Kohustus muudab orjaks,vastutus kuningaks. Meie elus mängib kohustus ja vastutus väga tähtsat rolli. Mingis mõttes kujundab see olekut meie igapäevases elus. Kohustus piirab iga inimese elu, kõige rohkem alles noore kasvava lapse elu, kes tahab elu näha ja kogeda. Vastutus aitab aga iseseisvaks ja oma tegude eest seisvaks inimeseks saada.(46) Millist rolli meie elus mängib kohustus? See piirab meie igapäevast elu, me ei saa tegutseda ja liikuda vabalt, nii nagu me ise sooviksime. Vaid kõik on hoopiski paika pandud ja seda muuta me ei saa. Iga inimese kohustused on erinevad. Lastel on põhiliselt oma toa korras hoidmine, koolis korralikult käimine, õppimine ja kõik selline. Vanematel inimestel on aga kohustuseks raha teenida ja oma pere eest hoolt kanda. Sa ei saa ju kuidagi jätta oma lapsi nädalaks üksi koju, ikkagi on sul kohustus nende eest hoolitseda ja neid aiadata igas probleemis. Kõige kurvem on see kui vanemad panevad ...
liige. Juutide elu Poisil 8.päeva sündi tehakse britmila Judaismis on õppimisele,haridusele e. ümberlõikamine. ja kasvatusele väga suu tähtsus. Religoosses mõttes saab juudi poiss Õppimist,Toora pühade käskude täisealiseks 13- ja tüdruk 12- teadmist ja nendest arusaamist aastaselt. peetakse iga juudi pühaks kohustuseks. Kui poiss on saanud täisealiseks,siis tal on kohustus ja õigus täita kõiki Lastele õpetatakse noorest east käske.Selle sündmuse juurde kuulub elementaarset lugemis- ja pühitsemistseremoonia.Ta peab kirjutamisoskust,palveid ja pühade siduma ümber käe teatud palvete tekstide lõike. puhul ette nähtud palverihmad ja jumalateenistusel kutsutakse ta välja
kus samuti valites ristiusk, uskumuste ja tõekspidamistega. Valdav osa kohalikust Eesti rahvast taandati uutes oludes talupojaseisusesse. Esialgu oli talupoja õiguslik seisund küllaltki hea vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Kuid leppida tuli siiski paljude koormistega, millest üheks tähtsaimaks oli viljakümnis või hinnus. Üldiselt olid siiski Eesti talupoegade kohustused küllaltki mõõdukad. Vabade meeste õigus ja kohustuseks oli sõjateenistus. Vanema riimkroonika sõnul olid eestlased nii mitmelgi korral valmis ilma palumata ,,rõõmselat retkele asuma" ning tihti rööviti vana kombe kohaselt ka ohtralt sõjasaaki. Usun, et eestlastel oli ääretult raske kohaneda sellega, et nüüd on keegi, kes otsustab tähtsamad otsused nende eest ning seepärast ma ei imesta, miks mõned mehed olid nõus vabatahtlikult võtma ette üha uusi sõjaretki.
Konkreetse päevikulehe identifitseerimise võimaluse tagamiseks tuleb ehitustööde päeviku kolmiklehed nummerdada. Ehitustööde päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal; päeviku teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine ning selle korrastatult ja köidetult üleandmine ehitise omanikule. Ehitise omanik annab selle dokumentatsiooni üle kohalikule omavalitsusele enne ehitise kasutusloa saamist. Eritööde päeviku pidamine oleneb ehitusobjekti ulatusest ja keerukusest. Vajadusel võib ehitustööde päevikuga paralleelselt nõuda ka vaiatööde päeviku, betoonitööde päeviku, (ehituskonstruktsioonide) montaaitööde päeviku või
Sioon VANAEG Mehe roll on intsrumentaalne, ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli ka praegu enam emotsionaalsena. Naisi hinnati ja austati eelkõige emana. Naistel ei olnud tihtipeale poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud nad otsustada Lapsed olid olulisel kohal, vanemate kohustuseks peeti neid õpetada ja kasvatada, roomas olid lapsed oma vanemate ''vara'', vanemad võisid vabalt otsustada mida oma lastega teha. Vaesed hülgasid oma laspi või müüsid orjaks, ka rikkad loobusid oma lastest, eriti tüdrukutest Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Vanas testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust.Samas esines antiikmaailmas ka tsölibaadi pooldajaid ja austajaid. Antiikmaailm oligi kirjum KESKAEG
saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt lastel käia, sest hariduse omandamine on neile pigem lõbus ajaviide ning võimalus sõpradega kohtuda. Algklassid ongi nagu lapsepõlve üks osa. Mõne aasta pärast muutub koolis käimine rohkem kohustuseks, sest sageli ei saa õpilased aru, miks on vaja näiteks matemaatikat õppida. Ka mina ei tahtnud kuuendas klassis matemaatikat õppida, sest see tundus mulle raske ja arusaamatuna. Hoolimata minu vastuseisust, pidin ma seda siiski õppima. Alles põhikooli lõpuks sain ma aru, milleks mulle neid matemaatika valemeid vaja oli. Sellepärast ei tohigi õpetajaid süüdistada, kui nad õpilastel midagi pähe õppida käsevad. See on edasiseks eluks vajalik.
kirikuvõimu ja kiriku teenistuses oleva hariduse ning kultuurielu keskusteks. Esimesed koolid siinmail tekkisid suuremais linnades piiskopkondade keskustes. Eesti ala jagunes kiriklikult Tallinna, Tartu ja Saare Lääne piiskopkonnaks. Piiskoppide kõrval juhtisid ja korraldasid kirikuelu toomkapiitlid. Üks toomkapiitli liikmeist (toom)skolastik, pidi kapiitli siseste ülesannete kõrval inspekteerima ning tarbe korral juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Ta kohustuseks oli ka koolile õpperaamatute muretsemine. 13. saj olid toomskolastikud tihti ka ainsad õpetajad. Tegelik õppetöö jäi kooli rektori ja (nende olemasolu korral) talle alluvate õpetajate hooleks. Esimesed toomkoolid Esimesena mainitakse toomskolastiku olemasolu ja toomkooli asutamist Eestis 1251 aastal Pärnus. Tartus oli toomkapiitel olemas enne 1250 aastat, Tallinnas 1266 aastast, Haapsalus enne 1280 aastat. Toomkoolide ülesanded
aasta Liivimaa talurahvaseaduse peamised põhimõtted? seaduse kohaselt pidi kogu põllumajanduslik maa kuuluma mõisnikule, kuid tuli õiguslikult jagada kahte ossa: mõisamaa ning talumaa, seadus nägi ette ka ühe revolutsioonilise sammu, aga see tegelikkuses ei jõustunud, talumaad võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka kooliseadust, koolid jäid endiselt valdade kohustuseks, luterlastel ja õigeusulistel tuli edaspidi kanda oma ülalpidamiskulud ise. 8. Milline oli esimene eesti keelne ajakiri? Millal see ilmuma hakkas? Esmene eestikeelne ajakiri oli «Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse...» (1766-1767) see ilmus Põltsamaal. See oli esimene arsti- ja ravimiteaduslik ajakiri tollases Vene impeeriumis. Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning
Andres on sihikindel, valmis tegema lõputult tööd, et jõuda tulemuseni. Näiteks võib tuua hoonete juurdeehitamise ning parandamise, mis samuti ei lõppenud kunagi, alati jäi ruumist puudu, kuid Andres ei andnud kunagi alla. Ka põldudega oli üksjagu tööd põldudelt tuli ära vedada suured kivikamakad ning tegeleda kuivendamisega, mis oli vajalik ka karjamaa jaoks. Töö Vargamäel on lõputu ning võitluses maaga ei ei selgugi võitjat. Vargamäele tulekuga sai Andres endale kohustuseks kannatada kõiki Pearu tempe ning lõputu tülitsemie naabrite vahel. Andres ja Pearu olid väga sagedased kohtu külastajad ning mindi sinna ikka selleks et jälla näidata, mida teine naaber valesti on teinud. Andres luges piiblit, uskus jumalat ning toetus alati tõele, kuid Pearu moonutatud tõed kippusid ikka paremad olema. Vahel harva saabus ka rahu Eespere ja Tagapere vahele, kuid see ei kestnud kunagi kaua
keskkonnale ohututes prügilates. Jäätmekäitluses rakendatakse põhimõtet “saastaja maksab”, mis tähendab, et igaüks maksab oma tekitatud jäätmete eest ise. Jäätmehoolduse arendamiseks on kõigil oma ülesanded ja kohustused. Oma haldusterritooriumil juhib jäätmealast tegevust kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, korraldades jäätmeveo, edendades taaskasutust ja korraldades ohtlike jäätmete kogumise elanikkonnalt. Ettevõtte kohustuseks on tekitada oma tootmistegevuses võimalikult vähe jäätmeid ja järgida kehtivat seadusandlust. Tavakodanik peaks püüdma taaskasutada võimalikult palju jäätmeid ja tekkinud prügist vabanemiseks liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmehoolduse toimimine on tihedalt seotud inimeste keskkonnateadlikkusega.
4) Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad, manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise 5) Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda. 6) See, mida me nimetame kohustuseks iseenese suhtes, ei ole sotsiaalselt obligatoorne muidu, kui olud ei tee sellest samal ajal kohustust teiste suhtes. Samas mis kasu sellest on kui inimene nendes küsimustes ühiskonnale vastust peaks andma. 7) Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda.
rakendust piisavalt. Palju on asju mida soetakse hetke emotsioonide ajendil ning ei mõelda kas ja miks see osteti. Mida rohkem inimesed tarbivad, seda rohkem tehased toodavad kaupa ja atmosfääri eraldub suurel hulgal süsinikku ja kasvuhoonegaase. Maailmas juba toimub kliima soojenemine ning paljudes suurlinnades on õhk saastunud, peamiseks põhjuseks ümbritsevad tehased ning meeletu liiklus. Euroopa Liit on võtnud endale kohustuseks 21. sajandi teiseks pooleks saavutada süsiniku neutraalsus. Pariisi kliimaleppes on selline punkt „Pikaajalise temperatuuri eesmärgi saavutamiseks, on osapoolte sunnitlus piirata kasvuhoonegaaside emissiooni nii kiiresti kui võimalik ja ette võtta kiired muudatused vastavalt olemasolevale teadusele - saavutamaks tasakaal antropogeensete emissioonide allikate ja süsiniku talletajate vahel selle sajandi teiseks pooleks. 1 Ühiskond peab muutma
Talud saatsid jalateolisi mitmesuguste tööde tegemiseks, eriti loomade karjatamiseks ja söötmiseks. 17.sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid harilikult naised. Talupoegade ühiskondlik liigitus · Eesti talurahvas jagunes majandusliku ja õigusliku seisundi järgi · adratalupojad- põllusuurust määrati adramaades · maavabad ülikute järglased. Olid tavalistest feodaalkoormistest vabad. Kohustuseks teenida kergeratsanikena. 15-16.sajandil hakkasid lähenema teisele vabatalurahvarühmale. Nende vabadus seisnes selles, et nad olid üle viidud osaliselt või täielikult raharendile. · üksjalad nende peamiseks koormiseks oli üks jalapäev nädalas. Üksjalgadeks olid adratalunike nooremad pojad. · pundenikud pidid feodaalile maksma kaks tündrit vilja, mis oli üks pund. · vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Nad jagunesid põhiliselt kolme gruppi:
Seisuseportree Aadel kui seisus Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Ilma selleta oleks ühiskond kokkukukkunud. Eristati kolme seisust: talupojaseisus, aadlikud ja vaimulikkond. Talupojaseisuse peamiseks ülessandeks oli toita kogu ühiskonda. Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid erinevad omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlike oli kahte liiki: kõrgaadlikud ja alamaadlikud. Vassalidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes sen...
ja täitsid ka preestrikohustusi ning kord oli väga range. Väga erinevad olid ka mõlema riigi arusaamad kasvatusmeetoditest ja haridusest. Kuigi mõningaid sarnasusi oli ka seal. Kõige suurem sarnasus on see, et laste haridustee algas 7. eluaastast, nagu ka enamikes tänapäeva riikide haridussüsteemides. Sarnane oli kasvatuses see, et poiste harimisele pöörati suuremat tähelepanu. Üldjuhul jäi tüdrukute kasvatamine/harimine iga pere enda kohustuseks, kodudes õpetasid neid emad, kes näitasid peamiseid majapidamistöid ja käsitööd. Kuigi Spartas said ka tüdrukud kehalist väljaõpet, et nad oleksid suutelised oma kodu kaitsma, kui mehed on sõjas. Erinevused on ka hariduse mentaliteedis. Ateenas saadeti lapsed kooli peamiselt tarkust omandama. Samas kui Spartas võeti vanematelt lapsed ära ning nad pidid kasvama truuks oma riigile, mitte vanematele. Sparta lapsed pidid kannatama külma, nälga ja viletsaid
maksumuse kinni. Eliza üleskorjamine tänaval ning Higginsisse armumine mõjutavad Eliza saatust kõige enam, sest need sündumsed muutsid totaalselt Eliza suhtumist elusse ja teistesse kõrvalseisvatesse inimestesse.Elizast saab näidendi lõpuks täis segavereline leedi. Minu arvates on iga inimese enda teha, kuidas ta oma elu korraldab, kuid mingis elu punktis, kus olukord on kriitiline, on targema inimese nõu alati abiks ja vahel ka kohustuseks. Pygmalion, skulptor, kes voolis oma kätega naise kuju ning hiljem selle ellu äratas ja ära armus, on peegelduseni sarnane Higginsiga, kes voolis Elizast tõelise naise ning hiljem temasse armus. Pygmailon oli ise väga kritiseeriv naiste suhtes, nagu oli ka Higgins. Eliza oli nagu Tuhkatriinu, saabudes kuninxgaballile vankri ning kristallkingadega aga lahkudes sealt ainult kõrvitsa ja ühe kingaga. Temale järgnesid mitu printsi valgel hobusel.
2 SISSEJUHATUS Enne välispraktika algust teadsin kindlalt, kuhu soovin minna enda viie nädalast praktikat sooritama. Praktika kestis 5 õppenädalat (9.aprill- 13.mai). Viie nädalase välispraktika sooritasin ettevõttes nimega Magusadkilod OÜ, Põlgaste keskus 5-2, Põlgaste küla Kanepi vald Põlva maakond 63123 Välispraktikal oli meil kohustuseks läbida 200 tundi. Välispraktika päevad algasid kell 8.00 ja lõppesid 16.30 3 PRAKTIKA EESMÄRGID Enne välispraktikale minemist pidime seadma endale eesmärgid. Minu seatud välispraktika eesmärgid: 1) Meeskonnatöö arendamine 2) Suhtluse arendamine 3) Uute tutvuste loomine 4) Ettevõttega tutvumine 5) Sujuvat kollektiivset suhtlust
tähendas mõisate taasriigistamist, loodi vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade kohustused. Neil oli õigus kaevata mõisnike peale, kuni kuningani välja. Forselius tegutses läbi seminaride jõudsalt õpetades tulevasi koolmeistreid. Piiblikonverentsidel vaieldi kirjaviisi üle. Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits; ja lõunaeestikeelne (Vastne) Uus Testament. Koolmeistreid oli nüüd piisavalt ja 1687. Aasta otsusega algas laialdane talurahvakoolide asutamine. Mõisnike kohustuseks oli ehitada koolimaja ja seda ning koolmeistrit ülal pidada, kool asus rehetoas, kus oli pime ja külm, lapsed istusid ja laudu oli väga vähe, kuna enamasti istuti ning vähestes koolides kirjutati. Õpilasi oli nii noori, kui ka vanu, enamasti noored poisid, tüdrukuid oli väga vähe. Koolmeistrid olid noored Forseliuse õpilased, kelle palk oli madal või olematu. 1687/88 on fikseeritud 41 talurahvakooli, aga sajandi lõpul tahtsid
Eesti ja sport Eesti - Spordiriik?! Kõlab kui klišee, kuid kas ikka on? Asjale saab läheneda väga mitmest vaatepunktist. Rääkides kaasaaegsest Eestist ja selle spordist, on minu silmis Eesti nii Euroopa-, kui ka maailmavaates üsna tublisti arenenud spordiriik. Praegu maailmas Eesti nime ja mainet hoogsalt kujundav rallisõitja Ott Tänak on omaltpoolt andnud viimaste aastate vältel meeletult suure panuse Eesti spordielu edendamisele. Ta on koju toonud mitmeid mainekaid tiitleid ja auhindu, sealhulgas esimene MM-I etapivõit 2017.a Sardiinia rallil. Sama hooaja lõpetas Ta kokkuvõttes imepärase 3.kohaga. Käimasoleva hooaja peale on praeguseks kogunenud lausa 4 rallivõitu. Nendeks on olnud Argentiina, Soome, Saksamaa ja Türgi rallid. Eesti rahva sportlikkuse arengule ja teadlikkuse tõstmisele annab omaltpoolt tugeva tõuke ka meie rahvasportlasena tuntud president Kersti Kaljulaid. Tema osavõtt erinevatel spordisündmustel on väga motiveeriv ...
x Peale elutähtsate funktsioonide tagamist võimalusel välja selgitada teadvushäire põhjus Tuleb alustada patsiendi elustamist Tuleb patsient keerata püsivasse külili asendisse ning minna abi otsima x Tuleb primaarselt tagada elutähtsate funktsioonide sälilimine Tervishoiutöötaja oluliseks... valige üks või mitu x Kõrvalkohustuseks on vaikimiskohustus ja dokumneteerimiskohustus Kõrvalkohustuseks on tõendamiskohustus ja dokumenteerimiskohustus Kohustuseks on patsiendi teavitamine, aga nõusoleku saamine pole tavaliselt vajalik x Kohustuseks on patsiendi teavitamine ja nõusoleku saamine Objektiivne sümptom: valige üks või mitu x Nt tsüanoos Anamneesi kogumisel leitav sümptom maire x x Vaatlusel nähtav haiguse tunnus Nt depressioon maire x Eristatakse järgnevaid teemori liike: valige üks või mitu lk 27 x Tserebellaarne treemor Juveniilne treemor x Seniilne treemor x Neurootiline treemor x Rahulolekutreemor
saada võimalust Claudius tappa. Ta ei oleks pidanud kõigest ennast välja lõikama, kuigi ta isa oli vägagi imetlusväärne kuningas. Ning nii hullumeelselt ei oleks pidanud ta ka käituma. 4. Kuidas oleks saanud surma ära hoida: Kuningas Hamlet- Tal oleks pidanud olema pidevad järelvaatajad. Polonius- Ta ei oleks tohtinud kõigi asjadesse enda nina toppida, ning Hamleti kohustuseks oleks olnud see, et ta ei tormaks otse kardinaid noaga lööma vaid ka enne vaatama kes seal on. Ophelia- Tema surmas on võrdne osapool nii tal endal kui Hamletil. Ophelia ei oleks tohtinud minna jõeäärde puu otsa. Hamlet ei oleks tohtinud Poloniust tappa, siis ei oleks ka Ophelia hulluks läinud. Laertes- Hamlet ei oleks tohtinud tema kihlvedu vastu võtta. Ning Laertes oleks pidanud Hamleti seisukohti peale ta isa surma mõistma ning nendega arvestama ja Hamletile andeks andma.
usu levitamist anglosakside ja läänegoodide seas. Gregoriuse I auks nim. katoliku kiriku viise hiljem gregooriuse lauludeks e. koraalideks. Neuma - improvisatsiooniline pikk kaunistusvokaliis, mida lauldi üksiksilpidel või vokaalidel vaimse tunnetuse väljendusena ning omas suuremat tähtsust kui sõnaline tekst. Terminit neuma kasutati ka pedagoogilste meloodiate kohta, mille abil illustreeriti erinevata kirikulaadide omadusi. Rüütel - kuninga või aadliku kaaslane sõjas. Rüütli kohustuseks oli kahekordne ustavus - ja truudusteenistus Jumala ja kiriku pühitsetud Neitsi Maarja ees. Rüütlite kombestik - käitumiviis südamedaamide vastu, mis on andnud tänapäevani arusaama mehelikust, õilsusest, vaprusest, aususest ja armastusest. Minnesinger - XII, XIII või XIV saj. kurtuaasset rüütli - ja lembelüürikat viljelev, kõrgest soost komponist ja luuletaja või ministeriaal. Trubaduur ehk rändmuusik - provanssaali komponist - luuletaja - laulja, kelle kunst
ajakirjanikke ja paremaid töötingimusi. Aga negatiivne külg puudutab sisu: kaks suurt saavad omavahel kokku leppides teatud teemad maha vaikida. Meedia liigne koondumine sisaldab seega endas ohtu demokraatiale ja ajakirjandusvabadusele. Pealegi on see oht peaaegu märkamatu ning seega ohtlikum kui mistahes riiklik tsensuur. Hea ja halva vahelise piiri tunnetamine jääb siiski iga ajakirjaniku enda kohustuseks. Sageli aetakse segamini mõisteid "ajakirjandusvabadus" ja "sõnavabadus". Sõnavabadus, mis on suunatud üksikisiku võimalusele olla kuuldud ja saada vajalikku informatsiooni, kuulub inimese põhiõiguste hulka. Ajakirjanik indiviidina ei pruugi sugugi olla sama vaba nagu ajakirjandus institutsioonina. Tõeline vabadus on seotud vastutusega ja lõpeb seal, kus see hakkab kahjustama teise inimese väärikust, head nime ja teisi õigusi.
toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti hingedepäeval, mil vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks. Ka minujaoks on elementaarne külastada vanavanemate haudasid, eelkõige pühade ajal. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Näiteks on Lääne-Eestist teada pühaku
tollimata ostja käsutusse. Kasutatakse meretranspordi puhul. DEQ - Müüja annab kauba ostja käsutusse mahalaadimissadama kail, vastutades kõikide sellele eelnevate kulude ja riskide eest. Impordi tolliformaalsused kuuluvad ostja kompetentsi. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtsadama kail. Ostja vastutab impordi eeldatavate tollide ja maksude ning muude ametlike maksude eest. Kasutatakse meretranspordi puhul. DDU - Müüja kohustuseks on tarnida kaup klauslis mainitud sihtkohta. Müüja vastutab kõikide kulude ja riskide eest ,välja arvatud impordideklaratsioon, toll ja tollimiskulud. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tollimata antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas ekspordiriigis. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul. DDP- üüja vastutab kõikide kulude ja riskide eest, kuni on kauba nimetatud sihtkohani ostjale tarninud. Müüja vastutab ka impordiformaalsuste, tollide ja maksude eest
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: vadim bottom ja joosep paks Klass: 8.r Juhendaja: Eha Keel Kuupäev: 27.03.2010 Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................2 1. PROBLEEM..............................................................................................3 2. KÜSITLUS..........................................................................................4-5 3. DIAGRAMM..........................................................................................6 5. JÄRELDUSED.........................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................
Minu arvates toimus Balti ristisõja tõttu eestlaste ajaloos esimene suur pööre, mis mõjutas tingimata ka eestlaste järgnevat käekäiku. Meie rahva vägivaldsesse riigi usku pööramine tõi kaasa küll mitmeid veriseid võitlusi ning kaotusi, kuid lõpptulemus osutus siiski pigem positiivseks, kuna Eesti alad lülitati Euroopa majandus- ja kultuuriruumi. Igati kasu tõi Hansaliitu kuulumine, sest liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Liit aitas kaasa ka arhitektuuri ja maalikunst arengule, käsitööoskuste levikule Skandinaavia ja Liivimaa linnades ning mõjutas kirjakeelte arengut.
I Maailmasõda 1914-1918 Sõjaks valmistumine ja plaanid ohvririkas (üle 9 milj. inimese) haavatuid (20 milj.) osales 38 riiki, 75% inimkonnast mürkgaaside kasutamine, tankide kasutusele võtt, kuulipildujad, lennukid Riikide liidud: Kolmik liit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Antant liit- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan (liitus hiljem) Ajend – Ungari herts-hertsogi tapmine 28. juuni 1914 Sarajevos. Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjali...
Samas on tegemist siiski valikainena ja selle kursuse õpetajana teadvustan ma endale, et paljuski võtavad õpilased seda kursust kui peale surutud kohustust. Vastavalt õppekavale peab Orissaare Gümnaasiumi õpilane valikkursuste seast valima igal õppeaastal kursusi selliselt, et kohustuslike kursustega kokku oleks igal õppeaastal 32 kursust. Kogu kursuse vältel püüan ma lähtudagi põhimõttest, et see esialgu huviavana tunduv aine, ei muutuks pelgalt kohustuseks see valikaine läbi teha, vaid oleks siiski ka huvitav ja paneks kaasa mõtlema. Oma tunnid püüan üles ehitada nö arutlevas stiilis, et pakun teema välja ja proovin õpilasi selle teemaga nö isiklikult suhestada. Orissaare Gümnaasiumi õppekava järgselt on õppe ja kasvatuse üldeesmärk isiksuse kujunemine, kes: 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;
muusika arenes omapäraselt ja selgelt erinevast Europpast. Baseerus šlaagritel (hittidel). Ei olnud ooperiteatreid, sümfooniaorkestrite võrku, ei antud kammerkontserte. Tolle aja kuulsaimad mehed Irvin Berlin, Jerome Kern, Cole Porter jpm, kes pm valitsesid kogu poppmuusikat. Õpetaja soovitusel asub G tööle noodikaupluses song-pluggerina ehk muusika tutvustajana laivis. (Ka laulis neid laule ise). 16- aastaselt võetakse tööle Remic Company noodikauplusesse "Tin Pan Alley". Tema kohustuseks on klientidele reklaamida noote ja laule. Töö muusikasalongides oli G'le hea kool ja andis hea muusikalise kogemuse.1916 kuulisG esmakordselt Broadwayl oma laule, esitas Sophie Hooker. G viibib tihti Harlemi linnaosa kõrtsides, kus hakkab koguma neegrite rahvamuusikat. G oli 1 esimesi tõeliselt andekaid muusikuid, kes mõistis, millised rikkused peitusid afroameerika muusikas. 20-30ndatel oli G oma kuulsuse tipul koos Irvin Berlini, Jerome Kerni, Cole Porteri ja Richard Rogersiga
Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See
Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See
