Põlluharimine ja talupojad. Keskajal jagunes ühiskond 3 peamiseks seisuseks: 1) vaimulikud, 2) feodaalid ja 3) talupojad. Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendas seda, et pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Sunnismaisus tähendab talupoegadele kehtivat keeldu isanda loata oma elukohta vahetada. Talupojad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks
Miks on abiellumisele kehtestatud teatud piirang? Millal sinu arvates vastab abiellumine alaealisena noore inimese huvidele? Miks on abiellujaile määratud ooteaeg? Abiellumisele on kehtestatud teatud piirangud, et tagada selle abielu jätkusuutlikkus. Seaduski ütleb, et peale abielu sõlmimist on üheks kohustuseks perekonna ülalpidamiskohustus. Tänapäeval, kui sa tahad abielluda alaealisena ei tule sul saada ainult vanemate nõusolek vaid ka kohtu nõusolek. Kuid kuidas peaks alaealine noor inimene, kellel veel haridus omandamisel koos abikaasaga hakkama saama? Teiseks on alaealise noore eeskostjal või hooldajal tema ees kohustus. Kohus võib laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga
argumendid, seejärel otsustada kumb variant haridus oleks. Põhisõnum: Haridus on kohustusena sel ajal, kui ei mõisteta selle tähtsust. Tegelikult on aga hariduse taga peidus vägagi suur võimalus kõigele edaspidisele. Esialgne pealkiri: Haridus kohustus või võimalus? Kommenteeritud kava: Sissejuhatus 1. Haridus puudutab meid kõiki. Me ei saa sellest üle ega ümber. 2. Meile on loodud tasuta haridus. 3. Kas haridus on meie jaoks kohustuseks või võimaluseks? Koolikohustus kuni 17-aastani ehk põhiharidus 1. Riigi poolt seatud koolikohustus. 2. Tasuta põhiharidus kõigile. 3. Sellised sunnikohustused rusuvad meid, võtavad lapsepõlves meilt suura osa (nii arvame me sel ajal) Sunniviisiline koolis käimine 1. Vanemate ootused, et nende lapsed hästi õpiksid. 2. Kui lapsel läheb isegi pingutades halvasti, siis ta ikkagi tavaliselt ei vasta ühiskonna
Erinevate koolkondade filosoofide avaldustest on ilmnenud, et elu mõte on olla õnnelik. Tegelikult ei ole elu mõte õnnelikkus iseeneses, vaid pigem õnnelikkuse otsimine-leidmine. Malsow lahendab õnnelikkuse saavutamise probleemi inimeste vajaduste püramiidi abil, mille tipus on eneseteostus ja Maslow seisukohalt jõuab sinna kümme protsenti inimestest. Tendents ei ole sugugi mitte halb, ligikaudu kuussada miljonit inimest saavutab õnneliku elu. Indiviidi elu saab kohustuseks, kui ta saab järglased. Laste elukäik sõltub täiesti vanematest, seega on vanemate kohus püsida elus, et aidata oma järglastel elada. Lapsed omakorda küpseks saades, vastutavad oma järglaste elude eest, see on nagu populatsiooni lõpmatu jada. Vananemine on loomulik elusorganismide omadus. Nagu iga laev jõuab ükskord sadamasse, saab samuti iga inimelu loomuliku lõpplahenduse. Surm on paratamatuim sündmus elus ning ühtlasi elu lõpp-punkt. 26. oktoobri
Sedasi ei kuluks liigset aega sellele, et naised kõigest jõust kaste tassiks, sest neil kuluks raskete kastide vedamisele rohkem aega, kui meestel, kes on tugevamad. 3. Ka igas perekonnas on tööjaotus. Tööjaotus perekonnas tähendab, et perekonda sisesed kohustused ja ülesanded on jaotatud pereliikmete vahel. Minu perekonnas on viis liiget kasuisa, ema, vanaema, mina ning noorem õde. Kasuisa peamiseks kohustuseks on firma asjade korras hoidmine. Samuti kuuluvad tema tööde hulka ka raskemad aiatööd ning ehitus- ja remonditööd majas. Ema peamiseks kohustuseks on noorema õe kasvatamine. Lisaks on tema kanda ka majapidamisega seotud tegevused nagu näiteks söögi valmistamine, koristamine, pesu pesemine jne. Ma aitan ema koristamisega, söögi valmistamisega ning pesu triikimisega. Vahel on mul kohustus valvata ka noorema õe järgi. Kuid lisaks
Kui lapseks peaks olema tüdruk, usun, et ei saa olla nii palju toeks kui ema, ning kui lapseks peaks tulema poiss, siis susun, et julgen oma poega rohkem usaldada ja rohkem vabaduses olla, kui ema tal lubaks. Seal võivad kasvatuses tekkida meie kui paari vahel arusaamatused ja tülid. Ja et seda vältida, tuleb kas oma lapsepõlve meelde tuletada või siis lihtsalt last natuke vähem vabaduses või siis vabakasvatuses hoida. Mina kui tulevane isa pean kindlasti oma kohustuseks seismist oma laste eest ning kaitsmist oma kohustuseks, kui tarvis. Teen juba nooremas eas selgeks, et kui on jamad, üks kõik mis jamad, siis abi vajamiseks pöördugu koheselt minu poole. Ma ei oskagi nimetada ühtegi kasvatusstiili, mida enda tulevases perekonnas eelistada. Usun, et kui kasvatuseks läheb, siis ei pühenduks ma ainult ühele kindlale kasvatusmeetoodile, vaid prooviks anda endast kõik kõige parem ja olla parim isa.
ta olla rase, lapseta naine ega lesk. Ta oli pruudi lähim abiline kirikusse sõites ning pulmalauas. 2.1.3 Peiupoisid Peiupoisid olid vallalised noormehed, kes olid isamehele abiks. Nende arv polnud kindlaksmääratud ning kõikus suhteliselt palju. Kohati olid peiupoisid varustatud mõõkadega ja neil oli täita mitmesuguseid ülesandeid pulmasõidul, söögilauas, veimekirstu ja pruudi valvamisel. Ka neil oli valge rätt ümber õlgade nagu isamehel. Peiupoiste kohustuseks jäi oma pruuttüdrukute eest hoolitsemine: nad pidid tüdrukule ostma saia, mõdu, kompvekke (kui neiu ei meeldinud, siis osteti õlut või viina). 2.1.4 Pruuttüdrukud ja pruudivend Pruuttüdrukud (vallalised neiud) ja pruudivend (ei pruukinud olla tegelik vend, vaid ligem sugulane, vallaline mees) kuulusid mõrsja lähimaisse saatjaskonda, kes olid ühtlasi ka kaasanaise abilised. Pruuttüdrukute kohustuseks oli oma peiupoistele kinkima kindad, sokid või salli. Samuti
Vana-kreeka riik ja ühiskond Polis · Linnriik-sõltumatu ,omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linnakoos selle ümbruskonna · Kodanikud-täieõiguslikud linnaelanikud osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos- ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad :Sparta Ateena, Korinatos,Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohustuseks · Rahavakoosolekud- kõigil kodanikel õigus osaleda , otsustati kõige tähtsamad kõsimused, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu(riigi juhtimiseks, kohtu mõismiskes.)
