Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kolde" - 286 õppematerjali

thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

aga kus - ei mäleta ... Jüri Parijõgi Külaliste leib Illustreerinud Silvi Väljal, „Eesti Raamat“1977 "See oli siis, kui vanaisa oli alles poisike... Rehetare ahjus hõõguvad viimased söed… Täna ei tehta tööd, sest on neljapäeva õhtu. Istutakse kolde ees pirrutule ümber ja aetakse vaikselt juttu." Jüri Parijõe raamatus "Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" on 24 muinasjuttu. Lood pajatavad sellest, kuidas vanasti Eestimaal elati, töötati ja mida inimesed uskusid ja kartsid, kuidas nad suhtusid loodusesse ja said läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", "Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss"....

Alusharidus
120 allalaadimist
thumbnail
92
doc

18.Harjutustest

35. Mis on viirutatud osade tähendus? 1. Ohtlikud alad 2. Sildumisotste laiali paigutamise kohad 3. Alad, mis võivad talvel olla libedad 10 36. Mis on kujutatud pildil? 4. Luuk katlal kolde puhastamiseks 5. Klinketuks 6. Pardaluuk 37. Nimeta joonisel tähistatud sildumisseadmete osad 1..................................................2.....................................3................................. 4................................................... 4. Kirjelda, kuidas tähistatakse ankruketi esimese ja teise seekli ühenduskoht...

Madruse koolitus
28 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Laeva katlad

emulgeerunud osa. Ülemistes sektsioonides puhastunud kondensaat koguneb alumisse ossa, kust suunatakse kondensaadipumba (või toitepumba) abil edasi toitevee-süsteemi järgmistesse osadesse või vahetult katlasse. Soojaveekast täidab selliselt kahte funktsiooni olles samaaegselt filter esmaseks puhastamiseks ja toitevee akumulaator. V Kateldes töö ajal toimuvad protsessid Aurukatla nõuetekohase töö tingimuseks on järgmiste protsesside katkematu kulgemine – Kolde protsessid – kütuse ja õhu vajalikus vahekorras etteandmine ja kütuse põlemine – Aerodünaamilised protsessid – Vee- ja aurutraktis toimuvad hüdraulilised protsessid – Soojuse ülekande protsess (soojusvahetus) Soojusvahetus protsesside koostisosad • Kiirgussoojusvahetuse teel • Konvektiivse soojusvahetuse teel • Soojusülekanne soojusjuhtivuse teel Soojusvahetusprotsess • Soojusvahetusprotsessides toimub soojusenergia ülekanne kõrge temperatuuriga...

Laevandus
58 allalaadimist
thumbnail
122
pdf

Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt

Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene...

Ehituse maksumusehindamine
109 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

Trigonomeetria 3. Vektor tasandil. Joone võrrand 4. Jadad. Funktsioonid I 5. Funktsioonid II 6. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis 7. Tõenäosusteooria ja statistika 9 8. Stereomeetria 9. Integraal Kuulutati välja ka konkursid uute õpikute kirjutamiseks X - XII klassi erinevate harude jaoks. 1992. a. ilmus humanitaarharu õpik X klassile, autoriteks R. Kolde ja T. Kaljas. 1993. a. ilmus X klassi õpik reaalharule (autorid T. Tõnso ja A. Veelmaa) ning 1995.a. veel kolmaski õpik, mida on võimalik kasutada nii kitsa kui ka laia kursuse õppijatel (autorid L. ja T. Lepmann ning K. Velsker). Alates 1998. aastast korraldatakse gümnaasiumi lõpus ka matemaatika riigieksamit (1997. a. kevadel oli katseline riigieksam). 1996. aasta õppekava on praeguseks mõnevõrra korrigeeritud. 2002. aasta sügisel kinnitati vabariigi valitsuse poolt uus õppekava...

Matemaatika
26 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal – loomade tapmine jumala altaril templi juures – liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba....

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
4
docx

ARVUSTUS: Nullpunkt

aasta noortefilm "Nullpunkt" põhineb Margus Karu samanimelisel romaanil. Nendel ainetel valmis ka kuueosaline draamasari. See on realistlik ja ilustamata lugu 21. sajandi Eesti noorte elust, mis räägib unistustest ja nendeni jõudmisest, julgustades igaüht jääma alati iseendaks ja mitte kunagi oma tegemistes alla andma. Linateoses lööb kaasa paremik Eesti näitlejaid, teiste seas Epp Eespäev, Linda Kolde , Saara Kadak, Hendrik Kalmet, Mirtel Pohla ja Tambet Tuisk. Peategelast Johannest kehastab Märt Pius. Filmi peategelaseks on probleemsest perest pärit noormees Johannes, kel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud, seda vana klassiõe eksiarvamuse tõttu. Tegelikkuses on Johannes südamlik noor, kes üritab anda endast igas eluaspektis kõik, kuid tihti saadavad teda ebaõnnestumised ja eksimused...