keskkonnale ohututes prügilates. Jäätmekäitluses rakendatakse põhimõtet "saastaja maksab", mis tähendab, et igaüks maksab oma tekitatud jäätmete eest ise. Jäätmehoolduse arendamiseks on kõigil oma ülesanded ja kohustused. Oma haldusterritooriumil juhib jäätmealast tegevust kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, korraldades jäätmeveo, edendades taaskasutust ja korraldades ohtlike jäätmete kogumise elanikkonnalt. Ettevõtte kohustuseks on tekitada oma tootmistegevuses võimalikult vähe jäätmeid ja järgida kehtivat seadusandlust. Tavakodanik peaks püüdma taaskasutada võimalikult palju jäätmeid ja tekkinud prügist vabanemiseks liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmehoolduse toimimine on tihedalt seotud inimeste keskkonnateadlikkusega. MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu 2. Emissioonimaks 3. Teenusemaks (saastemaks) 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) 5
klassi. Kool ei teinud õpetajale midagi, kuigi see oli õpetaja poolt korduv rikkumine. Kui õpetaja ei suuda ilma vägivallata õpetada, siis tuleks ta vallandada, sest sellised olukorrad süvendavad rängalt seda probleemi. Minu meelest on aga õpetaja kohuseks koolis vägivalda ära hoida, aidata kaasa lapse normaalsele arengule, julgustada last, olla valvas, sest õpilane peab väga palju aega oma ajast, veetma koolis. Kool ei tohi muutuda õpilasele ebameeldivaks kohustuseks. Kui õpilane hakkab ennast tundma halvasti ja teiste poolt kiusatuna, võib sattuda tema tulevik ohtu. Tagajärgedeks võivadki olla vaimselt ebastabiilsed õpilased, kes tunnevad ennast kõrvalejäetuna ja võivad sooritada ka enesetappe. Koolivägivalla kohta on kõigil veel palju õppida, selleks et see lõppeks peavad tegema õpilased, õpetajad ja vanemad koostööd et luua sõbralikku keskkonda. Selleks, et
Räägitakse ka südame haritusest. Kust see tuleb? Mida selle all mõeldakse? Minu arvates sisaldab nimetatud mõiste tunnet ühiskonna vastu. Suhtumist kaaskondlastesse. Arusaamist teiste rõõmudest ja muredest, oskust aidata, suunata hädasolijaid. Ega sedagi haridust ei saa ilma õppimata. Selleks on tavakoolides mitmed võimalused. Korraldatakse ka kursusi, loengute seeriaid ja praktilisi õppusi suhtlemise kogemuste omandamiseks. Teisiti võttes tuleb ehk haridust kohustuseks pidada. Ühiskonda saab ju arendada ja täiustada haritud inimene. Edasiminek on hariduse jõul. Seega tuleb vaadata haridust kohustusena. Kohustus, mis tuleb kasuks eelkõige endale ja kogu ühiskonnale. Seega haridus see on minu arvates eelkõige võimalus. Võimalus otsida, uurida, vaadelda, leida üha uut ja huvitavat meile avatud maailmas. Võimalus, mis täiendab elu, mis muudab elu värvilisemaks, mitmetahulisemaks. Muudab elu suuremaks.
tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. Esindatud oli 4 seisust: I. Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud. II. Ordumeister koos orduametnikega III. Vasalkondade esindajad, juhtivalt Harju-Viru omad IV. Linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Sellepärast, et maapäeva otsus ei muutunud kellegi kohustuseks. Kui üks seisus oli kõnealuse lahenduse vastu, siis maapäeva otsus ei jõustunud. 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Sakslased, venelased ja rootslased. 8. Miks muutus välisoht 15.saj.suuremaks? Kuna Saksa ordu muutus nõrgemaks, temaga koos ka Liivi ordu. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid. Venemaal hakkas tekkima ühtne riik, mis osutas suurt ohtu Vana-Liivimaale. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja
koguduste vahel hierarhilist alluvusvahekorda ei tekkinud. Kristlaste hulk oli kasvanud umbes 5 % - ni Rooma keisririigi rahvastikust 1. Ja 2. Sajandi vahetusel. See oli piisavalt suur hulk inimesi, et avalikkuses tähelepanu äratada. Kristlust eristas teiste jumalate kultusega range monoteism, kuid oli ka ühiseid jooni. Tõelise kristlase arvates eksisteeris ainult üks jumal, kõikidesse teistesse jumalatesse suhtuti põlastusega. Kristlased pidasid ristiusu levitamist paganate seas oma kohustuseks, seega ei näidanud nad välja oma vastumeelt paganate ja ebajumalate vastu. Kristlastele endile tähendas ebajumalate austamine kristlusest lahtiütlemist, seetõttu oli ka ohvrite toomine Rooma keisri altarile välistatud. Selline suhtumine aga tekitas kristlaste vastu vaenu ja pahameelt, eriti Rooma riigivõimu hulgas. Arvati, et Rooma jumalate põlgamine toob kaasa nende viha inimeste vastu, seepärast süüdistati kristlasi mitmetes loodusõnnetustes ja ootamatutes sündmustes
ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes CEO - Ettevõtte tegevjuht on ettevõtte kõige kõrgem juht. Tema ametikohustused sõltuvad sellest, kas tegu on suurettevõtte või väikeettevõttega. Suurettevõtete tegevjuht peab koordineerima tööd ettevõtte ja selle nõukogu vahel. Nõukogu on ettevõtte omanike esinduskogu, mis valib juhatuse. Tegevjuht osaleb ettevõtte nõukogu töös ettevõtte esindajana. Tema kohustuseks on anda ülevaade ettevõtte tegevusest ja edasistest pikaajalistest plaanidest, mida nimetatakse strateegiliseks plaaniks. CRM (Customer Relationship Management) ehk kuidas tehnoloogia ja suhtlemise abil paremini kliendisuhteid juhtida. Firma maine Esmamulje kujuneb sellest, mida klient akna- või ukseklaasi tagant näeb. Hoone välisilme, samuti trepp mõjutavad esmamuljet. Kliendisõbralikkust näitavad osutavad sildid, mis
Palli rõhk peab jääma vahemiku6-11 atmosfääri tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga mistõttu jab palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Mängu juhib ja teda abistavad kaks piirikohtuniku ning neljas kohtunik Neljandal kohtunikul on teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine kui viimane kohtunik ei suuda mängu lõpuni jätkata. Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku,ehk,siis kes piirikohtunikuga või neljanda kohtuniku väljavahetamine.Tema reeglina peakohtuniku tööd üle ei võta. Kuues ja seitsmes kohtunik on UEFA-s hetkel eksperimentaalne.Mänguväljak peab olema kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon . Ettenähtud pikkus on 90-120 meetrit laius 45-90m. Rahvusvahelistes mängudes on vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit. Väljak on tähistatud joontega , mis piiravad väljaku alasid
Kõige suurem ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. See võib tekitada nahavähki ja silmade kahjustusi. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete (konditsioneeride) ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Nüüdseks on riigid võtnud enesele kohustuseks kindlateks tähtaegadeks lõpetada freoonide tootmine. Kahjulik on veel ka maapinnalähedane osoon (O 3), mis tekib näiteks paljundusmasinatest. Nende masinatega võib seetõttu töötada vaid väga hea ventilatsiooniga ruumides. See hävitab hingamisteid, põhjustades hingamisteede vähkkasvajaid. Taolist osooni on igal pool õhus natuke, kuid see inimest ei kahjusta. Happevihmade teke on otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuste (kivisüsi, põlevkivi
Rapla Ühisgümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: Rebekka Mäng, Terje Meister Klass: 8B Juhendaja: Koidula Takk Rapla 2009 MATERJALI TUTVUSTUS Uurimistöö probleemiks on noorte vaba aja kasutamine, sest tihtipeale tekivad järgmised küsimused, millele ei oska päris kindlalt vastata: 1. Kas noortel pole mitte midagi muud teha, kui väljas ringi hulkuda ? 2. Kuidas veedavad meie sõbrad oma vaba aega ? 3. Kas elukoht määrab sinu vaba aja ? 4. Mis on üldse vaba aeg ? 3 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….……….2 MATERJALI TUTVUSTUS…………………………………………………….……...3 1. PROBLEEM………………………………………………............……………….……...3 2. KÜSITLUS…………………………………………………………………….………..4-5 3. DIAGRAMM………………………………………………………………………….…..6 5. JÄRELDUSED…………………………………………….………………...……....
Jumala käsule alluda. Nad ei lähe Mekasse loodust imetlema - ümbrus koosneb ju ainult kõrbest. Nad lähevad sinna palverännakule, et rõhutada oma kuuluvust Jumalale. Hadzi läbi tugevnevad moslemite ühtsus, võrdsus ja vendlus. 7.Kuidas võib mõjutada moslemite elu see, et nad iga aasta üks ku paastuvad? Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalnedri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast esmajoones söögist, joogist ja seksuaalsuhetest loobumist. Need, kelle paast on juba vaimsema tähendusega, jälgivad paastu ajal veelgi terasemalt kui tavaliselt, et nad ei vihastaks, ei valetaks, ei peksaks kellegi vastu keelt jne. Paast kujutab endast inimese vaimu võitu füüsise üle. 8.Leia 10 tõde toitumisest! 1) Masstoodangu liha ei tohi süüa
maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks (Planeerimisseadus §9). Ülesanded: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala piiritlemine; 4) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 5) kuja määramine; 6) tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine jne. 4. Kohaliku omavalitsuse toimimist korraldavad seadused. - EV põhiseadus seab KOV kohustuseks õiguste ja vabaduste tagamise (§14) - Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis määrab KOV põhiseadusliku ja õigusliku aluse, KOV mõiste, KOV võimupiirid, nende kaitse jne sh ka kohustused ja võimuorganid, kellele harta laieneb. - Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse, korralduse ja omavalitsusüksuste suhted. Väga oluline punkt on §3, millega määratakse kohaliku omavalitsuse põhimõtted
tekib vase ja nikli tolm ning aerosoolid värvitööstus , maalritööd Ettevõtja kohustused ohutegurite väljaselgitamine ja vastava teabe levitamine, kemikaalidega seotud ohtude ja nende leevendamise meetodite võimaluste väljaselgitamine ohutuse tagamine. Ettevõtja vastutab oma tegevusega kaasnevate tagajärgede eest ja ta on kohustatud rakendama meetmeid õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks. Ettevõtja kohustuseks ohutuse tagamisel on ohutusvahendite valiku läbiviimine. ohtlike aineid sisaldava toote identifitseerimise, klassifitseerimise ning nõuetekohase pakendamise ja märgistamise, varustama kasutamisjuhendid tarbija (sh nii tööstus-, kui tavatarbija) jaoks. Kemikaali ohutuskaart Ohtliku kemikaali valmistaja või importija peab koostama ning enne kemikaali üleandmist käitlejale andma ohutuskaardi, mis sisaldab järgmist teavet:
vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venelased, skandinaavlased, Poola, Leedu 8.Miks muutus välisoht 15.sajandil suuremaks? Moskva ja Novgorod liideti ja siis nähti õiget hetke, et rünnata Pihkvat. Sellele vastukaaluks tuldi liivimaale vallutusretketele. 9.Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg?
