kokkuleppida. 29. Septembril 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel (Briti peaministri Chamberlaini eestvedamisel). Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ja n.ö. tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tsehhoslovakkia oli sunnitud alistuma ja lääs oli rahul. Briti poliitik Winston Churchill ,,Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi, aga saab ka sõja." Hitler võttis Müncheni kokkulepet märgina lääne nõrkusest ja muutus agressiivsemaks. 1939 kevad: · Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel ,,iseseisvaks" · Saksamaa viis väed Klaipedasse, millega Leedu läks Saksa huvisfääri · Saksa väed marssisid sisse Prahasse · Poolalt hakati nõudma Gdanski (Danzigi) ja Poola koridori. Tsehhoslovakkia okupeerimine lõpetas lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid, et vajadusel katisevad Poolat. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin
Hüpoteek - Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Intress -Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Kapital -Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, seadmed jne. Kartell -Kartell on kriminaalõiguslik mõiste, mille all mõistetakse majandustegevuses osalevate äriettevõtete ebaseaduslikku kokkulepet nende poolt monopoolses turuvaldamise olukorras osavõtjatepoolse kokkuleppe tulemusena kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites. Kartellilepeteks on eelkõige konkurentidevahelised kokkulepped, millega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda ettevõtjat eesmärgiga ta turult välja tõrjuda, samuti
12) viide kohaldatavale kollektiivlepingule (TLS § 5 lg 1, 91/533/EÜ) Töötaja teavitamise erijuhud seaduses sätestatust luhema katseaja kestus või katseaja mittekohaldamine tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu saladusena määratud teabe sisu kaugtöö tegemine renditöö tegemine NB! Kui tööandja ei ole nimetatud andmeid kirjalikult esitanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud. summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused töötamisel tekkinud kulutuste huvitamine kui töötaja töötab välisriigis kauem kui uks kuu: teises riigis töötamise aeg töötasu maksmise vääring saadavad huved tagasipöördumise tingimused (TLS § 6, 91/533/EÜ)
ptk töötajat ühe kuu jooksul teavitama ning seda juhul, kui töökorralduslik dokument ei ole pooltevahelise kokkuleppe üks osa. Kui töötaja ja tööandja on pidanud vajalikuks leppida eraldi kokku ka töökorralduse reeglites, tuleb reeglite muutmiseks saada töötaja nõusolek. Töölepingus ja selle juurde kuuluvates lisades muudatuste tegemisel on seega oluline eris- tada, kas muudetakse varasemat pooltevahelist kokkulepet või töötajale seaduse alusel teatavaks tehtud andmeid. 8. Töölepingu kirjaliku dokumendi säilitamise kohustus on tööandjal. Töölepingu säilitami- se ajaks on töösuhte aeg ja kümme aastat alates töösuhte lõppemisest (TLS § 5 lõige 5). Viidatud regulatsioon on vajalik selleks, et vaidluse või küsitavuste korral oleksid asjakoha- sed dokumendid nõuete aegumistähtaja jooksul pooltele kättesaadavad.14 9. Enne 01.07
Sõbranna sellega ei nõustunud. Siis tegi ta Mari P. ettepaneku pöörduda advokaadi poole, kes selgitaks, kellel neist on õigus. 3.1. Mida soovitab advokaat vaidluse lahendamiseks? Esiteks, tegemist on hoiulepinguga. Teiseks, tulenevalt VÕS § 884 lg-st 1 on hoidjal õigus saada tasu üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Sellist kokkulepet pooltel ei olnud ja seega pole Mari Pl õigus nõuda raamatute hoidmise eest hüvitist. Vastavalt VÕS § 886 sätestatule ei ole hoidjal õigus asja kasutada ega anda seda kolmanda isiku kasutusse. Käesoleval hetkel Mari p müüs aga raamatud edasi Kaidole. Seega rikkus Mari poolte vahelist hoiulepingut (leping ei pea olema kirjalikus vormis, kui seadus seda ei nõua hoiulepingu puhul ei ole sellist nõuet). Kuna tegemist ei ole asendatava asjaga
(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Nõutav kirjalik vorm (§ 4 lg 2), v.a. kuni 2-nädalane töösuhe (§ 4 lg 5). Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Kui kirjalikku vormi ei ole, on tööleping ikka kehtiv (§ 4 lg 4). Lepingus ei ole kohustuslikke tingimusi, on olulised tingimused. Tuleb eristada kahepoolset kokkulepet ja ühepoolset teavitamist. § 4, 5 ja 6 koosmõju on tähtis. Töötaja teavitamine töötingimustest, kirjalikult (§ 5): 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav
kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piiratud asjaõiguse seadmise eest saada kokkuleppelist tasu või muid hüvesid. Piiratud asjaõiguste hulgas eristatakse kolme tüüpi: 1) Need mis kindlustavad õigustatud isikule võimaluse saada mingi asja omanikuks. 2) Need mis õigustavad isikut kasutama võõrast asja 3) Need mis annavad õiguse rahuldada mingi nõue võõra asja arvel.(tagatisõigused)
seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks. vahel lähedalt sugulased). Juriidiline isik võib olla esindajaks, kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada). Volitus Seadus 11. Mis on leping. Lepingu vormi nõuded (§11) Mis on leping. Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Selliseks loetakse rahvusvahelisilepinguid (pakte, konventsioone), millest juhinduvad ka teised subjektid. Sageli kohustab rahvusvaheline leping osapooli sisse viima muudatusi oma siseriiklikku seadusandlusesse.
