Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse.
Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus...
Muuseumikülastus Mina külastasin F.R. Kreutzwaldi majamuuseumit Võrus, kuna olen linnaga tihedalt seotud ja polnud kaua seda muuseumi külastanud. Samuti on Kreutzwaldi loomingul väga suur osatähtsus Eesti ajaloos ja tulevikus. Muuseum tutvustab Kreutzwaldi elu ja loomingut. Kokku koosneb kompleks elumajast ja neljast kõrvalhoonest (ait, tall, saun ja kõrvalhoone). Elumajas on Kreutzwaldi perele kuulunud esemed, maja teisel korrusel rääkis giid väga huvitavaid lugusid Kreutzwaldi ja L. Koidula suhetest ja kirjaniku eluteest, tema karjäärist arstina ja kirjanikuna. Majas ringi kõndides tekkis täpselt ajastule vastav tunne. Kõrvalhoonetes olid välja toodud suurel hulgal raamatuid ja nende erinevaid tõlkeid, fotosid ja kunstitoeseid, mis kas siis olid Kreutzwaldi enda poolt kirjutatud või rääkisid tema elust. Muuseum pole küll suur, kuid annab väga hea ülevaate kirjaniku loomingust ja tema elust, eriti tore oli giidi juttu kuulata
R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. Lisaks teatrikunstile pandi RL ajal alus ka eesti kujutavale kunstile ja heliloomingule.
Mis mu süda otsima läinud Lydia Koidula ja Juhan Liivi südamelähedaste teemade luule võrdlus Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Kahe suurkirjaniku ühised eluaastad võimaldasid tuua esile mitmeid ühised teemasid ja probleeme, mis olid omased sellele ajajärgule. Mõlemale kirjanikule oli südamelähedane looduse kirjeldamine läbi kaunite ilutsevate sõnapaaride
Rännak tärkamisest hääbumiseni Lydia Koidula ja Juhan Liivi eluteemalise luule võrdlus Mis on elu mõte ning kuidas elada täisväärtuslikku elu on küsimused, millele igaüks peab ise vastuse leidma. Rahvusliku ärkamisaja kaks kirjanikku näevad seda teekonda, vaatamata sarnastele eluaastatele, üsnagi erinevalt. Kui Lydia Koidula näeb eluteed pigem positiivse nurga alt, siis vastupidiselt sellele Juhan Liiv on kritiseeriv. Mõlemad kirjanikud kirjeldavad eluteekonda läbi looduse. Palju on luules kasutatud sügist. Sisse on toodud ka isamaa ning armastus. Lydia üks põhimõtetest on elu nautida niikaua, kuni veel noorus kestab. Määgi nüüd ja mängi veel, Kus sul õitseb lapsemeel: Sirgud sokuks, - oled kange,
saavutanud majandusliku sõltumatuse; oli palju haritlasi, kes liikumisest osa võtsid 2. Ajalooline tähtsus: Ärkamisajaga kaasnes eestlaste identiteedivahetus; teadvustati end kui rahvust (varasema etnilise kokkukuuluvustunde asemel) ja tugevnes rahvustunde rõhutamine ja trükisõna väärtustamine 3. Tähtsamad eestvedajad: • Jannsen - rahvusliku ärkamisaja üks eestvedajajaid, taotles baltisakslastega paremat läbisaamist, Perno Postimehe toimetaja • Koidula - Jannseni tütar, luuletaja, väljendas oma loomingus ärkamisaja vaateid • Hurt - rahvusliku ärkamisaja eestvedaja, juhtis ainult eesti vaimujõule tuginevat voolu, pastor ja keeleteadlane, peakomitee president, mis tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega • Jakobson - baltisakslaste vastane, radikaalsem suund, asutas esimese eestikeelse poliitilise ajalehe Sakala 4. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg
Ärkamisaja Kirjanikud Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel (1860-1885)alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen 24. detsember 1843 – 11. august 1886 Johann Voldemar Jannseni tütar Pärnus asub Koidula Muuseum Abikaasa : Eduard Michelsoni Eesti esimene naiskirjanik Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. 1865 ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled’’ Koidula kirjutas Isamaalist luulet Kadunud Koidula on 100 kroonise peal. Küla vainul väike oja voolab, tihe pärnapuu ta kaldal seisab seal ma tihti seisin sinuga.
