Sisukord Sisukord.........................................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten".............................
hävinenud). Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi paleei parki viia raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinnasse 1804. aastal, pärast mida anti korraldus Eestimaa kubernerile korrastada loss ja ehitati tänapäeva Koidula tänav äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub Eduard Vilde Muuseum, kuid aja jooksul jäi loos jällegi keisriperekonna tähelepanuta. 1837. aastal külastas Tallinna uus Vene keiser Nikolai I, kes andis korralduse lossi korrastamiseks ning andis lossi Eestimaa kuberneri suveresidentsiks. 1917. aasta kaksikvõimu ajal Eestis asus Kadrioru lossis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. 1921. aastast asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928
Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal organiseeris ta esimese üldlaulupeo, 1870. aastal pani ta aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana Eesti Põllomees esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Eestis lauldi Mu isamaa, mu õnn ja rõõm esimest korda esimesel üldlaulupeol, mis toimus 18.20. juunil 1869. aastal, Tartus. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse
jälgima, mida sööb, piisavalt liikuma ja puhkama. Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel.13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist "Juudit" (1921) ja romaanist "Kõrboja peremees" (1922). Keskse
· Rahvusliku identiteedi leidmine · Kultuuri arenguks võrdsed võimalused · Eesti keelele laiemate õiguste saavutamine Tähtsad sündmused: ''Pärnu Postimees'' 1857 ''Kalevipoeg'' 1857-1861 Keskused: Tartu, Viljandi, Peterburg I üldlaulupidu Aleksandikooli liikumine EKmS 1869 1860 algusaastatel 1872 Jannsen, L.Koidula Jaan Adamson Hurt, Jakobson, Koidula, Jannsen Eesmärk kasvatada 1. emakeelne kool Eestikeelse kirjasõna eestlastes rahvuslikku väljaandmine, vanavara ühtekuuluvustunnet kogumine Tulemus ühtekuuluvustunde Kujunes rahvuslik parlament Kasutusele võeti uus
Rice Family, on the Tallinn-Klooga beach) lines. Edel`s main schedule Tallinn -Tartu Tallinn Tallinn - Viljandi - Pärnu Tallinn-Viljandi, Tallinn Tallinn - Rakvere - Narva Tartu - Valga, Tartu - Orava, Tartu Koidula Railway museums in Haapsalu and Lavassaare Estonian Railway Museum in Haapsalu railway station and its territories. Museum of the1906th completed in Haapsalu Station attracts over 200 meters in length, covered platform There are locomotive depot ,Water Tower, Smithy, The Railway Children's homes, Luggage Building The Lavassaare locate at the Pärnu county in the south-western part of Estonia, 17 km's from Pärnu to north-west in Lavassaare settlement between the bogs.
Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henry Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste (pühendatud Alo Mattiiseni emale) Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud muusika neljale filmile: Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm
Friedrich Reinhold Kreutzwald - viis kalevipoja lõpuni, 1853 alg- kalevipoeg 20.Johann Voldemar Jannsen - Rahvusliku ärkamise üks suur kujusid, pärnu postimehe asutaja 21.Lydia Koidula isamaa lüürika 22.Jakob Hurt rahvusliku ärkamise üks liidreid 23.Carl Robert Jakobson Sakala, rahvuslik ärkamine, kolm isamaa kõnet 24.Johann Köler - rahvusliku
Sisukord Ott Sepa elulugu-------------------------------------------lk3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris-------------------lk4 Ott sepa rollid Vanemuises------------------------------lk5 Olulisemad rollid mujal----------------------------------lk6 Rollid filmides, telelavastustes, kuuldemängudes---lk7 Kokkuvõte---------------------------------------------------lk8 Kasutatud allikad------------------------------------------lk9 Lisad----------------------------------------------------------lk10 2 Ott Sepa elulugu Ott Sepp (lisa 1) sündis 29. juunil 1982. aastal Tallinnas. Ta on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Ott Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.2006. aastani oli ta Ott Sepp Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Ta on abie...
