Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa. Kolesterooli müüdi kohta on veel see, et munade söömisest tuleks loobuda, kuna need sisaldavad liiga palju kolesterooli
mesilasvaha (mesilaste kärjed), vill on kaetud pehme loomse vahaga 5. Liitlipiidid ehk fosforlipiidid · Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga · Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 6. tsüklilised lipiidid steroidid · peamiselt hormoonid mis moodustuvad sisenõrenäärmetes. · Vees ei lahustu · Esinevad loomkudedes · Hormoonid adrenaliin, · Vitamiinid D-vitamiin · Kolesteriidid alkoholiks kolesterool ja sinna külge kinnituvad rasvhappejäägid. 7. kolesteriidid · kolesterool + rasvhape · kuulub loomraku membraani koostisesse · kolesteroolist sünteesitakse: hormoone, vitamiin D ühendeid. · Sapi koostisosa · Liigne kolesterool võib soodustad ateroskleroosi kuna ladestub veresoonte seintele. · Võib põhjustada infarkti kuna häirib verevarustust ja võivad tekkida trombid. 8. hormoonid
Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan, hüdrofoobsed osad on membraani sees üksteise vastas ja hüdrofiilsed osad on väljaspool 3. VAHAD Kaitsevad taimi vee aurustumise eest, peegeldavad valgust 4. STEROIDID On tsüklilised ühendid nt suguhormoonid, adrenaliin, D vitamiin, kolesterool Kolesterool loomaraku membraanis annab membraanile tugevuse, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6
Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest.
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogu...
Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine Südame ja veresoonkonna haigus kõrgenenud vererõhk suitsetamine vähene kehaline aktiivsus alkohol soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine vähene puu ja juurviljade tarbimine ülekaalulisus stress Kolesterool halb? Hea? Ebatervisliku toitumisega kaasneb "halva" kolesterooli tõus Normaalne Suureneb triglütseriidide sisaldus organismis hea kolesterool ei suuda halvast vabaneda ning kolesterooli see ladestub arterite seinale näit on alla 5,0 Tagajärg SÜDAMEHAIGUSED mmol/l Hea kolesteroolinäit vähemalt 1,0 mmol/l
· Glütserofosfolipiidid rakumembraanide peamieks komponentiks. Amfipaatsed molekulid, kuid on olemas fosforhappe jääk, mis moodustavad polaarse tsentri. Selle tulemusene vesikeskonnas moodustavad fosfolipiidid erinevad struktuure(membraan, vesikulid, liposoomid). · Steroolide aluseks on steraanituum,mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid on võimsad moodustada rasvhapetega estreid(steriidid). Kolesterool on levinum looduses sterool. Leidub kõikide loomseterakumembraanide koostises, tagab membraanile läbitavauuse ja voolavuse.Taimerakus sama funktsiooni täidavad fütosteroolid. Katse 1.3.1 Rasvapleki proov. · Teooria: Kõik lipiidid lahustuvad organilistes lahustites. Kui näiteks kanda lippidi sisaldava lauhust paberile, ja aurustama vedeliku, jääb paberil rasvaplekk, sel kohal pabri läbipaistvus suureneb. · Töö käik:
immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, osaleb raku jagunemise protsessis ning aitab kaasa lihaste talitlustele. 16. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kolesterool kuulub loomade rakumembraanide koostisesse ning tagab membraanide voolavuse ja läbitavuse. Kolesterooli on vaja ka selleks, et sünteesida suguhormoone ja D-vitamiini, seedida rasvu ning sünteesida sapphappeid. Halb kolesterool moodustub vere kolesteroolist, tal on halb omadus kleepuda veresoonte seintele ning takistades sellega verevoolu. Hea kolesterool seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, kus toimubümbertöötlemine või organismist väljutamine. 17.Mille poolest erinevad küllastumata- ja küllastunud rasvhapped?Mis on transrashapped? Küllastumata rasvhapetes esinevad kaksiksidemed, küllastunud rasvhapetes on süsinikmolekulide vahel üksiksidemed
Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID) Kolesterool kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab membraani voolavuse ja läbitavuse, vajalik mõndade hormoonide, sapphapete ja D-vitamiini sünteesiks, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi
bIOLOOGIA Lipiidid (ei lahustu vees) 1.Raskvad 2.õlid 3, vahad 4. Steroidid Steroidid (B-vitamiin, kolesterool, suguhormoon) kolesterool ateroskleroos (haigus) Lipiidid 1. Lihtlipiidid 2.Liitlipiidid Rasvad Fosfolipiidid (esinevad rakumembraani koostises, ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus - Kollane jaan, punane siim, roheline jana, oranz magnar, valge ivar 3 elementi raakudes kõige rohkem
Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääke (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga). Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiidid lisaks üks glükoosijääk. Steroidid Steroidid on ülejäänud lipiidedega võrreldes testsuguse ehitusega. Steroidid on vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes. Naissuguhormoon östrogeen on steroidid. Ka kolesterool ja vitamiin D on steroidid. Hormoonid on bioaktiivsed ained. Kolesterool kui toit sisaldab palju rasvu ja suhkrut, moodustub kolesterool. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud.