Ka tema teine peateos "Eestirahva Ennemuistsed jutud" on osaliselt välja kasvanud rahvaloomingust Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850 aastail Rahvasuust kuuldud jutuainete põhjal kirjutatud lugude põhihoiakus väljendub rahvaliku elukäsitus Avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (1854) Alates 1870 aastast kuni elu lõpuni tegeles ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu" Teos avaldati postuumselt Helsingis 1885 Lydia Koidula (1843-1886) Kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson Sündis 24 detsemberil 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena Lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli Sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees juures 1863 avaldas oma esimese raamatu tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" 1863 kolis pere Tartusse
" · Ajalehe "Perno postimees" esimene number. · Toimetaja pöördub lugejate poole sõnadega: "Tere armas Eesti rahwas, mina Perno Postimees, kulutama ollen wahvas keik, mis sünnib ilma sees." · Kreutzwald (18031882) oli eesti kirjanik ja arst. · Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg. · Looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. · Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849. · Koidula (18431886) oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. · Pani aluse eesti teatrile. · ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") · Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! · Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Peeter Pint- taluperemees, Anne- Peetri naine, Juts- Maie ja Peetri poeg, Maie -Peetri ja Anne tütar, Erastu Enn ja Männiku Märt- Maie kosilased, KureAadu- vallavalitsuse kasak. Kokkuvõte Mulgid pettsid Peetrilt välja talu ja maad, sellepärast vihkas Peeter kõiki mulke. Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda. Maie tahtis Märti, kes oli heasüdamlik, hooliv, töökas ja tagasihoidlik.Siis luges Enn Postimehest, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat.Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangusoola asemel on täpikes...
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen Elulugu Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähistel Kolmel esimesel aastal ta koolis ei käind ja sai alghariduse isa käest Pärast 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös(Johann Voldemar Jannsen) Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus 19
Tegelased on erilised, liialdatud iseloomujoontega. Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjutas loodusest isamaast, armastusest ja ebaõiglusest.
L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et E...
kl 20,01,08 Ärkamisaja kirjaneitsi Lydia Koidulat on nimetetud Emajõe ööbikuks ja isamaalaulikuks. Lydia sündis Jannsenite peres rahvusliku ärkamisaja künnisel. Ärkamisaeg tähendas eestlaste isamaalist vaimustust, millele panid aluse 1. üldlaulupidu, Jakobsoni kolm isamaakõnet, ,,Kalevipoja" ilmumine. Ärkamisaja üldine õhkkond tingis selle, et Koidula loomingu põhiteemaks sai isamaa. Mu isamaa on minu arm, kell` südant annud ma, sull` laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! (,,Mu isamaa on minu arm") See luuletus on saanud eesti rahvale armsaks ja selle salmid on kujunenud peaaegu meie teiseks hümniks Gustav Ernesaksa viisistuses
kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson. 19. veebruaril 1873 abiellus Koidula Eduard Michelsoniga ning nad asusid elama Kroonlinna. Kaks last - Hans Voldemar, Hedvig jaAnna. Koidula suri 1886
Lydia Koidula Ema süda Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl Kas ema südant tunned sa? Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Juhan Liiv Üle vee Üks laevake läeb üle vee, läeb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, ...
järv ja juta, vanemuise laul, vanemuise lahkumine, vanemuise kosjaskäik · On kirjutanud mõttesalme · Tema looming on väike kuid kultuuriloole väga suur Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) · Päris nimi Vidrik Rein Ristmets · Eepose ,,Kalevipoeg" autor · Rahvaluule koguja · ÕES'i tegemine · Õppis TÜ-s arstiks · Kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja teistega · Oluline eesti keele arendaja · Andis välja ajakirju: ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on", ,,Sipelgas", ,,Maa ja mere pildid", ,,Kodutohter" · Pikem jutustus ,,Viinakatk" · Romaan ,,Kilplased" · ,,Reinuvader Rebane" · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" · ,,Paar sammukest rändamise teed" · Kirjutad luulet alguses saksa, hiljem eesti keeles
Jannseni tegevuse tippajaks oligi ärkasmisaja esimene pool. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo Tartus.1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile.1869. aastal andis välja Eesti Postimehe lisana Eesti Põllomehe, mis oli esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamise oli enda kätte võtnud suures osas Lydia Koidula.1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, suri 10 aastat hiljem. Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen)1843.(Vana-Vändra)- 1866(Kroonlinn) Lydia lõpetas Pärnu tütarlastekooli ning pärast seda oli oma isal, Jannsenil, abis ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa ärkamisaja sündmustest ning kajastas seda ka oma loomingus. Lydia lisanime ''Koidula'' andis C.R.Jakobson talle, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi. 1873 ta
teatriehitiseks. Mängiti kolm korda nädalas. Teater hävis tules 1855. aastal ja pärast ülesehitamist on ta veel kaks korda maha põlenud. Praegune Eesti Nukuteater on kerkinud kolm korda põlenud Saksa Teatri varemetel. 1819. aastal lavastati esimene täiesti eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". 1865. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen Vanemuise Seltsi. 1870. aastat peetakse Eesti rahvusliku teatri sünniks. Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". See oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula kohandas selle Eesti olude ja ärkamisaja ideedega. Ta kirjutas etendusele laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Lisaks pidi ta veel parukate, kostüümide ja jumesuse pärast muretsema. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Sel ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. 1871. aastal loodi Estonia Selts. 1873
Enn tahab Maie naiseks võtta (meelitab teda siidirätikuga, mis maksab 50 rubla), aga Maiele Enn ei meeldi. Maie ütleb selle Ennule otse välja, et keegi taha teda, sest tal on üks pöial puudu. Märt tahab ka Maie naiseks võtta, see ei meeldi jällegi Peetrile, sest Märt on mulk. Kõigile teistele aga Märt meeldib. Peetrile meeldiks, kui Maie Ennule naiseks läheks. Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat. Enn tahab Peetri isaga teha tehingut millest mõlemad kasu saavad. Enn ja Peeter teevad lepingu, kus kirjas, et kui Enn annab Peetrile 50 vakka otra, siis Enn saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda. Maie peab Peetrile ütl...
· Kirikuõpetaja, pooldas saksa haridust · Pani aluse laulude, juttude ja luule kogumisele Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sai arsti diplomi, töötas arstina 30.aastat võrus · Tegeles eesti rahva harimisega · Tõlkis eesti keelde ja andis välja ,,KALEVIPOEG" · Looming: · ,,kilplased" õpetlik rahvaraamat. · ,, teinuvades rebne". · ,,mihkel põllupapp"I romaan · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"muinasjutud Lydia Koidula · Kirjutanud u 300 Luuletust · Luulekogud ,,Wainolilled" ja ,,emajöe öpik" · Tähtsamad luuletused ,, Sind Surmani" ja ,,mu isamaa on minu arm!" · Luulekogud räägivad tema isiksusest ja tema ajast. · ,,enne surma Eestimaale" on tema testament, mida kannab kõrgeim tunne (viimane mõte ilmast lahkudes oli isamaa) · Romantiline luuletaja · Tema algatusel sündis eesti rahvusteater ,,saarema onupoeg" oli ürituse peakorraldaja e hing
Esimene Üldlaulupidu Selles ette kandes tahaks rääkida eestlusele väga tähtsaks saanud pikaajalisest traditsioonist saada kokku ja laulda kõik koos. Aga millest see kõik enda idee sai? Tegelikult olid suured lauljate kogunemised pärit saksamaalt kus juba 1850 korraldati ühislaulmispidusid .Eestlastele tõi tutvustas suure ühislaulmise mõtet Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes "Perno Postimee" . Kuid ka Eestis elanud saksa soost köstrid ja pastorid hakkasid tegelema kooride kokku panemisega ja õpetasid inimesi laulma. Väga suure tõuke sai eesti laulma hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar Jannsen luba Peterburi võimudelt suure laulupea korraldamiseks. Kogu selle aja hoidis...
Tuntumad"Puulane ja Tohtlane","Kullaketrajad","Vaeslapse käsikivi","Keksteistkümmend tütart"."Kalevipoeg"1839 esines Faehlmann ettekandega Kalevipojast ÕES-is.1853 "Alg-Kalevipoeg"12 lugu.1857-1861 ilmus Kalevipoeg teadusliku tööna.1862 ilmus rahvaväljaanne. Lydia Koidula(1843-1886)alustas juttude kirjutamist"Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena."Vainulilled"(1866)"Kodu","Sügismõtted","Kaugelt koju tulles"."Emajõe ööbik I"(1867)"Ja õues on kevade".Sellega sai Koidula tuntuks."Emajõe ööbik" II osa jäi avaldamata.1867 pakkus Jakobson preili Jannsenile luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused"Sind surmani"ning"Mu isamaa on minu arm"L.Koidula nime all oma "Kooli lugemise raamatu" I osas.Isamaaluule,"Miks sa nutad?"on kujutanud eesti rahva ajalugu:muistne rõõmupõlv,järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine."Jutt"igatsusluuletus."Enne surma- Eestimaale!".See on Koidula testament,mida kannab kõrgeim tunne-patriotism,Isamaa oli ta
1)seadusandlik,2)täidesaatev 3)kohtuvõim. Rousseau-sai kuulsaks teosaga"Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemis?"Tema hüüdlauseks oli ka ,,Tagasi loodusesse!"Ta pidas Ideaalseks rahvavõimu.Demokraatia pidi realiseeruma rahvakoosolekuil,see oli Mõeldav ainult väikestes riikides. Demos-rahvas kratos-võim demokraatia. 4) Neli tähtsamat rahvusliikumis tegelast olid: Johann Voldeamr Jannsen 1819-1890 ajalehe asutaja"Perno Postimees" Lydia Koidula 1834-1886 Jannseni tütar Jakob Hurt 1839-1907 Eesti Kirjameeste Seltsi presitent Carl Robert Jakobson 1841-1882 Viljandi ajalehe ,,Sakala"asutaja. .
Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kattes...
Ärkamisaja 3 tähtsamat ideoloogi olid J.V.Jannsen, Jakob Hurt ja C.R.Jakobson. · Jakob Hurt peab oluliseks rahva ajaloo säilitamist. · C.R.Jakobson peab oluliseks head haridust ja majandust. Tema arvates näitab uutele põlvkondadele nende ajalugu oma rahva keel. · J.V.Jannsen peab oluliseks eesti kultuuri. Eesti kirjandus arenes kiiresti, kuna paljud saksa teosed tõlgiti eesti keelde. Ajastu tippteosed: ,,Kalevipoeg´´, Lydia Koidula isamaaluule ja ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Ajalehe Sakala tekkimise põhjuseks peetakse Jakobsoni ja Jannseni vahel tekkinud vastuolusid. Selle tulemusena lõi Jakobson ajalehe Sakala. Jakob Hurda kõne 1. Üldlaulupeol 1869. 1. Kõnes enne laulupeo algust soovib Hurt, et meie keel ja mõistus areneks, et me ei mõtleks alati vaid endale ja et me mõistaks vaimuvara tähtsust, mis on olulisem kui kõik muud varad. 2
Ärkamisaja mõiste ja ärkamisaja tegelased - Ärkamisaeg algas 19. sajandi teisel poolel. Eestlane hakkas huvi tundma oma keele, kultuuri ja rahva vastu. Anti välja Eesti keelseid ajalehti(Sakala, Postimees), korraldati esimene Üldlaulupidu Tartus(1869, korraldaja Jannsen), lisaks sellele loodi erinevaid seltse ja ühinguid. Tegelased: Jannsen, Koidula, Jakobson, Kreutzwald, Hurt, Faelhman. 1. Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule. 2. Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis, lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige. 3. Koidula -Jannseni tütar
mõeldud trükk, ilmusid mitmed eestikeelsed ajalehed, mis kajastasid erinevaid nägemusi rahvusliku edasiliikumise teemadel. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod, mille tähtsust eesti natsiooni ehitamisel ja säilitamisel ei saa kuidagi alahinnata ka 20. sajandil. See on ka linnastumise ja eestikeelse linnaelanikkonna suurenemise aeg. Esile kerkisid esimesed eesti luuletajad ja kirjanikud Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Juhan Liiv ja teisedki. Tegutsemist olid alustanud Eesti Kirjameeste Selts ning esimene eestikeelne ja -meelne üliõpilaskorporatsioon Tartu Ülikoolis Eesti Üliõpilaste Selts. Viimasest kujunes peagi oluline kants rahvusliku poliitika ajamisel, mis on oma positsiooni säilitanud tänaseni. Rahvuslik emantsipeerumine nii 19. sajandi teisel poolel kui ka 20. sajandi algul võis niisamuti olla ka arrogantne oma tegelike juurte suhtes
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .................................
Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse alusepanija 19. sajandi lõpp 300 trükist aasta kohta Iseseisev nähtus Mõjukate autorite jäljendajad
Johann Voldemar Jannsen järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Toimetas ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Eesti hümni sõnade autor. Jakob Hurt oli rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht, kelle eriliseks teeneks oli rahvaluule kogumise algatus. Tema pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, kellest sai eesti rahvuseepose looja. Esimese eesti romaani ,,Mihkel Põllupapp" autor. Lydia Koidula, kelle looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus. Ühtekokku on Koidula kirjutanud 300 luuletust. Oma näidendiga ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" jagab ta eesti rahvusliku draamakirjanduse alusepanija au C.R.Jakobsoniga. 19.sajandi lõpuks kasvas kirjanduse maht oluliselt, ulatudes juba rohkem kui 300 eestikeelse trükiseni aasta kohta. Eesti kirjandus sai rahva igapäevase elu osaks ja iseseisvaks nähtuseks
millest kõige tuntum on "vana hea Rootsi aja" kuvand. Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 19071914 oli Reiman Eesti Kirjanduse Seltsi ning 19081913 Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma. Aastal 1917, veidi enne oma surma, esitas Reiman Eesti autonoomia idee. Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen); 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid.
1.Rahvusliku ärkamisaja eeldused? Kaotati teoorjus, hakati välja andma esimest ajalehte 2.1894.a ,,Uus talurahva seadus"-sisu? Sisaldas talupoegade õigusi 3.Mis muutus Aleksander 2.valitsemisajal? Tsensuur muutus vabamaks,võis välja anda eestikeelseid ajalehti, kaotati lõplikult teoorjus,suurenes liikumisvabadus 4.Ärkamisaja ettevõtmised? Likvideeriti mõisakohtud, kasvas rahvakoolide arv, 1.üldlaulupidu 5.Millal?Kus?Kelle eestvedamisel? 1.üldlaulupidu 1869.a, Tartus, Jannseni vedamisel 6.Nimeta ärkamisaja aegseid kunstnikke? Faehlmann,Kreutzwald, Veske,Kuhlbars,Reinvalds,Pärn 7.Iseloomusta romantismi? Esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 8.F.R.Faehlmann(kes oli? mis tegi?) Üks esimesi eestlasi,kes Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas.Osav ravitseja. Oli teose ,,Kalevipoeg" lugude koguja. 9.F.R.Kreutzwald (kes oli? Mis tegi? Arsti elukutsega,saavutas rahvusvahelise tunnustuse kirjanikuna. Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 1...
aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868- Carl Robert Jakobsoni "3 isamaakõnet" 1869- I eesti laulupidu, Tartu. Teine tsükkel e. 1870 aastad. 1870- Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871- Aleksandrikooli peakomitee loomine/asutamine 1872- L. Koidula "Säärane mulk ehk..." Eesti Kirjameeste Selts (EKS) asutamine Tartus, kasutati uut kirjakeelt, eesti keele ja kirjanduse arendamine. Jakob Hurt tahvaluule kogumine. 1878- Carl Robert Jakobson "Sakala" Tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. Kolmas tsükkel. 1880. algus. 1880- Jakob Hurt siirdub St.Peterburgi Eesti Jaani koguduse pastoriks J.V
Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine leidis aset 19. sajandil. Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest ning nõuti võrdseid õigusi baltisakslastega. Liikumise juhtideks olid Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler ja Koidula, ning ma kavatsen rääkida lähemalt esimese kolme mehe tegemistest, ettevõtmistest. Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis.
KÖLER-portreed, Faithful Guardian(pisike plika, puu, suur koer), maalis Fr.R.Kreutzwaldi RAUD- kalevipojastseenid, Puhkus Rännakul(rist keskel), oli ühekroonise rahatähe esiküljel, tegi eesti rahva muuseumi logo LAIKMAA-portreed(Lydia Koidula, Marie Under), maastikud(maaperspektiiv) MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor. AUGUST JANSEN- lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides ALEKSANDER TASSA- maastikud, silmale mitte meeldivad sinised toonid TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad ARNOLD AKBERG- kubism(katuseviilud)
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost ja sellepärast oli Lydia Koidula
Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööbik" (kaanel 1866, tegelikult 1867) ning jutukogud "Eesti Postimehe Õhtukõned", "Peruamaa viimane Inka", "Martiniiko ja Korsika" jm.
Elulugu .............................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 2 Elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843.aastal Vändra köstri Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Lydia Koidula sai alghariduse kodus isa käe all ning alustas 1854.aastal õpinguid Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861.aastal. 1862.aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami. Pärast diplomi omandamist töötas ta peamiselt oma isa abilisena ajalehe ,,Perno Postimees"
Lydia Emilie Florentine Jannsen Merilyn 10. klass 2006 Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai
Silver Salundo 6B klass Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras ja suri 11. augustil 1886. aastal Kroonlinnas. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula, mille ta sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks.
Koorilaulu harrastusest andis ta välja "Eesti lauliku". 5.juunil 1857.aastal hakkas ilmuma "Perno Postimees", millega Jannsen rajas järjepideva Eesti ajakirjanduse. Enne esimese numbri väljaandmist pidi Jannsen pool aastat valmistusi tegema. "Perno Postimehe" edust innustatuna loobus Jannsen tööst koolmeistrina. "Perno Postimees" ilmus Jannseni toimetusel 6 aastat. 1861.aastal hakkas isa abistama ka Jannseni tütar Lydia Koidula. 1863.aastal kolisid Jannsenid Tartusse, lootes suuremat kirjanduslikku edu. Tartu aastad olid ka kogu Jannseni elu tipphetked. Jannsenite kodu, Tartus Tiigi tänavas, kujunes tolleaegsa haritlaskonna kooskäimise kohaks, kus võis kohata Jakobsoni, Hurta ja teisi tuntud inimesi. Samuti liikusid seal ka eesti kultuuri huvilised Soomest ja Ungarist. Samal aastal alustas ilmumist ka "Eesti Postimees", mis oli rahva seas väga populaarne. Seda tellisid enam, kui 2500 inimest
Described nature ,,Hääl Varjust" ( A Voice From the Shadow) analyze of society Marie Under Lived 1883 1980 Wrote poetry in German Started writing when was 13 A lyric poet, writes about life's different sides Described nature ,,Hääl Varjust" ( A Voice From the Shadow) analyze of society Grouping Siuru wrote Sensory poems Poetry grouping Siuru Lydia Koidula Lived 1843-1886 Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Referred to as Koidulaulik 'Singer of the Dawn'. Lydia Koidula Lived 1843-1886 ,,Lydia of the Dawn" Referred to as Koidulaulik 'Singer of the Dawn'. Emajõe Ööbik, (The Nightingale of the Emajõgi [the Mother River]) 1867 Lydia Koidula
Lydia Koidula L. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Isamaluule kirjutamisele ajendas teda eesti rahvuse võitlus oma õiguste ja kultuuri eest. Kuidas väljendub Koidula luules armastus oma kodumaa vastu? Ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga nii kurbuses kui rõõmus. Ta tunneb isamaa valu. Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, (,,Mu isamaa on minu arm")
Johann Voldemar Jannsen oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupidude algataja, Eesti hümni sõnade autor, mõiste EESTLASED kinnistaja; Jakob Hurt oli vaimulik, rahvaluuleteadlane ja rahvusliku liikumise konservatiivse ( mõõduka) tiiva juht; Carl Robert Jakobson oli koolikirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht. 10. Millal sündis eesti rahvuslik teater? Kes ja millega oli selle looja? 1870.a.sündis eesti rahvusteater. Lydia Koidula näidendiga ,, Saaremaa onupoeg ,, 11. Nimeta Fr. R. Kreutzwaldi peateosed. ,, Kalevipoeg ,, ,,Eestirahva ennemuistsed jutud ,, 12. Millal ja kus trükiti ,,Kalevipoja" esimene rahvaväljaanne? 1862 a. Kuopios Soomes. 13. Nimeta L. Koidula luulekogud. ,,Vainulilled,, ,,Emajõe ööbik I,, 14. Millal ja kes pakkus L. Jannsenile luuletajanime Koidula? Koidula luuletaja nime sai L. Jannsen Carl Robert Jakobsonilt 1867.a. 15. Kes ja millal kirjutas esimese Koidula täieliku eluloo
taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. b) Millal algab eestlaste ärkamisaeg? Palun välja tuua ärkamisaja juhtivad nimed, tähtsündmused, -teosed, -seltsid jm. Eestlaste ärkamisaeg algab 1857. aastal, kui ilmub Kalevipoeg ning Jannsen hakkab välja andma ajalehte ,,Perno Postimees". Juhtivateks nimedeks on Jannsen, Jakobson, Hurt, Koidula, Kreutzwald. 1864. aastal hakkab Jannsen välja andma Tartus uut ajalehte Eesti Postimees e Näddalaleht. Samal aasta algab ka Aleksandrikooli aktsioon. 1865. aastal asutatakse laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine", Tallinnas ,,Estonia". 1866. aastal ilmub Koidula esimene luulekogu ,,Waino-Lilled", 1867. a teine luulekogu ,,Emmajõe Öpik". 1868 70 peab Jakobson oma kolm isamaakõnet, 1869 toimub esimene üldlaulupidu. 1870 rajatakse rahvuslik teater (Vanemuise selts). 1872
Terentiuse komöödiat „Androslannad“ • 17. sajandil piirdus teatri tegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega. • August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Eesti esimene kutseline teater, Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. • Esimene eesti keelne etendus oli „Häbi sel, kes petta tahab“, mis lavastati 1819 aastal. EESTI TEATRI SÜND • Eesti teatri sünniks peetakse 1870. aastat, mil etendati Koidula „Saaremaa onupoeg“. • Tolles etenduses mängisid Koidula vend ja tema sõbrad, kuna ei peetud sündsaks, et teatris mängivad naised. • 1880. aastail oli näitemängude esitamine jõudnud ka maale, neid etendati rehealustes ning koolitubades. VANEMUISE AJALOOST • 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts. • 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