1866 – omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868–1870 – C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet 1869, 18.–20. juuni – Tartus peeti I üldlaulupidu 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" "Vanemuises") 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski–Tallinn–Narva ja edasi Peterburi suunas) 1870–1871 – asutati esimesed põllumeeste seltsid 1872–1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu- ja mänguseltsi "Endla" asutamine Pärnus
märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas.Aga populaarsed olid sajandi alguses mitme oma eestindatud teosega ka Minna Canth, Johannes Linnankoski ja Eino Leino. Eduard Vilde esindas kunstiväärtuslikuma eesti kirjanduse levikut ka soome keeles. 1920–30ndail aastail
üle laulupeo ja pillimeest. Esinesid korraldamiseks. vaid meestkoorid, kuna Ametliku loa saamiseks segakooride osalemist kulus kaks aastat. Kogu pidas Jannsen organiseerimistöö kõlbmatuks. Eesti võttis Jannsen enda koorilaule oli esimese kanda. laulupeo kavas vähe. Laulupeo Lauldi Kunileiu ettevalmistamine viisitatud laule Lydia nõudis kannatlikku ja Koidula sõnadele, aga visa tööd. 1868 aastal ka Paciuse loodud "Mu meile saabunud ikaldus isamaa, mu õnn ja ja sellele järgnenud rüüm", millele Jannsen näljahäda, ei soosinud tegi ise sõnad. korraldamistööd. Laulupidu algas 18. Peterbusri eestlaste juunil rongkäiguga ja juhid Johann Köler ja Maarja kirikus Carl Robert Jakobson toimunud piduliku pidasid laulupidu liig jumalateenistusega. saksikuks Toimumiskohaks oli ettevõtmiseks
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lend...
Aleksander III trooniletulekuga 1881. a. algas sünge reaktsiooniaeg, igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme, mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnikke Venemaalt. Tartu ülikoolilt võeti autonoomia. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest. Surid Kreutzwald, Koidula, Jakobson. Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Hurt ja Veske olid asunud võõrsile. 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts ja keelati tsensori ettepanekul jutustuste avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod 1891, 1894 ja 1896. Jätkus rahvaluule kogumine ka pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist. 1888
Pärnu Koidula Gümnaasium POOL AASTAT SÜLEARVUTIGA Uurimustöö Praktiline töö Merilin Merirand 10c klass Juhendaja: Marge Kanniste Pärnu 2011 Pool aastat sülearvutiga Sissejuhatus Pool aastat sülearvutiga oli uurimisprojekt, mille käigus prooviti selgeks teha, kas sülearvutiga töötamine parandab hindeid või mitte. Selleks, et seda välja selgitada arvuti vajalikkust või mitte vajalikkust, küsitleti õpilasi ning õpetajaid. Vastas 100 õpilast ning igale õpilasele vastab temale määratud järjekorranumber. Anonüümsuse säilitamiseks on igal õpilasel oma kindel järjekorranumber ning iga vastaja pannakse kirja järgmiselt: V 1; V2; V3; ...V100. Toon antud töös välja mõ...
üksnes sisemisest loomusunnist. Liivi luulet iseloomustabki lihtsus, siirus, vahetus ja tundesügavus ning samas erakordne üldistusjõud. Juhan Liiv oli elu lõpuni rahutu hingega, rännates viletsas riietuses jalgsi pikki vahemaid ilmast hoolimata. Oma viimastel eluaastatel rändas ta ühest paigast teise, elas sugulaste ja sõprade juures ega jäänud kusagil püsivalt pidama. Haigusperioodidel kujutles Liiv end tsaar Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks ning Poola troonipärijaks. Ta suri tiisikusse 1. detsembril 1913. 2 Mälestuste jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav (ja mõningatel andmetel ka Juhan Liivi põik) Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi
Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012 1. Balti- saksa kunstnike tööd: Portree - Michael Ludwig Claus "Pr. Moelleri portree" Carl Timoleon von Neff "Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree" Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik...
Päevaraamat on eestikeelne, kuid seal esineb mitmes võõrkeeles tsitaate. Mõni uitmõte puudutab kodu, kodumaad ja emakeelt, peamiselt aga arutletakse abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, kõlblus. Noorelt surnud andekas luuletaja on eesti kirjanduslukku jäänud püsima üksikuna, tema luule ei loonud traditsiooni. See vähene, mis oli enne teda, ja see, mis tuli teatava katkestuse järel (Kreutzwaldi ja Koidula looming), on stiililt ja vormilt sootuks teistsugune: mitte kõrges stiilis vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses. Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" musta pikka maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline.
· Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J. Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad. · Aleksandri koolide loomise algatus J. Adamson, J. Hurt, koolikomiteed üle Eesti. · 1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeeest" · 1865.a Jannseni algatusel Tartus ,,Vanemuise selts" · 1868.a C. R. Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne. · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalaulud. · 1869.a esimene üle-eestiline laulupidu. 1870.-ndad aastad: · 1870.a ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saarema onupoeg" · 1871.a alustas tööd Aleksandri kooli Peakomitee, juhiks J. Hurt. · 1872.a asutas C. R. Jakobson ajalehe ,,Sakala" SUUR LÕHE · 1878.a astus J. Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja. · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumise: 1)aatemehed mõõdukad, juhiks J. Hurt
· Haridustaseme suurenemine (kirjaoskajad) · Esimeste eestlastest haritlaste ilmumine (Faehlmann, Kreutzwald, Hurt, Jannsen) · Talude päriseksostmine (laste kooltamine ja oma vara) 1849/1856 · Eeskujuks rahvuslik liikumine Saksamaal (30ndad aastad) · 1866 vallaseaduse rakendamine eestlased said iseseisvamaks RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETAPID: I Elitaarne estofiilide tegevus + Faehlmann, Kreutzwald II Haritlaste liikumine Jannsen, Jakobson, Hurt, Koidula palvekirjad III Seltsiliikumine laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine", põllumeesteseltsid, laulupeo traditsioon 1869 IV Rahvuslik poliitiline liikumine Päts, Tõnisson (Poska) V Rahvusriigi loomine 1917 RAHVUSLIKU LIIKUMISE OLULISEMAD SÜNDMUSED: 1. 1857 ,,Perno Postimees" ja 1862 ,,Kalevipoja" ilmumine olulised kirjakeele arengust ning maarahvast sai tänu Jannsenile Eesti rahvas 2. 1869 esimene üldlaulupidu Tartus ühtekuuluvustunne rahva seas 3
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma k...
Mõlemat teost läbib sõnum õigluse nõudmisest. Eesti rahvas on õiglust nõudnud paljude sajandite jooksul. Kuigi mitmed talupoegade ülestõusud suruti vaenlaste poolt maha, on eestlased nagu Kalevipoegki olnud järjekindlad ning 90 aastat tagasi saavutati kauaoodatud vabadus. Eestlaste kirjanduses on tähtsaks sõnumiks olnud isamaa-armastus. Seda teemat on viljelnud paljud luuletajad, eriti mõjuv oli omas ajas L. Koidula luule. Ka J. Liivi, K. Ristikivi, M. Underi ja B. Alveri isamaaluule on mitmete põlvkondade vältel südameid soojendanud. Lüürika kaudu on edasi antud ka muud armastusesõnumit, mis võib olla adresseeritud emale, kodule, armsamale... Väike laul Üks väike laul oli rannas maas kesk merekarpe ja adru. Üks väike laul oli rannas maas
seal sees leida on"); 4. Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); 5. Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); 6. Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; 7. Faehlmanni Kalevipoja-ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja (ilmus tervikuna esmakordselt 1857 1861 ÕES-i toimetistes). See on eesti rahvuskirjanduse esindustekst, mida on tervikuna tõlgitud saksa, ungari, läti, vene, soome, tsehhi, leedu, inglise, rootsi ja prantsuse keelde.
