TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Gerli Leemet SR131 Dokumendihaldus Praktikaaruanne Juhendaja: Anne Ilp Ene Padrik Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1Praktikakoha iseloomustus...................................................................................................3 2Praktika kohas täidetud ülesanded.......................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................................................5 Sissejuhatus Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Tallinna Linnavaraamet. Pakkumine oli hea, kuna avanes võimalus töötada avalikus sekto...
Püüda oma arvamust avaldada ning Võru Gümnaasium põhjendada. 2015 Osata kasutada muusikalisi oskussõnu. Ülesehitus – 3 osa: Teema arendus – arutlus kontserdist sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Alustada võiks esitatavatest muusikateostest. huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojast või Sissejuhatuses üldine informatsioon: kasutada kavalehel olevat teavet. millal ja kus kontsert toimus, Ei maksaks sõna-sõnalt kavalehte tsiteerida, vaid
Keelekasutus ja solvamine uudisteportaalide kommentaariumides Uurimistöö Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Õigekiri............................................................................................................... 4 Solvamine........................................................................................................... 6 Kokkuvõte........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................ 8 Sissejuhatus Internetis uudisteportaalides postitusi kommenteerivad inimesed sageli ei kirjuta õiges kirjakeeles ning kasutavad isiklikke solvanguid. Töö eesmärgiks on uurida, millises ...
Sisesta kooli nimi Referaat Valgejärve maastikukaitseala Koostaja:????? Klass: 6.a Juhendaja:??? Talinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………..…………………………….….3 Valgejärve maastikukaitseala………………………………………………………………….4 Valgejärve loodusõpperada…………………………………………………….……………...5 Valgejärve asukoht…………………………………………………………………………….6 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..7 Kasutatud allikad……………………………………………....................................................8 Sissejuhatus Ma vlisin Valgejärve kuna see pakkus mulle valiku variantidest huvi ja ma teatsin sellest väga vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav. ...
KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL SISSEJUHATUS Kaalutlusõigus (MKS ja HMS kohaselt) Kaalutlusõigusest üldiselt Kaalutlusõiguse rakendamine Näiteid kaalutlusõigusest ning selle kasutamisest Kokkuvõte KAALUTLUSÕIGUS EHK DISKRETSIOON SEADUSTES Diskretsioon- seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Valik erinevate käitumisviiside vahel. Kasutatakse volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega MKS §12 HMS §4 SEADUSTES KASUTATAKSE: MKS §111 ja §114 kaalutlusõiguse alusel
Uurimustöö Mikroskoop 2012 a. Sisukord Sissejuhatus 1 Mikroskoop 2 Valgusmikroskoop 3 Elektronmikroskoop 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Ma valisin oma töö teemaks mikroskoop, sest see meeldis mulle valikus olevatest kõige enam ning sellega olen ma juba algklassides kokku puutunud. See teema tundus minu jaoks huvitav. Mikroskoope on ju palju erinevaid tüüpe. Mõnega saab uurida veidi pealiskaudsemalt, mõnega saab aga lausa uurida keha või aine üksikuid aatomeid. Niisiis otsustasingi natuke uurida mikroskoopide ajalugu ja erinevaid tüüpe. Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoop...
Jäätmemajandus-ja käitlus REFERAAT Sisukord 1. Sisukord 2. sissejuhatus 3. Mis on jäätmed? 4. Jäätmekäitluse areng 5. Jäätmete liigitus 6. Jäätmed 7. Mis on olmejäätmed? 8. Ohtlikudjäätmed 9. Kokkuvõte 2.Sissejuhatus Saab teada mis on jäätmed? Jäätmekäitluse areng, kuidas liigitada jäätmeid ? Mis on olmejäätmed ja ohtlikudjäätmed ? 3. Mis on jäätmed ? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
F. Molnar "Pal-tänava poisid" kokkuvõte ,,Pal-Tänava Poisid’’ Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias...
PÄRNU KUTSEHARIDUS KESKUS nimi : REFERAAT majandus geograafja autor : pirje pkhk 2014 sisukord 1. rootsi kuningriik.......................................... ... 3 2. loodusvarad............................................... .... 4 3. Rootsi eksport & import välis kaubanduses ........ ... 5 4. kokkuvõte.......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik rootsi kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb euroopas skandinaavja poolsaare idaosas (62c põhjalaiust, 15c idapikkust). Keel - Rootsi (de facto). Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006). Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523
R.I AMPERMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT21a Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord 1.Töö eesmärk……………………………………………………………………………………………… ……………………………………3 2.Töö vahendid……………………………………………………………………………………………… …………………………………..3 3.Töö teoreetilised alused………………………………………………………………………………………………… ……………….3 4.Töö käik……………………………………………………………………………………………………… …………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………… …………………………………………..5 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeetriks.Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galv...