Rakendussäte ei muutnud asjaõigusseaduses määratletud reaalosa mõistet ega välistanud ehitise reaalosa võlaõiguslikku koormamist. - 12. Kolleegium märgib, et ka 1. juulist 2003. a kehtiv AÕS § 74 lg 1 redaktsioon, mille kohaselt võib kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel, nõuab asja reaalosa koormamiseks kõigi kaasomanike kokkulepet. Asja reaalosa koormamine koormab asja ja mõjutab kõigi kaasomanike õigusi asja suhtes. - 13. Kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe ja selle koormamise kokkuleppe kohta märgib kolleegium veel järgmist: ainuüksi sellest, et kaasomanikud on kokku leppinud ühise asja valdamise ja kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja 1/67
tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Eelduslikult valla või linna täpsusega (TA peab tõendama kui ei ole nii) Piirkond, kui töö sisaldab ringiliikumist (Euroopa, Põhjamaad) NB! Töölähetust ei saa olla töökohas Aadressi täpsusega ei soovitata panna, kuna siis peaks kokkulepet muutma, siis ei jää muud üle kui töötaja koondada. Nt kui üüripind muutub 3-2-1-65-17: Paides autopesijana, koht on aadress Rüütli 25 rendipind. 3a pärast rendileping, uueks aadressikd Mündi 8. 350m vahe. Töötaja keeldus sellest, ta nõudis tööd kokkulepitud aadressil. Kuna ta ei läinud uude kohta, siis ütles TA lepingu üles. T vaidlustas. RK: kui aadressi täpsusega
Balti riigid jäid NSVL võimu alla NSVL kontrolli alla läksid ka Kesk- ja Ida-Euroopa (kommunistlik blokaad e Teine Maailm) Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine Külma sõja algus Suured majanduslikud kahjud Toimusid suured poliitilise kaarti muutused Jaapani demokratiseerimine San Francisco konverents Toimus: 1951 Arutati: kokkulepet Jaapaniga NSVL polnud kutsutud sinna Otsustati: Jaapan tunnustab Korea poolsaare iseseisvust, NSVL-le Kuriili ja Sahhaliini saared, Jaapani nn uus põhiseadus demokratiseerimine Kahe üliriigi kujunemine USA ainuke riik, mis omas 1945 aasal tuumapommi NSVL vabastaja / tal oli üle mailma suurim arme Üliriikide vastasseis, mis viis külma sõjani
Et kokkuleppele jõuda, peavad mõlemad osapooled uskuma, et kokkuleppepunkt on parim saavutatav tulemus.Et tagada pärast läbirääkimiste lõppu poolte kinnipidamine kokkuleppest, peab see olema kahepoolne. Osapool, kes jääb uskuma,et tema kaotas , püüab hiljem sageli kokkuleppest kõrvale hiilida. Jaotava kauplemise strateegiad Jaotava kauplemise esmane eesmärk on saada kätt käsiloleva üksiktehingu maksimaalne väärtus. Neli põhilist strateegiat: 1) Taotleda kokkulepet, mis oleks lähedane müüja vastupanupunktile, loovutades müüjale sellega suurema osa kokkuleppepiirkonnast. 2) Üritada panna müüjat muutma arvamust oma maja väärtusest 3) Negatiivse kokkuleppe korral sundida müüjat oma vastupanupunkti nihutama, et tekiks positiivne kokkuleppepiirkond. 4) Panna teine osapool mõtlema, et see kokkulepe on võimalikest parim. 4
teisiti. Tähelepanu väärib olukord, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Lepingut sõlmides tuleb arvestada, et kokkulepped vormi suhtes peaks sisaldama kokkulepet ka selle kohta, millises vormis võib lepingut muuta või lõpetada, kui soovitakse, et ainult kindlas vormis tehtud tahteavaldused omaksid õiguslikke tagajärgi. Nt võib lepingus sätestada, et: "Lepingut võib muuta ainult poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus kui kirjalikus vormis ei ole pooltele siduvad". 7. Palun selgitage, milliseid kohustusi tuleb võlgnikul täita? Kohustus teha teise poolega koostööd. Teatamise kohustus kohustuste täitmisel.
Kaitseabinõud Artikkel 292. Laevade ja laevaperede viivitamatu vabastamine 1. Kui osalisriigi asutused on teise osalisriigi lipu all sõitvat laeva kinni pidades väidetavalt eiranud konventsiooniga kehtestatud nõuet laev ja laevapere pärast põhjendatud kautsjoni või muu rahalise tagatise üleandmist viivitamata vabastada, võib kinnipidamisest vabastamise küsimuse anda poolte kokkulepitud kohtusse või vahekohtusse; kui sellist kokkulepet kinnipidamisest arvates 10 päeva jooksul ei saavutata, antakse see küsimus kohtusse või vahekohtusse, mida artikli 287 alusel tunnustab kinnipidaja osalisriik, või Rahvusvahelisse Mereõiguse Kohtusse, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 2. Vabastamistaotluse võib teha ainult see riik või taotluse võib teha ainult selle riigi nimel, kelle lipu all laev sõidab. 3. Kohus või vahekohus võtab vabastamistaotluse viivitamata arutusele, käsitledes ainult
· Töötaja teavitamise erijuhud: seaduses sätestatud lühema katseaja kestus või katseaega ei kohaldata; · Tõhtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjuse; · Kohkurentsipiirang kokkuleppe sisu (tuleb selle eest maksta töötajale); · Saladusena määratud teabe sisu; · Kaugtöö tegemine; · Renditöö tegemine; · NB! Kui tööandja ei ole eelnimetatud andmeid kirjalikult esitanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud. · Summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused · Töötamisel tekkinud kulutuste hüvitamine · Kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: teises riigis töötamise aeg; töötasu maksmise vääring; saadavad hüved; tagasipöördumise tingimused. 5.3 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama · Tööandja nimi, registrikoos ja asukoht
Vahendite hankimine finantsturgudelt ja rahandusteooriate areng Ettevõtted hangivad raha finantsturult (turg, kus saavad kokku need kellel on tekkinud ajutine raha ülejääk nendega, kellel on ajutine tehvitsiit e. puudujääk). Finantsturg on kohaks, kus toimub finantsvahendite omaniku ajutine vahetus ja kus hangitakse ettevõtte tegevuse finantseerimiseks rahaline resurss. Finantsturud jagunevad: 1) Kapitali turud vahendeid kasutatakse pikemaajaliste ja mahukamate projektide finantseerimiseks. 2) Rahaturud vahendeid kasutatakse likviitsuse juhtimiseks. Kui raha liigub säästjalt otse lõpptarbijale, siis on see otse finantseerimine. Sageli kasutatakse aga vahendaja abi, et maandada riske ja sellisel juhul on tegemist kaudfinantseerimisega. Finantseerimisvajadus võib olla: 1) püsiv selline vajadus on mõtekas katta omakapitali või pikaajalise laenu arvelt. Mis tähendabki raha hankimist kapitali turult. 2) hooajaline finantseerimis vajad...
EDUARD BORNHÖHE TASUJA Jutustuse toimumisaeg on 13. sajandi algus. Eestlaste elujärg oli sel ajal väga raske. Sõdadest laastatud maa, rahvas elas pärisorjuses ja ebausu kütkes. Kroonikakirjutaja Kelch on üles tähendanud, et Eesti- ja Liivimaa oli sel ajal mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu! Jutustuse tegevuspaik asub Harjumaal, Tallinna lähedal, Lodijärve lossi maade äärealal. Metsa talu pärisperemehe Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli suur ja tugev noormees. Ükskord sai tal sakste nüpeldamisest villand ja noormees läks metsa pakku. Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta ütles piiskopile, et ei liiguta enne sõrmegi, kui...
pakuks talle kõikvõimalikke inimlikke naudinguid. Esialgu Faust ei nõustu ja Mefistofeles läheb ära, kuid kui kurat järgmisel päeval tagasi ilmub, siis Faust jääb nõusse. Nad sõlmivad kokkuleppe, millele Mefistofeles nõuab kinnituseks Fausti veretilka. Kokkuleppe sisuks on see, et juhul kui Mefistofeles suudab Fausti viia sellise olukorrani, kus ta on nii rahul, et lausub sõnad: ,,Oo õnnis hetk, jää kestma veel", siis Faust sureb ja tema hing jääb kuradile. Pärast kokkulepet asuvad Faust ja Mefistofeles oma teekonnale. Sellel teekonnal juhtub palju sündmusi ja külastatakse kõikvõimalikke paiku. Kurat teeb pidevalt nii palju, et Faust lõpuks ometi oleks maise eluga lõplikult rahul, kuid see ei paista kuidagi õnnestuvat. Esimesena paigana viib Mefistofeles Fausti kokku lõbusa joomaseltskonnaga, kus kurat laseb igal mehel valida oma lemmikjooki ja puurib selle tarbeks lauda augud, kust igast tuleks sellist jooki, mis just kindlale mehele meeldiks.
• Maksuamet 2. Ettev˜otte sisesed tegutsejad on: • Ettev˜otte omanik • Juhataja - 1 inimene • Disainer - 1 inimene ˜ • Omblejad - 3 inimest 6 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Moeateljee ”ANADI” infovajadused on: • Klient (f¨ uu¨siline v˜oi juriidiline isik) eesm¨argiga kindlustada kunsti k¨asit¨oo¨ toodetega. • Ettev˜otte vajab a. klientidelt vajadusi ja kokkulepet tellimus(t)e kohta b. o˜mblemistehnika ja tarvikutepoodidelt ˜omblusmaterjale, t¨oo¨vahendeid ja ˜omblustehnikat c. raamatupidamise firmalt raamatupidamise teenuseid • Ettev˜otte saab informatsiooni a. klientidelt toode(te) disaini puudutavate vajaduste ja kokkulepete kohta b. o˜mbluspoodidelt o˜mblustehnika, o˜mblusriistade ja tarvikute olema- solu ja hinnakiri Ettev˜otte tegutsemise kohta vajab informatsiooni: a. Klient
o Ajutise lahenduse pakkumine o Osalise lahenduse pakkumine o Ajalise surve avaldamine · Liikudes kokkuleppe suunas jälgige partneri + signaale: o noogutus, tingimuste küsimine, täiendavad küsimused · Lõpetusküsimustega saab aidata partneril otsust langetada o Loodetavasti Teid nüüd rahuldab see toode? o Kui palju võin Teile saata? o Millal me võime alustada? 6. Lõpetamine · Formuleerides kokkulepet o kas kõik punktid ütlevad täie selgusega, milles seisneb kokkulepe · Tagades täideviimist o kokkuleppe tõhususe hindamine Kes Mida Milliseks ajaks kuidas · Vaadates üle oma läbirääkimise kogemusi o Kui rahul olen tulemusega, kui rahul on arvatavasti teine pool? o Kas mu läbirääkimisviis oli hea, mis vigu tegin, mida muuta? o Mida teeksin teisiti?
Ameeriklased löövad tihti ka oma kaardid kohe alguses lauale ja nende edasine tegutsemisliin rajaneb põhimõttel “pakkumine pakkumise vastu” ning nad satuvad sageli raskustesse, kui teine pool oma soove ei paljasta. Nad armastavad riski, kuid samas koostavad nad kindla plaani, millest tuleb kinni pidada. Enamik ettepanekuid rajaneb põhimõttel “investeering/tulu” või “investeering/kiirus”. Esimesel kohtumisel üritavad nad välja pressida suulist kokkulepet. “Kas oleme kokku leppinud?” ning tahavad seda kinnitada käesurumisega. Ameeriklased tahavad saada põhimõttelist jaatavat vastust ja tegelevad üksikasjadega hiljem. Kui üksikasjades võivad nad olla väga karmid ja kontrollida absoluutselt kõike, vaatamata oma näilisele usaldatavusele. Neile ei meeldi samuti uinutavad läbirääkimised ning vaikus. Nad on harjunud kiiresti otsustama. Ameeriklased püüavad haarata suurimat tükki kogu ärist- 100 protsenti, kui võimalik
......................................................11 Antud referaadi eesmärgiks on võrrelda kolme Rooma eraõiguse mõistet tänapäeva seadustega ning teada saada, kas need normid ühilduvad või ei. Võrdlemise teemadeks valisin lepinguõiguse, pärimisõiguse ning isavõimu perekonnaõigusest. 1 CONTRACTUS – LEPING 1.1 Contractus Rooma eraõiguses Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib obligatsioon ehk võlaõigussuhe. Lepingu all mõistetakse kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatu obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutumisele või lõppemisele. Kuid Rooma õiguse järgi ei ole mitte iga selline kokkulepe tehnilises mõttes contractus. Vastupidi, rooma juristide arvates paljas kokkulepe obligatsioone ei tekita. Selleks on vajalik, et pooled annaksid oma kokkuleppele kindlaks määratud vormi, või annaksid üle kokkuleppe objekti. Leping loetakse sõlmituks momendist, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia 1. Kaasaegse poliitilise geograafia kujunemine ja areng. Friedrich Ratzel Poliitiline geograafia tekkis koos esimeste riikide kujunemisega. Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geogra...
· ei tule kõrvalt survet teiste riikide poolt ega ka oma riigi käest ( rahvas, ajakirjandus) · parem on kui teised ühe riigi rumalatest vigadest teada ei saaks, et riigi uhkus ei kannataks. Avalikkuse ees suurem eitamine; taganemisvõimalus eksinud poolel läheb plaju raskemaks. Nelja silma all saab kõik ära rääkida, saab asja ära lahendada. · Võib juhtuda, et üks pool kuritarvitab läbirääkimisi venitab, ei taha kokkulepet saavutada. · Võetakse kolmas pool, kes kontrollib läbi rääkimisi. · Soovimatu möödarääkimine lahendus: keegi kolmas grupp uurib fakte. · Lepitamine kolmas isik aitab üksmeelt leida. · Kolmas pool peab olema väga diskreetne peab vaatama, mida kummlaegi poolele räägib, peab teadma palju asjaolusid, et suuda leida see nn ,,kuldne kesktee". Kokkulepe: kumbki pool ei saavuta max seda, mida oleks tahtnud: võrdne võit/kaotus.
Peipsi järve vaheline osa Virumaast kuni Kundani ja Petserimaa. Seega olid projektid erinevad ja diskussioonid äärmiselt ägedad. Piiri vaidlustes osales eriti visalt kindral J. Soots. Siiski oli Eesti delegatsiooni hing Jaan Poska, kes suutis alati rahulikuks jääda, kui teised sõimasid ja karjusid tulistes vaidlustes. Poska leidis alati enda seisukohtade kaitseks veenvaid argumente ja oskas õigel ajal minna teatud kompromissidele. Tänu sellele tegid mõlemad pooled järelandmisi, kuid kokkulepet siiski ei saavutatud. Poska tegi Nõukogude delegatsioonile surve avaldamiseks ühe manöövri. Nimelt, kui kokkulepet ei saavutatud, siis sõitis ta 17. detsembril Tallinnasse, öeldes, et konsulteerib Eesti valitsusega. Tema julgest sammust oli kasu: kui läbirääkimised 22. detsembril jätkusid, siis tegi ta Nõukogude delegatsioonile olulisi järeleandmisi riigipiiri osas ja püstitas vaherahu sõlmimise küsimuse
*26 Lepingute puhul sätestab VÕS § 11 lõige 2, et k ui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Näiline vastuolu TsÜS § 83 lõike 1 ja VÕS § 11 lõike 2 vahel on ületatav ilmselt tõlgendusega, mille kohaselt vaidluse korral lepingu sõlmituks tunnistamise üle tuleb kohaldada VÕS § 11 lõiget 2, kui aga pooled on juba sõlminud kokkulepet täitnud või muul viisil tunnustanud, kohaldatakse TsÜS §-i 83. *27 Riigikohus on kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade võõrandamise või omandamise tehingute seadusest tuleneva notariaalse tõestamise vorminõude järgimata jätmise tagajärje hindamisel peaaegu alati jõudnud tulemusele, et vormipuudusega tehing on tühine. *28 Ka kinnisasja võõrandamise eelleping on notariaalselt tõestatud vormi mittejärgimise korral tühine. *29
(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Nõutav kirjalik vorm (§ 4 lg 2), v.a. kuni 2-nädalane töösuhe (§ 4 lg 5). Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Kui kirjalikku vormi ei ole, on tööleping ikka kehtiv (§ 4 lg 4). Lepingus ei ole kohustuslikke tingimusi, on olulised tingimused. Tuleb eristada kahepoolset kokkulepet ja ühepoolset teavitamist. § 4, 5 ja 6 koosmõju on tähtis. Töötaja teavitamine töötingimustest, kirjalikult (§ 5): 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav
diskrimineerimises ja töötaja taotleb selgitust? Tööandja peab vastama 10.päeva jooksul kirjalikult kõikidele kaebustele ja küsimustele. 15. Kuidas saab tööandja edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust? Vabadele töökohtadele tuleb tööle võtta mõlemast soost isikuid 2 2. peatükk. Töölepingu sõlmimine 1. Kas töölepingu sõlmimiseks peab isiklikult kohal viibima? On vaja poolte kokkulepet . Töölepingut loetakse sõlmituks sellest hetkest , kui töötaja ja tööandja on olulistes tingimustest kokku leppinud 2. Millises vormis sõlmitakse tööleping üldjuhul? Tööleping sõlmitakse kirjalikult ( omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) kahepoolsel eksemplaris , millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale 3. Kas suuline tööleping on tühine? Kaheks nädalaks võib töölepingu sõlmida ka suuliselt. Kui pooled lepivad hiljem
tegutsevad äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad) b.) Mida tööandja peab silmas pidama konkurentsi osutamise all. Konkurentsi osutamiseks peab tööandja muuhulgas töötaja töötamist TL või võlaõigusliku lepingu alusel konkurentide ja tööandja klientide juures kuulumist konkurentide juhtorganitesse konkurendi äriühingus osanikuks olemist ja firma asutamist tööandja tegevusalal. Eristada tuleb ka konkurentsi piirangu kokkulepet töösuhte ajal, ja pärast töösuhte lõppu. TL pooled võivad kokku leppida konkurentsi piiragu pärast töösuhte lõppemist kuuni üheks aastaks. Konkurentsi piirangu kokkuleppes peab olema määratud konkurentsi piirangu kehtivus. c.) Igakuiselt makstav hüvitis, kui on kokku lepitud konkurentsi piirangu jätkamises peale TL lõppemist. Hüvitise suurus sõltub kui suures ulatuses on töötaja põhiõigusi pärast TL lõpetamist piiratud
Kui Francois II .........................aasta(1560) detsembris ootamatult suri(kõrvapõletikku), üritas valitsus, mida juhtis uue kuninga .......................................(CharlesIX) ema Catherine di Medici,kalvinistlikku kirikut, millel oli juba üle tuhande koguduse ja umbes miljon liiget, rahustada.See aga ei õnnestunud. ..................aastal(1561) toimunud Possy usukõnelustel püüdsid katoliku piiskopid ja kalvinistlikud pastorid leppimusele jõuda,kuid mingit kokkulepet ei saavutatud.Kui Catherine tegi kalvinistidele siiski piiratud jälreleandmisi, haarasi raevunud katoliiklased relvad.Protestantliku koguduse tapmine Vassys.........aasta(1562) märtsis andis tõuke ülemaalise konflikti puhkemiseks. ...........................(1562) valla pääsenud sõda kestis ...............aastat.(36) Muidugi ei sõditud pidevalt.Toimus ..............(7) ägedamat konflikti, millest ükski ei kestnud kauem kui ...........aastat(2).Ent kui vaenutegevus oli kord
Seejärel tabas talupoegi tagakiusamine. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid seltsid. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50. aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane J.Hurt. Kinnitas, et eestlaste rahv olemine on tähtis, mitte riiklik kuuluvus. Taotles eesti-saksa ühisrinde loomist kultuurilise venestamise vastu. Sõnastas ka 1780. a. Rahv ülesande. Sinna kuulus ka Jannsen. Hurt töötas välja eesti kultuuri arendamise laiahaardelise kava. 2)Radikaalne poliitiline - C.R.Jakobson, kes oli pedagoog, ajakirjanik ja põllumees. Asutas
Tunneb halduse ja isikute vaheliste õigussuhete kujundamisvahendina ühepoolselt antud võimuakti Eraõigus On kodifitseeritud põhiliselt järgmistes seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PKS, PärS On loodud üksikute asjade korrastamiseks individuaalhuvides Lähtub tegutsevate isikute võrdsuse positsioonist Nõuab õigussuhete reguleerimiseks põhiliselt mõlema poole kokkulepet Perekond on vanemate (enamasti abikaasade) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes ka laiem vere- või võimusugulusel põhinev kooseluvorm, mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone. PEREKONNA MÕISTET EESTI SEADUSTES EI OLE!!!!!!!!!!!!!!!!!! Perekonna tunnused - Universaalne ühiskondlik korraldus Reeglina väikesearvuline inimeste grupp Aluseks abielu, sugulus, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks (seltsing) või tegelik kooselu
võimu võimaldavad. Reeglina tekib valdus asja üleandmisega, samuti hõivamisega, leiu teel, pärimisega jne. Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu (nt tarastamata maatükkide valduse üleandmine) Isoleeritud asjade puhul piisab valduse üleandmiseks valduse teostamise abinõude üleandmisest (maja võtmed nt). Kokkulepet käsitletakse tehinguna ja sellepärast on vajalik teovõime. Esindamine on ka võimalik. Kaudne valdus tekib (§ 37) sel teel, et senine otsene valdaja saab kaudseks valdajaks, kui ta annab otsese valduse üle teisele isikule, kuid lepib temaga kokku õigussuhtes, millega üleandjale luuakse kaudne valdus. Kaudne valdus võib tekkida ka siis kui senine otsene valdaja säilitab oma valduse, kuid astub teise isikuga õigussuhtesse, millega teine isik saab kaudse valduse.
protokoll. Relvarahu sõlmiti tingimusel, et selle järel sõlmitakse osapoolte vahel lisaks õiguslikult siduv kokkulepe, mis tagaks sõjategevuse ja vägivalla mitte puhkemise, vägede välja viimise okupeeritud aladelt, kommunikatsiooni taastamise ja põgenike ning pagulaste naasmise. Vaherahu jõustus 12. mail ning on püsinud ilma suurte rikkumiste ja rahuvalvajateta, kuigi eelmainitud tingimusi ei ole tänaseni täidetud. Olgugi, et vaherahu oli saavutatud, ei olnud sõlmitud poliitilist kokkulepet konflikti lahendamiseks. Sõjategevus oli läbi, kuid konflikti põhjustanud fundamentaalsed küsimused olid endiselt lahenduseta. Vaherahu lõpetas sõjategevuse, kuid samas "külmutas" kehtiva olukorra, kuna armeenlaste poolt vallutatud alad jäid de facto armeenlaste kontrolli alla. 12. maist 1994. aastast algas uus faas Karabahhia konflikti ajaloos külmutatud konflikt. Olgugi, et otsene sõjategevus on peatunud juba 1994.
Sama mõju avaldub grupisiseselt – kui üks vestlejatest grupis asetab käed rinnale risti, siis teevad seda ka teised. Kui paar inimest grupis on sellise kaitseasendi sisse võtnud, on tulemuseks see, et kogu grupi tegevus on tugevasti häiritud. Rinnale asetatud käed ja üle põlve heidetud jalg annavad tunnustust sellest, et inimene on asunud kaitsepositsioonille või on eitaval seisukohal. Selliseid liigutusi märgates tuleks muutuda tähelepanelikuks, kui tahetakse mingit saavutada kokkulepet. Kaitseasend avaldub meestel ja naistel erinevalt – eriline kaitseasendi märk, mis esineb eranditult naistel, on pöia toetamine põlveõndlasse. Kahtlustamine ja salatsemine Umbusklikkust ja skeptilisust väljendavad järgmised žestid: käed – jalad on risti, inimene pöördub meist kõrvale, kallutab keha taha, pea ette ning piidleb silmanurgast või üle prillide. Varjatumad ja vähem märgatavad liigutused on
nädalas ületada keskmiselt 48h töötundi nädalas, 4 kuulise arvestusperioodi jooksul. Siin tuleb silmaspidada, et kuni 6 kuuni võib arvestusperioodi pikendada tööinspektori nõusolekul tervishoiu, tuletõrje ja päästeteenistuse ning turvatöötajatele. Ehk kui töötaja tööaeg on 40h nädalas, siis võib ta teha keskmiselt 8h ületunnitööd nädalas. Palga seaduse §14 kohaselt kompenseeritakse ületunnid lisatasu maksmisega või vaba ajaga. Valik tehakse pooltekokkuleppel ja kui kokkulepet ei saavutata, siis on töötajal õigus nõuda lisatasu (50% tunnipalgast) Valveaeg – TjaPS §10 annabtööandjale võimaluse rakendada töötaja talle ettenähtud puhkeajal valvesse. St tal on valveaeg, kuid ta peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööül täitmiseks. Valve aeg kehtstataks elisaks üldisele tööajale. Valveaja kestvus ei või ületada 30h kuus. Kuna valveaeg on väga
· lepingu keel Parafeerimine lepingu kõikide lehekülgede allkirjastamine. Sellega tagatakse lepingu teksti terviklikkus ning ühtlasi välistatakse võimalus hilisema konflikti korral ühel poolel nö asendada mõnda lepingu lehekülgedest temale sobivama tekstiga. Suurem juriidiline kindlus nt kohtuvaidluse puhul. Lepingute muutmine ja täiendamine · Kui sõlmitud teatud vormis, siis üldiselt saab seda muuta samas vormis, nt notariaalse lepingu muutmine eeldab notariaalset kokkulepet. · Suuliselt sõlmitud lepingut võib muuta ka kirjalikus vormis, lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut aga notariaalses vormis · Kirjaliku lepingu teatud punktide muudatused ja täiendused sõnastatakse ning vormistatakse lepingu uuteks lisadeks · Kui soovitakse muudatusi eha kohe pärast allkirjastamist mõnda üksikut punkti, tuleb teha vajalik muudatus-täiendus käsikirjalisena ning lepingupoolte esindajad kirjutavad
Nõukogude Liit Brežnevi ajal – impeeriumi kokkuvarisemise edasilükkamine Kaisa Kamenik A83347 Nõukogude Liit eksisteeris suurem osa 20-ndast sajandist ning selle aja jooksul jõudis sotsialistliku suurriigi juhtideks olla mitmed omapärased isikud – alustades Leninist ja lõpetades Gorbatšoviga. Ajalugu on meile õpetanud, et enamjaolt sellised diktaatorlikud režiimid pole jätkusuutlikud ning tahes tahtmata varisevad nad mingil hetkel kokku – kas siis sisemiste vastuolude tõttu või välise surve tõttu. Ka Nõukogude Liit polnud selles suhtes erand – rohkem huvi pakub aga küsimus, kuivõrd on kokkuvarisemises süüdi ajastu ja riigijuhi roll. Üldlevinud on arvamus, et Nõukogude Liidule said saatuslikuks Gorbatšov ja tema reformid. Millisesse rolli aga Nõukogude Liidu ajaloos panna temale eelnenud Leonid Brežnev ja tema 18-aasta pikkune valitsemisae...
otsusega või täitnud seadusest tulenevat avaldamiskohustust. 7.1 MUUD TINGIMUSED 7.1.Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled seadustest ja teistest õigusaktidest, Äriühingu põhikirjast, Äriühingu juhtimisorganite otsustest ja korraldustest ning headest tavadest. 7.2.Lepingust tulenevad erimeelsused püüavad Osapooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui Äriühing ning Juhatuse liige raamatupidaja ei saavuta läbirääkimistel kokkulepet, lahendatakse vaidlus Juhatuse liikme - raamatupidaja asukohajärgses Maakohtus. 7.3.Leping ei kuulu avalikustamisele ja on Äriühingu ametkondlikud dokumendid. 7.4.Lepingu tingimuste muudatused peavad olema allkirjastatud mõlema poole poolt. Lepingu tingimuste muudatused jõustuvad mõlema Poole poolt allakirjutamise hetkest, kui muudatuses ei ole sätestatud teisiti. 7.5. Pooled loevad Lepingu kehtivaks alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 7.6
Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Puhastulu (Net Income) on ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud Väärtpaber (Security) kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. 4 2. MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE? Aktsiatesse investeerimisel saab sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Aktsiatesse investeerimise hüveks on võimalik kapitalitulu vara omamisest, mille väärtus võib aja jooksul kasvada, ja võimalik dividenditulu
Selle puudumisel ei saa ka ole päraldist (nt kui vabrikuhoone ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad selle hoone päraldiseks, sest hoonet ei saa ettenähtud eesmärgil kasutada).Päraldise ajutine lahutamine peaasjast ei lõpeta päraldiseks olemist. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Sõnast ,,käibes" tuleneb, et selles sättes on silmas peetud valitsevat arvamust, mitte aga asjaosaliste kokkulepet. Asi lakkab olemast päraldis, kui see lahutatakse peaasjast ja kui õigustatud isik avaldab ühtlasi tahet lõpetada päraldiseks oleva asja kasutamine peaasja huvides. Kinnisasja päraldisi Põllumajandusliku kinnisasja päraldiseks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav inventaar, masinad ja kariloomad, samui maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamisek järgmise saagini. Sõnastusest ,,mis on vajalik" tuleneb, et mitte kõik saadused ei ole päraldisteks.
Goethelt on inspiratsiooni saanud 20. sajandi vene kirjanikest Bulgakov. 29. Milles seisneb Fausti süü Margareta hukkumises? Margareta hukkumises seisneb Fausti süü selles, et teda pole kohal siis, kui teda kõige rohkem vaja on. 30. Miks ei saa Mefistofeles Fausti hinge? Kumb ei täitnud verega kinnitatud kokkulepet? Mefistofeles ei saa Fausti hinge, sest kuna Fausti poolt öeldud võlusõnad on öeldud inimkonda aidates ja seega sekkub jumal. Verega kinnitatud kokkulepet ei täitnud Mefistofeles. 31. Milline kirjanduslik liikumine Saksamaal valmistas ette romantismi tuleku? Kuidas on Eesti seotud selle liikumisega? Romantismi tuleku Saksamaal valmistas ette kirjanduslik liikumine ,,Torm ja tung". Selle kirjandusliku liikumise arvates algab kogu kultuur rahvaluulest ja ka eesti haritlased võtsid selle mõtteviisi üle. 32. Nimeta kaks inglise romantikust luuletajat. Kaks kuulsamat inglise romantikust luuletajat on Byron ja Shelly. 33
Kolm osapoolt: · Saksamaa ja tema liitlased · Hitleri vastane koalitsioon · Nõukogudeliit (1939-41 oli saksamaa liitlane, 41-45 sai hitleri vastase koalitsiooni liige,sest tungis kallale Saksamaale) 1939 1 september tungis Saksamaa kallale Poolale ja sellest sai alguse Teine maailmasõda. Inglismaa ja Prantsusmaa ei jätnud reageerimata, algul üritasid kokkulepet saavutada, et Saksamaa tooks oma väed välja Poolast ja Saksa seda ei teinud ja kuna ei õnnestunud kokkulepet saavutada, siis 3.09.39 kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Saksamaast läänes toimus passiivne sõda ja seda aega sept39-aprill 40, seda kutsutakse lääne rindel "kummaliseks sõjaks". Seda seetõttu, et reaalset sõjategevust läänerindel ei toimunud. Sest mõlemad pooled üritasid ka veel otsida kompromissi, aga selleni ei jõutud. Küll oli aga sõda idas, Sm asus poolat vallutama ja 17 septembril viis oma väed Poola ka NSVL. Seega
andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Võlaõigusseaduse § 259 lõige 1 määratleb kinkelepingut kui kokkulepet, millega kinkija kohustub kingisaajat tasuta rikastama. Kui tavaarusaama kohaselt on kinge teatava asja tasuta loovutamine, siis võlaõigusseadus käsitleb kinkelepingut mõnevõrra laiemalt, hõlmates kõiki kokkuleppeid, mille eesmärgiks on teisele isikule tasuta varalise hüve loomine ehk tema rikastamine. Lisaks esemete tasuta üleandmisele määratleb seadus kinkena ka varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobumist (nt loobutakse võla sissenõudmisest või kinnisasja
Kui täpsustad infot võta number ja helista kindlasti tagasi Kui lepid kokku intervjuus, täpsusta artikli laiem temaatika, kas on ja kelle seisukohad on veel, mis on nende väited, millal intervjuu avaldatakse Küsi nii palju lisainfot kui võimalik (nt kust on andmed pärit), pikema intervjuu korral täpsusta, millised on küsimused Enne avaldamist loo lugemiseks on vaja eelnevat kokkulepet Kui intervjuu TV-s või raadios selgita, kes on vestlusringis, kas tegemist on otsesaate või lindistusega Ajakirjanikke ei maksa karta, kuid nendega suheldes tuleb olla ettevaatlik, eriti "magusa" jutu korral Ära lase prvovotseerida Eelneva kokkuleppeta on kogu info off-record ehk täielikuks avalikustamiseksInfo andmisest keeldumisest selgita, miks seda hetkel teha ei saa
…JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi arvel. Kui abi Läänest oli võimatu, oleks pidanud valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoritele, mitte toita end pettekujutelmadega. 1938. a lõpus kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid sel sammul polnud mingit kaalu. Sõja puhkedes ei viidud isegi läbi osalist mobilisatsiooni. Esialgu tõi sõda kaasa mitmete esmatarbekaupade puuduse, eesti kaupadele turu kaotamise ning tööpuuduse kasvu. 24. septembril nõudis V
Inimeste võrdsusest tuleneb ka lootuste võrdsus. See viib aga olukorrani, kus kaks või enam inimest soovivad üht ja sama asja, mida nad korraga ei saa omandada ning muutuvad seetõttu vaenlasteks. Nii ongi looduslik seisund sõjaseisund. Tingituna surmahirmust, soovist omada head elu soodustavaid asju ning lootusest omandada neid oma tööga tahavad inimesed lõpetada sellise sõja. Mõistus ütleb, millistel tingimustel on võimalik rahu ning kokkulepet saavutada ning neid tingimusi nimetatakse loomulikeks seadusteks. Loomulikud seadused kohustavad, kuid ei taga veel nende elluviimist. Inimesed ei järgi loomulikke seadusi, kui need on vastuolus nende loomulike kirgedega. Niisiis on vaja riigivõimu, mis julgeoleku tagamise eesmärgil sunniks inimesi neid järgima. Ilma riigivõimuta, mis hoiaks inimesi hirmu all ning sunniks karistuse ähvardusel täitma lepinguid ja loomulikke seadusi, viivad inimeste loomulikud kired sõjani:
kuuluma peaasja omanikule ja et päraldiseks olemine ei ole lõpetatud. Päraldiseks oleva asja ajutine lahutamine peaasjast ei lõpeta päraldiseks olemist. 3 1.1.2. Kinnisomandi horisontaalne ulaus Selguse põhimõte eeldab kinnisasja piiride määramist ja tähistamist. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta ega ümber paigutada.4 Kinnisasjade piiride määramist peetakse üheks vanemaks õiguselu tegevuseks, mis kuni tänapäevani hõlmab kokkulepet, piiride tähistamist kinnisasjal ja sellele järgnevat piiride mõõdistamist. Eesti õiguse kohaselt määratakse kinnisomandi horistonaalne ulatus maapinnal ehk piir külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piiride märkidega.5 1.1.3. Kinnisomandi vertikaalne ulatus Problemaatilisem on omandiõiguse ulatuse määratlemine vertikaalis. Asjaõigusseadus vaatleb kinnisomandi vertikaalset ulatuvust sambana ehk kinnisomand ulatub maapõue ja atmosfääri
Alates 05.04.2011 loetakse tarbijakäenduslepinguteks kõik käenduslepingud, mille järgi võtab käenduskohustuse füüsiline isik. Seega loetakse käenduslepingute puhul tarbijateks ka nt äriühingu juhtorgani liikmetest käendajad, kes käendavad vastava äriühingu kohustusi (erinev määratlus garantiilepingutest). Kui käendajaks on füüsiline isik, siis peab alati olema vastav leping kirjalik ja see peab sisaldama kokkulepet käendaja vastutuse 6 maksimumsumma kohta. Juhul, kui käendusleping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis või selles puudub kokkulepe käendaja vastutuse maksimumsumma kohta, siis toob see kaasa käenduslepingu tühisuse. Juhul, kui füüsilisest isikust käendaja võtab endale kohustuse käendada põhivõlgniku tulevikus tekkivat kohustust ja käenduslepingus ei lepita kokku käenduslepingu kehtivuse tähtajas,
ostma.2 1 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Energia. 2 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/climate_change_youth_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg, ,,Kliimamuutus-mis see on?" 1992. aastal leppisid valitsused kokku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis. Praegu tunnustab seda rahvusvahelist kokkulepet ametlikult 189 riiki peaaegu kõik maailma riigid. Selle konventsiooni lõppeesmärk: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis võimaldab ära hoida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis. Sellise taseme peaks saavutama aja jooksul, mis oleks piisav ökosüsteemide looduslikuks kohanemiseks kliimamuutusega, ei ohustaks toiduainete tootmist ja võimaldaks majandusarengu jätkumist säästval viisil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
