see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (31) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Objektid:purgisupp, Subjektide kontroll:anne ,säästumarket Vastus:Õigussuhe puudub II subjektid:Anne , sööstumarket Objektid:purgisupp,-kahju hüvitamine Subjektid+ Sisu:pood nõuab kauba hüvitamist.Võlaõigusliksuhe<:jAH on nõudeõigus, subjektid on olemas , objekt on olemas.Igal isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist. Abstraktsioonikontroll: kuna ta ei küsin kes omanik, siis see ei oma tähtsust. C.Kes on omanik? Abstraktsiooniprintsiip: kuna kokkulepet ei toimunud, (mõlemad tingimused peavadolema täidetud)siis Anne pole omanik. Tehingu kehtetus. Kehtetu tehing jaguneb kaheks :tühine ja vaieldav/tühistatav tehing. Tühine tehing-pole algusest peale õiguslikke tagajärgi.koguaeg on kehtetu Vaieldav tehing-kehtib kuni tühistamiseni.ja siison kehtetu Erinevad sest tühisel tehingul pol ealgusest peale õiguslikke tagajärgi. Kehtetu tehing-ei kehti. Puuduvad õiguslikud tagajärjed.
Ininmeste omavaheline suhtlemine toimub pidevalt. Kui paluda 2 inimesel kirjeldada üht ja sama vestlust, saame 2 erinevat kirjeldust – algus, lõpp, mis toimus, … pole olemas objektiivset kirjeldust millegi kohta. Punktuatsioone on erinevaid, pole ühte universaalset, pole ühte õiget, vaid on erinevad sobivad. (universum on tegelikult multiversum: on olemas nii palju maailmu, kui on inimesi, kes seda kirjeldavad). Nõuab inimestevahelist kokkulepet. Ei saa luua ühtki metoodikat, mis tõestaks kirjelduse paikapidavust, sest ühest kirjeldust ei ole olemas (on erinevad punktuatsioonid). Ka inimesi ja inimestevahelisi kirjeldusi on palju, neid ei saa kirjeldada ainult ühe teooria raames (liiga keeruline nähtus). Süsteemiteooria vaatleb olukordi nn metatasandilt; see pole absoluutne tõde, vaid üks võimalik viis nähtuste seletamiseks
tipphetk 30. sept 1938 Müncheni kokkulepe Chamberlain, Daladier, Mussolini, Hitler Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale. Tsehhi okupeerimine 1939. a märtsis Saksamaa maharahustamise poliitika lõpp Inglismaa garanteeris Poola iseseisvuse, märts 1939 Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud. Saksamaa ettevalmistused sõjaks 1939. aastal Teraspakt Itaaliaga Mittekallaletungipaktid Eesti, Läti, Taaniga Toorainega varustamise lepingud Rootsi, Norra, Rumeeniaga Mittekallaletungipakt NSV Liiduga 10 aastaks. Salaprotokoll mõjusfääride jagamisest. II maailmasõda 1939 -1945 Põhifakte 1939. 1 sept sõja algus Euroopas. Saksamaa ja Itaalia agressioon Euroopa riikide vastu 1941. 22. juuni Saksamaa ründas NSV Liitu 1941
kaasatoomisele (nt testament) 1. suunatud teisele isikule ning muutub kehtivaks kui tahteavaldus on selle isiku poolt kätte saadud (nt taganemisavaldus) 2. loetakse tehtuks vastava tahteavalduse tegemisega ning mis ei vaja kehtivuseks vastuvõtmist (nt testament) 2. Mitmepoolne tehing 1. Leping- kokkulepe, mis saavutatakse selle tegijate tahteavalduste kaudu, olemasoluks on vaja tahet, tahteavaldust ja kokkulepet 2. Juriidilise isiku organi (üldkoosoleku, juhatuse, nõukogu) otsused- need ei ole lepingud, otustest kui mitmepoolsetest tehingutest tuleb eristada hääle andmist otsuse tegemisel, hääle andmine on organi otsuse tegemisel tehtud tahteavaldus, millele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. 3. Kohustustehing- luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha 4
7. mai hommikul kell 2.41 Prantsusmaal, Reimsis. Selle dokumendi järgi oli sõjalõpu ajaks märgitud 8. mai kell 23.01. Järgmisel päeval, 8. mail kirjutas Berliinis kapitulatsiooniaktile alla Nõukogude Liidu esindaja. Kuigi suuradmiral Dönitz püüdis kuni viimase minutini teha eraldi rahu USA ja Briti vägedega, jätkates samal ajal sõda Idarindel, kuid lääneriigid sellega ei nõustunud. Seejärel püüdsid sakslased saavutada lääneliitlastega kokkulepet, et Idarindel võidelnud Saksa väed ei peaks alla andma Nõukogude vägedele. Kuid ka see ettepanek lükati kategooriliselt tagasi, kuna lääneliitlaste ja Nõukogude Liidu vahel kehtis kokkulepe, et kõik Punaarmee vastu võidelnud Saksa väeosad kapituleeruvad Nõukogude vägedele. Kuna Reimsis kapitulatsiooniaktile allakirjutamise ja tegeliku sõja lõpu vahe oli 44 tundi ja 20 minutit, siis on avaldatud arvamust, et sellega püüdsid lääneliitlased anda Saksa vägedele võimalust