Terpeenid Steroidid klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit. Terpeenid on lipiidid, mis moodustuvad 2-st või enamast isopreeni (C5) Kolesterool- kõige laialt levinum (C3 OH rühm) molekulist Kolesterool võib olla esterifitseeritud monoterpeen (C10) Kolesterool on metaboolne eellane steroid diterpeen (C20) hormoonidele triterpeen (C30) tetraterpeen (C40) Steroidhormoonid: 1. Glükokortikoidid (kortisool)
iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid
süsivesikutest Peale trennilihas vajab taastumiseks valke Peale treeningut organism jätab kalorite põletust ( taastumise käigul) Spordi tegevus aitab kiirenedada ainevahetust Optimaalse kehalise koormuse mõju kogu organismile kõrge vererõhuga inimestel hakkab vererõhk langema vere maht suureneb, punaliblede ja hemoglobiini sisaldus veres tõuseb organismi energiavahetus paraneb vere HDL (,,hea") kolesterool tõuseb ja LDL (,,halb") kolesterool langeb hingamislihased tugevnevad ja gaasivahetus kopsudes paraneb lihaste töövõime ja energeetika suureneb raku ,,jõujaamade" ehk mitokondrite arv ja mass lihastes suureneb suurenevad aeroobse ainevahetuse fermendid tugevnevad luud, lihased, kõõlused ja liigesekõhred vastupidavuskoormusel intensiivistub ainevahetus tugevneb organismi immuunsus enesetunne ja üldine heaolutunne paranevad, stressitunne väheneb
*Organismi sisekeskkonna happe – leelistasakaalu regulatsioonil osalevad naatrium ja kaalium, on õige *Vitamiin E on retifenoon on vale (Vitamiin E – tokoferool) *Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril vedelas olekus on vale (Küllastunud on tahked, Küllastumata on vedelas olekus) *Lipiidid on endogeense vee potentsiaalsed allikad organismis on õige *Kolesterool on organismile kahjulik ja toksiline on vale Hea kolesterool – HDL Halb kolesterool – LDL Kolesterool jaguneb: 1) endogeenne 2) eksogeenne Leia paarid: 1. vere hüübimine 4. viitamin C 2. lihaste glükogeeni lõhustamine 5. viitamin A 3. luude areng 3. viitamin D 4. stimuleerib organismis raua imendumist 2. viitamin B6 5. seotud nägemisega 6. viitamin B15 6. rasvhapete jääkide transport lihastööks 1. viitamin K Veel vaja kindlasti teada: 1
(eluks vajalikke, elutähtsaid) rasvhappeid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Lipiidide ehitusüksused: 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: · glütserool kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides · kolesterool küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja · sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 36 süsinikku · suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe)
kaltsiumsoolad, ladestuvad veresoonte siseseintele, ahendades neid ning selle tulemusena võib tekkida tromb ja isegi äkksurm. Ateroskleroos esineb enamasti vanuritel, kuid ebatervisliku toitumise tagajärjel võib see juhtuda ka noorematel. Ateroskleroosi peamised põhjused on vere kõrge kolesteroolitase, liiga kõrge vererõhk, suitsetamine ning ka vähene füüsiline koormus. Rakuseinte olulisim koostisosa on kolesterool. Kolesterool liigub veres valkudest ja rasvadest koosnevates lipoproteiinides. Organismis olev on pärit põhiliselt kahest allikast: enamus (70 75%) sünteesitakse maksas ning ülejäänu (25 30%) saadakse toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: hea ning halb kolesterool. Mida väiksem on hea kolesterooli (HDL) sisaldus veres, seda suurem on oht jääda südame-või veresoonkonna haigustesse, mis halvimal juhul lõpevad surmaga. Head kolesterooli toodab keha ise ning halba