Algustähereeglid Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja pla...
Karell. 8. Rahvuslik liikumine. Eeldused: (neid oli kolm). 19. saj II p. oli üles kasvanud uus põlvkond kes olid sündinud vabadena mitte pärisorjadena. Talude päriseks ostmine Oli tekkinud eestlastest väikesearvuline haritlaskond kes ei seadnud sihiks saksastumist vaid eeskätt rahvusliku eneseteadvuse kasvu. Rahvusliku liikumise tegelased: J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson olulist osa mängisid ka L. Koidula, F.R Kreutzwald ja J. Köler 9. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. 1857a hakkab Pärnus Jannseni toimetuse ilmuma nädalaleht ,,Perno Postimees" 1865a Tartus asutatakse eestlaste laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1868a Jakobsoni Isamaakõne ,,Vanemuise" seltsis 1869a Tartus toimub eestlaste esimene üldlaulupidu 1870a Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine 1872a Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka kuus ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ooperid · 1946 Pühajärv (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis) · 1949 Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) · 1955 Käsikäes (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas)(käsikiri TMMis) (2. red. 1965 Mari ja Mihkel)
Tudengeid innustavad paremini õppima ka erinevad stipendiumid, mida saadakse heade õpitulemuste eest. Koolide lõpetamisega ei lõpe veel haridustee, sest inimene õpib kogu elu. Aastatega saadakse juurde kogemusi, mis on sageli isegi väärtuslikumad kui koolides õpitud teoreetilised teadmised. Kõige paremini õpib inimene ju ikka enda vigadest. Kui algul õpetavad vanemad oma lapsi, siis hiljem õpetavad lapsed juba vanemaid. Nii sai näiteks peremees Lydia Koidula näidendis ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" teada oma lapselt, millised näevad välja kordusmärgid. Tänapäeval õpetavad lapsed mõnikord oma vanavanemaid arvutit ja Internetti kasutama. Viimastel aastatel on hariduse omandamine muutunud järjest populaarsemaks, sest majanduslik olukord on halb ning paljud inimesed on kaotanud oma töökohad. Just töötud on need, kes praegu aktiivselt tegelevad enesetäiendamisega, sest neil on selleks piisavalt aega ja tahtmist. Muidugi
meil kõigil on ühine ajalugu ning tahe elada omal maal. Ärkamisajal omas laulupidu võibolla natuke rohkem poliitilist tähendust ja sellel oli kindel eesmärk eestlased vabaks laulda, kuid tänapäeval annab see lihtsalt võimaluse tähistada meie esivanemate pingutusi meie vaba maa nimel. Esimesel laulupeol lauldi kaks eesti keelset laulu Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile. Teised lauldud lood olid vaimulikud lood. Eestis oli helilooming tol ajal haruldane siis koosnes kava peamiselt saksa heliloojate teostest, aga laulude sõnad tõlgiti eesti keelde, et ei kõlaks ühtegi võõrkeelset lugu. Tänapäeva laulupidude repertuaaris on viis lugu, mida lauldakse igal laulupeol ja mis on muutunud eestlastele kui kroonijuveeliks. Need on esimesest üldlaulupeost „Mu isamaa on
sajandil. Kirjanduses ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. William Shakespeare Valgustus Romantism - kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Lydia Koidula Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Realism - kujunes 1830. aastatel, mil kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutada oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. Kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks
Luulekava Isamaa-teemaline Mari-Liis Sepp Jõhvi Gümnaasium Isamaa, usk, rahvas Lydia Koidula So isamaa, so usk, so rahvas - kas tunned kuskil kallimat? Kas tead sõna, mis veel tungi' võib südamesse kangemalt? So isamaa, so usk, so rahvas! See sinu ülem varandus ei ööd sul, pääva meelest mingu, ei õnnes ega õnnetus! So isamaa, so usk, so rahvas! kui iial aeg on, tuleta neid sõnu meele - nüüd ta tulnud! Nüüd astu ette hoidmata! Nüüd ära väsi ülespoole sa ülenda' kätt, südant, meelt! Nüüd ära jäta trooni ette sa kanda kanget palve keelt!
Gustav Ernesaksa lugude analüüs 1 „Mu isamaa on minu arm“ Gustav Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile Moskvas Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte
heaolu. On vaja mõelda suurelt ja samas näha ka võimalusi mis meid arendaks ja viiks edasi meie majandust, teadust. Et me ei peaks hirrmu tundma oma iseseisvuse eest. Ma arvan, et Eesti tulevik on ka täna meie endi teha, et rahvas peab olema ühtne ja teotahteline ja aktiivne ning muretsema oma riigi heaolu eest. Et saaksime kunagi jäeltulevatele põlvedele jätta pärandi ja öelda uhkusega nii nagu on öelnud Lydia Koidula ,,Eestimaa, su hiilgav rada, kus jalg õppind kõndima, kus ma musti juukseid kannud, valgeid loodan kanda ka..."
tänapäeval) heliloojatega? Virtuoos tähendab seda, et esitaja peab olema tehniliselt väga kõrge tasemega. 21.Missugune roll oli naistel 19.sajandi loomeinimeste hulgas? Naistest ei peetud väga lugu, kuna arvati, et nad ei suuda piisavalt energiat ja jõudu panna oma teostesse. See eest olid nad aga tugevad mõjutajad oma meeste loomingus. Tihti said meesheliloojad inspiratsiooni oma naistest. 22.Millega paistsid silma kanged eesti naised Lydia Koidula kirjutas hulgaliselt populaarseid luuletusi. Aino Tamm oli helilooja. Anna Haava oli luuletaja. Miina Härma oli üks kuulsamaid heliloojaid Eestis. 22.Missugune tähtis muusikasündmus toimus Eestis 19. saj II poolel? I üldlaulupidu. 23.Missuguse tähtsa muusikaga seotud tehnilise vahendi leiutas 1877.a.Thomas Alva Edisson? Ta leiutas fonograafi.
Näit. Kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan Lüürika – kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab kujundlikkus ja autori tunnete väljendamine Näit. Peamised vormitunnetused on riim, värss ja stroof. Metafoor – piltlik väljend Näit. Lase jalga Miljöö – teose aeg-ruum Miniatuur – lühike, täpse sisuga proosa-väikevorm, mida iseloomustab lüüriline meeleolu Näit. Lydia Koidula ,,Talvine meeleolu“ ja A.H.Tammsaare „Poiss ja liblik“ Monoloog – ühekõne Näit. Juhan Smuul „Muhu monoloogides“ ja Jaan Kross „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ Muinasjutt – üks rahvaluule põhiliike, mis pajatab väljamõeldud sündmustest Näit. Araablaste „Tuhat üks ööd“ ja Arvo Vallikivi ,, Ajaprintsess“ Muistend – välja mõeldud lugu, mis taotleb tõepära. On seotud, kas kohaga, ajaga, esemega, uskumusega või isikuga. Näit. F.R
7. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist alustas Kreutzwald tööd Võru linnaarsti kohal. 8. Kreutzwald pühendas jutukese oma armsaima lapse, Marie Ottilie, mälestuseks, kes suri 15-aastasena. 9. Kreutzwaldi kirjanikuisiksusele oli iseloomulik teravmeelsus, loomupärane ägedus ning kalduvus satiiri. 10. Võrus elades osales Kreutzwald aktiivses kultuurielus ajakirjanduse ja teiste kirjanikega kirjavahetuse kaudu. Tal oli ulatuslik kirjavahetus näiteks Faelhmanni, Hurda, Koidula jpt. 11. Kreutzwald veetis oma elu viimased viis aastat Tartus väimehe Blumbergi hoole all. 12. Kreutzwald nimetas oma kirjanduslikuks luigelauluks poeemi ,,Lembitu". 13. Kreutzwaldi eluaastad on 1803- 1882. 14. Kreutzwald andis 1848-1849 aastatel välja populaarteaduslikku pildikirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" , kus ta tutvustas lugejatele planeete, maakera erinevate paikade geograafiat jm. 1854.aastal ilmus ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest", mis
Koitjärvelt reisis ta aga hoopis Kaukaasiasse. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele. 1. septembril 1919 asus Tammsaare elama Tallinnasse Õuna tänavale, kus elas tema naine Käthe-Amalie Veltmann, kellaga Tammsaare ametlikult abiellus alles pool aastat hiljem. Neil sündis ka kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik. Õuna tänavalt kolis Tammsaare aga peatselt Toom-Kuninga tänavale. Pere viimaseks elukohaks sai aga Koidula 12A maja Kadriorus. Anton Hansen Tammsaare suri 62 aastaselt 1. märtsil 1940 südamerabandusse ning maeti Metsakalmistule. Anton Hansen Tammsaare looming 1900. aastal, mil ta õppis Tartus, Hugo Treffneri eragümnaasiumis ilmusid Tammsaare esimesed jutukesed "Postimehes". Peale seda, kui ta oli alustanud elu vabakutselise kirjanikuna Tallinas andis ta välja esimese näidendi "Juudit", millega jõudis ta oma loomingu kõrgperioodi.
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
aluseks olid elusündmused, mida autor ise läbi elas. * Oma muinasjuttudes annab Andersen asjadele elu ja hinge, arustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. ANDERSENI SAAVUTUSED * Hans Christian Anderseni auks tehtud kuju Kopenhaagenis. * Tema loomingut on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, ainult piibel on tõlgitud enamatesse. * Eesti keelde on Anderseni muinasjutte tõlgitud aastast 1886 ja tõlkijaks oli Lydia Koidula. * Anderseni looming on olnud aluseks filmidele, ballettidele, multifilmidele, skulptuuridele. * Tema muinasjutte on kirjutatud 125 keelde, ning neis inspireerituna on loodud neist näidendeid,ballette ja filme. KUULSAMAD KUNSTMUINASJUTUD "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" 1836. "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" "Tuleraud" TÄHTSAD SÜNDMUSED * 2
kujundamine 2. Tähtsamad eestvedajad: Johann Voldemar Jannsen - asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannseni) ajalehes. Jakob Hurt - rahvuslikult meelestatud üliõpilane, tema vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav ettevõtmine, pidas kõnesid ja kutsus oma rahvast üles jääma rahvusele truuks ja seisma eestikeelse hariduse eest Carl Robert Jakobson - koostas eestikeelseid kooliõpikuid, pidas isamaalisi kõnesid, nimetas saksa aega
(https://naisteleht.ohtuleht.ee/864658/elo-ellermaa-muretseb-eesti-keele-tuleviku-parast-ilusad- eestikeelsed-sonad-asendatakse-inglisparastega) Moraalne pärand on meie keelel kindlasti suurem kui esmapilgul nii väikese riigi ja rahvuse osas oskaks arvata. Ajalooliselt olulised isikus, kes on Eesti keelendusega rohkem või vähem seotud olnudja oma panuse andnud usu levitamisse, näiteks Martin Luter, eesti keele legaliseerimisse riigikeelena, näiteks Lydia Koidula, Johann Voldemar Jannsen, Jaan poska ja Gustav Ernesaks. Igaüks neist suurkujudest on mingil moel Eesti ja selle keele eest võidelnud ning selleläbi nende ajalukku jäetud jälg omab suuremat ja olulisemalt tähendust rahva ühendamisel kui võimalik läbi kirjasõna seletada.
1857. aastal andis ta välja nädalalehe Perno postimees, mille loa taotlemine nõudis üle kümne aasta. Selles soovitas ta eestlastel olla iseseisev, ehk siis talusi osta, andis õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest. Hiljem asus Jannsen elama Tartu, kus aastal 1864 hakkas ta välja andma ajalehte nimega Eesti Postimees. Tartus sai ta kiirelt rahvamehe staatuse, kes osales aktiivselt igal pool. Teda abistas palju ka tema tütar Lydia Koidula. Tema perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine. Ma arvan, et Jannseni jälg oli väga tähtis, kuna sarnaseid seltse loodi üle Eesti. Samuti sai Jannsen hakkama esimese üldlaulupeo korraldamisega 1869, et tähistada lähenevat pärisorjuse priid 50ndat aastapäeva. Sellise idee sai ta sakslastelt. Esines ligi tuhat lauljat ja pillimeest, ainult mehed, peeti isamaalisi kõnesid ning esimest korda sai sõna ka suurema avalikkuse ees J. Hurt, kes
Jannsen luuletus ,,Kus on mo armas isamaa" tõlge saksa keelest, eestistatud saksa romantismi kogemus. Eestlus kujuneb tugevate saksa rahvuslike liikumiste mõjul. (NB:U. Masing eestlaste õnnetus on tema ärkamisaeg laenud konstrueerimine, dekonstrueerimine, jne .. eestluse rajamine võõrastele ideedele!). Rahvus maa-ala (minevik fantastiline, olevik reaalsus). Oma vs võõras (võõrsilolek, süvendab isamaa ilu, tagasituleku tahe, isamaa igatsus nt Koidula Kroonlinnas). Kodukoht. Loodus (idüllilisus, vertikaalsuse rõhutamine, laulik kuskil kõrgel ja vaatab alla, all on idüll, ülevad vaated, kujundid, eepiline visioon). Nt: Mihkel Veske luuletus: ,,Kodumaa" 1880 (..Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt..). (Võrdluseks Henrik Visnapuu ,,Päike ja jõgi" 1951. Rootsis kirjutatud mälestused eestist ja kodust. Kritiseerib võltsi jäljendamist saksa mägiluulest, et eesti maastikule lisatakse talle mitteomased mäed..).
1913. aastal tegi Adamson suure ja kalli teose ,,Venemaa ja Sussain". Adamson täitis põhiliselt suuri tellimusi ja väikesteks ei jäänud aega. Aga näitusele jõudis ta teha ka mõningaid väikseid teoseid nagu näiteks ,,Aja lend", ,,Triitonike", ,,Memento mori", ,,unede riigis", ,,Torm", ,,Napoli nälgivad lapsed" ja ,,Amor arstina". ,,Aja lend" Kuna Adamson tegeles ka monumentidega on tal ka neid teostatud. Ta tegi J. Köleri büsti ja Lydia Koidula monumendi. J. Köleri büst L. Koidula monument Siis tegi Adamson Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks saamisele avalduse, mis lükati küll kord tagasi, aga ta sai ikkagi akadeemikuks. 1919. aastal tuli Adamson tagasi oma sünnikohta, Paldiskisse. Ta tegi Paldiskis mitmeid häid teoseid. Näiteks ,,Noorus kaob", ,,Nälg", ,,Kalevipoeg põrgu väravas" ja ,,Kalevipoeg ja sarvik".
Talupojad elavad harmoonias looduse ja ühiskonnaga. Valitseb tasakaal, suuri konflikte ei käsitleta. Selles on omajagu sentimentaalsust, tundelisust. Idealism seisneb seisuste erinevuse kadumises, jumalakuulekusel, õiglusel. Idealistlik külakujutus saab juba didaktilise kirjanduse ajastul alguse. Romantilised külaelukujutused olid omased järgmistele kirjanikele: Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson („Tiiu, üks õige laste-ema ja majapidaja“ 1880), Lydia Koidula. Osa romantismist on gootika, näiteks L. Koidula „Tammiste küla „veskitondid““. Selle esmatrükk ilmus Jannseni nime all. Gootiloo kese oli armastuslugu, kuid selle kõrval kulges liin üleloomulike jõudude, ebausu või kurjuse vms teemadega. See on gootijuttude paroodia. Külaelanikud paljastavad kummituslike seikade saladuse. Seda võib lugeda ka kriminullina. Moraal: ärge uskuge igasugu jutte; kummitusi pole olemas. Gootilugusid võiks tänapäevase terminiga nimetada ka
ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. M in a Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5
mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märksõnad) Prantsusmaal: Chateaubriand, G. Sand, Merimee, Madame de Stael, Hugo, Saksamaal: Heine, Brentano, Arnim, Hölderlin, ven. Schlegelid, Novales, Tieck, Hoffmann Venemaal: Puskin, Lermontov Inglismaal: Shelley, Blake, Wordsworth, Coleridge, Southey, Byron, Keats Eestis: Kr. J. Peterson, L. Koidula Sotimaal: W. Scott 4. Kes on Walter Scott? Tänu temale tekkis ajaloolise romaani zanr. 5. Millised on Merimee elu ja loomingu olulisimad faktid? ,,Dzentelmen kirjanduses". Loomingutunnusj.: teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumine. Töötas muinsuskaitseinspektorina >20a. Tundis huvi vene keele vastu (õppis ära) ja tõlkis Puskini ja Gogoli teoseid. Ta tuli kirjandusse näidenditega, näidenditekogu ,,Clara Gazuli teater". Laialdaselt sai
a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine (kuni Rakvereni peaaegu valmis) b) Ühenduse parandamine sadamatega c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2. Via Estica (Stockholm-Tallinn-Tartu-Moskva) arendamine a) Koidula piiripunkti väljaehitamine (tehtud) b) Tartu ümbersõidu rekonstrueerimine c) Tallinn-Mäo maanteelõigu arendamine (tehtud) d) Logistiliste lahenduste arendamine 3. Via Hanseatica (Peterburi-Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia-Gdansk-Berliin- Hamburg) arendamine a) Jõhvi liiklussõlme ehitamine (tehtud) b) Maantee rekonstrueerimine c) Tartu ümbersõidu (sh silla) rajamine 4. Via Baltica (Helsinki-Tallinn-Pärnu-Riia-Varssavi) arendamine a) Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine (peaegu valmis)
järjepidevatele teatrile ning ajalehtedele. Eriti suurt tähelepanu pöörati maarahva keelele ja omakeelsele kirjandusele. See oli vaid algus ühtsele Eesti rahvale. See sama põlvkond astus julgelt vastu venestamisele ning ei lasknud purustada seni saavutatud kokkukuuluvustunnet. Asuti kirja panema rahvaluulet sündis rahvuseepos ,,Kalevipoeg" - ning kirjutati luulet isamaa ülistuseks, selle ilust ja tähtsusest (Kristjan Jaak Peterson, Lydia Koidula jt). Samuti loodi uusi ühinguid, kus käidi koos ja sõlmiti uusi sõprussuhteid ning mis süvendasid ka rahva kokkukuuluvustunnet. Kui Venemaa üritas Eestit enda võimu alla saada, siis astusid nii noored kui ka vanad neile julgelt vastu ning tänu nende ühtekuuluvustundele ja vaprusele suudeti anda väga valus vastulöök suurele ja võimsale naaberriiglile. Oma vere hinnaga võideldi iseseisvuse ning ühtsustunde eest
Kuid ma olen kindel, et ka iga tavalise asja armastaja kogumikust võib leida mõne pärli. Väga targa inimese luuletusi ja mõtterida on vahel väga raske mõista. Seega eelistan ise lihtsamat luulet. Ise vilelen vabavärssi ning räägin eale sobivalt armastusest. On ka tavalisi luuletusi, kuid nende sisuni kipun üksi vaid ise jõudma. Meie kuulsamate luuletajate nimekiri on pikk. Leelo Tungal, Artur Alliksaar, Doris Kareva, Hando Runnel, Marie Under, Betti Alver, Juhan Liiv, Lydia Koidula, Juhan Viiding, Jaan Kross, Jaan Tätte jne. Igal ühel neil on neil omane luule käekiri ja neilt igalt ühelt on meil õppida. I
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