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
10
docx

KABJA ERINEVAD SEISUNDID

Ebaselgetel juhtudel tuleb teha röntgenpilt. Põhjused Mädanik tekib, kui vigastusest kabja põhjas (piisab väikesest praost) mustus kabja sisemusse pääseb ja sinna pidama jääb. Kehvad hoiutingimused ­ porine koppel või märja allapanuga boks ­ ning ebaregulaarne kapjade puhastamine muudavad kabja põhja pehmeks ja see võib soodustada mädaniku teket. Ravi Ravi seisukohalt on kõige tähtsam mädaniku avamine. Kui kabjatangidega on võimalik kolde asukoht kindlaks määrata, on selle avamine kabjanoaga enamasti lihtne. Osad mädanikud avanevad kabjapiirdest iseenesest. Tüüpiline jala hoiak kabjamädaniku puhul. KIILUMÄDANIK Kirjeldus Kiilumädanikuks nimetatakse kabja kiilu degeneratsiooni, millega sageli kaasneb piirkonna sekundaarne bakteriaalne põletik. Kiil muutub nõrgaks ja võib hakata lagunema. Enamasti ei põhjusta kiilumädanik longet, kõige tavalisemaks sümptomiks on pehmeks muutunud ja lagunev kiil. Surnud...

Hobumajandus
9 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Geograafia osa komplekseksamist

Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või alla nihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad: Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Mõõtmine Richteri skaala abil:...

Globaliseeruv maailm
4 allalaadimist
thumbnail
26
doc

A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused

Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal. Tööstusajastul tekkisd paljud asulad maavarade kaevandamis piirkondadesse ja mõned neist asulatest kujunesid kiiresti kasvavateks tööstuslinnadeks. LOODUSLIKUD...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on...

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,...

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil:  takistades nende moodustumist (primaarmenetlused)  töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed – vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid – kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) – lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena....

Ökoloogia ja keskkond
24 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

Matemaatika õpetajaraamat 1. klassile I osa

klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30 tel/faks (033) 70 108 www.avita.ee [email protected] Lugupeetud õpetajad Käesolev õpetajaraamat püüab teile abiks olla ja nõu anda, kui ka- sutate Kaja Belialsi koostatud tööraamatut I klassile ning ülesanne- te kogumikke „Arvuta” ja „Iseseisvad tööd”. Tundide näitlikustamiseks saab kasutada õpetajaraamatu juurde kuuluvat pildikomplekti. Raamatu lk...

Matemaatika
14 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Patoloogia

Põletikulise protsessi iseloomustus. 1. Kudede kahjustus ehk düstoofilised muutused põletiku koldes . Need seisnevad kudede ja nendest koosnevate rakkude toitumise , ainevahetuse, ehituse ja talitluse muutustes. Eriti väljendunud on muutused kahjuliku teguri kokkupuute alal terve koega. Muutused jagunevad esmasteks, mis toimuvad algul ja väheulatuslikul alal ning teisasteks, mis on ulatuslikumad. Põletikulise kolde tsentris on ainevahetusprotsessid tavaliselt pidurdatud, piirkonna naaberaladel aga intensiivistunud. Põletiku koldes tekib H+-ioonide kontsentratsiooni tõusust atsidoos (pH nihe happelises suunas), tõuseb ioonide poolt tekitatud osmootne rõhk ja vereplasma valkude poolt tekitatud onkootne rõhk. 2. Vereringe häired põletiku koldes. 2.1. Algul tekib lühiajaline veresoonte spasm, millest tingitult kude on kahvatu. 2.2...

Patoloogia
126 allalaadimist
thumbnail
66
pptx

Vana-Kreeka jumalad

bp.blogspot.com/_N1g9KTCIrtI/TGrd6vguM_I/AAAAA AAAAPM/807fd9pulno/s1600/Pallas_Athena_cover.jpg Poseidon Merejumal. Ta võis olla nii kuri ja hirmuäratav nagu suured lained ning niisama võis ta olla ka leebe ja õrn nagu vaikselt voolav vesi. http://media.comicvine.com/uploads/8/82774/1539964-poseidon_by_grafik.jpg Hestia Hestia oli kõige austatuim jumalanna. Ta oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Ta oli väga tagasihoidlik, tema ainus soov oli soojendada inimeste südameid. http://cdn.paleothea.com/Pictures/HestiaStanton.jp Athena tähtsus Ateena, linn, mis kandis Pallas Athena nime. http://www.sikyon.com/athens/monuments/theseion_temple.jpg Ateenlased pidasid Athenat oma kõige tähtsamaks jumaluseks http://members.virtualtourist.com/m/9780e/1c407 7/ ning temale oli...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Keskaegsed linnad

Leease ning kerisahi leeasemega on leitud TÜ Botaanikaaia arheoloogilistel kaevamistel. Kerisahjud olid nagu kerisahjud ikka, kuid viikingiaja lõpus tekivad juba kerisahjud, mille ees on ka leease. Selliseid ahjusid võib leida aga vaid Eestis ning mõnel pool ka Lätis. Kerisahjud olid ehitatud peamiselt paekividest ning maakividest. Keskaegsetes linnas olnud kerisahjudele on tehtud aga teatud täiendusi. Kolde sisemises osas on kasutatud juba küllaltki palju telliseid. Ühegi taolise ahju leiukohas ei ole leitud aga korstnajälgi, vaid suits on lastud uksest välja. Saviahjusid on Eestist leitud väga vähe, kuid neid on ka kaevamistel väga raske avastada, kuna neist jääb järele vaid 10-15 cm paksune savikiht ning savilaike on kultuurkihis mitmesuguseid (alati ei pruugi nad olla aga ahjuga seotud). Savist umbahi oli u 1.80 m pikk ning 1.10 m lai...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
28
docx

JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK

c JONANN KÖLER ­ MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
94
xlsx

Informaatika Exceli kodutöö

liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada i (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) number Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta kaupa. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid ning...

Algoritmid ja andmestruktuurid
53 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...

tehnomaterjalid
121 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun