Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse: 1. põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid; 2. garanteeritud kodanikuõigusi; 3. ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil; 4. seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule; 5. õigus informatsioonile ja selle levitamisele; 6. kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus (valgustusfilosoof Charles de Montesquieu määratlus). Rahva valitud esinduskogu (parlament, Eestis
a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. „Pooleteraminister” II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16 Kabinetis räägitakse mitteformaalselt läbi see, mis tuleb arutlusele järgmisel istungil, võidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid. 2. Kutse VVS § 17 lg 2 3. Kvoorum VVS § 16 lg 2 4. Enamus VVS § 19 lg 2, lg 3 5
Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid täita. Vähemal määral on iseloomulikud ka keelud. 2) Avaliku võimu käsud (ettekirjutused) on ühepoolsed, s.t siin avaldub suhte ühe poole tahteavaldus, mis on olulise tähtsusega. Tathteavaldus ei tulene haldussuhete vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. 2.4 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Võib süstematiseerida väga lihtsatel alustel. Saab eristada materiaal- ja formaalõigust. Esitamise aluseks on vastava normi regulatsiooni sisu. Materiaalõiguse hulka kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid haldusekandja ja isiku vahel, kehtestavad isikutele keelde, käske, annavad neile õigusi. Formaalõigus koosneb organisatsiooni ja menetlusõigusest. Organisatsiooniõigus
loodud avalikest huvidest lähtuvalt, seega ei ole alati võimalik lähtuda huviteooriast. Kaasajal on määravaks subjekti teooria, mille kohaselt eraÕega tegemist on siis, kui subjektid on Õehetes võrdses seisnudis (koordinatsioonisuhtes), avaliku Õega siis kui on alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Esimese puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna, teises aga saab. Õkorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, soetus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Õakt peab olema formaalselt Õpärane, s.t. et Õaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega Õaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protsessireeglitega ja kolmandaks peavad Õaktid saama teatud kindla vormi. Õaktid peavad olema ka materiaalselt Õpärased ehk Õakti sisu peab vastama kehtivale Õele. Õnorm on Õkorra normatiivne alus. Õnorm on käitumiseeskiri, mis on formuleeritud Õlausena
seadusandluse süsteemiga ega avaldada teda oma seadusandlike aktide kogus. Direktiivid on kõige olulisemateks õigusaktieks EL-u liikmesriikide seadusandluse lähendamisel, neid loetakse ka liidu sotiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Direktiive annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon. Üldjuhul direktiivid ei ole vahetult kohaldatavad. Neid võib kohaldada vahetult juhul, kui (ja seni kui) ta ei ole siseriiklikku seadusandlusse lülitatud. Direktiivi kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte aga selle saavutamise meetodeid ja vahendeid, nende valikul on liikmesriik vaba. Otsesed on EL-u üksikaktid, need on suunatud konkreetsele subjektile (riigile, organisatsioonile, ka üksikisikule) ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Kasutatakse eelkõige mitmesuguste konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja nad on siduvad ja kohustavad adressaadile.
osad). OJ käitlemisel eritingimused (segamise keeld, pakend ja märgist, vedu, saatekiri), OJ käitluslitsents. KOV kohustused: 1) korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või kohtadesse KOV korraldatud konkursi korras valitud e/v poolt. KOV võib jätta jäätmeveo korraldamata hajaasustusega osades või hõlmata üksnes teatud jäätmeliike. Liitumise kohustuslikkus! 2) veoga hõlmatud jäätmete käitlus valitud e/v poolt 3) liigiti kogumine ja sortimine 4) jäätmehoolduseeskiri, mis sätest KOV ja elanikkonna õigusedkohustused ja jäätmekäitluse nõuded. Kontrollsüsteem: registreerimine, jäätmeluba (kõrvald, taaskasut va. korduskasutus, OJ kogumine ja vedu, olmejäätmete vedu maj või kutsetegevuses, jäätmete tekitamine teatud
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕI...
Kirjalike allikate iseloomustamiseks tuleb sissejuhatuseks osundada, et õigusnormid lähtuvad peamiselt riigist, aga ka kohaliku omavalitsuse üksustest. Muud kirjalikud allikad lähtuvad nt riikidevahelistest lepingutest. Normatiivse reguleerimise mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile õiguslikus elus osalejatele käituda vastavalt normis sisalduvale regulatsioonile. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub põhimõtteliselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigusele5 ja positivismile6. Jutt on kas rohkem pragmaatilistest või rohkem kõlbelistest ideedest õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguse allikate klassifitseerimise osas tuleb rõhutada, et Eesti õiguskord kuulub germaani õiguse perekonda. Seetõttu tuleb lähtuda sellest, et õiguse allikat
3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut. 2. peatükk KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 1. jagu Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. § 4. Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või
alajaotuses. Seetõttu ei ole sõna ,,planeerimine" tuleviku kavandamise mõttes avalikus juhtimises praegu enam kasutusel. Riigi ja kohalike omavalitsuste ning üldse ühiskonna tulevikku kavandavate dokumentide nimetuseks on nüüd strateegiad ja arengukavad ning nende koostamist nimetatakse arengu kavandamiseks. Kavakohast arengut nimetatakse ka arendamiseks. Ettevõtete tasandil on sõnal ,,planeerimine" endine tähendus ja plaanide täitmise kohustuslikkus siiski säilinud. Seda sõna on nii kasutatud ka käesolevas raamatus. Arengu kavandamise alase terminoloogia korrastamiseks ja selgitamiseks oleks vaja seda probleemi laiemalt arutada ja normatiivselt reguleerida. 2. HALL JA MUST REOVESI NING LAEVA PARDAL ASUVAD REOVEEPUHASTUSSÜSTEEMID Hall reovesi - Laevadel tekkiv reovesi, mis tekib riiete ja nõude pesemisel ning inimeste pesemisel. Ei sisalda väljaheiteid
Ühingujuhtimise Tava. Erisused OÜst: 1. AS suhteid aktsionäridega on võimalik kujundada paindlikumalt 2. Aktsiatega tehingute tegemine vähem formaalsem 3. AS paremad võimalused kapitali muutmiseks, sh vahetusvõlkirjade instituut, kapitali kihtsustatud vähendamine (ÄS §§349, 351) 4. Aktsiate bärsil noteerimise võimalus 5. Kapitalinõue suurem 6. AS toimimine formaalsem (sh nõukogu kohustuslikkus, aktsiate registreerimise kohustus) 7. Ei ole võimalik kasutada kiirmenetlust (ÄS § 53) 4.2. Aktsiaseltsi asutamine Aktsiaseltsi asutajaid võib olla üks või mitu. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik (§ 242). Sealhulgas on aktsiaseltsi asutamise õigus riigil või kohalikul omavalitsusüksusel kui juriidilistel isikutel (vt. riigi eraõiguslike juriidilistes isikutes osalemise seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35).
Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse: 1. põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid; 2. garanteeritud kodanikuõigusi; 3. ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil; 4. seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule; 5. õigus informatsioonile ja selle levitamisele; 6. kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus (valgustusfilosoof Charles de Montesquieu määratlus). Rahva valitud esinduskogu (parlament, Eestis
Keelud otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toimingut. Domineerivad karistusõigused. Vähesel määral ka haldusõiguses. Õigustused juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut. See meetod domineerib eraõiguses. Subjektid omavahel lepivad kokku, kellel on millised kohustused ja millised õigused. Haldusõigussuhte reguleerimisele on omane: Kohustuslikkus Ühepoolsus Õigustatud subjektiks on tavaliselt haldusorgan, kuid kasvab ka selliste haldussuhete arv, kus kohustatud subjektiks on avaliku võimu kandja, nt avaldustele vastamise seaduses sätestatu järgi. Tänapäeval ka õigustuse kui meetodi osatähtsus kasvab. Eelkõige nt halduslepingus, seal antakse palju haldusõiguse ülesandeid üle eraõiguslikule subjektile. § 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid PS § 10: ..
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. 342. Milliste pohimotetega tuleb arvestada oiguskorra normatiivsuse tagamisel? Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. 343. Milline on oiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Maarused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja taitmiseks vastu voetud oiguse allikad. (pohiseaduse §-d 87 ja 94). Funktsionaalselt on nad legislatiivaktid. Formaalselt on nad haldusorgani aktid. Maarusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus. Nimelt peab formaalses
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat
Need põhimõtted võivad olla lepingutes fikseerimata, aga võivad sisalduda ka sellistes lepingutes, mida riik peab täitma ka siis, kui ta pole lepinguga ühinenud või on lepingu denonsseerinud. Sellised normid sisalduvad nt. genotsiidi keelustamise konventsioonis, sõjaõiguse konventsioonis. See, mida täpselt lugeda üldtunnustatud põhimõtete hulka (eriti mis puudutab konventsioone), pole lõpuni selge. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete kohustuslikkus E jaoks on selgesõnaliselt fikseeritud PS § 3-s, analoogilised normid sisaldusid ka 1920.a ja 1937.a PS-tes. VIII. riigiõiguse norme sisaldavad välis-(rahvusvahelised)lepingud. Välislepingute (reaalne) riigiõiguse allikateks olek seondub sellega, kas vastav riik kasutab dualistlikku või monistlikku süsteemi. Dualistliku süsteemi korral eksisteerivad paralleelselt siseriiklik ja rahvusvaheline õigus. Riigi poolt
SISUKORD EESSÕNA........................................................................................................................... 5 1. peatükk. ÜLDSÄTTED................................................................................................. 13 § 1. Töölepingu mõiste............................................................................................ 13 § 2. Sätete kohustuslikkus....................................................................................... 16 § 3. Võrdse kohtlemise põhimõte............................................................................ 17 2. peatükk. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.......................................................................... 18 § 4. Töölepingu sõlmimise erisus............................................................................ 18 § 5
Selline kooskõla inimese tahtmiste ja tema saatuse vahel annabki stoikute arvates hingerahu ja teeb elu õnnelikuks. Sellise kooskõla saavutamine peaks seega olema iga targa inimese eesmärgiks. Me võime siin tuua selgituseks mõned lihtsad näited. Näiteks kooliskäimine on teatud mõttes paratamatu. Kas paratamatus ja vabadus välistavad teineteist? Võiks vastata, et ei välista, sest on ju õpilasi, kes käivad koolis heameelega, kellele kooliskäimine naudingut pakub. Kohustuslikkus on jäänud siin tahaplaanile ning esile tõuseb soov: ma tahan kooli minna ja ma lähengi (mitte aga: mind sunnitakse, ja ma allun vaesekene!). Praktiliseks elureegliks tuleks endale tõesti võtta: kui mingi tegevus on paratamatu, siis tuleb see tegevus endale meeldivaks teha tuleb see paratamatus omaks võtta (s.o tunnetada see paratamatus). Mõnedes asjades on inimesed väga edukalt seda reeglit
seadusandluse süsteemiga ega avaldada teda oma seadusandlike aktide kogus. Direktiivid on kõige olulisemateks õigusaktieks EL-u liikmesriikide seadusandluse lähendamisel, neid loetakse ka liidu sotiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Direktiive annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon. Üldjuhul direktiivid ei ole vahetult kohaldatavad. Neid võib kohaldada vahetult juhul, kui (ja seni kui) ta ei ole siseriiklikku seadusandlusse lülitatud. Direktiivi kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte aga selle saavutamise meetodeid ja vahendeid, nende valikul on liikmesriik vaba. Otsesed on EL-u üksikaktid, need on suunatud konkreetsele subjektile (riigile, organisatsioonile, ka üksikisikule) ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Kasutatakse eelkõige mitmesuguste konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja nad on siduvad ja kohustavad adressaadile.
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
käsitada kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 17.2). Puudub põhjus väita, et P. Toobaliga seotud paikades läbiotsimist määrates või toimetades kalduti läbiotsimise eesmärgist kõrvale. Erineva d uu rimisto iming ud ( läbiots imin e jt ) UURIMISASUTUSE JA PROKURATUURI NÕUDED § 215. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määruste ning nõuete kohustuslikkus (1) Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded on kohustuslikud välismissioonil viibivatele kaitseväelastele, kui kriminaalmenetluse esemeks on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu. Nõude või määruse täitmiseks tehtavaid kulutusi ei hüvitata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
