Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 1. Kliima Iga taim saab kasvada teatud temperatuurivahemikus. Valmimiseks on vaja teatud pikkusega kasvuperioodi. VEGETATSIOONI e TAIMEKASVUPERIOOD on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. Keskmistel laius-kraadidel on selleks 5°C. Seega on olulised: temperatuur, sademed ning nende aastane jaotumine, kasvuperioodi pikkus. Näiteks kohvipuu viljad valmivad umbes 240 päeva (8 kuu) jooksul, kui temperatuur jääb vahemikku 17-22 kraadi ja sademeid on vähemalt 1000-1500 mm aastas. http://coffeetree2cup.com/index.php/ the-coffee-tree Eri kultuuride kasvutingimused
Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 1. Kliima Iga taim saab kasvada teatud temperatuurivahemikus. Valmimiseks on vaja teatud pikkusega kasvuperioodi. VEGETATSIOONI e TAIMEKASVUPERIOOD on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. Keskmistel laius-kraadidel on selleks 5°C. Seega on olulised: temperatuur, sademed ning nende aastane jaotumine, kasvuperioodi pikkus. Näiteks kohvipuu viljad valmivad umbes 240 päeva (8 kuu) jooksul, kui temperatuur jääb vahemikku 17-22 kraadi ja sademeid on vähemalt 1000-1500 mm aastas. http://coffeetree2cup.com/index.php/ the-coffee-tree Eri kultuuride kasvutingimused
Jahe parasvööde Rukis, oder, kartul Mõõdukas parasvööde Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein Soe parasvööde Riis, soja, mais, päevalill, viinamari Lähistroopiline Talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline Datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga Hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog lähisekvatoriaalne Pika vihmaperioodiga Kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog lähisekvatoriaalne Ekvatoriaalne Manikokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm · Omatarbeline põllumajandus · Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus (Lääne-ja Kesk-Aadrikas, Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Amazonase piirkonnas) - kasutatakse laialdast maa-ala (mets võetakse maha ja tehakse põlluks, mida kasutatakse 1-2 aastat ja siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses................................................................. 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid.............................................................................
Lähistroopiline: talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline: datlipalm, puuvill, sukruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirss, maapähkel, riis, suhkrutoog Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirss, maapähkel, puuvill, maniokk, jamss, mais, riis, banana, sisal Ekvatoriaalne: maniokk, mais, riis, banana, suhkruroog, kakaopuu, kohvipuu, kautsukipuu, õlipalm 18. Mis on kiukultuurid? Mis õlikultuurid? Mis tehnilised kultuurid? Tehnilised kultuurid on põllu- ja istanduskultuurid, mida kasvatatakse tööstuslikuks tooraineks. Enamik tehnilisi kultuure kasvab troopilises ja lähistroopilistes Lõuna riikides. Mitmed Lõunariigid on nn monokultuurimaad, mis kasvatavad vaid üht tehnilist kultuuri ekspordiks (kohvi, tee, suhkruroog). Tehnilised kultuurid jagunevad õlikultuurideks (päevalill,
ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi. Põlluviljade saagikust kahandab kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvatatakse teepõõsast ja kohvipuud. Nandu Kohvipuu 7 Troopilise mandrilise kliima diagramm Troopilise merelise sademete diagramm 8 Kasutatud kirjandus Pilt. Internet: http://zoologicalwildlifefoundation.com/uploads/images/Animals%20/Ungulates/Dromedary- Camel.jpg Pilt. Internet: http://www.puntaarenasrc.com/coiron%20pics/nandu.jpg Pilt. Vikipeedia
· Araablased olid esimesed, kes hakkasid ube röstima ja neist n-ö tänapäevast kohvi valmistama · Esimene kohvik Kuia Han avati Konstantinoopolis 1475 a. · Arvatakse, et esimesed viljakad kohvioad smugeldati Araabiast Itaaliasse 1600 a paiku. · Inglismaal avas esimene kohvik uksed 1652 a, Prantsusmaal 1672 a. · Lõuna-Ameerika kuulsad kohvimaad said oma esimese kohvipuu Louis XIV aiast. Kohvi liigid: · Kohvi võib liigitada kohvioa tüübi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. · Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Parimad toorkohvi oad on sinakas-rohelise või hallikas-rohelise värvusega. Pruun värvus ja plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole
· Araablased olid esimesed, kes hakkasid ube röstima ja neist n-ö tänapäevast kohvi valmistama · Esimene kohvik Kuia Han avati Konstantinoopolis 1475 a. · Arvatakse, et esimesed viljakad kohvioad smugeldati Araabiast Itaaliasse 1600 a paiku. · Inglismaal avas esimene kohvik uksed 1652 a, Prantsusmaal 1672 a. · Lõuna-Ameerika kuulsad kohvimaad said oma esimese kohvipuu Louis XIV aiast. Kohvi liigid: · Kohvi võib liigitada kohvioa tüübi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. · Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Parimad toorkohvi oad on sinakas-rohelise või hallikas-rohelise värvusega. Pruun värvus ja plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole
c) Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. d) Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud(moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne)). (Info on saadud internetist 2008-2009 aasta materjalide seast) 3) Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. a) Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja puuviljad. b) Brasiilia on kultuuride kasvatamisel maailma esimestehulgas kohvipuuga ja maisiga. c) Loomakasvatusharudest on Brasiilias arenenud veisete ja sigade kasvatud. d) Loomakasvatusharu arengult on Brasiilia veiste kasvatamisega maailma esimeste hulgas. (Info on saadud internetist 2008-2009 aasta andmete põhjal) 4) Brasiilia ekspordib kohvi,puuvilju,maisi. a) Brasiilia varustab end kohviga, puuviljadega, maisiga, riisiga, kakaoga, suhkruga jne.
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, banaan, maitseroheline, salatid, spinat, seller, porrulauk, mangostan, melon, papaia, avokaado, granadill, tomat. kurk, porgand, kapsad, kartul, hurmaa, kiivi, herned 28. Kohvi liigitamine ja erinevate kohvide valmistamiseks kasutatavad toorained. Lahustuv kohv mis on peamine tooraine. Röstimine. Arabika ja Robusta erinevus. Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel: · Kohvipuu liigi järgi Etioopiast pärit araabia kohvipuu Coffea arabika (saadus araabika kohv) ja Kongo kohvipuu ehk Coffea canephora (saadus robusta kohv). · Päritolumaakohvid - kohvid, milles kasutatud kohvioad pärinevad ainult ühelt maalt. · Röstimisviisi järgi - hele, keskmine või tume. Lisaks võib veel olla keskmiselt tume ja prantsuse röst ehk French roast (väga tume röst).
- pirukate, - saia, - pudingite, - marmelaadi, - küpsiste, - muffinite, - leibade valmistamisel. Kariloomad söövad meelsasti: - vääte, - lehti, - mugulaid. 35. Suurimad kohvitootjad maailmas. Brasiilia, Vietnam, Columbia 36. Kohvipuu viljade koristamine ja töötlemine. Viljad valmivad ebaühtlaselt, puul on korraga rohelisi, kollaseid ja punaseid vilju. Rohelistest ja ülevalminud mustadest viljadest saadakse kehvema kvaliteediga kohviuba. Vilju korjatakse mitmes järgus eel-, põhi- ja järelkorjamine. On rakendatud ka mehhaniseeritud koristamist (viljade maharaputamine vibraatormasinaga). Koristamispäeval lähevad kohvipuu viljad töötlemisele. Kasutatakse kahte meetodit kuiv ja märg.
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist....
6) Lähisekvatoriaalne vööde Õhutemperatuur läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane. Sademerikas periood vaheldub põuaga. Suurema osa kliimavöötmest hõlmab svannivöönd, kus kasvatatakse hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla ja hirssi. Karjatatakse veiseid. 7) Ekvatoriaalne kliimavööde murenemine ja mulla teke on intensiivne, kuid tugevad vihmad uhuvad toitained mullast minema. Vähene põllumaa on peamiselt kakao-, kautsuki- ja kohvipuu ning õlipalmi istandike all. Aktiivsete temperatuuride summa arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised temperatuurid üle 10°C. Üks oluline agroklimaatiline näitaja Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid on geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef. Majanduslikud tegurid on nõudlus ja riigi majanduspoliitika, subsiidiumid, eksporditoetused ja impordimaksud, maa väetamine, maaparandus jms. Toiduprobleemid
ning pinnas ei ole kinnistunud piisavalt tugevasti. Olukorras, kus looduslik taimkate kaob ja hakatakse kündma selle asemele rajatud põllumaad, muutub pinnas avatuks tuulele või vihmale ning toimub pinnase ärakanne. Näiteks Brasiilia kaotab soja tootmisest põhjustatud erosiooni tõttu aastas 55 miljonit tonni pinnast ning see vähendab mulla viljakust ehk maa kaotab oma väärtust. ] Teised peamised põllukultuurid, mis põhjustavad pinnase erosiooni on kohvipuu, mais, teepõõsas, tubakas, riis, palmiõli, hirss, nisu. Põllumaa hävinemine Arvatakse, et erosiooni tõttu on 1960. aastast alates kadunud kolmandik maailma haritavast maast. Probleemile ei ole lahendust leitud ning hetkel teatatakse kahjusid umbes 10 miljoni hektari kohta aastas. Tegelikult võib olukord olla palju murettekitavam. Viimase viie kümnendiga on oluliselt suurenenud põllumajanduse tootlikkus ning see on teinud võimalikuks suurema saagi tootmise pindalaühiku kohta
tööjõumahukad Ameerika, Austraalia, Brasiilia, Kuuba Banaan pikk vegetatsiooniperiood (võ isegi läbi Mõnes kohas 40% põllumaad suhkruroo all o Suurim rohttaim aasta) Mõnukultuurid: o Kobaras 100-300 vilja Kiudkultuurid: Kohvipuu – pärit etioopiast, üle 50 liigi, 2/3 o Tootjad: Ecuador, Brasiilia, India puuvillapõõsas – pehmekiuline, soojemas kasv. Ladina-Ameerikas. Kõige levinum TAIM PÄRITOLU MILLISES “Arabica” sort REGIOONIS
kuulumist rebasheinaliste sugukonda. 1500 liiku kuskil. Kõrvitsalised - sgk-a kuulub kuni 110 perekonda (u.640 liiki) pms. troopiliste alade ronitaimi, neist viljeldakse rohkem kui 50 liiki nt. kurki, melonit, arbuusi, käsnkõrvitsat ja pudelkõrvitsat SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) Madaralised-Sugukonda kuulub 500 perekonda (u. 6000 liiki). Enamik on troopika puittaimed, rohtsaid liike kasvab parasvöötmes. Majanduslikult tähtsad on kohvipuu, kiinapuu, punavärvik, ilutaimena kasvatatakse gardeeniat. Eestis kasvavad mitmed madara liigid ja loometsades tavaline nt. värv-varjulill. SUGUKOND: vesihernelised (Lentibulariaceae) Vesihernelised-on putuktoiduliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub 3 perekonda.Sugukonna suurim perekond on vesihernes (Utricularia), kuhu kuulub ka Eestis kasvav harilik vesihernes. Perekonnad võipätakas ja vesihernes Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % ...
kaudu. Ühes suitsus on 0,520 mg nikotiini. Nikotiin piirab keha võimalust hävitada vähirakke. Nikotiin võib blokeerida mitmete kopsuvähiravis kasutatavate ravimite vähirakke tapva toime ning see tõik võib osaliselt selgitada, miks suitsetajatel on kopsuvähki nii keeruline ravida. Morfiin sisaldub moonikuparde kuivatatud piimmahlas- oopiumis. Puhtal kujul on morfiin valge kristalne aine, mis on tugeva valuvaigistavate omadustega, kuid tekitab kiiresti sõltuvuse. Kofeiini leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Kofeiin on ergutava toimega, ent otsest sõltuvust kofeiin ei tekita. Kofeiin soodustab maos soolhappe sünteesi ja sellega ka toidu seedimist, mistõttu on seletatav mitmekäiguliste einete lõpuks kohvi serveerimine. Kohvi liigjoomine on aga mittesoovitav harjumus. Pidevalt üle kaheksa tassi
puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad –sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal….niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautšukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5km kõrgusel
aitavad alandada kõrget kolesteroolitaset Selts Gentianales emajuurelaadsed Sug. Gentianaceae emajuurelised Gentiana pulmonanthe sinine emajuur (kroontipmed on keerdus õiepungas) Sug. Rubiaceae madaralised o 10000 liiki, suuruselt 4 kohal (1.Asteraceae, 2.Orchidaceae, 3. Fabaceae) Coffea arabica - Araabia kohvipuu Kaffa Etioopia provints. Coffea canephora Kongo kohvipuu (robusta kohv) Aafrikast Galium verum - hobumadar Selts Lamiales iminõgeselaadsed tavaliselt vastakud lehed, kuid on palju erandeid nagu näiteks väga varieeruv mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukond. Õied on sageli sügomorfsed, (monosümmeetriline, bilateraalne) tavaliselt mitmesugused kahehuulelised Sug. Lamiaceae huulõielised
Brahea edulis – söödav brahheapalm Chamaeropis humilis – kääbuspalm Phoenix dactylifera – harilik datlipalm Sabal – saabalpalm Dracaena draco – draakonipuu Trachycarpus – karuspalm Oryza sativa – harilik riis Aloaceae – aloe Latania verschaffelti – kollane Saccharum officinarum – suhkruroog laatanpalm Coffea canephora – kohvipuu Ficus carica – harilik viigipuu Phoenix teaphrastiiv – kreeka datlipalm 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Artikkel “Tartu Ülikooli Botaanikaaed”, http://www.puhkaeestis.ee/et/tartu- ulikooli-botaanikaaed , (26.10.2016) 2. Artikkel „Tartu ülikooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann“ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=2965 , (26.10.2016) 3
teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit,maniokki ja jamssi Põlluviljade saagikust oleneb kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Mägistes savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuur taimi nagu teepõõsas ja kohvipuu. Looduse Probleemid Inimestega seoses on savanni probleemid loomade ülekarjatamises see tõttu võivad jääda loomad nälga või surra haigustesse. Suureks probleemiks on ka rahva arvu kiire tõus, selle pärast läheb väga palju inimesi linna kus linn muutub ka ülerahvastatuks. Kiima tõttu on ka savannides suuri põlenguid kus hävib taimi ja ka loomi. Kõrbed
Ekvatoriaalsed vihmametsad on liigirikkamad, seal elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühteaegu õitseda ja vilju kanda. Ekvatoriaalses vihmametsas on alati hämar, kuna vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Levinud on mangroovtaimed, mitmed tsitruselised, kookospuu, kohvipuu, kautsukipuu, vigipuu ja kakaopuu (neist mitmeid kasvatatakse majandulikkel eesmärkidel). Loomastik on vihmametsades samuti väga liigirikkas ja eluvormiderohke, kusjuures loomade vahel valitseb väga tugev konkurents. Palju on erinevaid imetajaid, putukaid, linde, kalu ja roomajaid, mitmed loomad on väga lärmakad ja värvikirevad. Mulladeks on samuti nagu savannis ferraliitmullad, mille ülemistest kihtidest igapäevased hoovihmad uhuvad välja toitaineid
Noored ise sellest tulenevat ohtu enamasti ei teadvusta: tahetakse vaid põgeneda meeldivamasse "tegelikkusesse", arvates, et sõltuvust ei teki. Sageli ei olda teadlikud ühe või teise uimasti tarbimise tagajärgedest. Erilist ohtu tekitab asjaolu, et 0,6% elanikkonnast (ca 10 000 inimest) on pidevalt veeni süstivad narkosõltlased. Süstimine on lahutamatus seoses HIV, hepatiidi jt nakkuste levikuga. Kofeiin Kofeiin on ksantiinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana- pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Kofeiini kasutatakse koos ravimitega, et nad tõhusamalt
5korda kõrgem kui Niagara juga Hollandlased ehitasid tammide süsteemi üleujutuste vastu Guyanas Peruu Pealinn: Lima Rahvaarv: 28 409 897 Rahaühik: uus sol Riigikeel: hispaania, ketsua ja aimara keel Pindala: 1 285 220 km² Iseseisvus: 1821.a Majanduse tugevad küljed: Rohkesti maavaru, sh naftat Vaikse ookeani kalarikkus Mitmekesine kliima võimaldab kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest tähtsaimad on puuvillapõõsas ja kohvipuu Hästi arenenud tekstiilitööstus Majanduse nõrgad küljed: Sõltuvus keskmise pikkusega rahvusvahelistest laenudestriigil suur võlg Korrupeerunud kohtusüsteem Aegunud relvajõud Kehv infrastruktuur heidutab investeerijaid Ajalugu Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 15 000 12 000 aastast e. Kr. 1438 moodustasid inkad suure tsentraliseeritud Tahuantisuyu riigi. 1530 vallutasid selle hispaanlased. 1543 moodustati kõiki Hispaania LõunaAmeerika
o suhkrupeet Euroopa (Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa), Põhja-Ameerika o suhkruroog India, Brasiilia, Kuuba - kiukultuurid (õlirikaste seemnetega) o puuvill troopiline agrokliimavööde, oaasikultuur. Sise-Aasia, Ladina-Ameerika, India, Hiina, USA o kanep o dzuut Lähisekvatoriaalne kliima. Aafrika o looduslik kautsuk o heveapuu Kagu-Aasia - mõnukultuurid o kohvipuu Brasiilia (pärit Aafrikast) o kakaopuu Cote d'Ivoire, Ghana (pärit Amazonasest) o teepõõsas Hiina, India, Sri Lanka o tubakas lähistroopiline vahemereline kliima. Türgi, Kreeka, Kesk-Ameerika - istanduskultuurid o viinapuu vahemereline kliima, parasvöötmeline kliima (kasvuhoone). u. 15% tarbimine, ülejäänud tööstusesse (rosinad Türgis) o datlipalm oaasikultuur. Tuneesia
6. Lähisekvatoriaalses vöötmes on õhutemp . Läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane . Suurema osa kliimavöötmest hõlma savannivöönd , kus kasvatatakse hirssi , maapähklit , niisutatavatel aladel puuvilla ja riisi . Savannikarjamaadel karjatatakse veiseid . 7. Ekvatoriaalses kllimavöötmes kujunevad kuumad ja väga niisked õhumassid . Vähene põllumaa on peamiselt kakao , kautsuki - ja kohvipuu ning õlipalmi istandike all . Intensiivne põllumajanduse puhul saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-alal , mahutades sinna palju kapitali , kasuades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi . ( nt Põhjariikides , kuid ka Lõuna riikide tihedalt asutatud riisikasvatuspiirkondades . Ekstensiivse põllumajanduse puhul tagatakse toodangu kasv , laiendades põllumajandus mad ja / või suurendades kariloomade arvu .
Tooraineks võib olla suhkur, siirup, kakaosaadused, piimasaadused, rasvaine, pähklid, puuviljad, marjad, alkohol jne. Kompveki mass valmistatakse tooraine keetmise, vahustamise, peenestamise teel. On sokolaadiglasuuriga, vahvlikorpusega, sufleega, puuvilja ja pähkli korpusega, piimaga, koorega ja närimiskompvekke. JOOGID Jooke on mitmesuguseid ja erineva klassiga. Jooke tarbitakse ka erinevatel põhjustel. Mitte alkohoolsed joogid(Kohvi, tee, mahlad ja gaseeritud joogid) Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Kohvi on kahte liiki Araabika ja robusta. Kohvipuud kasvavad üle maailma kitsas subtroopilises vöötmes umbes 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Kohvitaim on pärit Etioopiast. Suurimad kohvitootjamaad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Kohvitaim on väga külmakartlik. Kohvitaim võib kasvada kuni 10 m kõrguseks
Hobumadar ja värvmadar on sagedaseimaid taimi eesti kultuurmaastikus. Pehme madar, roomav madar (toetub teiste taimede najale), punavärvik (vahemeremaadest pärinev) kasutati pikka aega punase värvi saamiseks (juurtes on värvained), kiinapuu (pärineb Andide idanõlvade raskesti liigipääsetavates metsades) kasutatakse ammust ajast palavikuvastase vahendina troopiliste haiguste puhul (malaaria), troopilisest Aafrikast pärinevad kõik kohvipuu liigid. Kohvipuu on madal igihaljas puuke või põõsas, mis õitseb mitu korda aastas. Üks vili sisaldab kahte seemet (kohviuba), mis sisaldavad kesknärvisüsteemi stimuleerivat alkaloidi kofeiini. Troopilise Aasia liaani lehtedest ja võrsetest saadakse värv- ja parkainet. 29. SUGUKOND RISTÕIELISED: SINEPIÕLID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi magunalaadsed. * Liike umbes 3000, on levinud kogu maakera ulatuses, peamiselt aga põhjapoolkeral. Üheks
Antillidel). Mõnedest puudest saadakse kautsukit (tuntuim on kautsukipuu Hevea brasiliensis), kamprit (kampripuu - Cinnamomum camphora), hiniini (kiinapuu - Cinchena ledgeriana) jm. Mitmeid troopilisest vihmametsast pärit kultuure kasvatatakse laialdaselt troopikamaades. Siia kuulub juba nimetatud kautgukipuu (Indoneesia, Malaisia, Indo-Hiina maad, troopiline Aafrika), banaan (Aafrika, India, Indoneesia, Lõuna-Ameerika, Okeaania), mango (troopiline Aasia), kohvipuu (Lõuna-Ameerika, Aafrika, troopiline Aasia, Okeaania), kakaopuu (Aafrika, Lõuna-Ameerika, troopiline Aasia) nelgipuu, kaneelipuu, muskaatpähklipuu (troopiline Aasia), saagopalm (troopiline Aasia, Aafrika) ja mitmed teised. Parasvöötme rohtlad. Evolutsiooniline ajalugu. · ~ 20 milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud · Tüüpilised kontinentide siseosadele · Levinud tasastel pinnavormidel Kõrreliste kohastumised rohtlas
- kiudaineid, - vitamiine ega - mineraalaineid. Koosneb süsivesikutest. Teelusikatäis suhkrut sisaldab 9 kcal. 8. Suurimad kohvitootjad maailmas. Maailma suurimad kohviistandused on: - Brasiilias (30%), - Colombias (10%), - Kariibimere saartel. Suured tootjad on ka: - Indoneesia, - Mehhiko, - Vietnam, - Elevandiluurannik. 9. Kohvipuu viljade koristamine ja töötlemine. Viljad valmivad ebaühtlaselt, puul on korraga: - rohelisi, - kollaseid ja - punaseid vilju. Kehvema kvaliteediga kohviuba saadakse: - rohelistest ja - ülevalminud mustadest viljadest. Vilju korjatakse mitmes järgus: - eel-, - põhi- ja - järelkorjamine. Kasutatakse kahte meetodit: - kuiv,
(suuruselt neljas sug) Enamuses troopilised puud või põõsad, Eestis ainult rohttaimed Lihtlehed, abilehtedega, vastakud või männases Õied aktinomorfsed, viietised või neljatised, kroon liitlehine Erineva suurusega ja värvusega, tolmeldavad putukad, nahkhiired, linnud, tuul Viljad mitmesugused – kaksikseemnised, kuprad väikeste või tiivuliste seemnetega kuni lihakate lindudega levivate viljadeni Paljud sisaldavad alkaloide: kohvipuu kofeiini kiinapuu hiniini Eestis varjulill (Asperula), ristmadar (Cruciata), madar (Galium) Selts iminõgeselaadsed – Lamiales 20 sugukonda Lehed tavaliselt vastakud Õied sügomorfsed, tavalisem kahehuuleline tüüp, vahel neljatised tolmukaid 4 või 2 Sugukond õlipuulised – Oleaceae Vastakute lehtedega puud, põõsad või ronitaimed Õied neljatised, kroon liitlehine, aktinomorfne Õied ebasarikjates õisikutes Vili mitmesugune 600 liiki kogu maailmas
Autotootjad nagu Benz ja Daimler ehitasid esimesed sisepõlemismootoritega sõidukid ning koheselt tekkis vajadus kautšuki järele, millest sai kummi valmistada. See pole aga omane kultuur Aafrikale, vaid pärineb Brasiiliast. Maailmaturu kõrged hinnad viisid kautšukikasvatamise Aafrikasse. Umbes 1910. aastaks hakkas kautšukikasvatus aga enda tähtsust kaotama ning kolis üle Kagu-Aasiasse. Oli ka palju muid põllumajanduskultuure, nt maapähkel, sisal (Aafrika kanep) kohvipuu, puuvill jms. Nende kasvatamisel olid kõigil aga oma raskused. Kohvipuu kasvatamine võtab nt neli aastat, mille jooksul võib tekkida palju probleeme, aga tegu pole üldse odava kultuuriga, nii et seda osta pole kerge. Troopilised majanduskultuurid kasvasid üheks peamiseks majandusharuks, aga emamaad oli kaalunud kaht võimalust: sõltuda kohalikest talupidajatest ning nende määratud hindadest või tõrjuda aafriklased välja enda omandusest
o loomad: pisi-puukonn, kääbusmarmosett, möiraahv, toko, hiidtaapir, punasilm lehekonn. · Austraalia ja Uus-Ginea: o taimed: kanntaim. o loomad: kiiverkaasuar, vihmametsa kaan, muskusrott-känguru. · Indomalai (Indoneesia, Malaka ps. Laos, Kambodzha): o taimed: mangopuu, shorea. o loomad: mudahüpik, todimusang, kalimantani orangutang · Aafrika: o mangopuu, õlipalm, kohvipuu. o loomad: metselevant, okaapi, mudahüpik Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. · Tekkisid ~20 miljonit aastat tagasi metsade hõrenemise tagajärjel. Jääajad on nende levikule kaasa aidanud. Tüüpilised kontinentide siseosadele
Sealne puit on märksa odavam kui Euroopa ja Põhja-Ameerika metsadest saadav ning sellest toormest valmistatud puidutooted mängivad maailmaturul üha suuremat rolli. Hiina kultuurpuistute pindala on näiteks 77,1 miljonit ha s.o. juba 37 % kogu metsa pindalast (Global Forest Resources Assessment, 2010) . Troopilistes istandikes kasvatatavad peamised puuliigid Suur tiikpuu Päris-mahagonipuu Eebenidiospüür Kohvipuu Brasiilia hevea e. kummi- või kautsukipuu. Sugukond kaksiktiibviljakulise (Dipterocarpaceae) kapokipuu Istandikud säästavad looduslikke metsi Parasvöötmes rajatud puuistandikes domineerivad mitmesugused papliliigid Tõhusa aretustöö abil loodetakse saada veelgi kiirekasvulisemaid kloone ja hübriide. Näiteks Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln
Mida liigitatakse kolme rühma: · munakollasepulber · munavalgepulber · täismunapulber Munapulbri niiskuse sisaldus on 4%. Pulberi kvaliteet langeb suure õhuniiskuse sisse imamise tõttu kiiresti. Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel paisuda, kuna kuiva munapulbriosakesed ei paisu tainas piisavalt. 5. KOHV JA KOHVI LIIGID. Kohv on kohvipuu rösitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Röstimine muudab rohelise kohvi aromaatseteks pruunideks ubadeks, mida ostetakse kas tervetena või jahvatatult. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.
Kromosoomide arv Kanep – 20 Uba – 22 Riis – 24 Apelsin – 18/27/36 Vihmauss – 36 Kass – 38 Nisu - 42 Inimene – 46 Kartul, tubakas, jänes, gorilla – 48 Elevant – 56 Tšintšilla – 64 Kana, koer – 78 Suhkruroog – 80 Võtmehein, bataat – 90 Põldosi – 216 Maokeel – 1260 Polüploidsus Autopolüploidsus – kui tavapärane kromsoomide komplekt mitmekordistub: ◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed
Zelee saadakse puuvilja-marjamahla keetmisel suhkruga. Tardainena lisatakse agarit või pektiini. Zelee on poolläbipaistev sülditaoline mass. Marineeritud ja homogeniseeritud puuvilja-marjakonserve valmistatakse analoogiliselt köögiviljadega. 6.8. Muud tooted Röstitud pähklid, mandlid, arahhis jt Võidakse lisada soola, soola ja suhkrut ning mett. 7. KOHV, TEE JA MAITSEAINED 7.1. Kohv Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Tumepunastes ja lihakates, umbes kirsisuurustes viljades arenevad seemned nn. kohvioad. Ühes viljas on 2, harvemini 1 roheline seeme. Maailma kohvitoodangus (umbes 6 milj. t ) on esikohal Brasiilia, järgnevad Kolumbia ja Indoneesia. Kohvioad sisaldavad 0,6... 2,8% kofeiini, kiudaineid, suhkruid, rasva, valku, mineraalaineid, orgaanilisi happeid, parkaineid, B-rühma vitamiine jt. kokku kuni 1200 erinevat ühendit
Bacteroidetes, Chlamydiae, Frimicutes, Proteobacteria, Spirochaetae jpt. Kuigi taimedes on väga kirju seltskond baktereid, moodustavad valdava osa endofüütidest ainult 4 hõimkonna liigid: Proteobacteria (54%), Actinobacteria 140 (20%), Firmicutes (16%) ja Bacteroidetes (6%). Samad hõimkonnad on valdavalt ka taimede risosfääris. Arhesid on kirjeldatud ainult üksikutel juhtudel, neid on leitud maisist, kohvipuu marjadest ning arktilises tundras kasvavates lugades (Juncus trifidus). Kuigi taimedest on leitud valdavalt neljast hõimkonnast baktereid, kuuluvad bakterid väga paljudesse perekondadesse ning taim-bakter suhe, kas tegu on mutualismi või patogeensusega, sõltub rohkem taime ja bakteri genotüübist, kui sellest, millise bakterina on ta varem kirjeldatud. Proteobacteria hõimkonnast on enim leitud taimedest -proteobaktereid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
