............................................................................................... 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin.............................................................................................................................6 Heroiin............................................................................................................................. 6 LSD (Lisa 3)................................................................................................................... 7 Lahustid...............................................................................................
Sõltuvust tekitavad ained 1. Uimasteid võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtuvalt nende toimest KNS-le: - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi pärssivad e rahustavalt mõjuvad ained? Alkohol, uinutid ja rahustid (bensodiasepiinid, barbituraadid), GHB, ketamiin. Pupillide suurus ei muutu, kuid reaktsioon valgusele aeglustub. Silmad hüplevad edasi-tagasi ning ei jää pidama konkreetsele objektile. Pulss aeglustub, vererõhk langeb. Lihastoonus nõrgeneb. Kehatemperatuur ei muutu.Aja kulg aeglustub. - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi stimuleerivad e ergastavalt mõjuvad ained? kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ectasy, crack Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud. Pulss kiire, vererõhk kõrge. Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, ps...
INIMESE ÕPETUS Noored ja uimastid Jana Smirnova ja Kärt Kool 7.klass Miks noored üldse teevad algust uimastite tarvitamisega? nende sõbrad tarvitavad uudishimust uimastid on kergesti kättesaadavad uimastid sümboliseerivad noorte jaoks mässumeelsust, iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist Uimastite tarvitamine on alati riskantne. Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul, on järgmised: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on et uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga Uimastitega seotud nakkushaigused ...
Kõne Narkomaania Narkomaania on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas. Narkomaania on haigus kogu eluks. Isegi kui narkomaan tarvitamise maha jätab, on ta mittetarvitav narkomaan. Narkomaania tekib tavaliselt uimastite proovimise tagajärjel vaatamata sellele, kas tarvitamine on kogematta või meelega. Põhiliselt kulgeb protsess järgmiselt: + algne rõõmujoovastus - lühiajaline (näiteks oopium) + talumusjärk - tekib aeglaselt ja on ajutine. Maks suudab ja jõuab veel uimasti lammutada ning soodustada väljumist. + vaimne ja füüsiline sõltuvus - seda iseloomustavad klassikalised ärajätunähud e. katkestusnähud. + ärajätunähud - tekivad 12-48 tundi pärast uimastite tarvitamise katkestamist. Sõna narkomaania tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Organism kohaneb aineg...
LAIENDADA ARGIELU TEADVUSTAMIST; SENSOORNE DEPRIVATSIOON: SEISUND, MILLE PUHUL VÄHENEB MÄRGATAVALT MEELEELUNDITE KAUDU VÄLISMAAILMAST SAADAV INFO; TEKIB, KUI AJU EI SAA PIISAVALT STIMULATSIOONI, AFEKTSIIVSET INFOT, SELLE TÕTTU ILMNEVAD HALLUTSINATSIOONID ; SELLENI JÕUTAKSE MEDITATSIOONI KAUDU VÕI ISEENESEST. NARKOOTILISED AINED (KUIDAS JAGUNEVAD? LEVINUMAD AINED, TOIME) STIMULANDID : KOFEIIN, NIKOTIIN, EXTASY, AMFETAMIIN , KOKAIIN ERGUTAVAD, AKTIVEERIVAD ; DEPRESSANDID: ALKOHOL, MORFIIN, BARBITURAADID , VALUVAIGISTID RAHUSTAVAD, ALANDAVAD PINGET; HALLUTSINOGEENID: MARIHUAANA, LSD, MESKALIIN TAJUHÄIRED, TEKIVAD PETTEKUJUTLUSED. SÕLTUVUSE TEKKIMINE, MIKS NARKOOTIKUMID ON OHTLIKUD? -
1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt meditsiinilistel nidustustel. Hallutsinogeen on narkootikum, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid phjustavad derealisatsioonielamusi (ajataju- ja ruumitajuhired), ngemis- ja kuulmishallutsinatsioone ning nendega ei kaasu stimuleerivat ega prssivat toimet (vlja arvatud ecstasy, millel on ka stimuleerivad omadused). Suurtes annustes vivad hallutsinatsioone tekitada ka kokaiin ja amfetamiin (koos paranoiliste luulumtetega). Ka kannabinoidid vivad moonutada aja- ja ruumitaju. Hallutsinogeene kutsutakse ka pshhootomimeetikumideks (st pshhoosile sarnast seisundit tekitavateks aineteks. Uimasteid on proovinud ~ 1/5 pilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt Miks hakatakse tarvitama? * uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi * eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvetav, ei taha teistest erineda * tsta mssu oma vanemate vastu ( karistada neid)
Kirg püsib surmani Muidugi, ainuüksi naltrekson nagu ka ükski teine ravim, ei tööta. Sõltuvus jaguneb teatavasti füüsiliseks ja psüühiliseks ja ravim pärsib vaid füüsilist poolt. Ülejäänuga peaks inimene ise toime tulema ja siin võib ravim olla abiks. Kui seda kurjasti ei kasutata. "Kui ühest asjast on saanud tõeline kirg, püsib see kaua meeltes, võimalik et surmani," hoiatab Heinälä. Kiiremini tekib sõltuvus ajakirja Sciense andmeil neist asjust (järjekorras): kokaiin, amfetamiin, nikotiin, oopium, alkohol, bensodiasepiin, barbituraatravimid, kannabis, kofeiin.
steroide kuulutatud illegaalseteks. Sellest hoolimata lisandub igal aastal dopinguainetega patustajate nimekirja uusi paljastatud sporditähti. Kuid paremate tulemuste ja võitude nimel oma tervise ja renomeega riskijail tuleb tihti oma petturliku auahnuse eest maksta kõrget hinda pöördumatute kõrvalnähtude põdemise läbi. NÄITEID KEELATUD AINETE NIMEKIRJAST Stimulaatorid: amfetamiin, efedriin, fenüülpropanoolamiin, kofeiin, kokaiin, metamfetamiin, pipradool, pseudoefedriin, terbutaliin jt. Narkootilised ained: Dekstromoramiid, metadoon, morfiin, pentasotsiin, petidiin, diamorfiin(heroiin). Anaboolsed ained: Boldenoon, danasool, fenoterool, klostebool, nandroloon, terbutaliin, testosteroon jt. Diureetikumid: Atsetasoolamiid, bumetaniid, flurosemiid, kanrenoon, kloortalidoon, mersalüül, triamtereen jt. Markeerivad ained: Bromantaan, epitestosteroon, probenetsiid.
+ puru suitsetamiseks + värvus rohekas +meeldiva magusa lõhnaga Mooni ürt + peenestatud ürdist valmistatud leotist süstitakse + värvus rohekaspruun + ettearvamatu toimega, tekitab kiiresti tugeva sõltuvuse + Heroiin + pulber nina kaudu sissehingamiseks, lahust süstitakse + värvus valge, kollakas, hall või pruun + tekitab kiiresti nii vaimse kui ka füüsilise sõltuvuse Kokaiin + pulber nina kaudu sissehingamiseks, lahust süstitakse + värvus enamasti valge + tekitab vaimse sõltuvuse Kräkk + kokaiinist valmistatud kristalliseeritud aine + värvus valge + tekitab kiiresti tugeva vaimse sõltuvuse LDS + immutatud pulber + täiesti sünteetiline, väga tugeva toimega + tekitab hallutsinatsioone, tõsiseid mäluauke + põhjustab ränga vaimse sõltuvuse Amfetamiinid ja ecstasy
Mis on internetisõltuvus? Ineternetisõltuvus on tavaline impulsi kontrolli häire, mis eksisteerib mitte Interneti, vaid seal pakutavate teenuste suhtes. "Internetisõltuvus" on vaid üldistav väljend. Internetisõltuvus, nagu iga teinegi sõltuvus, mõjub kahjulikult sõltlase psüühikale, läbisaamisele lähedastega, tööle, õppimisele. Inimene veedab järjest rohkem aega Internetis, algul tehes vajalikke kooli- või tööasju, otsides vajalikku informatsiooni ning tutvub erinevate võimalustega, mida Internet pakub, leides järjest rohkem tegevust, kuni on sellest niivõrdvõlutud, et veedab iga vaba hetke netis. Kui vaba aeg on sisustatud, hõivab see varem perega veedetud aja, hobide jaoks ei jää enam aega ning kool/töö jääb tagaplaanile. Eneselegi märkamatult võib inimene lõpetada sõltlasena. Miks tekib internetisõltuvus? Suurem oht Internetist sõltuvusse sattuda on inimestel, kel on varemgi mõni sõltuvus juba esinenud. Niisugused inimesed on psüühi...
ärevust ja harva ka oksendamist. Peavalule eelneb "täis pea" tunne ning valu võib tekkida ~18 tundi peale viimast kohvi joomist. Vererõhule ja pulsile on toime väike ning pikaajalisel kasutamisel avaldab neile veel vähem mõju. Kiirendab hingamist ning laiendab kopsutorukesi doosist sõltuvalt. Seedekulglas soodustab kofeiin rakkudest vee vabanemist. Mõned uurimused ütlevad, et kofeiin mõjub nagu narkootikum, amfetamiinid, kokaiin või nikotiin. Need uurimused oletavad et kofeiin vallandab aktiivsuse aju osas, mis on vastutav sõltuvuse tekke eest. Positiivsed küljed · Kofeiini tarbimine võib vähendada suhkruhaiguse riski poole võrra ja Parkinson haiguse arenemist. · Vanematel inimestel parandab kofeiin mälu. · Kofeiin on meditsiinimaalimas tuntud kui trimetüülksantiin. Meditsiiniliselt saab seda kasutada kui südametegevuse stimulaatorit või diureetikumi.
4 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin
tõttu. Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo tõi oma 2015 aasta ettekandes välja Eesti koolinoorte seas levinuimad narkootilised ained, mida otsustasime ka kasutada oma uurimuses. Enimlevinumateks aineteks olid tubakatooted ning alkohol ja ka kanepi tarvitamine on aastate jooksul üha kasvanud. Üllatavalt suure levikuga noorte seas olid ka mitmed tõsisemad sõltuvusttekitavad ained nagu näiteks ecstasy, amfetamiin, narkootilised seened kui ka isegi heroiin ning kokaiin. Erinevate ravimite, rahustite ja uinutite kuritarvitamise protsent alaealiste hulgas oli madal, kuid üle 18-aastaste hulgas oli see laialdasemalt levinud. 1.1.2 Narkootikumide alajaotus Kõige üldisemas mõistes on uimastid ained, mis mõjutavad inimese käitumist, enesetunnet ja tunnetust ümbritseva maailma suhtes. Absoluutselt kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk, siis vajadust saada uimastit üha uuesti.Uimastid võivad olla legaalsed ehk seaduse poolt
kõnealust uimastit harvem kui muid aineid, nagu näiteks amfetamiine, ecstasyt, LSDd ja hallutsinogeenseid seeni. Ketamiini kasutatakse narkoosiravimina (tootenimi Ketalar® või Ketanest®). Ainet võib ka kuritarvitada hallutsinatsioonide esilekutsumiseks või sellise tunde tekitamiseks, et oma keha teadvustamine on muutunud. (MS) Ketamiini kasutatakse kirurgias tuimastina. Uimastitarvitajate poolt Special K-ks ristitud ravim on aga odavam kui ecstasy ja kokaiin ning selle tarvitamine pole seadusega keelatud. Meedikud osutavad tõigale, et ravimi pikaajalise mõju kohta on väga vähe teada. Üks 22- aastane ketamiinikasutaja kirjeldas BBC-le, et doosi mõjul tekib imelik kehast väljaspool olemise tunne, keha tundub täiesti tuim nagu halvatul. Ta lisas, et hakkas ketamiini kasutamisega kaasnevate ohtude pärast muretsema, kui nägi oma tuttavaid, kelle mäluga pole enam kõik korras ning kel on tekkinud isegi hullumeelsushooge.
Kofeiinist on tehtud palju uuringuid, kuid tulemused ja järeldused varieeruvad, räägivad üksteisele vastu ja muutuvad vastavalt tehnoloogia arengule. Meil on raske otsustada, mida uskuda. Nii et Whole Latte Love otsustas teha uurimustöö kohvist ja kofeiinist. Kofeiin on meditsiinimaalimas tuntud kui trimetüülksantiin. Meditsiiniliselt saab seda kasutada kui südametegevuse stimulaatorit või diureetikumi. Mõned uurimused ütlevad, et kofeiin mõjub nagu narkootikum, amfetamiinid, kokaiin või nikotiin. Need uurimused oletavad et kofeiin vallandab aktiivsuse aju osas, mis on vastutav sõltuvuse tekke eest. See tundub olevat vana uudis. Hiljuti on prantsuse uurijad avastanud, et kofeiin ei mõjuta sõltuvusega seotud ala ajus, kui tegemist on ühe kuni kolme tassiga päevas. Tõuseb küll ärrituvus, kuid sõltuvus väheneb. Kas kohv on tegelikult tervisele hea? Bristoli ülikool uuris kofeiini mõju tajule ja tujule. Head uudised!
Flashback seostub LSDga, vahel kanepiga. Taastub joobeseisund kui ainet tegelikult kasutatud pole, kui meeleorganid saavad tugevat stimulatsiooni. 3. Uimastite erinevad manustamisviisid Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid hallutsinogeenid kanepitooted (marihuaana, hasis, kanep) 5. Stimulantide gruppi kuuluvad uimastid, nende joobe põhitunnused ning lühiajalised ja pikaajalised mõjud organismile KOKAIIN, CRACK (slängis: triip, koka, kräkk)
· unisus · mälupuudulikkus · reaktsiooniaja pikenemine · alkoholi jms toime tugevnemine mürgituseoht · paradoksaalsed reaktsioonid ärevuse suurenemine või agressiivsus LAHUSTID Lahustite nuusutamine on üks odavaimaid ja vastikumaid uimastikasutamise viise. See, kuidas lahustid inimesi tapavad, on niihästi ebameeldiv kui ka häiriv, vahel koguni naeruväärne. Nuusutamine on suhteliselt turvaline kokaiini võtmise viis. Kuna membraan on väike ja kokaiin jõuab vereringesse vähehaaval. Kui kokat viiakse kehasse päraku või tupe kaudu, siis pääeseb alakeha suurematest limaskestadets rohkem läbi, seepärast võib kokaiiniannus, mis pole nuusutamisel ohtlik, anaalse või vaginaalse osutada surmavaks. NARKOOTIKUMINE KURITARVITAMINE EHK VÄÄRKASUTAMINE (Kui mis tahes narkootikumi, näiteks heroiini, kasutatakse selleks mitte ettenähtud moel või ilma, et see oleks arsti poolt välja kirjutatud)
Narkofolkloor on ühine nimetaja paljudele nähtustele, mis kõik seostuvad illegaalsete narkootiliste ainete tarbimisega. Selle alla võib paigutada ainete nimetused ning tarbimise, hankimise, saadud elamuste jms kirjeldused, olgu need isiklikku laadi või juba läbinud edasijutustamise eelvaliku sõela. Kuna narkootikumid on Eestis suhteliselt uudne nähtus, moodustab valdava enamuse narkofolkloorist isikliku kogemuse kirjeldus, eriti uute "moedroogide" puhul, nagu amfetamiin, ecstasy, kokaiin jms. Ka teatud grafiteid võib nimetada üheks narkofolkloori vormiks. Folklooriks võib kujuneda ka narkoteemaline autorilooming, mis hiljem ringlusesse lastuna on määratud mõjutama kuulajaskonda ühes või teises suunas vastavalt oma looja kavatsustele. Selles kontekstis pakub meile huvi eelkõige narkofolkloori poolt edasi antav sõnum. Enamus kogemuslikke lugusid julgustavad teisi käima sama rada. Narkokogemuste jagajad ei ole üldse pahatahtlikud oma kuulajaskonna suhtes
meetodite nimistu, mida pidevalt täiendatakse, leiab www.olympic.org ja www.wada-ama.org Keelatud ained on: Stimulaatorid. Ained, mis oluliselt tõstavad kesknärvisüsteemi aktiivsust, suurendavad motoorset aktiivsust, tõstavad riskivalmidust, vähendavad väsimust. Kahjulikud kõrvaltoimed: vererõhu ja kehatemperatuuri tõus, südame rütmishäired, agressiivsus, ärevus, söögiisu langus ja sõltuvuse tekkimine. Tuntuimad esindajad on amfetamiin, kofeiin, kokaiin, efedriin. Amfetamiin eeskätt stimuleerib kesknärvisüsteemi, kutsub esile rahulolutunde, parandab tähelepanu, konsentratsioonivõimet, võistlusvalmisolekut ja koordinatsiooni. Selle aine kasutamisel tõuseb vererõhk, pulsisagedus, tekivad hallutsinatsioonid ja surmahirm. Eluohtlikust soodustavad kuumus, kõrgmäestikus viibimine, organismi veekaotus, vigastused jne. Toime spordis avaldub just vastupidavusaladel - paraneb koormuse taluvusvõime.
NARKOOTIKUMID Referaat 2010 1 SISUKORD · Mis on narkootikum, mis narkomaania?.................3 · Statistilised andmed...............................................4 · Lapsed narkodiilerite sihtgrupina......................... ..5 · Narkomaan ja perekond · Mida halba teevad narkootikumid? ........................6 Tuntumad narkootikumid(Kuidas tarbidakse?) · Pilte........................................................... ..............7 · Üledoos, ebapuhtad narkootikumid........................8 · Kasutatud kirjandus. 2 Mis on narkootikum? See on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimeste vaimses, füüsilises kui emotsionaalsetes talitlustes.Narkootikumide hulka kuuluvad ka paljud asjad meie igapäevasest elust : kohv, tee, energiajoogid ...
Tekib kõrgenenud teluvus e. tolerantsus aine suhtes. Loobutakse õppimisest. Sageli tekivad masendus, enesetapumõtted ja katsed. Ei ole võimeline enam tarvitamist lõpetama. • Sõltuvus- kasutatakse ainet ka siis, kui seda ei taheta. Tekivad kehalised ja psüühilised haigused, sagenevad enesetapukatsed. Probleemi eitamine. Levinumad narkootikumid Amfetamiin (amf, a, Ants, speed, vitamiin, triip, vaese mehe kokaiin, kollane rebane, jahu, pori, Antonio): • aitab õppida- näiliselt jah, kuid pärast eksamit ja amfetamiini toime lõppemist kaob mälust vähimgi jälg õpitust; • aitab kõhnuda- aitab küll, kuid toob kaasa depressiooni, mis võib kesta aastaid, ja lisalt varakult vananenud välimuse; • aitab autot juhtida- see on vale, sest ohutunne minetatakse täielikult. Mida suurem kiirus, seda rohkem riskitakse.
tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on
äratada on teda raske. • Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuna see ilmneb üpris tihti, siis on selle häire all kannatavad inimesed hommikuks väga kurnatud • Unesrände e somnambulismi puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ise ei mäleta pärast sellest midagi. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid – toime ja mõju • Simulandid- kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin, ecstasy – tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. • Depressandid- alkohol, barbituraat, opiaadid – pärsivad närvisüsteemi talitlust, tekitavad eufooriat, alandavad tundlikkust, pikendavad keha reaktsiooniaega, pärsivad motoorikat, segane kõne, teadvusekaotus. • Hallutsinogeenid- marihuaana, LSD, meskaliin. 10. Virgatsained
Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid toime ja mõju Stimulandid: Ergutavad KNS-i, tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust, tõuseb ka tähelepanu ja reaktsiooniaeg pikeneb. (kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin) Depressandid: Ained, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, kanepitooted. Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu
Küpsiseparadiis Kertu Rakke 1. Tsitaadid "Vähemalt on hea peeglis ausat nägu näha" (lk 97) "Elu on ebaõiglane ja siis sa sured" (97) "Ei jõua ju igavesti, lapp peos ja naeratus huulil, maailma paremaks muuta. Ükskord saab lihtsalt jaks otsa ja tervislikum tundub olemasolevaga leppida." (98) "On olemas neli vettpidavat vabandust: haigused, lapsed, eluolu ning töö" (143) "Kujundlikult väljendudes olid sõjast jäänud varemed endiselt püsti, neid ei olnud keegi parandama hakanud, nende vahele üritati ehitada uut linna" (144) 2. Raamat ,,Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" räägib neljast naisest, kes elavad Tallinna äärelinnas ja on naabrid. Pealegi on nad omavahel seotud, ilma et nad seda arvatagi oskaks. Peategelasteks on Karin, Annika, Cärolyn ja Tia. Karin on viiekümnendates naisterahvas, kes on just kaotanud oma mehe, kellega ta oli pool o...
