Facebook Like
Küsitlus
Add link

Otsingule "kojaline" leiti 63 faili

5
docx

Ajalugu eksam 1

Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalu...

Ajalugu -
14 allalaadimist
3
doc

EV 1920 - 1940

 Vanglasse paigutati ka vasakäärmuslasi  demokraatliku opositsiooni juhtis Jaan Tõnisson – Tartu vaimu esindaja. Nad nõudsid demokraatliku korra taastamist 1937- tuli kokku ebademokraatlikult moodustatud RAHVUSKOGU, kes koostas Pätsi juhtnööride järgi uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemiskorra. 1938 – Riigikogu valimised. Riigikogu: 2-kojaline, alamkoda – Riigivolikogu ( 80 liiget), ülemkoda – Riiginõukogu ( 40 liiget ). Riigikogu valimiste eel moodustati „Pätsimeeste“ poolt Rahvarinne, kes pidi tegema selgitustööd, et Riigikogusse pääseks ikka „õiged mehed“. Presidendi otsevalimistest loobuti. Seda tegi valimiskogu.1938, apr. - 1940, juuli K. Päts – president. Erilisi muudatusi valitsemiskorras ei toimunud, endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentrali...

Eesti ajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
4
docx

Eesti Vabariik 1920-1938

* Vabariigi valitsuse ja pea- iga kolme aasta tagant, valiti * Seadusandlik võim endiselt ministri määras president erakondade vahel. * Täidesaatev võim oli valitsu- Riigikogul (jätkuvalt ühe- * Rahvalt võeti ära rahva- sel (ministrid ja riigivanem) kojaline ). algatuse õigus. * Riigivanem oli peaminister-riigi * Täidesaatev võim valitsusel * Valimisõigus alates 22. esindamine koos peaministriga. eluaastast. * Toimisid KOV-d, vallad. * Erakondade valimine * Laialdased kodanikuõigused – asendati isikute valimisega. võrdsus seaduse ees,...

Ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
12
ppt

Ameerika Ühendriikide sünd

USA loomine a) 1787.a. põhiseadusega jäid b) Võimude peale föderalistid – lahusus: tugeva keskvõimu pooldajad: Seadusandli Täidesaatev Kohtuvõi  USA – liitriik, kus k võim võim m keskvõimu käes tähtsamad küsimused (rahandus, kaitse- ja 2-kojaline välispoliitika) kongress: Valitsus, Ülemkohus  osariikidele Esindajat mida juhib eluaegsete autonoomia, mis ekoda 4.a. valitav liikmetega tegelesid kohalike (proportsio president – I küsimustega -naalselt president G. (majandus, haridus, rahvaarvule Washington tervishoid jm.) )  kodanik...

Ajalugu - Põhikool
4 allalaadimist
126
doc

Politoloogia konspekt

Teine võimalus on lahtised nimekirjad. Võrdelise valimise suurimaks puuduseks on, et ükski erakond ei saavuta absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA- seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse 2ks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskal 1, NY 34, Californias 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga 2 aasta järel valitakse 13 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi, nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad...

Politoloogia - Keskkool
21 allalaadimist
94
doc

Läti ajalugu

Lõpuks jõuti nälisele kompromissile, streigi õigus jööb küll alles aga kodaniku õigusi ei kirjutata põhiseadusesse sisse. Vasakpoolsed ütlesid et nemad tahavd seda sisse et muidu hääletavad põhiseaduse vastu 22 veebruaril 1922, võeti vastu ikkagi. Põhiseaduse kohaselt oli Läti Demokraatlik vabariik , kõrgem võim rahval, parlament ehk Saeima, 1 kojaline , 100 kohaline, ka volitused kehtisid 3 aastat. Seim kinnitas läti valitsuse. Riigipresidenti volitused olid tühised, valitsuse kinnitas ja tagandas seim, president võis sekkuda kaugselt, presidendi olulisem oli see et saata seim enneaegselt laiali, ei kasutatud. Presidenti ei valitud otseselt rahva poolt vaid seimis, valiti seal kolmeks aastaks ka president. Läti poliitilise elu eripäraks kujunes poliitiliste parteide paljusus. Põhi...

Ajalugu -
14 allalaadimist
116
doc

Vanaaeg

Paljud linnad nende mõju all ka Aafrika põhjarannikul. Linnad olid erinevates sõltuvates vahekordades, kes tunnistasid kartaago hegemooniat. Selle impeeriumi keskel oli Kartaago linnriik, sisuliselt aristokraatlik vabariik, kreeka autorid küllaltki selgelt tunnistasid seda ja peeti ideaalilähedaseks sulamiks, monarhiast ja aristokraatiast. Riigi juhtis kahe kojaline nõukogu, laiem Rooma allikatest nimetatud Senatiks, siis 150 liikmeline kõrgem kohtukoda, riigi tipus olevat seisnud rahvakoosolekul valitud kaks aristokraatlikku kohtunikku sufes, keda kreeklased nimetasid kuningateks, aga tõenäoliselt võim ei olnud pärilik. Milles täpselt volitused seisnesid pole teada. Pikka aega 6 saj II poolest kuni 4 saj keskpaigani, oli Mago suguvõsa, kes juhtisid Kartaagot. Rahvakoosolek- olevat valinud , n...

Ajalugu -
18 allalaadimist
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Teine võimalus on lahtised nimekirjad. Võrdelise valimise suurimaks puuduseks on, et ükski erakond ei saavuta absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA – seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse kaheks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskalt 1, N.Y. 34 ja Californiast 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga kahe aasta järel valitakse 13 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi nagu Suurbritannias, seetõttu o...

Politoloogia - Keskkool
9 allalaadimist
4
docx

Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa

Kes vallutasid Ameerika? - Hispaanlased, konkistadoorid 2. Kes rändasid Ameerikasse? - Erinevad rahvad, maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad, usuliselt tagakiusatavad, kurjategijad 3. Mis riikide kolooniad olid? - Paljude riikide=omavaheline konkurents, põhiv...

Ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
8
docx

Ajaloo kokkuvõte Eesti 1920 - 1934

Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Paremp...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
4
doc

Kordamisküsimused ajaloos (AT7) Eesti Vabariik 1920-40

Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirj...

Ajalugu - Kutsekool
11 allalaadimist
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondliku...

Eesti uusima aja ajalugu - Tartu Ülikool
5 allalaadimist
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

aasta 28. novembril. Seega toimus Asutava Kogu valimine ja töö vabadussõjaga samal ajal. 1920. aasta 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu Eesti põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul. Kõrgeima võimu kandja – rahvas – sai oma tahet ellu viia parlamendivalimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Riigi esinduskoguks sai ühekojaline 100 liikmega Riigikogu. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu ning valitsus oli parlamendi ees vastutav. Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920, mil ametisse astus I Riigikogu. 10 Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Ba...

Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist
14
docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

Demokraatlik, kuid liiga parlamendikeskne, nt puudus president, selle asemel oli riigivanem( sisuliselt peaminister)  Võeti vastu EV II põhiseadus- 1933 suurendas oluliselt riigivanema õigusi  Võeti vastu EV III põhiseadus- 1938 nägi ette, et riigi eesotsas on: 1) suure võimuga president 2) Riigikogu on 2- kojaline Riigivolikogu ja Riiginõukogu  Võeti vastu EV IV põhiseadus- võeti rahvahääletusega 28.06.1992  Toimus referendum põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimuses- 28.06.1992  Toimus referendum Euroopa Liitu astumise ja sellega seoses Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise küsimuses- 14.09.2003  Õigusriigi ja õigusühiskonna tunnused: 1) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alus...

Ühiskonnaõpetus - Keskkool
3 allalaadimist
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

PILET 1 Eesti esiajalugu ­ jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2...

Ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist
26
ppt

Hispaania

Rahvusloom http:common.tycoonresearch.comassetsimage08082008_bull.jpg Rahvastik  Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit.  Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased.  Riigikeeleks on hispaania keel.  99% rahvast on katoliiklased. Riigikord  Parlamentaarse monargiaga unitaarne riik.  Riigipeaks on Juan Carlos.  Parteisi on 5.  Parlament on kahe kojaline .  Parlamendi kojad valitakse kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda.  http:upload.wikimedia.orgwikipediacomm ons77eBusto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus  Suvi palav, talv pehme ja vihmane.  Põhiosa on Meseeta kiltmaa.  Jõed on veevaesed.  Kuivade alade pruunmullad.  Igihaljas kuivalembene võsa.  Loomastik on liigirohke.  Maavarade eriti metallimaakide...

Geograafia - Keskkool
1 allalaadimist
102
rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

2) Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitika 1918-1934. Põhiline oli see, et Riik tuli üles ehitada! Põhiseaduse koostamine ja vastu võtmine 23.aprill 1919 (Asutav Kogu). Sisepoliitika - vaikiv ajastu hakkas 1934. aastal. Kõigil oli õigus saada valituks, erakondi oli palju, ei suudetud luua püsivaid koalitsioone, riigi institutsioonid ehitati siiski ülesse. 1. kojaline parlament - Riigikogu. Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus, Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka esindusülesandeid. Välispoliitika - Eesti tunnustamine de jure. 1918. lõpus lõppes teine maailmasõda, Eesti astus Rahvaste Liidu liikmeks. 1919. sõlmiti Versaille'i rahuleping - Eesti delegatsioon oli seal kohal. Peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine - kaks võimalikku ohu...

Ühiskond - Keskkool
19 allalaadimist
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
6
docx

Kordamine Eesti Vabadussõda

veebruar 1920 kirj. alla Tartu Rahulepingule 1. 15 milj. kuld rubla reparatsioone 2. Lepiti kokku diplomaatiliseks ja majanduslikuks koostööks 3. Soodne idapiir – setumaa, Petseri linn, Narva ida kallas 4. Venemaa tunnistas Eesti riikliku iseseisvust Demokraatlik eesti I Põhiseadus 1920: - Seadusandliku võimu teostas parlament e riigikogu (100 liikmeline, 1 kojaline ) - Täidesaatva võimu teostas Riigivanem - president + valitsusjuht - Kohtuvõimu teostas kohus Demokraatia kriis: - Võimu vahetus - Koalitsiooni vahetus - Erakondade rohkus Kommunistide riigipööre 1924: - 1. dets 1924 EKP tahtsid kukutada valitsuse, kehtestada diktatuuri ja ühendada Eesti Nõukogude Liiduga - Katse kukkus läbi ja kommunistid kaotasid täieliku rahva usalduse Maareform...

Ajalugu - Põhikool
2 allalaadimist
40
docx

Ühiskonna õpetuse konspekt gümnaasium

Parlamentarism- Sks, Eesti Riigipea: i) Võimude tasakaalustaja ii) Riigi esindamine Parlament on tähtsaim võimuinstrument Peaminitster on tähtsaim ametiisik Valitsus vastutab parlamendi ees Parlament Seadusandlik võim 1-kojaline; 2-kojaline Näide: *Suurbritannia: Ülemkoda- kõrgaadlikud, alamkoda- valitakse *USA: Senat (igast osariigist 2 senaati), esindejatekoda- valitakse üle riigi vastavalt rahva arvule) eesmärk: regioonide võrdne esindatus Parlamendi struktuur I. Formaalõiguslik- seadustega ettenähtud JUHATUS- esimees, 2 aseesimeest KOMISJONID: 11 alalist komisjoni,...

Ühiskond - Keskkool
1 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun