· Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust. 2. Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega
· Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune
• Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune
sellest tulenevaid nähtusi. 8) Tsunami - merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine. 9) Kuum täpp - süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 10) Kontinentaalne rift - venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. 11) Maavärina kese e epitsenter - maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal ja merepõhjas. 12) Maavärina kolle e. fookus - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 13) Seismograaf - seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 14) Litosfäär - astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis triivib astenosfääril. 15) Subduktsioon - ookeanlisie laama vajumine vahevöösse.
· Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang · Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Seal peaks teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. · seismilised lained- lained,mis tekivad maa sisemuses või piki selle pinda. Võivad tekkida looduslikult kui tehislikult. · Tsunami-maavärina,maalihke, vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · Maalihe-nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihed...
Maardla maavara leiukoht. Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Ulatus 5-75 km -10 km Tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 Kivimid graniit, basalt, settekivimid basalt, setendid
kuj. vulkaanikuhikud. (väga võimsad vulk.pursk. võivad tekitada nn mikrojääaja) MAAVÄRINAD *Maapinna võnked mis on tingitud laamade liikumisest 95% maavärinatest on tektoonilised (tektoonika- laamade liikumine) *Lisaks tektoonilistele võivad tekkida plahvatused. Kaevanduse sissevarisemisel tekitatud maavärinad (väikesed) *Inimtekkelised maavärinad, näiteks tuumaplahavatused, kaevanduse sissevedamisel tekitatud maavärinad *Maavärina tugevus sõltub 1.vallandunud energia hulgast, 2. kolde sügavusest, 3. kaugusest epitsentrist. MAAVÄRINATE SKAALAD *Mercalli skaala (0-12 pali) hinnatakse visuaalselt hoonetele tkitatud purustusi (tp ei kasutata) *Richteri skaala (0-8,9 palli skaala logaritmiline) hinnatakse energiahulka mis vabaneb maavärina toimel Est kõige suurem mv toimus 1976 ja epitsenter oli Osmussaare juures 3,5 magnituudi.>seinad mõranesid, klaasid riiulitel klirisesid. 2.5 inimene tajub ja 5 mt põhjutab hoonetele kahjustusi.
ja meil mõlemal on kurgus valus odraokas. Kui ma kauges lapsepõlves Kui ma kauges lapsepõlves aabitsat veel lugesin, mõnikord siis ema kleiti vallatades pugesin. Joostes ringi toas ja õues kuumas mängu-ahinas kuulsin nagu kurba kõnet raske riide kahinas. Talv mind kattis tormirüüga, tõukas hangeharjule ning ma tahaks jälle joosta tuppa kolde varjule. Kuid ma väsind lapse kombel kodu poole piiludes nõrken oma elu suurtes tuisukarva siiludes. Unenägu Ma leidsin halja künka ja sinna seisma jäin. Täis valgeid laevu voogas mu jalus Muhu väin. Just maltsakalda äärel käis looklev metsatee ja palmid Sõrve säärel vahtisid üle vee. Ning uhkel inimlapsel nii kergelt hingas rind,
pikilained ja aeglasemad S-lained ehk ristilained. 2) Pinnalained- pikki maapinda nagu veelained. Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad: Laamade piiril, kontinentaalse rifi piirkonnas, kuuma täpi piirkonnas, ka vulkaanilise tegvuse piirkonnas. Koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, on maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal on kese (epitsenter) Kõige tihedamalt on maavärinate epitsentrid laamade piiril. 1. Tõusukohad : * ookeanide keskahelikes * kontinentaalse rifi piirkonnas - * kuuma täpi piirkonnas 2. Vajumise piirkonnad: * laamade vahevööse vajumise vöönd. Maavärina leviku ja laamtektoonika vaheline seos Maavärinaid põhjustavad laamade triivimised, mis on laatektoonika uurimise sisu. Kui põrkuvad nt. mandrilised laamad, siis surutakse maakoore kihid suure
..200 miljonit aastat tagasi ning koondas endas kõiki suuremaid mandreid. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Rift - laavade lahknemisest tekkiv org Kaldeera vulkaani sissekukkumise tagajärjel tekkiv hiidkraater. P-Lained - maavärina pikilained S-Lained- maavärina ristilained Maavärina kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine Maavärina epitsenter maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Richteri skaala -on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Mercalli skaala-on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala Seismograaf- seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid Tsunami- rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine.