Sageli avaldavad suuremad ettevõtte peale majandusaasta lõppu oma tegevusest aasta raamatu. Tavaliselt sisaldavad need trükised firma finantsnäitajaid ja aruandeid mis on auditeeritud kuid reeglina lisatakse sinaka audiitori poolt kontrollimata finants ja muud infot. Reeglina on see juhtivtöötajate pöördumised või visioonid, erinevad prognoosid, analüüsi tulemused jne. audiitoril võib olla lepinguline kohustus anda hinnang ka muule infole. Kui sellist kokkulepet pole peaks audiitor ikkagi hindama muud infot mida antakse finantsaruannete kohta. Kui tekivad vastuolud nimetatud allikate vahel võib sattuda kahtluse alla audiitori järelduse otsus ja ka tema maine. Kui audiitor avastab lahknevusi peata välja selgitama milline informatsioon on väär, koheselt tuleks informeerida ka juhtkonda. Kui ebaõigeks osutud täiendav info tuleb audiitori nõuda selle kooskõlla viimist aruandlusega
täielikult lõpetada, vaid tahab ise otsustada, mis kooli läheb laps. Seoses eeltoodud lapse ema soovi ja asjaoluga, et Heli ja Raju ei saa kokkuleppele tulla, Heli saab pöörduda kohtusse, nõudes Rajult ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ning ainuhooldusõiguse saamist lapse haridusküsimustes PKS § 137 lg 1 alusel. 1 variant: PKS § 119. (Heli tabab otsustada vaid seda, mis kooli läheb laps) 1.eeldus: ühine hooldusõigus (+) 2.eeldus: ei ole kokkulepet vanemate vahel (+) 3.eeldus: ühes konkreetses asjas (+) ehk koolivalik -> kuhu kooli 1 klassis 4.eeldus: see asi (koolivalik) on oluline lapse jaoks (LasteKS § 4), mitte vanemate jaoks (nt koolist kohtumine ei saa tugineda) (-) -> nevazhno potomu chto oni oba reshajut dlja sebja, a ne rebjonka. odin hochet prestizh, drugoi blizko. 5.eeldus: vanema taotlus (+) 1 RKTKm 3-2-1-159-15. Tartu, 12.veebruar 2016 a. 2 RKTKm 2-18-15686/183. Tartu, 19.veebruar 2020 a. Resolutsioon: ??
Selliseid piiri markeerimisi tuli ette ka Baltikumis, aga nad jäid teoreetiliseks. Sellisel teoreetilisel piiritlemisel mingit tähtsust ei olnud. Jagati vallutajate maad tuginedes senistele üksustele - maakonnad, külad, mis sinna vahepeale jääb, selle kohta on historigraafias kasutatud kihelkonda - kultuslikult kokkukuulub piirkonda, aga mitte võimupiir. Etümoloogias pärit Skandinaaviast - viikingi-aegne maksunõude piirkond? või on seda seostatud Eesti sõnaga "kihl" - tähendab kokkulepet. Eesti jagunes muinaskihelkondadeks, v.a äärmine Kagu-Eesti osa Muinaskihelkonnad sai alguseks hilisematele kirikukihelkondadele - territoorium, mille elanik on maksustustehniliselt seotud kirikuga. Kihelkonna rahvas moodustab selle kiriku koguduse, samal ei ole sellist selgepiirilist kogudust nagu varauusajal. Kiriku kihelkonnad olid piiskopkondadest pisemad, kihelkondi tihedamalt Väina ja Koiva alamjooksul?. Samas ei saa
Selleks, et arvuti kell püsiks pika aja vältel, näiteks nädal, õige tuleb teda regulaarselt võrrelda etalonkellaga ning vajadusel korrigeerida. Aja seadmisel on loomulik seda teha sujuvalt, see tähendab mitte järsku liigutada näiteks kahe sekundi võrra, vaid pigem teha seda viiskümmend korda viie minuti jooksul kuue sekundi tagant, korraga 40 millisekundit. Sellist sujuvust ja muud pakub spetsiaalne NTP (Network Time Protocol) tarkvara. NTP kasutamine eeldab kokkulepet üldaktsepteeritava kellaaja etaloni suhtes. Tänapäeval on selleks üldtunnustatult GPS. NTP süsteemis on olemas esimesse, teise, kolmandasse jne kihti (ingl. k. stratum) kuuluvad NTP serverid ning kliendid. Seda hierarhiat kujutab skeem /-- | | - GPSi satelliit taeva all __/ ----------------------------------------------------------------- ---
eraldi selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa- või veeala, kus teostatakse ehitustöid) töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust korraldab peatööettevõtja. Kui kokkulepet ei ole, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. Ehitise projekteerimise ja ehitustöö ettevalmistamise etapp Tellija tagab, et objekti projekteerimisel ning ehitustööde arhitektuurilisel ja ehitustehnilisel planeerimisel võetakse arvesse ja esitatakse projekteerija poolt kirjalikult kõik abinõud, mida on vaja rakendada ehitustööde igas etapis töötajate töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnakaitse tagamiseks.
seotud avaliku e üldise e riigi huviga. Eraõiguslikus süsteemis oleme võrdses e kooridnatsiooni suhetes, avaliku õiguse süsteemis aga allutatud e subordinatsiooni suhetes. Normil põhinev õiguskultuur. On jaotunud valdkonniti kas avaliku või eraõiguse normideks. Eraõiguses valitseb nn privaatautonoomia, saab ise väga palju kujundada, saab ise valida, kas siseneda või ei jne. Avalikus õiguses ei ole asi nii roosiline, kuid ka seal on toimimas kindlad normid, mis näitavad kokkulepet ühiskonnas. Mandri-Euroopa õigussüsteemi korrastamisel on oluline osa kodifikatsioonidel. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 16. september 2008. a. 8:55 Inimeste vahelised suhted on rõhuvas enamuses korrastatud sotsiaalsete normide poolt. Sotsiaalne norm korrastab asjaolusid ja räägib, milline peab olema kord sellise tegelikkuse esinemise puhul. Normaalset elu aitavad kujundada sotsiaalsed normid. Üldisi reegleid, mis korrastavad inimkäitumist, nim sotsiaalseteks normideks
Eesmärk oli nõrgestada eurooplaste mõju selles regioonis. 1895. a. tõusid kuubalased järjekordselt üles Hispaania ülemvõimu vastu. 1898. a. alustas USA sõda Hispaania vastu, kes kaotas kiiresti. Ameeriklasi võeti nüüd kui Kuuba vabastajaid. Sisuliselt tähendas see aga ameerika monopolide võimu kogu Kuuba majanduse üle. PANAMA. Veel pakkus ameeriklastele huvi Kesk-Ameerika maakitsus, et rajada sinna kanal. Panama maakitsus kuulus tollal Kolumbiale. Et viimasega kokkulepet ei saavutatud, astuti kontakti separatistlike jõududega Panamas. Need alustasid ülestõusu ja kuulutasid Panama iseseisvaks. Panama ranniku juurde liikusid sel ajal USA sõjalaevad. Ühendriigid tunnustasid kohe varsti Panamat sõltumatu riigina, kes rentis Panama kanali tsooni Ameerika Ühendriikidele. Kanal valmis 1914. a., kuid avati rahvusvaheliseks laevaliikluseks alles 1920. a. MEHHIKO. 1910.-1917.a. toimus Mehhikos revolutsioon ja seejärel kodusõda, mis
ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes; 14) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse või VV määruse, korralduse või peaministri korraldusega. (2) Kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel teiste ministritega, kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks VV-le. (3) Ministeeriumi struktuuriüksused, samuti tema valitsemisalas olevad asutused pöörduvad VV poole ministri kaudu. (4) Minister vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega. Ministri õigusaktid: (1) Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks. (2) Minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei anna määrusi ega käskkirju.
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuv...
sõda rahu vaenlase rünnaku ootamine – jõudude tasakaal tänapäeval enda rünnaku ettevalmistamine liit – riigid võivad olla liidus kahepoolne mäng – ühega sõlmida rahu, teisega jätkata sõda Kautilja õpetussõnad valitsejale: Võidetu tuleb teha oma vasalliks, mitte hävitada totaalselt, mõned asjad peaksid säilima, et tekiks sõltuvussüsteem – tänapäeval nn humaanne imperialism; Püüda saavutad igal juhul mingisugust kokkulepet alistatud alaga (nt alistatud ministrid omale alles jätta, mitte välja vahetada); Majanduslike probleemide puhul mõneks ajaks mitte tekitada koormisi, peatada maksude kogumine, lasta majandusel ise kujuneda; Sõja võitnud riigi valitseja sattumisel allutatud territooriumile peab valitseja alluma kohalikele kommetele. 3. Kreeka maailm: poliste süsteem (klassikaline Antiik-Kreeka) ja diadohhide süsteem (Makedoonia Aleksandri järglasriigid) 1) Piirid – keeruline
Objektid:purgisupp,-kahju hüvitamine Subjektid+ Sisu:pood nõuab kauba hüvitamist.Võlaõigusliksuhe<:jAH on nõudeõigus, subjektid on olemas , objekt on olemas.Igal isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist. Abstraktsioonikontroll: kuna ta ei küsin kes omanik, siis see ei oma tähtsust. C.Kes on omanik? Abstraktsiooniprintsiip: kuna kokkulepet ei toimunud, (mõlemad tingimused peavad olema täidetud), siis Anne pole omanik. 285. Kuidas jaguneb kehtetu tehing? Kehtetu tehing jaguneb kaheks :tühine ja vaieldav/tühistatav tehing 286. Mis on tühine tehing? Tühine tehing-pole algusest peale õiguslikke tagajärgi, koguaeg on kehtetu 287. Milline on tehingu ühe osa tühisus? Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks
Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada). Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilt-tapeete. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta (vt TSÜS §57 lg 2). Sõnast "käibes" tuleneb, et selles sättes on silmas peetud valitsevat arvamust, mitte aga asjaosaliste (nt maatüki omanik ja hüpoteegi pidaja) kokkulepet. Päraldis ei pea kuuluma peaasja omanikule (TSÜS §57 lg 3). Põllumajandusliku kinnisasja päraldiseks on muuhulgas selle majandamiseks kasutatav inventar, masinad ja kariloomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini (vt TSÜS §60). Kasu ja viljad. Kasu hõlmab vilja kõrval ka eseme kasutamisest saadavaid eeliseid, st kasutuseeliseid (vt TSÜS §62 lg 1). Asjaõigusseaduses eristatakse asja- ja õigusvilju.
- maksegraafik - notari tasu - hoone remont - võimalus toimida põhimõttel kaup-kauba-vastu - sisustus - realiseerimata projekti maksumus - lõpetamata tööd - võimalus jätta üürnik majja - tehingu registreerimise aeg Oluline teada vastaspoole kriteeriume, paindlikkust jne Ostja käitumise alternatiivid: 1. Taotleta müüja oletuslikule vaatepunktile lähimat kokkulepet. Sellega piirab ta enda mänguruumi ja saab mõjutada teist vaid kas äärmuslike pakkumiste v minimaalsete järeleandmistega 2. Üritada müüja revideerima oma arvamust maja väärtusest 3. Panna müüja uskuma et tehing on võimalikest parim (rahuldades tema ego-vajadusi) Info pakkumise ja veenmisega saab müüja vaatepunkti nihutada. Igal LR etapil tuleks teada müüja vaatepunkti (milleks valmis, milleks mitte) Info teise poole väärtsutest, motivatsioonist .
Seda küsimust puudutavaid fakte on hoolikalt tundma õpitud ja need on küllalt selged. Mõlema poole esindajad on esitanud täielikke ja asjalikke selgitusi. Samuti on seda arutatud alamkomisjonides, kus erilist tähelepanu pöörati linna jaotamise otstarbekusele. Vaidlusi äratavaid rahvuslikke tundeid arvestamata on see küsimus tõepoolest raske probleem, mille puhul täiesti õiglast ja rahuldavat lahendust on praktiliselt võimatu leida. Ma olen korduvalt püüdnud saavutada kokkulepet kahe delegatsiooni vahel, kuid lõpuks on selgunud, et kokkuleppe saavutamiseks ei ole mingisugust võimalust. Seetõttu, arvestades 22. märtsi lepingut, ei jää mulle muud võimalust kui asi ära otsustada. Olen hoolikalt ja vastutustundega vaaginud kõiki neid arvukaid kaalutlusi, mis mõlema delegatsiooni poolt komisjoni koosolekutel on esitatud või milleni ma pikkade ja murelike mõtiskluste tulemusena olen jõudnud. Olen jõudnud selge otsuseni, et piirijoone
Suuline kokkulepe, mida tõendavad ka tunnistajad, ei tähenda ühisvara lõplikku jagamist. Kes mida peab tõendama? Hageja peab tõendama, et oli ühisvara, kostja peab tõendama, et oli tema oma, et ei olnud ühisvara, kostja võib tõendada, et tema panus varasse oli suurem ja ta peaks ühisvara jagamisel rohkem kui poole saama, lisaks ka erilised vajadused (majanduslikult tervik, ühisvara ei ole mõttet jagada nii, et on mingi kaasomand). Korteri suhtes ei saa suulist kokkulepet olla peab olema notariaalselt tõestama. Auto suhtes on kahtlane suulise lepingu alusel ei saa vist nagu võõrandada, eriti kui ta on autoregistris ühisvarana. 253. Advokaat esitab kohtuistungil taotluse palun lükata asja arutamine edasi, kuna eile lõppesid ekslikult minu volitused ja minu esindatav kostja K libises täna hommikul nii õnnetult, et pidin ta kohtusse toomise asemel haiglasse viima. Advokaat esitab traumapunkti tõendi, millest
kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau kommunalism: volonté générale. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest tahtest (volonté générale), mis ei tähistanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnevate ja järgnevate põlvkondade tahet. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja otsustele. Leiab, et igalpool on korruptsioon ning Inglismaa on ainult siis vaba kui on parlamendi valimised. Valgustatud absolutism 28 Riigi ja valitseja roll kameralistlikus ja füsiokraatlikus majanduspoliitikas- Füsiokraatide majandusõpetus- Füsiokraatide põhimõtteks oli tagada üksikisiku vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatus
teatamist ei saa mõistlikult oodata. Siinkohal tuleb aluseks võtta VÕS § 7 lg 2, mis annab konkreetsemad juhised, millest lähtuda mõistliku ootuse hindamisel. 5 VÕS § 14 lg 3 sätestab olulise põhimõtte, mida tuleb arvestada lepingueelsetest läbirääkimistest nõuete esitamisel. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet. Samas ei tohi lepingueelsete läbirääkimiste käigus tähelepanuta jätta hea usu põhimõtet, st lepingupooled peavad lepingueelsetes läbirääkimistes käituma üksteise suhtes heas usus. Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3). Nt loetakse pahauskseks läbirääkimiste pidamist siis, kui läbi rääkiv isik ei oma iseseisvalt õigust lepingut sõlmida, lepingu sõlmimiseks
lause sätestab olulise põhimõtte, et teatamiskohustus puudub, kui teatamist ei saa mõistlikult oodata. Siinkohal tuleb aluseks võtta VÕS § 7 lg 2, mis annab konkreetsemad juhised, millest lähtuda mõistliku ootuse hindamisel. VÕS § 14 lg 3 sätestab olulise põhimõtte, mida tuleb arvestada lepingueelsetest läbirääkimistest nõuete esitamisel. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet. 5 Samas ei tohi lepingueelsete läbirääkimiste käigus tähelepanuta jätta hea usu põhimõtet, st lepingupooled peavad lepingueelsetes läbirääkimistes käituma üksteise suhtes heas usus. Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3). Nt loetakse pahauskseks läbirääkimiste
(laenusaaja) vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingust (edaspidi nimetatud "laenuleping") tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui eelnimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata. 22. Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käesoleva käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustusi. Tehingu all mõistavad pooled ka käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud laenulepingu muutmise kokkulepet, millega suurendati või laiendati kohustusi. 21. Käendus on tähtajatu. 24 3. Käendaja kohustused ja õigused. 31. Käendaja kohustub täitma laenulepingust tulenevad kohustused täies ulatuses, tasudes võlausaldajale laenusumma, intressid, viivised, leppetrahvi ja kohustuse rikkumisega tekitatud kahju, vastavalt LS paragrahvile 145.
valemeid. Lausearvutuse süntaks (induktiivne definitsioon): Lausearvutuse valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite abil: 1. Iga lausemuutuja ja loogiline konstant on lausearvutuse valem. 2. Kui p on lausearvutuse valem, siis ¬p on lausearvutuse valem. 3. Kui p ja q on lausearvutuse valemid, siis (p & q), (p q), (p q) ja (p q) on lausearvutuse valemid. Sulgude vähendamiseks on tehtud kolm kokkulepet: 1. Tehete prioriteet kõrgeimast madalaimani on: ¬, &, , , . 2. Võrdse prioriteediga tehteid sooritatakse vasakult paremale. 3. Valemi välised sulud võib ära jätta. Tehetest parema ülevaate saamiseks võib kasutada tõeväärtustabeleid. 17_fl_i-v Tõeväärtustabeli vasakul pool esitatakse argumentide (komponentlausete)
loomuseisundisse. Sest ausus ja lubaduste pidamine kuulub inimeste kui selliste, mitte inimeste kui ühiskonnaliikmete juurde. 15. Nendele, kes ütlevad, et ükski inimene pole kunagi loomuseisundis olnud, sean ma vastu aruka Hookeri autoriteetse mõtte: Seadused, millest siiani on räägitud--s.t loomuseadused--kohustavad inimesi täiel määral ka siis, kui inimeste vahel pole kunagi olnud mingit püsivat ühtekuuluvust ega ühtegi tõsist omavahelist kokkulepet selle kohta, mida teha või mida mitte teha. Et me üksikult ei suuda varuda endale piisavalt asju, mis on vajalikud selliseks eluks, nagu meie loomus ihaldab -- eluks, mis vastab inimväärikusele --, siis, et korvata neid puudujääke ja ebatäiusi, mis on meis üksikult ja ainuüksi iseenda jõust elavate inimestena, sisaldub meis loomupärane kalduvus otsida teiste inimestega ühendust ja osadust: see oli põhjus, miks inimesed alguses üldse poliitilistesse ühiskondadesse liitusid.9
6) Lubadus – osa turundusest, mis meelitab uusi kliente ja kujundab uusi suhteid. Turunduse ülesanne on lubaduse andmine. Kui lubadusi ei täideta, ei suudeta säilitada ega tugevdada suhet. 7) Vahetus, tehing – vahend, millega täidetakse lubadusi. Suhte käigus antakse tulevase vahetuse kohta vastastikuseid lubadusi Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. 8) Usaldus - toetutakse partnerile, keda peetakse usaldusväärseks. Käitumises on lootmist partnerile, kuid ka ebakindlust (kui ebakindlus puudub, pole usaldust vaja). Usalduse kujundamine toimub läbi:
(*) Tõestada keskväärtusteoreemi abil põhiteoreem 12.8 Kui f on lõigus [a, b] pidev funktsioon, siis funktsioon G on lõigus [a, b] diferentseeruv ja G′ (x) = f (x) iga x ∈ [a, b] korral. Teisisõnu, G on funktsiooni f algfunktsioon lõigus [a, b]. Eeldame, et f : [a, b] → IR on pidev funktsioon. Olgu x ∈ [a, b] suvaline, näitame, et funktsioon G on punktis x diferentseeruv. Kui z ∈ [a, b] ning z ≠ x, siis, arvestades integraali aditiivsuseomadust (vt. lause 12.2) ja kokkulepet (12.1), saame, et , seega Rakendades integraali keskväärtusteoreemi (vt. lause 12.7), leiame arvude x ja z vahel sellise punkti c (z), et kehtib võrdus , niisiis Kuna c (z) paikneb punktide x ja z vahel, siis protsessis z → x punkt c (z) läheneb punktile x, seejuures tänu funktsiooni pidevusele . Niisiis
juulit 2010 toimunud ühisvara jagamise käigus ühe abikaasa ainuomandisse jäänud ese tunnistatakse uuesti abikaasade ühisvaraks, kuid selline kokkulepe on suunatud tulevikku ega ole seetõttu samastatav ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamisega tagasivõitmise korras. Ühe abikaasa pankroti korral saab ühisvara jagamise lepingu tunnistada kehtetuks üksnes kohtu kaudu. Pankrotihaldurile ei ole antud õigust tühistada abikaasade ühisvara jagamise kokkulepet vastava tahteavalduse tegemisega teisele abikaasale. Samuti ei saa pankrotihaldur sõlmida võlgniku asemel abieluvaralepingut. Kuigi pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille valitsemise õigus läheb üldjuhul üle haldurile, ja füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha pankrotivaraga iseseisvalt tehinguid ning võib pankrotivara käsutada üksnes pankrotihalduri nõusolekul, ei tähenda see seda, et pankrotihaldur võib
Täielik suvalisus postmodernism. Püütakse ümberdefineerida kultuurimõistet. Kultuuri mõiste ümberdefineerimine: kultuur pole terviklik ega stabiilne vaid avaldub otsingute tulemusena. Enne vaadeldi kui terviklikku üksust. Kultuuri võib nüüd pidevalt ümberdefineerida. Otsast uurime ja see, mis ilmneb ongi kultuur ja see on iga teadlase jaoks erinev. See hägustab seda valdkonda, ei ole üldist kokkulepet. Koolkondlikus kaob rohkem ära. Reflesiivne analüüs uurija kirjeldab ka oma isiklikku seost (selle empiirilise infoga) uuritava grupiga/materjaliga. Kuidas on uurinud, jõudnud nende teadmisteni. Varem ei olnud uurimustes kuskil teadlast ennast. Varem eeldati, et küllap sellest piisab ja järelikult on uuritud piisavalt. Postmodernistliku antropoloogia valguses sellest ei piisa, uurija peab rohkem näitama kuidas on jõutud tõdemuseni
Võitluses sureb ka Roland, kes oli Karl Suure armastatium rüütel. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega. // ,,Rolandi laul" on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lõpus. Räägib Karl Suure sõjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lõpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vältida ootamatuid rünnakuid, jäetakse järelvägi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad järelväele kallale. Roland hakkab pasunat puhuma, kuigi Oliver ütleb, et on liiga hilja. Nüüd, kui nad kaotama hakkavad, on see nagu kaotuse märk. Roland puhub, Karl Suur kuuleb ja appiminek võtab aega. Tagasi jõudes kuuleb ta, et prantslased on purustatud. Prantsuse põhivägi asub araablastele kätte maksma ja neid jälitama nende alatu ülekohtu eest. Karl Suur karistab valjult ja paljub isegi Jumalalt, et ta
org/wiki/Koadjuutorivaenus) Ordu ja Poola vahel kokkulepe, mis taastas sõjaeelse olukrra. Cristophi tunnustatakse koadjuutorina. Riia piiskopkond läheb Pola-Leedu kaitse alla. 14.09.1577 Poola-Leedu ja Ordu vaheline liit Venemaa vastu. 1554 a olid Liivimaalased sõlminud Venemaaga 15a rahu, mis pidi kestma veel 12a, mida ei arvestatud. Koadjuutorivaenus näitas, et liivimaalased on sõjaliselt väga nõrgad. Liivlaste suhted Rotsiga ( Gustav I Vasa/Gustav Eriksson). Vasa oli 1554 a Orduga kokkulepet ürit saavutada, et ühiselt astuda Venemaa vastu sõtta.Oluline ida-piiri küsimuse pärast. Ordu loobus sellest ettepanekust. 1550a kevadel puhkes sõda. 1557 Venemaa-Rootsi vaheline relvarahu. Vasa pettub liivimaalastes. Läänemere äärsed riigid olid kiire arengu teel( Rootsi, Taani). Tahtsid enda võimu alla saada Läänemerd. Toimub ülemvõitlus võimu üle Läänemerel. Ülejõu elamine tol ajal. Venemaa 16 saj keskpaigas
püütakse juurutada ,,korraga". Kui arendusjuht arvab end lühikese ajaga hakkama saada mingi kolossaalse ja briljantselt lihvitud personali arendamise dokumentide komplekti koostamisega, siis põrkab ta kokku sellega, et väljatöötatut on keeruline käivitada ning ettenähtu toimima ei hakka. Kontseptsiooni väljatöötamisel on kasulik, kui jäädvustatakse kõigepealt see osa, mis juba toimib, seejärel paar-kolm uut lubadust või kokkulepet. Seejärel on otstarbekas kehtestada nende kohta ka protseduurid, mille kaudu need praktikasse rakenduvad, ... ning kohustavad jälgima ja hindama. Alles seejärel tuleks asuda järgmiste lubaduste või kokkulepete juurutamise juurde. Kontseptsioon ja strateegia, et need pelgalt paberile ei jääks, luuakse ja viiakse ellu samm sammult. Laine mille kohta see "jälgima ja hindama" käib? Personali arendamise kontseptsioon ja strateegia püsivad muutmatutena läbi aegade.
piiratud. Vahetusvõlakiri iga aktsiaselts võib võtta laenu. Ta sisaldab endas alternatiivi, et võlakirja omanikul e võlausaldajal on võimalus nõuda teatud juhul aktsiaid, mitte ainult see,e t ta saab raha tagasi nõua. Need on aktsia derivaadid. Kasutatakse suht harva võrreldes põhjamaadega. Esimesena AS Rikabel ehk tänane Tele2. Aktsiate liigid ka tavapäraste aktsiate korralolemas võib koku leppida diidendimääras. See,kes seda kokkulepet tahab, peab ütlema, et kle, sa saad vähem dividente, siis ju keegi ei tule.Seetõttu pole ktsiate liigitamine pole eriti popp tänapäeval. Aktsiad on õigused, mis on elektroonselt peetavad. Eesti Väärtpaberit Keskregister peetakse kõiki aktsiaid. Nad käibivad elekroonses vormis. Miks on see hea? Annab selgust ja kindlust. Teeb käibe lihtsamaks. EVK peab ka teisi pabereid, nt võlakirju jm. EKV seadus on olemas.
kus mõned juristid said anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud.), kohtu- ja halduspretsedent (saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu jägrmiste samasisuliste asjade lahendamisel.), leping ja normatiivne akt (leping pole üldjuul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kinldaks lepingupoolte konkreetsed kohustused ja õigused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste
seda nõudsid Euroopa loomuõiguse õpetlased. 21. Perekonnaõigus 1800-1914 18 sajandil oli Euroopa perekonnaõigus patriarhaalne ja seda iseloomustas kiriku religioosne dogmaatiline vaade abielule ja perekonnale. Valgustusliikumine esitas mehe ja naise vahelise võrdsuse nõude ja esines poliitiliselt loomuõigusliku nõudega, et tsiviilõiguses ei tohi abielus näha religioosset institutsiooni, vaid kodanlikku kokkulepet, mille pooled võisid kokkuleppel lõpetada (pole midagi ühist taeva ja Jumalaga). 18 saj-i lõpus ja 19 saj-i alguses hakati neid nõudeid juba arvestama ja sisse viidi abielulahutuse riiklik protsess ning tekkis abielupooltel võimalus vabatahtliku kokkuleppe alusel lahku minna. Esines konservatiivset mahajäämust Inglise abieluõiguses, kus oli tugev traditsioon. Veel 1857 aastal kuulusid abieluasjad kiriklike kohtute kompetentsi
Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomandi tekkimine toimub võrreldes vallasomandi tekkimisega erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi üleandmiseks on vaja: võõrandaja ja omandaja kokkulepet üleandmise kohta, mis peab olema notariaalselt tõestatud; kannet kinnistusraamatus. Mõned kinnisasjaga seotud põhimõtted Kui isik on kantud kinnistusraamatusse omanikuna ilma seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada, kui ta on heauskselt ja katkematult vallanud kinnisasja 10 a. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
39. Läbirääkimised: ettevalmistus Kõikidele läbirääkimiste olukordadele on omased järgmised tunnusjooned: 1. Kahe või enama osapoole huvide vahel on konflikt, mis tähendab, et ühe poole tahe ei pruugi ilmtingimata kokku langeda teise tahtega, ning osapooled peavad konflikti lahendamiseks võimalusi otsima. 2. Selle otsuste tegemiseks pole selget või kindlaksmääratud meetodit või protseduuri. 3. Osapooled tahavad vähemalt hetkel leida kokkulepet ega lähe avalikult vastuollu, ei sunni teist poolt alla andma, ei katkesta suhteid ega pöördu küsimuse lahendamiseks kõrgema instantsi poole. Läbirääkimiste protsessi võib jagada 4 ossa: 1) Ettevalmistus · Analüüs oluline info kogumine Osalejad Nende huvid Võimalikud lahendusvariandid Hindamiskriteeriumid (mille põhjal otsustada)
et see võim on neile kõigile kasulik. Seega pole hegemoonia vaid valitsemise, vaid ühiskonna juhtimise, manipuleerimise viis. Hegemoonia kaudu manipuleeritakse ühiskonda. Hegemoonia mõiste on seotud ideoloogiaga. · Nähtus ,,Tsiviilühiskond" hegemoonia oli sellel tasandil, seal otsiti nö kokkulepet. Toimub ühiskonnas ühe klassi allasurumine teise klassi poolt, kuid samalajal juhivad kogu ühiskonda ühised huvid. Toimub teatav vastutuelk erinevate gruppide vahel. o NT: Millega ühendatakse siis ühsikonda? Näiteks Idee rahvusest, (Eestis iseaalselt toimuv) 19
(3) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (3^1) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid.
Väited, mis on paratamatult õiged, on seda sageli oma ehituse tõttu. Näiteks on väide ``kui praegu sajab vihma, siis praegu sajab vihma'' õige sõltumata sellest, kas praegu ka tegelikult vihma sajab või ei. ``Praegu sajab vihma'' asemele võiksime uuritavas väites samahästi kirjutada ``kaks pluss kaks on neli'' või ``kaks pluss kaks on viis'', uuritav väide jääks ikka tõeseks. Kuna meid huvitab esmajoones väidete üldine ehitus, siis kasutame nüüdsest kokkulepet, et need väite osad, mida võib suvaliselt asendada, tähistatakse suurte tähtedega, mida nimetatakse lausemuutujateks. Niisiis on alati ehk tautoloogiliselt õige järgmine: · ``kui väide A on õige, siis on väide A õige'' ehk lühemalt ja peaaegu ekvivalentselt · ``A-st järeldub A'' Nagu öeldud, tähistab lausemuutuja A siin suvalist väidet: A sisust või õigsusest meie suurema väite õigsus ei sõltu. Viimane on õige oma ehituse ehk vormi ehk struktuuri tõttu.
sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes Kui astun lepingueelsete läbirääkimistesse, kas astumine toob kaasa endaga võlasuhte? Lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumine toob kaasa lepingusarnase võlasuhte. Astumine toob alati kaasa osapooltele õigused ja kohustused, mida peab täitma. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet. Eelleping-§ 33 lg 1 (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Vorm-vormivabaduse põhimõte, kui seadusest tuleb põhilepingule kohustuslik vorminõue, peab eelleping olema põhilepinguga samas vormis Eelleping ei kehti kui see on lihtkirjalik. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Rikkumisel õiguskaitsvahendid.
kõrge valitsusametnik. IV on deep background teavet antakse tingimusel, et ei kasutata isegi üldnime allikviitena. Kogu info jääb ajakirjaniku vastutusele. V off the record allika antav info ei ole üldse avalikustamiseks infost on kasu sündmuse või protsessi mõistmiseks. NB! Kui eelnevalt kokku ei lepita, siis eeldatakse I suhtlustasandit kõike võib kasutada ja tsiteerida. Ei ole garantiid, et kokkulepet ei rikuta mõtle, mida räägid! Enne avaldamist võid paluda intervjuud näha, saad parandada faktivigu kuid ei saa dikteerida tooni. TELEINTERVJUU vajab põhjalikumat ettevalmistust - tutvu küsimustega ja valmista ette vastused. TV mängib rohkem emotsioonidele, seetõttu ära liialda faktide ja arvudega. Ei sobi mittefotogeeniline ja halva esinemisoskusega inimene. Kasuks tuleb: · Rõõmsameelsus; · Tunne end vabalt, mugavalt väldi ebamugavaid poose;
tööajanormiga, milleks on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Projekti mahust ja teostamise tähtajast olenevalt on võimalik kokku leppida ka osalises tööajas (näiteks 0,5 koormust ehk 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas). Osalise tööaja kokkulepe võib fikseerida ka töötamise näiteks hommikul, õhtul, teatud nädalapäevadel ja/või tööaja summeeritud arvestuse. Töötasu. Kokkulepitav palgamäär sisaldab palgamäära ehk põhipalga kokkulepet. Tingimus võib olla kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvestatud palgana, samuti lisatasuna (nt tulemuslisa). Tööandjal tuleb arvestada, et ka töötasu erinevate liikide kombineerimisel (nt aja- ja tulemuspalk) ei tohi kokkulepitav palgamäär olla väiksem valitsuse kehtestatud alammäärast. Palgamäära saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Pikemate projektide puhul võib
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 ...
(3) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (31) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid.
tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda. Leping võib sisaldada lahtisi tingimusi. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata. Välistavate tingimuste korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud
39. Läbirääkimised: ettevalmistus Kõikidele läbirääkimiste olukordadele on omased järgmised tunnusjooned: 1. Kahe või enama osapoole huvide vahel on konflikt, mis tähendab, et ühe poole tahe ei pruugi ilmtingimata kokku langeda teise tahtega, ning osapooled peavad konflikti lahendamiseks võimalusi otsima. 2. Selle otsuste tegemiseks pole selget või kindlaksmääratud meetodit või protseduuri. 3. Osapooled tahavad vähemalt hetkel leida kokkulepet ega lähe avalikult vastuollu, ei sunni teist poolt alla andma, ei katkesta suhteid ega pöördu küsimuse lahendamiseks kõrgema instantsi poole. Läbirääkimiste protsessi võib jagada 4 ossa: 1) Ettevalmistus Analüüs oluline info kogumine Osalejad Nende huvid Võimalikud lahendusvariandid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