suhkru ja soola poolest ning seetõttu tuleks neid tarbida võimalikult tagasihoidlikult. ERINEVAD RASVAINED JA SINU TERVIS Loomseid rasvu tuleks südame-veresoonkonna tervise heaks ja vere kolesteroolisisalduse alandamise huvides tarbida mõõdukalt. Kolesteroolirikkad toiduained on munakollane, rupsid, rasvased liha- ja piimatooted. Vältida tuleks ka kananaha ja seakamara söömist. Taimsetes rasvades kolesterooli ei esine. Samas on kolesterool elutegevuseks vajalik, et organismis tekiksid sapphapped, suguhormoonid ja D-vitamiin. Samuti on kolesterool rakukoostises hädavajalik komponent. Toiduga on vaja saada 150–200 mg kolesterooli päevas. Soovitatav oleks, et päevane toiduga saadav kolesterool ei ületaks 300 mg. Lühiajaline toidust saadav liigne kolesterool pole ohtlik, aga pidev kolesterooli ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine on kindlasti tervisele kahjulik. Vere
1g süsivesikust saab 4 kcal 1g lipiidist saab 9kcal 1g valgust saab 4 kcal 7.Miks tavaliselt ei lagundata valke energeetilisel eesmärgil? 8.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Milline tunnus neid ühendab? 9.Kirjelda lipiidide ülesandeid (7) koos näidetega. 1) Varuaine 2) Energiaallikas 3) Ehitusmaterjal 4) Kaitse 5) Lahusti 6) Sigaalmolekulid 7) lähtaine 10. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kust saab organism kolesterooli? 11.Kuidas on kolesterool seotud südame-veresoonkonna haigustega? Kirjelda. Milliseid suguhormoone Sa tead, mis on nende toime? Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. 2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). 3
1.Bio molekulid- elusorganismides esinevaid aineid nim biomolekulideks 2.Elu omadused kõik elusorganismid arenevad,paljunevad,neil on aine-ja energia vahetus ja nad reg välis ärritusele 3.Rakku õpetus ehk tsütoloogia on teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 4.Koe õpetus sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. Eristatakse nelja koe tüüpi 1.epiteelkude 2.lihaskude 3. Närvikude 4. sidekude 5.Anatoomia-tegeleb organismi ehitusega,uurib organismide ehitust 6.Füsoloogia-one teadus mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regutatsiooni 7.Homöstaas-kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekekkond 8.Etoloogia-one teadus mis uurib loomade käitumist 9.Neuraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil 10.Homoraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine hormoonide abil 11.Liigi definitsioon-selle moodustavad sarnased isendid kes on võimelised oma vahel vabalt ristuma ja andma viljakaid järglasi 12.Makro...
lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Fosfolipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast lipiidsest osast. 3) Steroidid (kolesterool, D-vitamiin, suguhormoonid); Vastus: Steroidid on tsüklilised ühendid. Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul. Seda on vaja mõnede hormoonide sünteesimiseks (nt D-vitamiin), samuti annab membraanile tugevuse. 5. Valgud: 1) Aminohapete ehitus. Asendamatud aminohapped; Vastus: Valgud ehk proteiinid koosnevad aminohappejääkidest. Organismis on 8 aminohapet, mida loomorganism ei suuda ise sünteesida. Lisaks sellele on kolm osaliselt asendamatud. 2) Valgu primaarstruktuur, mis on, mis määrab? Vastus: Valgu primaarstruktuur on ära määratud DNA poolt
täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 2. Liitlipiidid e. fosfolipiidid. 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Esinevad loomkudedes hormoonide, vitamiinide ja kolesteriidina. Kolesteriid koosneb kolesteroolist ja rasvhappest. Kolesteriid kuulub loomaraku membraani koostisesse. Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. See Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Rasvad peaksid täitma umbes 30% päevasest kalori vajadusest Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