Kõik viis õde on harjunud oma ema kinnisideega, et tuleviku kindlustamiseks on vaja jõukat abikaasat. Ilmselt tuleneb selline soov ka vajadusest kindlustada enda vanaduspõlve, kuna Bennetite maja pärib tütarde asemel nende isa nõbu mr.Collins. Autor rõhutabki teoses eriti ema vajadust tütreid abieluranda sõudmisel aidata. Nagu ümbruskonda ilmub mõni uus dzentelmen, üritab mrs.Bennet teda ühele enda tütardest kaaslaseks sokutada. Samuti peab ta oma kohustuseks jätta perest hea mulje, mis tal enamasti välja ei kuku, muutes enda detailsete ja ülepaisutatud märkustega noormeeste suhtumist perekonda. Pereema selline käitumine sünnitab lugejas mulje, nagu võimalike kosijate arvamus perest ongi õige ning eelarvamusteta. Enim keskendubki teos kahe vanima tütre, Jane'i ja Elizabethi tundmustele. Jane on leebe ning mõistev, Elizabeth aga kaalutlev ning küllaltki isepäine. Bennetite maja lähedusse kolib hurmav noormees mr
vastane, s.t kuritegu. 9 Operatsioonile suunava arsti vastutus · Antud olukorras oleks olnud kohustatud operatsioonile suunav arst viima läbi raviarsti kohustuste hulka kuuluva nõustamise. · Arst, kes alustab nõustamist (määras ise kindlaks ravi ja selle läbiviimise aja ja koha), vastustab selle täielikkuse ja vastavuse eest muudele nõuetele, s.t patsiendi nõusoleku kehtivuse eest 10 Raviarst kohustus · Raviarsti kohustuseks, kes ei saa enam patsienti õigeaegselt või muul põhjusel nõuetekohaselt teavitada, on veenduda selles, kas patsiendi nõustamine on eelnevalt läbi viidud ning patsiendi kehtiv nõusoleks raviks on olemas. Raviarst ei täida oma kohustust veenduda patsiendi nõusoleku olemasolus ja rikub seeläbi patsiendi õigushüvesid. Ravile suunava arsti poolt sellise olukorra loomine teeb ta vahendatult vastutavaks patsiendi õigushüvede rikkumise eest.
Konkreetse päevikulehe identifitseerimise võimaluse tagamiseks tuleb ehitustööde päeviku kolmiklehed nummerdada. Ehitustööde päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal; päeviku teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine ning selle korrastatult ja köidetult üleandmine ehitise omanikule. Ehitise omanik annab selle dokumentatsiooni üle kohalikule omavalitsusele enne ehitise kasutusloa saamist. Eritööde päeviku pidamine oleneb ehitusobjekti ulatusest ja keerukusest. Vajadusel võib ehitustööde päevikuga paralleelselt nõuda ka vaiatööde päeviku, betoonitööde päeviku,
Samas eesti linnas progresseerusid. Linna valitses raad. Linnas elasid kaupmehed, käsitöölised ja kodanikuõigusteta alamrahvast, kuid ometi olid nad vabad ( neid tuli aina juurde ) Linnas oli kõrgem elutase. Tekkisid gildid ja tsunftid. Kuigi ristiusk suruti Eestlastele mõõgaga peale , aja möödudes pidid nad ikka tunnistama uue jumala ülekaalu, ning muinasusk hakkas vaikselt ununema. Kuid siiski jäi ristiusk neile võõraks ja vastikuks kohustuseks mida peab tunnistama. Muutused toimusid ka kommetes ohverdati nüüd viljasaaki ja uskumused seostuseid nüüd pühakute nimedega. Kõrgemaks võimuks oli kirik mida juhtis piiskop. Kiriku keeleks oi ladina keel seega selle omandanud kristlane võis karjääri teha, Eestlaste hulgas neid leidus kuid vähe. Jõukamad kodanukud võisid saada haridust kloostrikoolides. Talupoja jaoks koolid polnud avatud, kuid see eest õpetati neile palju vajalikumaid teadmisi. Kõrgemaid koole Eestis veel polnud
7) Ehitustööde päevik peab olema kättesaadav asjassepuutuvatele isikutele ehitusplatsil. 8) Ehitustööde päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal, teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine. Ehitusjärelvalve EHITUSJÄRELEVALVE , mida teeb kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil. Kohalik omavalitsus jälgib seaduse täitmist ning teeb vajadusel ettekirjutusi. Pädevus: 1)ehitusprojektide ja mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine. 2) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine. 3) töövõtja nõuetele vastavuse kontrollimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