· teatud uimastid kuuluvad nö klubinarkootikumide hulka. Sarnaselt alkoholile tarvitatakse neid enamasti sotsiaalsetel põhjustel - uimasti tõstab meeleolu ning tarvitajast saab otsekui nõiaväel ladus suhtleja, kes tunneb end targa, ilusa ja enesekindlana ning on valmis kallistama ka võhivõõraid. Nagu nimigi ütleb, tarvitatakse neid narkootikume reeglina pidudel ja klubides. Siia hulka kuuluvad näiteks amfetamiin, ecstasy ja kokaiin, aga ka poppers, GHB ja teised; · Probleemne uimastitarvitaja tarvitab uimasteid näiteks seepärast, et igapäevase eluga kuidagi hakkama saada. Põhjused võivad olla näiteks vajadus tõrjuda ebameeldivaid mälestusi või siis põgenemine igapäeva reaalsusest. Inimene lihtsalt ei taha vastu astuda igapäevastele tegevustele. Uimastite abil püütakse korvata ka oma madalat enesehinnangut ja sisemist ebakindlust
) 5 · Antihistamiinid histamiinide vastu. Omaette bioloogiliselt aktiivsete amiinide rühma moodustavad alkaloidid. Need on keerulise ehitusega mürgised, peamiselt taimedest eraldatud ained. Nad mõjuvad tugevasti psüühhikale, kutsudes esile hallutsinatsioone,rahulolu ja eufooriat. Nende liigtarvitamisele järgnib enamsati surm. Tundtumad alkaloidid. · Kokalehtedest kokaiin · Tubakalehtedest nikotiin · Moonidest morfiin Amfetamiin Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat
.............................................................................................................10 2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale..................................................................................10 2.3 Hallutsiogeenid (LSD, uimastavad seened) ...........................................................................11 2.3.1 Hallutsinogeenide mõjud inimese kehale: .......................................................................11 2.4 Kokaiin ....................................................................................................................................12 2.4.1 Kokaiini mõjud inimese kehale........................................................................................13 2.5 Opiaadid...................................................................................................................................14 2.5.1 Opioidide mõjud inimese kehale: ......................................
Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes (1). Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa (1). . Joonis 5. Uimastid Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: · depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana · stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy · hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihasesse süstimine · Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine · Nuusutamine Narkomaani tunnused: · imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused 13
b) Sagenevad sugulisel teel nakkusjuhud c) Suurenenud on viiruskandvusega sünnitajate hulk d) Kõik eelnevad 4. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral: a) Ninna tõmmates b) Lihasesse süstides c) Veeni süstides d) Suu limaskestadelt imendudes 5. Oma toime iseärasuste tõttu närvisüsteemile kuuluvad depressantide rühma: a) Alkohol b) Heroiin c) Kokaiin d) PCP 6. Nikotiin on oma toime poolest organismile: a) Stimulant b) Depressant c) Hallutsinogeen d) Mitte ükski eelnevaist 7. Nimetage kanepijoobe 4 kõige iseloomulikumat tunnust: a) ... b) ... c) ... d) ... 8. Millisele uimastile iseloomulikud pikaajalised mõjud on järgmised: tekib emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne või agressiivne käitumine,
Igaühe õnn on kordumatu Õnn on miski, mille poole pürgime me kõik. See on kui valguskiir, mis annab põhjuse aina edasi minna ning mitte seisma jääda. See on kui kokaiin ja suits- sõltuvust tekitav. Paraku ühe õnn võib olla teise õnnetus. Sündmus, mis ühel hetkel tõi rõõmu, võib järgmisel hoopis kurvaks teha. Igaüks tajub õnne erinevalt ning kunagi ei valda meid ühesugune tunne. Õnn võib peituda paljudes tegurites- sõprades, perekonnas, rahas ning samas ka lõpututes pidudes, kus alkohol voolab ojadena. Kuid selline õnn on petlik ning ei vii mitte kuhugile, on vaid väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Alguses võib
Peale küsimust, kas vastaja ise on kunagi üldse tarbinud illegaalseid narkootikume, jaotati vastajad kaheks rühmaks: tarbijad ning mitte tarbijad. Tarbijatel paluti kirjutada, missuguseid aineid nad tarbivad ning nende mõju kirjeldada. Populaarsetemaks ,,peo" narkootikumideks olid enamasti psühhotroopsed ained ning hallutsinogeenid nagu LSD, kanep, ecstasy ja erinevad amfetamiinid. Samuti olid nimetatud ka raskemad narkootikumid nagu GHB, ketamiin ja kokaiin. 212-st ainete tarbijatest üle poolte nentisid, et aine tarbimine tekitas nendes mälu kaotust ja/või vedeliku puudust ja/või depressiooni. Lisaks nendele olid nimetatud paljud muud kõrvalnähud nagu tujukus, teadvuse kaotus, unehäired, probleemid koordinatsiooniga ning paljud teisedki. Mitte tarbijatel aga paluti vastata, kas neile on pakutud varem ülalnimetatud narkootikume ning 58.7% vastanutest reageerisid sellele jaatavalt. 63.5% arvasid samuti, et taolisi
Seljaaju sisemus koosneb närvirakkude kehadest. Seljaaju ülesanded: a)Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. b)Juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. 17. Kirjelda uimastite (sh alkoholi) mõju närvisüsteemile! Võib olla rahustav (nt-morfiin, heroiin)-väheneb kujutlusvõime ja reageerimiskiirus, samuti aeglustuvad funktsioonid, mida juhib aju; Ergutav (nt- kokaiin, amfetamiin)-inimene tunneb, et on rohkem energiat, kasutab olemas olevaid ressursse intensiivsemalt ning kurnab organismi välja; Hallutsinogeenne, see tähendab, et inimene näeb ja kuuleb asju, mida tegelikkuses ei ole olemas (LSD). Uimastite mõju lõppedes tekib väsimus, halb enesetunne, keskendumisraskused ja agressiivsus. Alkohol on närvimürk, mis mõjutab inimese psüühikat ja võib kahjustada nii närvisüsteemi kui ka siseorganeid
ainet lisades, muutub see uueks narkootiliseks aineks ja see kui sellele jällegi midagi lisada, muutub see kolmandaks aineks jne. Ilmselt pole pooli aineid, mis maailmas liigub, keegi veel õieti avastanudki. Eestis võib õelda, et liigub väga palju vähem narkootilisi aineid kui kuskil suurtes riikides, kuid siiski on Eesti nn „turul“ palju erinevaid aineid ning nende muudetud koostisega alamaineid. Peamiselt liigub ecstasy, kokaiin, kanep, amfetamiin ja nende erinevad aseained. Kõiki need neli ainet on väga erinevad. Samuti suhtuvad inimesed neisse teisiti. Kui näiteks tuua kanep ja tema erivormid, paljudes riikides on see narkootikum ning keelatud aine, kuid siiski on see legaalne paljudes riikides, näiteks Hollandis. Eesti probleemid Eestis on narkoprobleem, narkootikume on kergesti kättesaadavad ning riik ei suuda seda suurt turgu hallata. Kõige suurem osa Eesti narkoturust moodustab kanep. Võib
Hi-viirus levib ainult süstivate narkomaanide hulgas b. Sagenevad sugulisel teel nakkusjuhud c. Suurenenud on viiruskandvusega sünnitajate hulk d. Kõik eelnevad 4. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral a. Ninna tõmmates b. Lihasesse süstides c. Veeni süstides d. Suu limaskestadelt imendudes 5. Oma toime iseärasuste tõttu närvisüsteemile kuuluvad depressantide rühma a. Alkohol b. Heroiin c. Kokaiin d. PCP 6. Nikotiin on oma toime poolest organismile a. Stimulatn b. Depressant c. Hallutsinogeen d. Mitte ükski eelnevaist 7. Nimetage kanepijoobe 4 kõige iseloomulikumat tunnust Füüsilised: punased silmavalged, laienenud pupillid, kiire pulss, kehatemperatuuri alanemine, Psüühilised: eufooria, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, muutunud ajataju,lõõgastus,kohatu naermine 8
sünteesiprotsessis amfetamiini üht või teist omadust kas esile tuua või vähendada. (http://www.postimees.ee/foto/6/9/575964533231c0ea02_3.jpg) Kokaiin - on taimse päritoluga uimasti, oma kesknärvisüsteemi stimuleeriva toime poolest sarnaneb ta amfetamiinile, suuremates annustes põhjustab ka meelepetteid. Levinuim manustamisviis on kokaiini ninnatõmbamine. Uimasti suitsetamise, süstimise või suu kaudu võtmisega võivad tekkida eluohtlikud mürgistused. Kokaiin tekitab kiiresti väga tugeva psüühilise ja ka füüsilise sõltuvuse. Kokaiini pikaajalisel tarbimisel ilmneb üldine mõtlemisvõime langus, otsustusvõimetus, apaatia, kõrgenenud ärrituvus, depressioon, enesetapumõtted. Kokaiinist saadav eufooria lüheneb, ebameeldivad järelmõjud aga pikenevad. (http://www.narko.ee/UserFiles/TextPics/site/kokaiin.jpg) Heroiin - Heroiin on opioidide rühma kuuluv tugevatoimeline narkootikum. Tema valuvaigistav toime ületab morfiini oma
UIMASTID ja sõltuvus Uimastid e psühhoaktiivsed ained - ained, mida kasutatakse inimese psüühika mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti. Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks. kesknärvisüsteemile jagunevad: *STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy,kokaiin. *DEPRESSANDID - opiaadid,rahustid,alkohol. *HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Kuidas uimastid inimest mõjutavad? *Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. *Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. *Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus - aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: 1)Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu.Uimasti...
Alkoholi uimastavat mõju tugevdavad unerohi, valuvaigistid või rahustid, alkoholi tarbimine tühja kõhuga ning selle tarbimine suurtes kogustes ja kiiresti. 1,0 promilli alkoholi lagunemine veres võtab aega 10 tundi. Juhtimisvõimele hakkab mõjuma alkoholisisaldus veres alates 0,2 . Sarnaselt alkoholile võivad juhtimisvõimet mõjutada teatud ravimid ja uimastavad ained. Viimased võivad tekitada peale joobes oleku ka sõltuvust. Narkojoovet tekitavad hasis (marihuaana), heroiin, kokaiin ja amfetamiin. Isegi ühe hasisisigareti suitsetamine põhjustab ebaõigeid juhtimisvõtteid ja üldse uimastite ühekordnegi tarvitamine võib tekitada mitu tundi kestva narkootikumijoobe ohtlikud meelepetted ja reaktsioonivõime vähenemine; meeltesegadus ja depressioon. Ohutunne väheneb, informatsiooni töötlemise vigade arv suureneb, tekivad valearvestused kiiruse ja kauguse hindamisel, tekivad tähelepanu- ja keskendumishäired. LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA
Nad võisid isegi hoobelda, et Euroopa tsivilisatsioon on teistega võrreldes ülimuslik. Nüüd oli neil purustatud kontinent, mis oli oma rikkuse ära kulutanud ja end võib-olla surmavalt nõrgestanud. Nagu väljendus Prantsuse mõtleja ja poeet Paul Valéry 1922. aastal: "Läbi on kulunud midagi olemuslikumat kui lihtsalt masinaosad, mida saab välja vahetada." Kirikuskäimine näitas langustrendi, ööklubid seevastu ummistusid neist, kes seda endale lubada said. Kokaiin polnud nüüdsest enam medikament, vaid lisaks alkoholile tarbitav lõõgastav mõnuaine. Juba enne sõda olid uue põlvkonna kirjanikud ja kunstnikud naeruvääristanud vanu klassikalisi traditsioone ja loonud nende asemele enda omi. Nüüd, 1920. aastatel, tundusid kubistide segased vaated, Arnold Schönbergi ja teiste uute heliloojate atonaalsed kompositsioonid ning eksperimentaalsete kirjanike, nt Ezra Poundi ja Marcel Prousti luule- ja
moondumist ja hallutsinatsioone. Pärast narkootikumide tarvitamist tekib peaaegu alati depressioon, mis kestab päeva või paar. Selle aja vältel tunneb inimene end väga halvasti: süda klopib, vaevab iiveldus, söögiisu pole, pea valutab, tekib psüühiliselt rõhutud olek. Sellest ülesaamiseks on kõige lihtsam tarvitada uuesti mõnuaineid ja seda sageli tehaksegi. Nii hakkabki arenema narkomaania. Narkootikumid on morfiin, heroiin, kokaiin, hasis ehk marihuaana, LSD, ecstasy, kanep jne. Hasisi ehk marihuaanat lisatakse sigarettidele, seda saadakse india kanepi õitest. Põhiliseks toimeaineks on tetrahüdrokannabinool, mis tekib alles hasisi kuivatamisel ja suitsetamisel. LSD (lahtiseletatult lüsergiinhappe dietüülamiid) on poolsünteetiline aine, millel on tugev hallutsinogeenne toime (hakatakse nägema helisid ja kuulma värve). Tajud muutuvad väga segaseks, esineb kõrgelt kukkusmisi, kuna arvatakse, et
KORDAMINE Vegetatiivne närvisüsteem 1. Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis? Erutuse ülekanne toimub keemiliste vahendajate abil ehk neurotransmitterite abil. Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüst...
alandavad tundlikkust ja pikendavad reaktsiooniaega. Suuremad kogused muudavad ka kõne segaseks ja võivad tarvitaja teadvusekaotuseni viia. Kui mitmeid depressante koos tarvitada, siis nad võimendavad üksteise mõju. Stimulandid Stimulant on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi, teisisõnu erguti. Üldjuhul tõstavad ergutid südame rütmisagedust ning vererõhku. Stumilantidest tuntuimad on kofeiin, nikotiin ja narkootilistest ainetest kokaiin ning amfetamiin. Stimulantide tarvitamisel tõuseb tähelepanuvõime, kuid pikeneb reaktsiooniaeg. Üldjoontes parandavad meeleolu ja vähendavad väsimust. Kuigi mõnele võivad ergutite nähud positiivsena näida, siis tegelikkuses on nad samuti ohtlikud ained. Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale pingutusi, mis omakorda võib põhjustada südamepuudulikkust ning vedelikupuudust. Samuti on võimalik söögiisu halvenemine ning liigse ärevuse tekkimine, mis omakorda võib viia
lastel ja noorukitel on hilisemas elueas mitmekordselt suurem risk haigestuda depressiooni ja skisofreeniasse. Suurte annuste sagedasel manustamisel tekib lõpuks motiivituse sündroom, mis seisneb üldises huvipuuduses, apaatias ja passiivsuses, väsimuses, tujutuses, kontsentratsioonihäiretes, lohakuses enda eest hoolitsemisel. Kogu tegevus on suunatud tarvitatava aine hankimisele. Sageli minnakse sel etapil üle stimulaatorite tarvitamisele (amfetamiin, kokaiin, ecstasy) või hakatakse neid kasutama koos kanepiga. Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse. Kanepi välimus: Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned
reividel osalemisega. Reivikultuur arenes koos altenatiivse elustiiliga, mis astus vastu mainstream konventsioonidele. Selliste tansupidudega käis kaasas tihe party drug' ide tarvitamine. Ka minevikus on noorte tegevused, peamiselt just need, mis sisaldavad endas muusikat ja drooge, motiveerinud valitsust kontrollima drooge ja subkultuure, skeenesid või elustiile, mis neid ülistas. Sellised näited on näiteks jazz ja marihuaana või hipid, LSD ja kokaiin. Hilistel 90ndatel, kui USA-s oli reiviliikumise tippaeg, koheldi seda kui järjekordset illegaalseid drooge kasutavat lärmakat seltskonda, keda tuleb kontrollida, mitte kui tähendusrikast kultuurilist kogemust (Anderson & Kavanaugh, 2007). Aineid tarvitavatel subkultuuridel on kombeks oma teadmisi, muljeid ja lugusid omavahel jagada. Neid ühendavad mõned teada-tundud nipid, teadmised ja väljendid. Tarvitajate seas on
R. toimib kolmemõõtmeline aktivatsioonienergiat,ku rakus.1.regulatoorset.pr ruumiline ehitus kaugel id ei muuda otsessidele, asuvate aminohapjäk tasakaalu.Kiirened ka membraanide vahel aleha pöördereaktsioon,selleg ioonkanaleid, muudab kokkupakkimisel,kvater a tasakaalu füüsikokeem. tingimusi naar-ruumiliselt saabumine.2.Aktivatsio rakuvälises kk- korrastatud mitme onienergia vähenemise s,mõjustab peptiidahela saavutab katalüsaator metabolism.Lipiidid komb.Transportvalkug siirdeoleku sihtmärgina:toime a ravimid seostuvad stabiliseerimise põhineb membraani pöörduvalt(polaarsete teel.Ensüüm tagab lipiidse kaksikkihi rav läbi membr rakku optimaalse lõhkumisel.nt. viimiseks)pöördumatul reacts.,keskkon...
18) Mis on uimastid, nende liigid Uimastid on psühhoaktiivsed ained( seened, alakohol, ravimid, kohv), mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks. Uimasteid saab kuritarvitada. * Depressandid alkohol, oopium, heroiin, morfiin, kodeiin Vähestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavat reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. * Stimulandid kofeiin, nikotiin, kokaiin, ecstacy, MDMA, amfetamiin Stimuleerivad KNS'i, tõstavad südamelöökide sagedust, vererõhku, lihaspinget. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad (ecstacy võib põhjustada paranoiat). * Hallutsinogeenid: marihuaana, LSD, meskaliin Muudavad tuju, kutsuvad esile hallutsinatsioone (näeb helisid, kuuleb esemeid). LSD võib põhjustada paanikat, psühhoose ja õudustunnet (paanikas hüppab kõrgelt alla eluohtlik) 19) Mis on narkootikumid, näited
Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb ...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Narkootikumid........................................................................................................................4 Sõltuvuse liigid.......................................................................................................................5 Narkootikumite põhiliigid......................................................................................................6 Levik.......................................................................................................................................8 Mida halba teevad narkootikumid?........................................................................................9 Kokkuvõte...................................................................
Narkootikumid: Amfetamiin Amfetamiin Amfetamiine ei leidu looduslikult (kokaiin - kokapõõsas), vaid neid saadakse keemilise sünteesi teel. Amfetamiinid, näiteks amfetamiin, metaamfetamiin, fenmetrasiin jms ained kuuluvad sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimuleerivate ainete rühma. Selle toime on ergutav. Amfetamiini tüübid erinevad üksteisest väga vähe, neid on väga raske eristada. Neid valmistatakse tavaliselt pulbritena, metaamfetamiin võib esineda peale pulbri ka kristallilise läbipaistva ainena, mida tavaliselt suitsetatakse. Värvuselt on amfetamiinid tavaliselt valget pulbrid, kuid leidub ka nõrga kollaka, pruunika, hallika või roosaka tooniga mõnuaineid. Mida puhtam on aine, seda valgem ta paistab. Pulbrid võivad olla lõhnatud või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiini tulek. Amfetamiinid on olnud USA droogiloetelus jub...
Nahk, limaskest. Regionaalanesteesia – valuimpulsside blokeering, teadvus säilib. üldanesteesia e narkoos – teadvusetus, valutustamine. Ajukoore väljalülitus. 9. Ketamiin võib esile kutsuda ... a) hallutsinatsioone ärkamisfaasis ja ebameeldivaid unenägusid b) maksakahjustust c) toonilis-kroonilisi krampe 10. Anestesioloogias operatsioonide eel atropiini manustatakse … a) näärmete sekretsiooni pärssimiseks b)vöötlihaste lõõgastamiseks 11. Milline väide on õige? Kokaiin ... a) ei imendu limaskestadelt b) läbib hästi hematoentsefaalbarjääri c) ei läbi platsentaarbarjääri d) ei metaboliseeru organismis 12. Kokaiini kroonilise tarvitamise tagajärjed? Sõltuvus, kardio-vaskulaarsed haigused, nina limaskesta kahjustus, hüpertermia, rabdomüolüüs – vöötlihasrakkude häving, krambid, südameseiskus 13. Kokaiini toime rasedale? Kokaiini tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi, neerude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