Seminar suleti. (Johannes Käis.. http://www.htk.tlu.ee/kais/elu/vos) Johannes Käisi juhitud Võru Õpetajate Seminarist sai hariduse 160 lõpetanut. Seminari tegevus oli lühiajaline, ent jättis väärtusliku pärandi Eesti koolile. Eesti Õpetajate Liidu juhatus on ütelnud nii: "Võru õpetajateseminar oli koldeks, kus küpsesid kooliuuenduslikud ideed, kus valmisid nende ideede edasikandjad, kust voolas uut ja jõulist verd Eesti õpetajaskonna elusoontesse. Selle kolde kuma helkis kaugemale kodumaapiiridest, see helgib tulevikkugi, vaatamata sellele, et tuleasegi on kantud laiali. Loodame, et see helk soojendab kord nendegi südant, kes kord Eesti kooli ajalugu uurides konstateerivad suurt ja tõsist rahvuslikku tööd, mis tehti selles suunas." (Õpetajate Leht. 1936, nr 2) Kuna Käisi juhitud kool oli nii erakordne ja enneolematu, siis sütitas mõte selle sulgemisest seminari vilistlasi midagi ette võtama. Otsustati luua Pedagoogiline Ühing Võru Seminar
Normannistlik väidetakse, et viikingid (Rjurik, Sireus, Truvor) rajasid vana-vene riigi. Antinormannistlik väidetakse, et esimene teooria on legend. Russide järgi sai riik nime, kes elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres. 35. Millal kujunes Vana-Vene riik?882. aastal. 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit.Austati surnuid ja oli esivanemate kultus, kalmetel korraldati ühissööming ja jooming, austati vaime(majavaim(domvoi)-elas kolde või ahju all, loodusvaimud(metsa,vete jne) peeti halbadeks) 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?)988. a Bütsantsi õigeusk. 38. Kuidas on Bütsants mõjutanud Vana-Vene kultuuri?Kaks tähestikku Glagoolitsa, kirillitsa (bulgaariast), ikoonimaalid, kroonikad ehk leetopise.
järjekorras nad ka seismograafini jõuavad Pinnalained levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda (nagu veelained vettevisatud kivist) ning nad levivad ruumilainetest aeglasemalt. PILT Seismograaf- Seismograafi tööpõhimõteks on registreerida maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Selle põhjal saab hinnata maavärinatele iseloomulike parameetreid näiteks asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jne. PILT Richteri skaala - võeti kasutusele aastal 1935, kui USA seismoloog hakkas maavärinas vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama MAGNITUUDIDES. Magnituud leitakse seismogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi. Tänapäeval jäävad Richteri skaala arvulised väärtused 0 ja 9,5 vahele. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi.
maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. murrang
Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha .Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks 1) Suure hoo korral kaotab haige teadvuse, kukub maha ja üle kogu keha tekivad kramplikud liigutused
põletamisele vajalikuks osutuda. Kuiva kütuse korral vajatakse kuivamiseks ja kütuse kuumutamiseks vähe soojust ning kuumad kiirgavad pinnad ning leegi kiirgus võivad kütusekihi temperatuuri tõsta tasemini, mil tuhk muutub kleepuvaks või sulab. Tuha sulamine ummistab ja rikub resti, lisaks võib ka keraamiliste koldepindade temperatuur jõuda ohtlikult kõrgeks ja keraamika ei pea sellele vastu ja võib hakata sulama. Seega iga kolde konstruktsioon on ette teatud niiskusega kütuste põletamiseks. Põhiline osa biokütustest ja turbast saadavast soojusest eraldub mitte kütusekihis, vaid kolderuumis, sest nende kütuste lendainesisaldus on kõrge. Pürolüüsi tulemusel gaasistunud lendaine põlemine algab kolderuumis temperatuuril 500 600°C. Et lendaine süttiks, on vajalik piisavalt kõrge temperatuur ja lisaks tuleb kolderuumi anda värsket hapnikurikast õhku
Olin väga rõõmus, Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 3 Psühholoogia gümnaasiumile kui tundsin katkise nuku tükke oma jalgade all. Mu kirglikule vihapurskele ei järgnenud kurbust ega kahetsust. Ma ei armastanud seda nukku. Vaikses, pimedas maailmas, kus ma elasin, polnud tugevat õrnustunnet. Tajusin, kuidas õpetaja nuku tükid kolde ette pühkis, ja tundsin rahuldust, et ebamugavuse põhjus oli kõrvaldatud. Õpetaja tõi mu kübara ja ma teadsin, et lähen õue sooja päikese kätte. See mõte kui sõnatut aistingut võib mõtteks nimetada pani mind rõõmust hüppama ja kargama. Kõndisime jalgrada pidi kaevumajani, kütkestatuna majakest katva kuslapuu lõhnast. Keegi võttis vett ja õpetaja pani mu käe veejoa alla. Sel ajal kui külm juga ühe käe
Inimeste elurütm olenes peaaegu täielikult loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos päikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamaminekuks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endae lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamine valguseallikad oli pird. Pimedatel ja pikkadel õhtutel kogunes pere kamina ümber või kolde ette. Naised tegid näputööd, mehed korrastasid tööriistu, arutati päeva jooksul juhtunud ning rääkisid mitmesuguseid jutte. Nurkadest vastu vahtiv hämarus, seintel liikuvad fantastilised varjud soodustasid usu- ja ebausuga seotud hirmu- ning fantaasialugude pajatamist.
· Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine,varingud Vulkaaniliste alade kasu inimesele · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjal-tuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism Maavärinad · Miks tekivad maavärinad? Maapõue kivimites on kuhjunud pinged Mõisted maavärina kolle maa sees fookus kolde kohal maapinnal olev paik epitsenter Seismilised lained (keha- ja pinnalained) Seismilised lained · Kehalained- P-lained ehk pikilained (kiired) levivad ka vedelas keskkonnas kiirus 6-7 km/sek S-lained ehk ristilained (ei levi vedelas keskkonnas), ei levi välistuumas kiirus 3-4 km/sek Seismilised lained · Pinnalained Rayleigh lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna Love lained võngutavad maapinda
võttes appi kabjatangid. Ebaselgetel juhtudel tuleb teha röntgenpilt. Põhjused Mädanik tekib, kui vigastusest kabja põhjas (piisab väikesest praost) mustus kabja sisemusse pääseb ja sinna pidama jääb. Kehvad hoiutingimused porine koppel või märja allapanuga boks ning ebaregulaarne kapjade puhastamine muudavad kabja põhja pehmeks ja see võib soodustada mädaniku teket. Ravi Ravi seisukohalt on kõige tähtsam mädaniku avamine. Kui kabjatangidega on võimalik kolde asukoht kindlaks määrata, on selle avamine kabjanoaga enamasti lihtne. Osad mädanikud avanevad kabjapiirdest iseenesest. Tüüpiline jala hoiak kabjamädaniku puhul. KIILUMÄDANIK Kirjeldus Kiilumädanikuks nimetatakse kabja kiilu degeneratsiooni, millega sageli kaasneb piirkonna sekundaarne bakteriaalne põletik. Kiil muutub nõrgaks ja võib hakata lagunema. Enamasti ei põhjusta kiilumädanik longet, kõige tavalisemaks sümptomiks on pehmeks muutunud ja lagunev kiil. Surnud
kasutatakse ehitusmaterjalide (tsemendi) tootmiseks ja happeliste muldade neutraliseerimiseks. 3 PÕLEVKIVITUHK Põlevkivituhk, põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eestis saadakse seda peamiselt tolmustatud põlevkivist. Tolmküttekollete tuha jämedam osa langeb koldetuhana kolde põhja, ülejäänu väljub koldest lendtuhana koos põlemisgaasidega ning see eraldatakse nendest tuhapüüdureis enne korstnasse jõudmist. Lendtuhk koosneb tsemendimineraalidest, lubjast, kipsist ning räni- alumiiniumi- ja rauaühendite amorfsest segust. Põlevkivi jaotatakse 3 fraktsiooni: jämedaks, peeneks ehk kestmiseks ja ülipeeneks. Lubjarikast jäme- ja peenfraktsiooni segust saadakse mull- ja raskepetooni, peenfraktsioonist kukermiiti ja
Vulkaane esinedb ka mandritel, murrangualadel, nt Kilimanjaro Aafrikas, samuti laamade keskel ookeanipõhjas, kus maakoor on õhuke. Seal ulatub osa neist saartena üle veepinna, näiteks Hawaii (Mauna Kea) Roheneemesaared jt. Ka need vulkaanid tegutsevad suhteliselt rahulikult. Vulkaan: Mauna Loa Hawaii saared kujutavad endast ürgsete kilpvulkaanide tippe mis ulatuvad üle ookeanipinna. Saarestik asub tektooniliselt aktiivse kolde kohal. Arvatakse, et selliseid koldeid on maakeral u. 30 ja nad on pidevalt seotud Maa siseprotsessidega. Laamade liikumise tõttu tüürivad tektooniliselt aktiivse kolde kohal kujunenud vulkaanid aeglaselt loode suunas ja jälle voolab laama maakoorelõhedest ning moodustub uus vulkaan. Hawaii on arhipelaagi noorim saar ja kasvab veel tänapäevalgi tänu vulkaanide lõõridest väljuvatele laavavooludele. Hawaii saare moodustavadki 5 vulkaani: Kilauea, Mauna Loa, Mauna Kea, Hualalai ja Kohala
deformeeritud ehk kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. kurrutus- ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. murrang- kivimkehade nihkumine. maavärin-maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemis protsessis, millega kaasneb kivimite rebenemine. maavärina kolle e fookus-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. maavärina kese e epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid. tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine. seismograaf-seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. seismogramm- maapinnakõikumise üleskirjutus, mille põhjal saab hinnata maavärina iseloomulikke parameetreid: asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jms.
basaltne magma MAAVÄRINAD ...on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Seismoloogia-maavärinaid uuriv teadusSeismograaf-aparaat,mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida sügavama fookusega maav. seda väiksemad tagajärjed on..Kolle-koht,maapõues,kus algab kivimite rebestumine-maavärina murrang.Epitsenter-maavärina kese-on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal.Seismilised lained: *kehalained-P-lained e pikilained(kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad vedelas kk) ja S-lained e ristilained (aeglasemad,levivad kk liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas kk) *pinnalained- Rayleigh'i lained- (panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) Love'i lained(võngutavad maapinda horisontaalselt,risti laine leviku suunaga) 10 kõige
" " Su jalge ees las laman, truu ja vaba, oh käskijanna- lahinguta said sa mu vara ja mu trooni valitsejaks. " " Rohkem siis ei ole vaja: sina mul ja mina sul. Kaunis liit jääb üle aja kestma kahel armunul." " Minu õnn ja silmarõõm on ta pilgu metsik lõõm. Hoian keha kallist, kuuma, tema suule surun suu ma." "Üks leebem pilk- ma rohkem teilt ei vaja. Nii armastajat vaatab armastaja." VÄÄRTUSED:" On kõnekäänd, et pärlid ega kuld ei vääri tublit naist ja oma kolde tuld." " Ma lasen raha laekas lasuda. Ma lootsin uljust, tegutsemistahet, kuid tundes teid ei märka mingit vahet ja mõistan nüüd, et rikkuski ei loe. Ei oma nahast keegi välja poe." " Ehk jumal jumalaga küll vägikaigast veab, kes surelik, see aga neid kõiki kartma peab." " Ka võimatut võib võimalikuks muuta see, kes tark ja palju näinud." " Õnn on see, kui mees ja naine armastavad teineteist, aga õndsus ebamaine, kui saab kaunis kolmik neist." TEGELASED:
Kehalainete seas eristatakse pikilaineid (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad ka vedelikes) ja ristilaineid (levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas keskkonnas).Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on kõige pikaajalisem ja deformatsioonide amplituud kõige suurem. Maavärina kolle koht maapõuse, kust algab kivimite rebestumine. Epitsenter vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina.Tsunami - hiidlaine Maavärinad tekivad ookeanide keskahelikes (tekivad arvukad madalad, paari km sügavuse koldega maavärinad), laamade vahevööse vajumise vööndeis (kolle jääb maapinnast kuni 670 km sügavuseni), mandrite põrkumise, kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades
Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera abielu kaitsja, Hephaistos tule-ja sepatöö jumal, Ares eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene lineaarkiri sõjajumal, Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos asustus K- losside ümber rahvarohked linnad, M- ...
sünkroonis. Kui ülereageerimine levib üle aju, on tulemuseks langetõvehoo", selgitas Penn State'i ülikooli teadlane Timothy Jegla. ( Science Daily) 5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks? Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. (ENE nr2) ,,Psühhosomaatilisi haigusi on palju, epilepsia sellest ei teki. Epilepsial on esiplaanil muud tegurid" vastas erapsühhiaater Jüri Ennet küsimusele, kui suur on tõenäosus, et ainult pidev stress epilepsia põhjustab. (www.kliinik
Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Ares (Mars) oli sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga.
6. Artemis Zeusi ja Leto tütar, kuuvalgete ööde, metsade ja jahi jumalanna; 7. Aphrodite Zeusi ja Dione tütar, ilu- ja armastusjumalanna, koos tiivulise poja Erosega; 8. Hephaistos Hera poeg, tule ja oskustöö jumal; 9. Hades Zeusi vend, allilma valitseja, surma jumal, Zeusi käskjalg, surnute teejuht; 10. Ares Zeusi ja Hera poeg, verejanuline ja hirmuäratav sõjajumal; 11. Hestia Zeusi õde, kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Zeus ülemvalitseja Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, ta käsutas piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalike võtteid, et oma truudusetust naise(Hera) eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Zeus ei abistanud
Hera püüdis meeleheitlikult oma abielu koos hoida. Tema peamiseks tegevuseks oligi oma mehe armukeste karistamine. Teda peetaksegi abielunaiste jumalannaks ja nende peamiseks kaitsjaks. Ka tema tütar, Eileithyia, tegeles abielunaiste abistamisega. Nimelt aitas ta naisi sünnitamisel. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Poseidon Tema vastandik roomas oli Neptunus. Poseidon oli merede valitseja ja samas ka Zeusi vend
maailmaruumi, sest pilvkate laguneb. Vananedes täht suureneb kuid jahtub ja muutub punasemaks. Täht on muutunud punaseks hiiuks. Punane hiid loobub oma paisunud väliskihist ning jääb järele ainult tema helendab südamik. Siis toimub kustumine. Kus väikestel ja rahulikumatel tähtedel tekib see laialipaiskumine rahulikult, kuid massiivsete tähtede puhul tekib supernoova. Laialipaiskunud tähe ained võivad viia uue tähe kolde tekkimiseni. Mida massiivsem on täht, seda tormilisemalt kulgevad tähe eluprotsessid, seda rahutum ja lühem on tähe "rahulik" elu. 7. Kirjelda galaktika tekkimist ja arengut. V: Ellipsilise galaktika tekkimine on sarnane tähe tekkele. Kuigi erinevus tähe ja galaktika tekkimisel on nende suuruste vahe. Seetõttu, et galaktika on tähest ligi miljon korda suurem, suurendabki kokkukukkumise aega. Sellel ajavahemikul võib
aeroseguna põletite kaudu koldesse. Tolmküttekolle on põletitega varustatud ekraan soojusvahetuspindadega ümbritsetud kamber, kus põlevkivi kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja, suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad tuhaosakesed, mis on suuremad kui 46 µm, ülejäänud 20% on väiksemad. Probleemiks selle meetodi puhul on vääveldioksiidi kontsentratsioon põlemisgaasis ja suur tahkete osakeste sisaldus heitgaasis. CFBS (circulating fluidized bed combustion) ehk tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogia omapäraks on koldest lahkuva põlemisgaasi ja tuhaosakeste
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. ...
