Kuidas välja näeb? Valge pulber, mis koosneb tillukestest sätendavatest kristallidest. Tavaliselt pisikestes paberümbrikes või kilekotikestes. Kuidas tarbitakse? Tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes 40 minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit. Miks tarvitatakse? Kokaiini tarvitajad tunnevad ennast enesekindla, tugeva ja energilisena. Miks on kahjulik? · kokaiin tekitab tugevat sõltuvust, nii vaimset kui füüsilist. Kokaiinisõltlane tahab ainet üha uuesti ja ei suuda ilma selleta end hästi tunda. Pärast toime lahtumist tekib sageli ängistus ja depressioon ning suur kiusatus võtta uus annus. · kokaiin vigastab tõsiselt nina limaskesta, põhjustab pidevat nina tilkumist ja verejookse · pidev kasutamine põhjustab umbusku ja luulusid. Kasutaja on närviline ja erutunud,
Euroopasse tõi kokapõõsa J oseph de J assin 1750. aastal. Puhta kokaiini isoleeris kokataimest esimest korda 1855.a saksa keemik Albert Niemann. Leidumine ja tootmine Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas, Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ecuadoris, Loode-Brasiilias, Argentiinas, aga ka Indoneesias ja Indias. Põhilisteks tootjateks on valdavalt siiski Kolumbia, Peruu ja Boliivia. Füüsikalised omadused Kokaiin on kohev valge pulber. Olenevalt puhtusastmest võib sarnaneda lumehelveste, kampri, suhkru või mõrusoolaga. Lõhn võib meenutada bensiinilõhna. Keemilised omadused Kokaiin (C17H21NO4) Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkoloididel. Füsioloogilised omadused Silme ette kerkivad nägemuspildid, tekib haiglaslik lobisemine. Lihased pakatavad jõust, väsimus kaob, ununeb nälja- ja janutunne.
Kokaiin C17H21NO4 Avastamine · Kokataime avastasid Inkad · Euroopasse jõudis kokaiin 1750.aastal · Eestisse jõudis kokaiin 1993.aastal Mis see kokaiin on? · Kohev valge pulber · Kesknärvisüsteemi erutav aine · Lõhn võib meenutada bensiinilõhna · Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkaloididel. · Kokaiini kasutatakse meditsiinis · MIKS ON KAHJULIK? · Tekitab tugevat sõltuvust · Vigastab nina limaskesta · Pidevalt tarbides tekitab närvilisust, kõikuvat meeleolu, unetust ja mälukaotusi. · Huvitavaid fakte
Kokaiin Kokaiin vikipeedia Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiins silma -, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism. Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud - Sir Arthur Conan Doyle'ist ja Sigmund Freudist USA presidendi
Kool Nimi Klass KOKA JA KOKAIIN Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained....................................................3 1.2 Koka ja kokaiin.......................................................................3 1.3 Kokaiini mõju.........................................................................4 1.4 Kahjustused...........................................................................4 1.5 Sõltuvus................................................................................5 2. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid.............................................6 2
KANEP Süda ja vereringeelundeid muudab kanep palju: Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Kanep ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Kas seda et kanep maksa kahjustab ei ole teada. Kanep ka leevendab halba enesetunnet. Ta lisab söögiisu. Kanep kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Reageerimine välisärritajatele nõrgeneb, kuigi aistingute taju võib vahel muutuda tugevamaks. Suguelundite hormoonide tasakaal on häiritud. . Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhete vastu, võimendab seksuaalkogemust . Kanep vähendab Meeste sugurakkude arvu ja tagajärjeks on tavaliselt impotentsus. Naistel põhjustab häireid menstruatsioonitsüklis ja võimalus jääda rasedaks väheneb. Põhjustab rasedus...
.........................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................8 2 Kokaiin Kokaiin on kanepiürdi ja kanepivaigu järel kõige laialdasemalt kaubitsetav uimasti kogu maailmas. Ta on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis tarbides loob eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi ainet kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine ning levitamine on üle maailma keelatud. Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Kokatootjad riigid on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia
Stimulandid Kofeiin Nikotiin Kokaiin Amfetamiin Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008 Üldiselt stimulantidest(1): (Stimulandid e. ergutava toimega uimastid) Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime. Stimulandid on ained, mis ergutavad, vähendavad väsimust, parandavad meeleolu, suurendavad objektiivselt vaimset ja füüsilist töövõimet. Stimulantide kasutamisega kaasneb reaktsiooniaja
Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid........................7 1.2.4 Kokaiini mõju...........................................8 1.2.5 Kahjustused.............................................10 1.3 Heroiin.......................................................12 1.3.1 Ajalugu...................................................
LSD poolt tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega, samuti on LSD tarvitamisest raske saada üledoosi, sest surmav annus on tuhandeid kordi suurem tavalisest annusest. LSD tarvitamisel tekkiv reaalsustaju kadu ja hallutsinatsioonid võivad põhjustada õnnetusjuhtumeid, kui inimene nende ajel tegutseb, samuti võib psühhootiline seisund jääda püsima pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem ka ühekordse tarvitamise järgselt. Kokaiin Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiins silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla
Sõltuvusained kas vajalikud või mitte? Sõltuvusained, näiteks morfiin, kokaiin, amfetamiin ja LSD on tuntud sõltuvust tekitavad ained. Paljud inimesed tunnevad neid aineid narkootikumite nime all, kuid nendel ainetel on ka teised ülesanded. Millised on need teised ülesanded ja kas sõltuvusained on ikkagi vajalikud või mitte sellest kõnelen järgmistes lõikudes. Kuigi paljud inimesed näevad narkootilistel ainetel pigem negatiivseid külgesid, siis tuleks kindlasti ka teada, et narkootilised ained on asendamatud
Papagoid on levinud Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga Rahva kombed ja tavad Linnad on halvas seisus Majad on vanad Katoliiklus on peamine usund Aastavahetusel põletatakse nukke Kolumblased on: Huumoririkkad Sõbralikud Külmanärviga Abivalmid Eesti ja Kolubia Mõlemad riigid on väga kokkuhoidvad Loodus on mõlemal väga eriline Kolumbias on väga levinud kokaiin Perico tähendab kokaiini. Sõna perico (slängis ,,papagoi") kasutatakse sellepärast, et kokaiin tekitab ninas tunde, nagu hammustaks seda papagoi. Kolumbia tänavaslängis on muide kõnekäänd: kui tuju pole kiita, siis... vaheta diilerit! Riigist pilte Maastik Aitäh vaatamast!
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju ...
Samal ajal kiireneb pulss, tekib kohin kõrvus, esineb pearinglus. Kokaiini valmistataksegi kokataimest . Ühest tonnist kokalehtedest saab ainult kaks kilogrammi puhast kokaiini. Viimane on narkomaanide hulgas kasutusel valget värvi pulbrina või kapslites. Sel on terav ebameeldiv lõhn, meenutades vahel naftasaadusi. Seda tõmmatakse ninna, süstitakse ja suitsetatakse. Kokaiini nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Kokaiin mõjub inimesele mitmel viisil: pupillid suurenevad, pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb, nina on kinni või tilgub, tekib püsimatus ning kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine. Psüühiliselt on inimene kõrgendatud meeleolus, mõtlemine on kaootiline, kõne on seosetu ning koordinatsioonivõime on halvenenud. Tekivad hallutsinatsioonid, meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus. Pikaajaline tarvitamine võib põhjustada
Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad ergutava toimega uimastid on: kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, Ecstasy. Kokaiin: Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin on enamasti valge, lõhnatu, tihti lund meenutava pulber. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud. Slängis kutsutakse teda nimedega: koks, triip, koka, lumi, charlie, coke, dorogoi, kokos. Tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninna tõmbamine, aine mõju kestab siis umbes 30 minutit. Harvem süstitakse kokaiini ka otse veeni, et mõju oleks tugevam. Kokaiini töödeldes saadakse
Kõne Narkootikumid, narkomaania. Lugupeetavad õpetaja ja klassikaaslased. Minu teemaks on narkootikumid, narkomaania. Narkomaania sõna on tulnud kreeka keelest ,, narke" mis tähendab kangestus, uimasus + ,, mania" hullus, haiguslik soov saada narkootikumi tarvitamise järel joovet (uima). Narkootikumi toime möödumisel tekivad rasked psüühilised ja sõltuvusnähud, nendest vabanemiseks püüab haige iga hinna eest saada uut narkootikumiannust. Narkomaania edenedes süvenevad füüsiline ja psüühiline harjumus ning narkootikumiannust tuleb järjest suurendada. Inimene laostub vaimselt ja kõlbeliselt, tööhuvi ja võime vähenevad, tekib kehaline kurnatus. Narkomaania on haigus kogu eluks. Isegi kui narkomaan tarvitamise maha jätab, on ta mittetarvitav narkomaan. Narkomaania tekib tavaliselt uimastite proovimise tagajärjel vaatamata sellele, kas tarvitamine on ko...
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%
Psüühilise seisundi tunnused: · Ükskõiksus või unisus ja tugeva annuse korral meelemärkuse kadumine · Kõne ebaselgus · Kontakteerumisraskused · Valutundlikkuse vähenemine OPIAADIDE TARVITAMISE SUURIM OHT ON SEE; ET AINE ÜLEDOOSI KORRAL SAABUB SURM. Opiaadid pärsivad hingamist, üledoosi tagajärjel hingamine seiskub. Narkomaan kaotab kõigepealt meelemärkuse ning seejärel sureb halvemal juhul toimub see viie kuni kümne minuti jooksul. Koka ja kokaiin. Kokaiin. Kokataim, Erythroxylon coca. Kasvab mitmel pool maailmas. Kokapõõsas kasvab pooleteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed, lisades lahustit. Nii saadud ja pisut puhastatud ning kuivatatud ainet nimetatakse kokapastaks. Kokapasta sisaldab 40-85%
Õlu- Odraviljast Uimastitarmimise ja uimastipoliitika ajalugu eestis Muinasajast kuni 19. sajandini - hüpoteetiliselt kasutati samanistliku kultuuri sugemetenaatropiini sisaldavaid taimi (kärbseseened, karumustikas) transsi langemiseks 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad - Põlva, Võru ja Petserimaal unikaalne piirkond kus kasutusel joobe tekitajana lisaks alkoholile ka eeter - saksa soost inimeste ja med.töötajate hulgas kasutusel oopium, kokaiin, uinutid (barbituraadid) Eesti NSV 1940-1991 · 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem · 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid , levib hasisisuitsetamine · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, vastandlik info meedias Profülaktoorium- alkohoolikute töö- ja ravi sundlaager Eesti Vabariik
silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina(bella donna 'kena daam'). Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kofeiin (C8H10N4O2) on kohvipuu ubades, teepuu lehtedes ja väheses koguses kakaos leiduv alkaloid, mis mõjub taimedes pestitsiidina, tappes putukad, kes seda taime söövad. Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Morfiin (C17H19NO3) on alkaloid, mille nimi tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest. Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus. Nikotiin (C10H14N2) on puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik
ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ekuadoris, Loode- Brasiilias, Argentiinas ning Indoneesias ja Indias Kokalehtede närimine-Lõuna Ameerika indiaanlaste igivana komme Esialgu preestrite privileeg, hiljem muutus see üldiseks Konkistaatorid taipasid, et kokalehtede närijad tarvitavad vähem toitu, võivad juua soolast merevett Närijad on suhteliselt rõõmsameelsed, liikuvad ja ohutud ümbritsevatele inimestele. Kokaiin 19. sajandil isoleeriti koka lehtedest kokaiin Avastati selle paikselt tuimestav toim Algas kokaiini tootmine ja kasutamine paikse tuimestina operatsioonidel Levis Euroopas ja Põhja-Ameerikas kokaiini kuritarvitamine 1910 aastani sisaldas Coca Cola kokaiini Hiljem eemaldati joogi maitsestamisel kokalehtedest kokaiin Kokaiini kasutatakse silma, nina- ja kurgukirurgias Kokaiini koos morfiini, alkoholi ja siirupiga kasutati valu kõrvaldamiseks Vähkkasvaja puhul paigselt tuimestava toime tõttu Kokaiin Tänapäev
Samuti võivad tekkida hirmuhood ning tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood ja tal võib minna süda pahaks kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga väsinud ja masenduses, samas on väga raske magama jääda kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli närviline ja ärritunud pikaajaline kasutamine on ajule ja südamele kahjulik ning võib tappa (Narko: 2008). 2.1.3 Kokaiin Ajalugu Kokaiini valmistatakse Lõuna-Ameerika mägedes metsikult kasvava kokapõõsa lehtedest. 1855.aastal avastati moodus lehtedest kokaiini eraldamiseks. Euroopas sai kokaiinist kiiresti populaarne erguti ja toonusetõstja. Meditsiinis kasutati kokaiini kohaliku tuimestina. 1970.aastal sai kokaiin kuulsaks kui ,,rikka mehe narkootikum", kuna see oli niivõrd kallis (Ganeri 2000: 35). Välimus Valge pulber, mis koosneb tillukestest sätendavatest kristallidest. Tavaliselt pisikestes
Kokaiini tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes 40 minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit. Levinum manustamisviis on kokaiini ninnatõmbamine. Uimasti suitsetamise, süstimise või suukaudse manustamisega võivad kaasneda eluohtlikud mürgistused. Kokaiinist kujuneb tugev sõltuvus juba peale esimest tarvitamist. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka tuimesti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Ka oli aastani 1903 tuntud joogi "Coca-Cola" sees teatud hulk kokaiini. Paljude arvavates, on kokaiin märk, et kuulud rikaste ja ilusate hulka. On tõsi, et kokaiinitarvitajate hulgas on mitmeid kuulsaid inimesi. Aga palju rohkem on kokaiinisõltlastest asotsiaale, pätte ja kurjategijaid. Kindlasti ei tee triibu tõmbamine kedagi edukaks. Kokaiin
" Niisugune on vana indiaanlaste legend. Coquero - kokalehtede närija- segab kokapõõsalehed lubja või taimetuhaga, vormib segust suutäie ja närib seda. Coquero`l on alati üks põsk pungil. Nii kujutatakse kokanärijaid ka vanadel inkade skulptuuridel. Koka suutäie, kokaada, närimine (ligikaudu 40 minutit) on muutunud aja ja kauguse mõõduks. Koka annab näljasele täiskõhutunde, väsinule ja kurnatule uut jõudu,õnnetule unustust. XIX sajandi teisel poolel isoleeriti koka lehtedest kokaiin ja avastati selle paikselt tuimestav toime. Algas kokaiini tootmine ja kasutamine paikse tuimastina operatsioonidel. Samal ajal levis Euroopas ja eriti Põhja-Ameerikas kokaiini kuritarvitamine. XIX sajandi teisel poolel isoleeriti koka lehtedest kokaiin ja avastati selle paikselt tuimestav toime. Algas kokaiini tootmine ja kasutamine paikse tuimastina operatsioonidel. Samal ajal levis Euroopas ja eriti Põhja-Ameerikas kokaiini kuritarvitamine.
1. Mõiste Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erinevus teistest kesknärvisüsteemi mõjutavatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. 2. Liigitus Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid: Depressandid rahustava toimega rahustid, uimastid, heroiin Stimulandid ergutava toimega kokaiin, amfetamiin, ecstasy Hallutsinogeenid tunnetuse ja taju muutumine LSD Sissehingatavad tunnetuse ja taju muutumine - liim, bensiin, gaasid ja aerosool 3. Kokaiin Kuidas saadakse: Kokapõõsas võib kasvada kuni 1,5 meetri kõrguseks ning selle taimeliigi erinevate sortide lehed sisaldavad kuni 1% kokaiini. Taime kasvupiirkondades lehti näritakse või tehakse neist teed. Lehti kuivatades ja mitmesuguste kemikaalidega töödeldes saadakse
olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks Leidumine looduses Kokaiin on taimse päritoluga uimasti, mida valmistatakse Lõuna-Ameerikas kasvava kokapõõsa lehtedest Kasutamine Meditsiinis tuimestusena (nina-,kurgu- ja silmaoperatsioonid) Uimastina Manustamine Kokaiini ninna tõmbamine Uimasti suitsetamine Süstimine Suu kaudu võtmine Kliinilised mõjud Energia juurdevoolu tunne Mõttetegevuse kiirenemine Söögiisu vähenemine Füüsilise taluvusvõime suurenemine
olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks Leidumine looduses Kokaiin on taimse päritoluga uimasti, mida valmistatakse Lõuna-Ameerikas kasvava kokapõõsa lehtedest Kasutamine Meditsiinis tuimestusena (nina-,kurgu- ja silmaoperatsioonid) Uimastina Manustamine Kokaiini ninna tõmbamine Uimasti suitsetamine Süstimine Suu kaudu võtmine Kliinilised mõjud Energia juurdevoolu tunne Mõttetegevuse kiirenemine Söögiisu vähenemine Füüsilise taluvusvõime suurenemine
Uimastava toimega ained- nende üldine iseloomustus ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega.
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
Keelatud kanep: Marihuaana - peenestatud kuivatatud lehed. Hasis - vaigust. Heroiin - Heroiin leiutati algselt ravimina, kuid veidi peale selle kasutuselevõttu hakati mõistma, kui tugevat sõltuvust tekitav see aine tegelikult on. See on üks levinumaid narkootikume. Sellel on väga ebameeldivad võõrutusnähud ning hea lahustuvus rasvas, mis teeb sellest maailma kõige enam sõltuvust tekitava aine. Morfiin - Kokaiin - Kokaiin on tugevalt harjumust tekitav narkootikum. Kuigi see on nimekirjas allpool nikotiini ja alkoholi, on selle mõju kasutajale palju raskem. Kokaiin pidurdab dopamiini tagasiimendumist ajus, mille tõttu väheneb aja jooksul dopamiiniretseptorite arv. 2. Psüühiline sõltuvus - inimene tahab saada ainest tulenevat mõnu, mõjub meeldivalt. Psüühiline sõltuvus tähendab, et himu mingi joovastava aine järele on mõistuslik, kuid inimene ei suuda sellele vastu seista. 3
Meelemürgid Kanep Kokaiin (charlie, snow, Heroiin (H, smack, junk) coke) Vorm Hasis (kanepi piimmahl). Kokaiini hüdrokloriid Pruun pulber Marihuaana (peenestatud (valge kristalne pulber). (võltslisanditega). lehed). Ganga Kokaiini sulfaat Valge pulber (võib olla (peenestatud lehed, (nimetatakse ka puhas).
Enamlevinumad narkootikumid ja nende tarvitamise tagajärjed. ENAMLEVINUMAD NARKOOTIKUMID • Kokaiin • Hallutsinogeenid • Katinoonid • Kanep • Amfetamiinitüüpi stimulandid • GHB • Opioidid KOKAIIN • Lühiajaline toime • Ergutab kesknärvisüsteemi • Muudab jutukamaks ja püsimatuks • Suurte annuste puhul võivad tekkida krambid, hirmutunne, agressiivsus. • Mürgistus • Südame rütmihäired • Sõltuvus HALLUTSINOGEENI D • Toime on inimestel erinev • Ümbritsevad nähtused ja helid moonduvad • Ebameeldivad nägemused • Vahelduv meeleolu • Ebaloogilised mõtted • Sõltuvus KANEP
Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat 16 2
Ø Kesknärvisüsteemi stimulant - ergutava toimega Ø Kõige levinum psühhoaktiivne aine: *jookides (tee,kohv,coca-cola) * ravimites (aspiriin, paratsetamool, migreeni ravis) Nikotiin C10H14N2 Leidub tubakataime ja kokapõõsa lehtedes Ø Kasutatakse tubakatoodete(sigerettide) valmistamisel Ø Lisatakse putukamürkidele Ø Tekitab sõltuvust Ø Piirab keha võimet hävitada vähirakke. Tubakataim Kokaiin Ø C17H21NO4 Ø Saadakse kokapõõsa lehtedest Ø Kesknärvisüsteemi stimulant: * söögiisu vähendav *eufooriline heaolutunne *kõrgenenud energiatunne *mõttetegevuse kiirenemine *füüsilise taluvusvõime suurenemine Ø Tekitab sõltuvust ja kasutatakse narkootikumina Ø Kasutatakse kohaliku tuimestina nina,kurgu ja silmaoperatsioonidel
Ø Kesknärvisüsteemi stimulant - ergutava toimega Ø Kõige levinum psühhoaktiivne aine: *jookides (tee,kohv,coca-cola) * ravimites (aspiriin, paratsetamool, migreeni ravis) Nikotiin C10H14N2 Leidub tubakataime ja kokapõõsa lehtedes Ø Kasutatakse tubakatoodete(sigerettide) valmistamisel Ø Lisatakse putukamürkidele Ø Tekitab sõltuvust Ø Piirab keha võimet hävitada vähirakke. Tubakataim Kokaiin Ø C17H21NO4 Ø Saadakse kokapõõsa lehtedest Ø Kesknärvisüsteemi stimulant: * söögiisu vähendav *eufooriline heaolutunne *kõrgenenud energiatunne *mõttetegevuse kiirenemine *füüsilise taluvusvõime suurenemine Ø Tekitab sõltuvust ja kasutatakse narkootikumina Ø Kasutatakse kohaliku tuimestina nina,kurgu ja silmaoperatsioonidel
aluselist vormi suitsetatakse spetsiaalsetes vesipiipudes. Keemiliselt struktuurilt on amfetamiinile lähedane ka ecstasy, mida peetakse ka entaktogeeniks, s.o. aineks, mis hõlbustab suhtlemist ja kontaktide sõlmimist inimeste vahel. Eestis on ecstasy siiani esinenud põhiliselt heleda värvusega tablettidena, millel on tihtipeale mitmesugused kujutised, näiteks varblane, päike, delfiin, viisnurk jne. Lõuna-Ameerika kõrgmägedes kasvatatava kokapõõsa lehtedest saadav kokaiin (kokaiinhüdrokloriid) on valge lõhnatu pulber, mille tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninnatõmbamine. Kokaiini tarvitamisel tunnetatakse jõudu, väheneb väsimus, inimene muutub aktiivseks ja on püsimatu, väheneb või kaob oskus olukorda adekvaatselt hinnata. Kokaiin on närvisüsteemi stimuleeriva toimega ja tekitab kiiresti psüühilise sõltuvuse. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis eriti levinud.
Analoogid: Petidiin- esimene täiesti sünteetiline morfiinitaoline ravim. Fentanüül ja sufentanüül- tugevatoimelisemad ja lühema toimekestusega derivaadid, mida kasutatakse pigem lõikuste ajal. Oksükodoon- sünteesitud tebaiini alusel, meenutab kodeiini, kuid on tugevama toimega ja ohtlikum sõltuvusetekitaja. Etorfiin- morfiinist rohkem kui tuhat korda tugevama toimega analoog, pääseb paremini ajju. Psühhostimulaatorid- närviergutid. Amfetamiin ja selle analoogid, kokaiin ja mõned teised taimsed mürgid, nt katinoon. Nõrgemad ja teistlaadi toimemehhanismiga ergutid- sigarettides leiduv nikotiin ja kohvis sisalduv kofeiin. Ecstasy. Närvihälvitid ehk hallutsinogeenid- muudavad ehk hävitavad tegelikkuse taju märkimisväärselt. LSD, meskaliin ja psilotsübiin. Kuidas taim käsutab inimest: narkomaania ehk uimastihullus Narkomaania on narkootikumide tarvitamine ja narkootikumid on keemilised ained, mis on narkootikumide nimekirjas
ILLEGAALSED NARKOOTILISED AINED Mis on uimastid? · Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese närvisüsteemi ja psüühikat. · Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk Illegaalsed (näiteks: kokaiin, heroiin, marihuaana jne). · Illegaalseid ehk seadusega keelatud uimasteid nimetatakse narkootikumideks. · Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD). Olukord Eesis · Illegaalsete uimastite tarvitamine hakkas levima 1990ndate aastate algupoolel. · Eesti paistab EL-is silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 1516- aastaste kooliõpilaste seas (ESPAD 2011).
19aastased Milliseid narkootilisi aineid oled tarvitanud/tarvitad? 100% 90% 80% 70% 60% Muu 50% Fentanüül LSD 40% Kokaiin 30% Ecstasy Kanep 20% 10% 0% 15aastased 16aastased 17aastased 18aastased 19aastased Millisted igapäevaselt kasutatavad toiduaineted sisaldavad narkootilisi aineid? 100% 90% 80%
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
..15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA............................................................................................................20 · METKATINOON ehk EFEDROON......................................................................21 · KOKAIIN.................................................................................................................22 · LSD ehk LÜSERGIID...............................................................................................23 · PCP ehk FENTSÜKLIDIIN.......................................................................................24 · RAVIMITE KURITARVITAMINE............................................................................25
Uimastid MADIS JA LAURI Uimasti Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõned ravimid,narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastite liigitus · Üle maailma jaotatakse uimastid toime järgi kesknärvisüsteemile : ergutavad ained e. stimulandid ( amfetamiin, nikotiin, kokaiin, ecstasy jt.) kutsuvad esile meeleolu, enesekindluse ja uljuse tõusu. Meie organismi poolt toodetud erguti- dopamiin on tunduvalt nõrgema toimega. · aeglustavad ained e. depressandid (heroiin, alkohol, osad ravimid jt.) viivad organismi rahu ja lõõgastuse seisundisse. Meie organismi poolt toodetud rahusti- endorfiin on tunduvalt nõrgema toimega. · meelepetteid e. hallutsinatsioone tekitavad ained (LSD, PCP, fentsüklidiin jt.) kutsuvad ajus esile nö
NARKO Ermo Kungla 7.A klass 28.01.2014 Mis on uimastid ? Uimastid on :keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed näiteks alkohol,tubakas,energiajoogid või keelatud ehk illegaalsed näiteks kokaiin,heroiin. Päritolult kas looduslikud kanep või keemiliselt toodetud LSD. Uimastid jagunevad vastavalt toimele: stimulandid depressandid,hallutsinogeenid muud. Seadusele põhinevalt Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. Legaliseerimine tähendab mingi teo muutumist süüteost täiesti legaalseks ehk lubatud teoks või tegevuseks. Narkootikumide ...
majanduslikult sõltuvaks narkootikumide levitajatest. MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID? Kahjustavad hingamisteid (hasis, marihuaana, crack). Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin; püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid). Eestis levinumad narkootikumid · Anfetamiin · Ecstasi · Marihuaana · Hasis · Heroiin · Morfiin · Oopium · Kokaiin NARKOMAAN ON KAOTANUD HUVI KÕIGE VASTU, TEDA HUVITAB AINULT, KUST SAADA JÄRJEKORDNE ANNUS! Kui pakutakse, ära võta!
oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Nikotiin Kasulikud ja ohtlikud alkaloidid Kasulikud: Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Morfiin on valuvaigisti, mis mõjub otse kesknärvisüsteemile. Kiniin on ravim, mida kasutatakse malaaria ning piroplasmoosi raviks. Ohtlikud: Nikotiin on stimulant, mida inimene tarbib tubakatoodete teel. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja. Solaiin on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kohvi omadused organismile Kasulikud Kahjulikud Hoiab ärksana ja ergutab Kahjustab maksa Vähendab südamehaiguste riski Tekitab sõltuvust tekib peavalu Vähendab ka 2- tüübi kohvi mittejoomisest suhkruhaiguse riski Osal inimestest tekib kohvist
Heroiini süstimisel kellegagi süstalt jagades on väga suur võimalus nakatuda HI viirusesse. Süstalde jagamisel levivad ka muud nakkushaigused nagu näiteks hepatiit. Kokaiin Kokaiini tehakse kokapõõsa lehtedest. See on valge pulber, mis koosneb tillukestest sätendavatest kristallidest. Tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes 40 minutit, süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit. Kokaiin vigastab tõsiselt nina limaskesta, põhjustab pidevat nina tilkumist ja verejookse. Pidev kasutamine põhjustab umbusku ja luulusid. Kasutaja on närviline ja erutunud, tema meeleolu on kõikuv, tal esineb mälukaotusi ja unetust. Mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks. Töövõime ja enesetunde parandamiseks hakatakse kokaiini mõnikord tarvitama väga tihti, ka tööajal. Nii süveneb sõltuvus veelgi
narkootikumi. · Narkomaania on pahe, mis rikub paljude, eeskätt noorte elu ja tervist. · Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes. · Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1. depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2. stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3. hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihasesse süstimine · Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine · Nuusutamine Narkomaani tunnused: 1. imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused 2. silmaterad kas laienevad või ahenevad 3. laps laenab raha, müüb asju 4
Akonitiin (C34H47NO11) on käokinga liikides sisalduv alkaloid. Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist). Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina . Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kasutatud materjialid www.google.ee/imghp?hl=en&tab=ii http://et.wikipedia.org/wiki/Alkaloidid http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine http://en.wikipedia
Need muutused ei pruugi olla mõnusad, kuid esialgse tarvitamise põhjustab tavaliselt soov saada mõnus elamus. Meditsiinilisest aspektist kasutatakse mõnuainete kohta terminit "psühhoaktiivsed ained", mis jagatakse järgmisteks kategooriateks: alkohol opiaadid (oopium, morfiin, heroiin, metadoon) kannabinoidid (kanep, marihuaana, hasis) rahustid või uinutid (bensodiasepiinid, barbituraadid) kokaiin muud stimulaatorid (kofeiin, ecstasy, amfetamiin, metamfetamiin) hallutsinogeenid (LSD, fentsüklidiin, psilotsiin, meskaliin) tubakas lenduvad lahustid (bensiin, nitrolahusti, atsetoon) mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Lisaks on meditsiinilise tähelepanu all sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine, mis jaotatakse järgmiselt: antidepressandid lahtistid analgeetikumid (mittepsühhoaktiivsed valuvaigistid)
Narkootikumid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust (narkomaania). Narkootikum ehk uimasti on juriidiliselt aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on juriidiliselt ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on ilmne uimastav mõju. Samuti on seal palju aineid, mis ei ole uimastava toimega, vaid on näiteks ergutid. Narkootikumideks loetakse seadusandluses käsitletud ained ka siis, kui on tegemist seguga, millel uimastavat toimet ei ole. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotsta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