F. Molnar "Pal-tänava poisid" kokkuvõte ,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli pisike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasär...
Pollard Tiggs ,,Reflektiivõpe keskkoolis" Kokkuvõte lk 239-250 Õppimise kolm peamist kultuurilist mõjutajat: 1. Õppimise raamistik õppimine on arusaamisprotsess ja seda mõjutavad õpilase eelnevalt kogetud sotsiaalsete gruppide kultuuri, väärtuste ja teadmiste ideed. 2. Keel kui vahend keel on mõtlemise ja õppimise vahend ning ta tekib, antakse edasi ja peab vastu vastastikustes mõjutustes teiste inimestega erinevate sotsiaalsete keskkondadega kultuurides. Paindlikkus ja sobivus võivad parandada õppimist. 3. Lähteasend õppimiseks kas õpilane on kogemustele ja toetustele avatud, kas ta on enesekindel või kartlik, valmis riskima või mitte? Hariduslike tulemuste jaoks otsustava tähtsusega. Kultuurilise mõju neli peamist allikat: · Perekond · Koolikaaslased · Kool · Meedia ja moodne tehnoloogia Meie suhtumist isikusse ja tema õppimisse mõjutavad: 1. Asjatundmatu vaade ...
Tartu Forseliuse gümnaasium KOHUPIIMAKREEM JÕHVIKAKISSELLIGA Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis, 11.klass Juhendaja: Katrin Torkel Tartu 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Toitumisalane teave 100 grammi kohta...................................................4 3. Minu päevane energiavajadus..................................................................5 4. Kohupiim jõhvikakisseliga minu päevasest energiavajadusest(%).........6 5. Toote koostis..........................................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Ragnar Parv AAp12 Owncloud Referaat õppeaines „Vabavaralised süsteemid” Juhendaja õpetaja Kalle Kebbinau Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Võimalused.................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kasutatud materjalid...................................................................................................................7 2 Sissejuhatus OwnCloud tag...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Maile Nuut VILIKÖÖGIVILJAD Referaat Juhataja: Elle Möller SISUKORD Sissejuhatus Hiina kapsas Kurk Paprika Kokkuvõte Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Ma valisin Hiinakapse, sest ma olen seda väga palju kasutanud. Kurgi, sest seda olen teinud erinevalt ning paprikat olen ise kasvatanud. HIINA KAPSAS Hiina kapsas on aedsalatit meenutav köögivili. Taime lehed on kõrged, ovaalsed, lehe ääred on lainelised või hambulised. Tarvitatakse aasta läbi. Sobib hapendamiseks (Hiinlased kasutavad ka kuivatatul). Hiina kapsal eemaldatakse välimised määrdunud lehed ning kapsas pesta ja lõigata peeneks vastavalt valmistavale toidule. Vanematel hiina kapsa lehtedel on suured ja väga mahlakad leherootsud, millest võib valmistada eraldi roogasid...
PEETRI KOOL EESTI TÕSTMISE AJALUGU 7.klass Juhendaja Deivi Teppan Koostaja Urmo Dikker Peetri 2016 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on tõstesport?...............................................................................................................4 2.Ajalugu................................................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................................................6 Kasutatud allikad..................................................................
nõuetele, vastates KJPG õpilasuurimuse ja praktilise töö tingimustele ja korrale. Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames või seda toetavana (üldpädevuste arendamiseks) loodud teos, õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Töö autor kannab isiklikku vastutust töö sisu, kvaliteedi ja selles esitatud andmete õigsuse eest. 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid Õpilasuurimuse ja praktilise töö eesmärgiks on õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja
.................................................................. 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal...................................... 17 ÜLDIST Rooma impeerium oli õigusriik. Kogu ühiskonnaelu oli kindlalt määratletud seadustega ja seadused kehtisid ühteviisi kõigi inimeste, sealhulgas keisri, kohta. Ebaseadusliku tegevuse korral pidi keiser arvestama senaatorite aktiivse
raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, dokumendi nimetus ja number, majandussündmuse lühikirjeldus, kirjendikäibesumma, summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. PEARAAMATU KONTROLL Konteeringute ja arvutuste õigsust saab kontrollida: Proovibilansi abil Käibeandmiku abil Proovibilanss Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod). Esitatakse: käibevara-, põhivara-, kohustiste-omakapitali-, tulu-ja kulukontode jäägid. Reegel: lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis Käibeandmik Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode(käibevara-, põhivara-, kohustiste-, oma- kapitali-, tulu-ja kulukontode ning tulude ja kulude koondkonto): aitab leida lihtsaid vigu Algjäägid (saldod) Käibed Lõppjäägid (saldod) Käibeandmikus peavad kehtima järgmisedvõrdused: 1.algjääkide kokkuvõte deebetis = algjääkide kokkuvõte kreeditis 2.deebetkäivete kokkuvõte = kreeditkäivete kokkuvõte 3
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... WTC kaksiktornid................................................................................................. 11.september 2001............................................................................................... Pentagon................................................................................................................ Televisioon............................................................................................................ Kokkuvõte.............................................................................................................. Kasutatud kirjandus............................................................................................. Lisad.................................................................................................................
Räpina Ühisgümnaasium Nimi PEALKIRI Referaat Juhendaja: Nimi Räpina 2012 SISUKORD 2 LOOMING KOKKUVÕTE 4 KASUTATUD KIRJANDUS
Keeruline, eks? Hüva, seletame selle lahti. Lõpukirjand on oma olemuselt ajaleheartikkel nende kahe põhimõte on sama. Mida selle all mõeldud on? See tähendab seda, et kirjandis on kindel temaatika, raudsed faktid (nimed, kuupäevad, aastaarvud, kohanimed, mõisted, selgitused), sissejuhatus (mis püstitab küsimuse ning hakkab sellele vastama ja analüüsima), sisuarendus ning kokkuvõte (mis võtab kõik tähtsamad punktid kokku teiste sõnadega). Väga tähtis on enne kirjandile minekut aru saada, miks üldse kirjutatakse seda ja kuidas seda peab tegema. Lõpukirjandit kirjutatakse selleks, et hinnata õpilase suutlikkust analüüsida fakte, tema sõnaosavust, ning küpsust. Lõpukirjandit nimetatakse ka küpsuskirjandiks tihti. Mida selle all mõeldakse üldse?
.., või kaudselt, kus tabeli/joonise number eraldatakse muust tekstist ümarsulgudes, nt: (vt joonis 3), (vt tabel 4). Joonise või tabeli numbrit ei eraldata eraldi sulgudega, nagu tehakse valemite korral, nt: valemi (2) põhjal arvutatud andmed esitatakse tabelis 7... Tabelid/joonised peaksid paiknema võimalikult lähedal köhale, kus neile esmakordselt viidatakse. Kui tabel/joonis on esitatud kirjanduse andmete põhjal, peab tooma viite allikale. 17. Kokkuvõte Töö tulemused ja järeldused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükina, pole aga välistatud, et iga peatüki lõpus tehakse kokkuvõte antud peatüki kohta. Kokkuvõte koosneb tööst tulenevatest teaduslikult argumenteeritud olulisematest järeldustest ja ettepanekutest. Järeldustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti, kas püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust või need kummutati
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; ...
loetleda; kuigi osades peatükkides saate küsimusele vastata JAH/EI, on siiski alati soovitav vastust täpsustada vastavas lahtris. Tärniga (*) märgitud küsimused ei ole kohustuslik täita, kuid on soovitav täita, kui see annab rehabilitatsiooniprogrammile lisandväärtust SISUKORD I. Programmi esitaja andmed...................................................................................................4 II. Kokkuvõte.............................................................................................................................5 III. Programmi üldised alused.................................................................................................6 A. Rehabiliteerimist vajava seisund, põhjused ja kulg...........................................................6 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud.........................................................................................
...................................................................7 3.1 I periood ettevõtte arengus...................................................................................................8 3.2 II periood ettevõtte arengus..................................................................................................9 3.3 III periood ettevõtte arengus...............................................................................................10 4. San Revilo majandusaastate kokkuvõte................................................................................11 5. AS San Revilo muud tegevused............................................................................................13 6. Kokkuvõte.............................................................................................................................14 7. Kasutatud materjalid.............................................................................................................15 8. Lisad....
Samuti analüüsides olukorda kukkumisega, ma saan teha järeldust, et viieaastane laps nii tegutseb iseseisvalt kui ka otsib abi mitte ainult täiskasvanutelt vaid ka eakaaslastelt, sest tal on juba parem ettekujutus sellest, missugust abi ja kellelt ta vajab (Männamaa, Marats 2009). Leo ise lahendas probleemi mustade pükstega ja kätega ning ta ka võtis abi vastu, mida pakkus talle poiss. Kui analüüsida situatsiooni ronimisseinaga, siis tuleb kokkuvõte, et viieaastane laps matkib nii täiskasvanu kui ka teiste laste tegevusi ja rolle, kasutades rollile omast keelekasutust ning sobilikku käitumisviisi (Männamaa, Marats 2009). Mänguväljakul Leo hakkas matkima kiusajate käitumist, kuid tegelikult elus laps on väga heatahtlik ja sõbralik. Selle tõendus on see, et laps kohe lõpetas viisakusetu käitumist, kui tuli teise lapse ema, sest viieaastane laps vajab veel täiskasvanu abi oma käitumise kontrollimiseks.
7 3. Oma arvamus Minu arvamus teosest on igati positiivne. Lugedes tundus raamat väga huvitav, kui jätta välja esimesed leheküljed, mis nii huvitavad polnud. Kui olid juba lugema hakanud, siis ei tahtnutki seda enam käest panna, kuna sündmustik läks järjest huvitamaks ja kogu aeg tahtsid teada, mis nüüd edasi saab. Selline raamatu analüüsimine ja kirjaniku eluloo kohta kokkuvõte tegemine, andis minu arvates palju juurde nii kirjandi kirjutamisel, kui muidu. 8 KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võiks öelda, et teos oli väga hea. Teoses oli toodud väga hea ülevaade sündmustikust ja kõike kirjeldati väga hästi ning sellest tekkis hea ettekujutus. Selline asi lihtsalt paneb imestama, kuidas keegi suudab midagi sellist kirjutada.
asjaolud, nende põhjendused ning võrdlus. Referaadis esitab autor ka omapoolse arvamuse ja järeldused. Töös peavad selgelt eristuma töö autori poolt esitatud ja kirjanduse allikatest pärinevad tõed. Töö tuleb vormistada piisava liigendusega nii, et teema alapunktid oleksid selgesti arusaadavad ja loogilises järjekorras. Reeglina liigendatakse töö peatükkidena järgnevalt: · Sisukord · Sissejuhatus · Peatükid · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vajadusel) Sissejuhatuses peaks kajastuma: · Teema aktuaalsus ja vajalikkus · Töö eesmärk · Töö eesmärgi saavutamiseks kasutatava lahenduse põhimõte Töö sisulise osa erinevates peatükkides arutleb referaadi autor põhjalikult teemaga seotud asjaolude üle. Töö sisuline osa on kõige mahukam, ca 90 % referaadist. Siin selgitatakse autori arvamust ja tuuakse välja kirjanduses leiduv oluline informatsioon
Näiteks Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon eristab oma 2000. aastal tehtud otsusega Antarktika ja 60° ll vahel asuvat maailmamere osa samuti kui Lõuna-Jäämerd (20,33 miljonit km2, sügavus kuni 7235 m)( entsyklopeedia.ee). Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Atlandi ooekani suurus, asend, põhjareljeef, veestik, taimestik, loomastik ja keskkonnaprobleemid. Töös andakse kirjanduse lühiülevaade. Sellele järgneb kokkuvõte ja loetelu kasutatud kirjandusest. 3 Tarmo Tuuling Atlandi ookean 1. SUURUS Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast; 76 970 000, koos ääremeredega 91 655 000 ruutkm. Ulatus põhjast lõunasse 15 000 km, väikseim laius u 2830 km (ekvaatori osas), keskmine sügavus 3597 m, suurim sügavus 8742 m (Puerto Rico sügavikus), maht 329,7 mln kuupkm(www
Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge (justify/külgjoondus). Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, taandridu ei kasutata. Oluliste mõistete rõhutamiseks võib kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid kirjeldatava keelematerjali ning võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Töö iseseisvad osad (näiteks: sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) alustatakse uuelt leheküljelt kolmanda rea kõrguselt. Uut pealkirjastatud jaotist ei või alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla jääb ainult üks rida teksti. Lõigu viimast, poolikut rida ei või viia järgmise lehekülje algusesse. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega.