29. Mis on maavärin ja mis on selle tekke peamine põhjus? - Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 30. Mõisted: maavärina kolle ehk fookus, maavärina kese ehk epitsenter. - * Maavärina kolle ehk fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. * Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas. 31. Kuidas jaotatakse maavärinate tulemusel tekkinud seismilisi laineid? - * Keha(ruumi)lained - levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Jagunevad: · P-lained(pikilained) - kiiremad, · S-lained(ristilained) - aeglasemad, üles ja alla. * Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale (nagu veelained vettevisatud kivist.) 32. Ruumi- ja pinnalainete peamised erinevused.
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Maavärinad - on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine. Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained. Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang. Epitsenter e. maavärina kese koht maapinnal maavärina kolde kohal. Seismilised lained Maapinna võnkumist põhjustavad lained. Kehalained läbivad Maa sisemust. Pikilained levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kiire. Ristilained levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Aeglane. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes. Maavärinate tugevuse mõõtmine Mõõdetakse seismograafiga, Mõõdetakse tugevust magnituudides.
Sageli on tsüsti keskosa pigmenteerunud. 4. Pigmenteerunud vorm(6%) Tekib tõmmu nahaga , hästi päevituvatel inimestel. Kasvaja on pigmenteerunud ja seda on raske eristada maliignsest melanoomist. 5. Sklerodermiataoline BK(2%) See on kasvaja infiltratiivne vorm. Rohkelt esineb fibrooskudet, mistõttu on kasvaja tihe ja ümbritsevast nahast halvasti piirdunud. Pind on sile ja tüüpilisi läikivaid sõlmekesi võib leida kolde servades või ei ole neid üldse. Kolle võib ümbritsevast nahast olla pisut kõrgem või madalam, valkjas. Tavaliselt ei haavandu. 6. Atüüpiline basokvamoosne vorm(1%) Histoloogiliselt on mõlemale kasvajale nii lamerakk kui basaalrakk- kartsinoomile iseloomulikud tunnused. See vorm annab siirdeid teistesse organitesse sagedamini. Basaalrakk-kartsinoomi ravi BK ravi sõltub kasvaja tüübist, suurusest, asukohast ja hulgast. 1. Küretaaz
lihtsamaid puhastamismeetodeid. Madal põlemistemperatuur koldes ja tsirkuleeriv tuhamass seovad efektiivselt väävlit. Ilma eraldiseisvate võimsate lisaseadmeteta on tagatud kahjulike keskkonnaheitmete vastavus Euroopa Liidu nõuetele. Tolmpõletuskatel Vanades tolmpõletuskateldes puhutakse peeneks jahvatatud kütus koos põlemisõhuga koldesse, kus toimub põlemine. Kolde temperatuur on üle 1400˚C. Kuna tolmpõletuskatelde põletustemperatuur on väga kõrge, vajavad need katlad pidevat teenindust ja remonti. Küttepinnad saastuvad intensiivselt tuhaga, seega väheneb ka soojusvastuvõtt ja katelde kasutegur. Tegemist ei ole eriti efektiivse ja töökindla põletamistehnoloogiaga. Miinuseks on ka suured keskkonnaheited – väävliheited (SO2), lämmastikuheited (NOx), tolm.
ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Balletid "Luikede järv" "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja" Ooperid "Vojevood" (1868) "Undiin" (1869) "Opritsnik" (1872) "Jevgeni Onegin" (1878) "Orléansi neitsi" (1881) "Mazepa" (1883) Sümfooniad 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" 4. sümfoonia f-moll 5. sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" on kirjutatud aastal 1876. Osad: Jaanuar. Kamina ääres (ka Kolde ääres, Kamina ees) Veebruar. Karneval (ka Vastlad) Märts. Lõokese laul (ka Lõoke) Aprill. Lumikelluke Mai. Valged ööd Juuni. Barkarool Juuli.Niitja laul August. Viljalõikus September. Jaht Oktoober. Sügislaul November. Troika Detsember. Jõulud Isiklik arvamus Olen käinud vaatamas ballette ,,Luikede järv" ja ,,Pähklipureja". Mulle need väga meeldisid ja läheks neid iga kell uuesti vaatama. Ma ei ole küll väga suur klassikalise muusika austaja, kuid P
vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. kiht=suhteliselt suur, pikaealine pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisest maapinnal. Aktiivne ja kustunud vulkaan A=siis kui ta purskab või ta sees toimub veel midagi K= kui ta ei purska, ei pruugigi enam kunagi pursata, sest sees ei toimu mitte midagi Maavärin seismistest lainetest põhjustatud maapinna liikumine. Epitsenter punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Mineraal looduslik tahke keemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad ja füüsikalised omadused ja keemiline koostis. Kivim kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores. Maak mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Tardkivim ehk magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja võib sisaldada kivistisi.
tegutsenud vulkaan, mille aktiviseerumist peetakse tõenäoliseks ka tulevikus kustunud vulkaan - mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist ei peeta tõenäoliseks murrang – kivimite pidevust lõikav katkestustasapind, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärina kolle – koht Maa sisemuses (enamasti maakoores), kus kivimiplokid mehaanilistele pingetele järele annavad ja üksteise suhtes kiiresti nihkuvad epitsenter – punkt maapinnal otse maavärina kolde kohal, kus on enamasti kõige suuremad purustused seismilised lained – jäigas aines levivad lained, mis kannavad edasi mehaanilist energiat; lainetena levib nt maavärinas vabanenud energia tsunami – väga suure lainepikkusega hiidlaine, mis tekib enamasti avamerel merepõhjas toimunud maavärina tõttu Kivimid Maakoor Maa kaks pealmist kivimilist sfääri on litosfäär ja astenosfäär (vt Maa läbilõike joonist). Neid
(esimene staadium) kuni teistesse kehaosadesse levinud e metastaseerunud kasvajani (neljas staadium). Staadiumitesse jaotamine aitab arstidel määrata sobivaimat võimalikku ravi ja hinnata haiguse prognoosi. Uuringuteks kasutatakse ultraheli, mammograafiat, värvi-dopplerit, nõelaspiratsiooni, nõelbiopsiat, ekstsisioon- ehk väljalõikebiopsiat ja täiendavaid uuringuid. Rinnavähi ravi sihiks on kolde kirurgiline eemaldamine ja selle taastekkimise ning metastaaside vältimine. Östrogeenisisalduse vähendamine ravimite või kirurgia abiga on tihti vajalik, sest kasvaja näib sõltuvat östrogeenist. Kirurgiliselt on võimalik kasvaja eemaldada, rind osaliselt eemaldada või rind täielikult eemaldada (mastektoomia). Võidakse eemaldada ka kaenlaalused lümfisõlmed, mis sisaldavad pahaloomulisi rakke või munasarjad , et langetada östrogeenisisaldust.
Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks. Kivimite purunemisel vabanenud energia läbib ringikujuliste lainetena maa sisemust ja võib tekitada maapinnal purustusi. Seismilist lainetust kutsuvad esile isegi väga väikesed liikumise maapõues. Lainetus saab alguse maavärina koldest e fookusest ja jõuab maapinnale kõigepealt otse kolde kohal asuvas epitsentris e keskmes. Seal ongi maapinna vappumine ja kõikumine kõige tugevam. Kaugemal lainete jõud raugeb ja purustusedki on väiksemad. Seismilised lained liiguvad maavärina fookusest kaugemale sarnaselt tiiki visatud kivi tekitatud lainetele. Seismilised lained on kolmemõõtmelised. Ookeanipõhjas toimunud maavärina tagajärjel tekivad sageli hiigellained e tsunamid, mis võivad liikuda mitmesajakilomeetrilise tunnikiirusega ning olla
ümberpaigutamiseks pikki laeva vajaliku trimmi saavitamiseks või olemasoleva trimmi muutmiseks. Kreenisüsteem- on vajalik kreeni kõrvaldamiseks spetsiaalsetel laevadel ( jäämurdjad ) kasutatakse seda süsteemi kreeni tekitamiseks ja kiireks muutmiseks. Selline kõigutamine kergendab jää läbimist ja vabanemisest jää pressist. Tule kaitse ja tuletõrjesüsteem. see on laeva süsteemide grupp, mille ülesandeks on anda teavet tule kolde tekkimisest ja viia tuld kustutavad ained tulekoldeni, et see likviteerida. Tule kustutus süsteemid. 1. Vesikustutussüsteem kasutab pardatagust vett rõhu all tule kustutamiseks. Süsteem koosneb tuletõrjepumpadest, magistraaltorudest, arudest õikidesse laeva osadesse ja joatorudest ( voolikutest) Tuletõrje pumbad on tubleeritud ja nendele lisaks on olemas alati avariipump, mis paikneb ülemisel tekil ja saab toidet avarii generaatorilt. Splinklersüsteem.
· aktiivsed-pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · maalihked · maavärinad · mudavoolud · lõõmpilved · tsunami Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle e. fookus-koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine. Maaärina kese e. epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Kuidas maavärinad tekivad? Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimuvad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Kui maakoores kuhjunud elastne pinge ületab maakooreplokkide vahelise hõõrdumise, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine
subduktsioon- e. laama sukeldumine on ookeanilise laama vajumine vahevöösse kurdmäestik- laamade kokkupõrkel tekkinud kurrutatud kivimitest mäestik kurrutus- kivimite plastiline deformeerumine murrang- geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärin- maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine maavärina kolle e. fookus- koht kust maavärin saab alguse maavärina kese e. epitsenter- maavärina koht maapinnal kolde kohal seismised lained- kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami- merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine seismograaf- masin, mis registreerib maavärina seismogramm- joonistatud graafik magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud, väljapurskunud kivimid ja tuhk
Maailma kohta? EL kohta? Eesti statistilised andmed, sh ka energiastatistika, on väga mugavalt kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist. 8. Milliste mittekütuseliste energiaallikate rakendamiseks on Eestis head tingimused? tuul 9. Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse? o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul Kuivaine - Kuivaineks nimetatakse niiskuseta kütust.
Hermes jumalate käskjalg, Aphrodite ilu- ja loomakarjade kaitsja ja Demeter viljakuse ja armastusjumalanna teekäijate abiline viljakasvatuse jumalanna Kerberos kolme peaga koer, allmaailma Rheia ja Kronos valvur Hestia - kolde ja ohvritule jumalanna Joonis 1 Joonis 2 KASUTATUD TEOSED: 1. Vana-Kreeka igapäevaelu; autor Cath Senker 2. Usundilood; Lauri Leesi (õpik) 3. http://wiki.demokraatia.ee/viewtopic.php? t=1289&sid=f1550a488d6eea41829d373 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus 5. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vanakreeka_jum alad_karolrahuoja.htm
HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). Sümptomid (Avaldumine) : Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