Antsla Gümnaasium SANDER KNÄZEV 10B KLASS TEKSTITÖÖTLUSPROGRAMMID WORDPAD, NOTEPAD JA GEDIT Uurimistöö Juhendaja: Urmas Soonvald Antsla 2011 1 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Wordpad................................................................................................................................. 4 Gedit....................................................................................................................................... 5 Notepad......................................................
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Laboratoorne töö nr. 1 Töö läbiviija: Õppejõud: Eksperimentaalne töö nr.1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatavad ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata ...
.............. 2 2. Kuidas saadakse inseneriks?............................................................................ 4 3. Eesti Inseneride Liit.......................................................................................... 5 3.1 Tutvustus....................................................................................................... 5 3.2 Euroinsenerid Eestis...................................................................................... 5 4. Kokkuvõte........................................................................................................ 6 5. Kasutatud kirjandus......................................................................................... 7 1. Sissejuhatus Tallinna tehnikaülikool on Eestis hinnatud ülikool, kus on võimalik omandada inseneri hariduse. Vaatamata sõnale tehnika, õpib selles koolis palju andekaid tüdrukuid.
Sissejuhatus Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. [C]C [A]A [B]B [D]D Kc=[C]C * [D]D / [A]A * [B]B [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus ...
,,Ood Armastuse, Esiplaanil subjektiivne laisklev meel ja Keatsi viitsimatusest" Auahnuse ja mulje; fantaasia; ärge minu loomingust. Täis Luule, juude naaske huvitavaid ilmutused. eal." mõtteid. 5 Kokkuvõte Enne selle referaadi tegema hakkamist teadsin ma ainult, et on olemas selline inglise luuletaja nagu John Keats. Ma ei olnud lugenud ühtegi Keatsi luuletust, ega teadnud mitte midagi ta elust. Referaadi jaoks infot otsides üllatas mind fakt, et info Keatsi elu kohta on nii kasin. Nagu iga luuletaja loominguga, oli ka Keatsi luulega nii, et mõned luuletused meeldisid rohkem, mõned vähem. Üldpilt jäi hea ja Keats jääb meelde ühe huvitava poeedina, kes kirjutas häid luuletusi
Sisukord Sissejuhatus lk 3 Barack Obama varajane elu lk 4 Perekond ja personaalne elu lk 5 Poliitiku karjäär lk 6 Presidendi kampaania lk 7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Barack Obama. Ta on tulevane USA president ja temast on viimasel ajal kõikjal väga palju juttu olnud. Tänu sellele tundus Obama mulle poliitikutest kõige huvitavam ja ma tahtsin tema kohta rohkem teada saada. 2 Barack Obama varajane elu Barack Hussein Obama II sündis 4. august 1961 Honolulus, Hawaiil. Tema ema, Ann Dunham oli valgenahaline ameeriklanna ja isa, Barack Obama I oli Keenia päritolu. Peale oma vanemate lahutust kui poiss oli alles kahene, läks Obama isa tagasi Keeniasse ja poeg nägi teda...
Tööjõu jaotumine: Põllumajandus: 3,6% Tööstus: 21,1% Teenindus: 75% Välismajandus sidemed Austraalia tähtsaimad impordiartiklid on: · masinad ja transpordivarustus · arvutid ja kontorimasinad · telekommunikatsioonivahendid · toornafta · petrooleumitooted Austraalia tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 17,94%, Ameerika Ühendriigid 11,26%, Jaapan 8,36%, Tai 5,81%, Singapur 5,54%, Saksamaa 5,3% . Kokkuvõte Austraalia on tegelikult üks suur saar, mis saab iseendaga väga hästi hakkama, kuid ei ole ju riiki, mis ei suhtleks ka teiste riikidega. Kõikidel on sidemed teiste riikidega, nii ka Austraalial. Nagu ma teada sain ei tegele Austraalia eriti arvutite ja transpordivahendite valmistamisega, sest need ta kõik impordib. Austraalia peamiseks tegevusalaks on mäetööstus, ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest.
Laagri kool Rokokoo kunstistiil Referaat koostaja:Anet Õunpuu Laagri Kool Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Välimus ja mood 4.Arhitektuur 5.Maalikunst ja skulptuur 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud allikad 8-9.Lisad 1. Sissejuhatus Selle stiili valsin ma kuna tahtsin teada rohkem sellest stiilist ja sellega lähemalt tutuvuda. Väga huvi pakkusid ka värvilahendused ja selle aja mood. 2. Välimus ja mood Sellel ajal üks viis oma rikkust näidata oli mood ja välimus,mida kõrgem soeng seda jõuakam oled,soengud olid kõrged ja kaunistatud,meiki kandsid naised kui ka mehed. Moes olid spiraalselt keerduvad lokid ning siidlehviga parukad. Juustele kaunistuseks lisati sulgi ja linte. Soenguid uuendati harva ning selle tõttu hakkasid levima täid.(lisa 4.) Riided olid laia dekolteega...
Eesmärk on inimesi teadvustada, kui palju on kodutuid, millised on nende probleemid, millised on põhjused, miks nad on kodututeks jäänud ning mida saaksid inimesed teha, et kodutuid oleks vähem. Sõnum Alati ei ole kodutud ise süüdi, et nad sellises olukorras on ja inimesed peavad olema tolerantsed ning aitama neid, kes on väetimad. Kava · Sissejuhatus · Kodutute inimeste probleemid · Kodutuks jäämise põhjused · Kuidas saab rahvas aidata kodutuid · Kokkuvõte Kommenteeritud kava Sissejuhatus Kodutud on inimesed, kellel puudub kindel elukoht ning kes kasutavad magamiseks tänavatel olevaid pargipinke, kõnniteid ja muud, mis neile kättesaadav on. Kodutute arv maailmas on kasvavas suunas, praegu on maailmas elukohata inimesi umbes 100 000 000 ning neist ligi 1500 elab Tallinnas. Kas kodutud on ise oma olukorras süüdi ja kuidas rahvas saab neid aidata? Kodutute inimeste probleemid Kodutud peavad iga päev silmitsi seisma mitmete probleemidega
KODUNE TÖÖ NR1 Õppeaines: Tolreerimine ja mõõtetehnika Transpordi teaduskond Õpperühm: AT-31 B Üliõpilane: Andres Sooneste Juhendaja: K. Raba Tallinn 2012 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 1.Andmete genereerimine:................................................................................................................... 3 02. dRa leidmine:................................................................................................................................. 3 02.2 d dRa; [01.1]........................................................................................................................ 3 03. Telje pikkuse L leidmine: ..............................................................
Kivilinna gümnaasium Birgit Saks 11. klass DOWNI SÜNDROOM Uurimustöö Juhendaja õpetaja Helgi Muoni Tartu 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 1.1. Probleemküsimus lk 3 1.2. Hüpotees lk 3 1.3. Taustainfo lk 3 2. Kokkuvõte lk 5 3. Kasutatud kirjandus lk 6 1.Sissejuhatus 1.1 Probleemküsimus: Kas meditsiin on arenenud nii palju, et teha kindlaks kas lootel esineb Downi sündroomi? 1.2 Hüpotees: Meditsiin on arenenud nii palju, et teha lootel kindlaks Downi sündroom. 1.3 Taustainfo: · Sündroomi põhjustajaks on kromosoomi kahjustus. 1959ndal aastal kinnitati, et sündroom tekib liigse kromosoomiga. · Downi sündroom on üks kõige levinumatest kaasasündinud
2.1 Minupoolsed hinnangud 2.2 Järeldused, ettepanekud Alajaotusi peab olema vähemalt 2. Ühe alajaotuse pikkus 1-1,5 lk. Ei tohiks ka üle liigendada (liiga palju alajotusi). Sissejuhatus Vt. mis peab olema seal kirjas juhendist. Eesmärk Kasutatatud põhiallikad ......sisu peatükid Kokkuvõte Kas püstitatud eemärk sai täidetud? Võtan kokku järeldused ja ettepanekud (kirjutangi ühte asja 2 x) (8)10-15 lk peab olema sissejuhatus, sisu ja kokkuvõte. NB! Sissejuhatuses ja kokkuvõttes ei viidata! Lisadesse võib panna nt Emori uuring, tabelid..., ettevõtte struktuur, protsessikirjeldus (personalivaliku meetodid vms). Tabelid/ joonised lähevad lisasse juhul kui on suurem, kui 1lk suurune. Muul juhul töö enda sisse. Kaitsekõnes keskendu järeldustele ja ettepanekutele. 75% ainetöö, 25 % retsensioon. Retsensioon peab olema objektiivne ja kriitiline. Ideed: Õppimine ja töötamine paralleelselt .
REFERAAT Räim Sisukord Üldine 3 Eluviis 4 Parasvöötme mered 5 Kokkuvõte 5 Pildid 6 Kasutatud kirjandus 7 2 Üldine Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on heeringa alamliik.22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.Läänemeres elav räim on oma sugulasest atlandi heeringasast väiksem, kuid suguküpseks saab varem. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimepopulatsiooni: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna teatud populatsioonid koevad varasuvel (mais-juunis) ja teised sügisel, siis mõnikord on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kellede täpses liigisiseses kategoriseeringus ja üleüldine tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suu...
...................................................................................3 1. Andrus Veerpalust üldiselt......................................................................................................4 2. Saavutused.............................................................................................................................. 4 3. Dopingukahtlus....................................................................................................................... 6 Kokkuvõte..................................................................................................................................7 Kasutatud allikad........................................................................................................................8 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on koguda ja uurida informatsiooni Andrus Veerpalu kohta. Referaat koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse Andrus Veerpalust üldiselt. Teises
TALLINNA TEENINDUSKOOL Taigna rullmismasin GEORG BADASJAN 021PK Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 Sissejuhatus....................................................................................................................... taigna rullimismasinaid kasutatakse tööstuses................................................................... Rheon................................................................................................................................ Rondo......................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets RISTVINEER EHK LIIMITUD VINEER EHK KOORITUD VINEER Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 VINEER.............................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................7 LISAD...................................................................................
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Referaat aines ,,Ehitusmasinad" Buldooserid Koostas: Juhendas: Tartu 2015 Sisukord 1.Buldooserid.......................................................................................................... 3 1.1Buldooserite liigitus........................................................................................ 3 2.Kobestid............................................................................................................... 5 Kokkuvõte.......................
piki aksonit. Impulsi tekitamiseks on nõutav teatud ärrituslävi, kui see on saavutatud jääb impulss ikka sama tugevaks, muutugu ärritus kui palju tahes. Tugev ärritus võib üksnes suurendada impulsside sagedust ja need levivad sünapside kohal suuremale hulgale närvikiududele haarates lõppkokkuvõttes rohkem lihase motoorseid ühikuid. Impulss liigub närvi pidi kiirusega 7,5 kuni 90 m/s. 4 Kokkuvõte Inimese käitumine on keerukas, erinevate protsesside integreeritud seos. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem. Inimese psüühiline tegevus on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist. Psüühiline tegevus on sõltuv ka sisesekretsiooni ehk endokriinnnäärmete ( ajuripats e hüpofüüs, kilpnääre, neerupealised, käbikeha jt) talitlusest. Sisesekretsiooninäärmed on omakorda seotud aju kindla piirkonna - hüpotaalamuse talitlusega.
(Soovitu- pealkirjad võiksid olla sellises stiilis: Sisukord; Sissejuhatus; 1. Töö teoreetiline taust (kõik puidust, tõrvast, materjalist), 2. Töö protsess (alapealkirjad 2.1 Töö alustamine 2.2 Lõikamine, 2.3 Edasiminek, 2.4 Kokkupanek ja 2.5 Viimistlus); 3. Kokkuvõte; Kasutatud kirjandus (Siia paned need interneti leheküljed millelt leidsid materjali puidu ja tõrva kohta jne koos kuupäevaga), siin tood ära ka selle, et sina oled nende piltide autor. f) Kokkuvõte Siin kirjutad kogu loovtööst (nii sellest, mida uurisid internetist kui ka sellest mida andmete analüüsimisest said). See on lühike ja kokkuvõtlik, mis ütleb kohe ära, milles sinu töö seisnes ja mida teada said. g) Vaata üle vormistus, viitamine. Kindlasti peab olema erinevatest allikatest saadud andmed viidatud. Artikkel, raamat (Näiteks: (Padar, 2002) kasutatud kirjandusse paned täpsemad andmed). Interneti allikad, kus töö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