Haridus kas kohustus või võimalus? Hariduseks nimetatakse teadmiste, oskuste ja vilimuste omandamise protsessi ning selle tulemust. Kuigi kogu gümnaasiumi vältel kui ka kõrgkoolis sama eriala õppides peaksid kõik õpilased sarnased teadmised omandama, see nii siiski ei ole. Inimesed õpivad erinevatel eesmärkidel kui üks peab seda tegevust pealesunnitud kohustuseks, siis mõni teine aga suurepäraseks võimaluseks end elukestvalt täiendada. Haritud ühiskond vajab haritud kodanikke. Võib jääda mulje, et riik sunnib lapsi õppima. Näiteks Eestis on küll koolikohustuse täitmine ette nähtud vaid põhikooli lõpuni, kuid levinud on arvamus, et õpilane peab tingimata jätkama õpinguid nii gümnaasiumis kui ka kõrgkoolis. Selle tulemusena tekib palju kodanikke, kes jätavad õpingud pooleli või saades kätte lõputunnistuse, ei
SIKHISM ELINA RIES, LEENI LÕSOV, EVA-LIISA SUVI, ELERY SALLERT Üldist Välja arenenud hinduismist & islamist; pole otseselt nende segu. Levib peamiselt Loode-Indias, aga leidub ka USAs, Kanadas & Suurbritannias. Suuruselt 5. religioon; ligikaudu 28 miljonit sikhi maailmas. Ajalugu Aluse pani 15. sajandil Guru Nanak koos veel 9 Guruga, et ühendada hindusid & moslemeid. Alates 5. Gurust positsioon päritav. Sikhide elu Sikhiks saamiseks pole piiranguid. Kohustuseks ristimine. Kohustatud lugema pühakirja. Kindlad distsipliinireeglid (viis väliselt eristatavat tunnust) AITÄH KUULAMAST!
täitma töösisekorra-, töötervishoiu-, tööohutus-, ning tuleohutusnõudeid; hoiduma tegevustest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjutataks kolmandate isikute vara. Mõlemad osapooled peavad olema teineteise suhtes viisakad ja täitma eaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. (Kiris, 2003: 280) 3.1 Töötaja kohustused Töötaja kohustuseks on teha kokkulepitud tööd ning täita ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenvad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Tuleb täita töönorme ja kinni pidada ettenähtud tööajast ning tuleb õigeaegselt ja täpselt täita tööandja seaduslikke korraldusi. Töötajatel tuleb hoiduda tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara. Samuti loetakse
ta olla rase, lapseta naine ega lesk. Ta oli pruudi lähim abiline kirikusse sõites ning pulmalauas. 2.1.3. Peiupoisid Peiupoisid olid vallalised noormehed, kes olid isamehele abiks. Nende arv polnud kindlaksmääratud ning kõikus suhteliselt palju. Kohati olid peiupoisid varustatud mõõkadega ja neil oli täita mitmesuguseid ülesandeid pulmasõidul, söögilauas, veimekirstu ja pruudi valvamisel. Ka neil oli valge rätt ümber õlgade nagu isamehel. Peiupoiste kohustuseks jäi oma pruuttüdrukute eest hoolitsemine: nad pidid tüdrukule ostma saia, mõdu, kompvekke (kui neiu ei meeldinud, siis osteti õlut või viina). 2.1.4. Pruuttüdrukud ja pruudivend Pruuttüdrukud (vallalised neiud) ja pruudivend (ei pruukinud olla tegelik vend, vaid ligem sugulane, vallaline mees) kuulusid mõrsja lähimaisse saatjaskonda, kes olid ühtlasi ka kaasanaise abilised. Pruuttüdrukute kohustuseks oli oma peiupoistele kinkima kindad, sokid või salli. Samuti
Kas ma käin koolis või õpin? Kas koolis käimine ja õppimine on üks ja sama? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Riigi kohustuseks on õpetada. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Paljud ei seosta sõna koolis käimine õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Milleks käiakse koolis? Tegelikult käiakse koolis selleks, et ennast arendada. Mina käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus. Kool ja haridus mängivad meie eludes suurt rolli, sest
läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega · Isiklikult vaba · Vabad talupoeglikest koormistest · Kohustuseks oli sõjateenistus kergeratsaväena Vabatalupojad · Rikkad · Ostsid ent raha eest lahti adratalupoegade koormistest · Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes · Tavalistest koormistest olid vabad ka : möldrid, kürtsmikud, sepad, puusepad ja mõisaametimehed Vabadikud · Külaühiskonna alumine kiht · Maata või vähese maaga · Palgatööst elatuvad talupojad · Sulased, teenijad Träälid e.orjad · Orjad
EKSAMIKS RAAMATU NÄITED!!!!! 1. Honore de Balzac ,,Isa Goriot" lapsed armastavad isa vaid raha pärast. 2. Francois Mauriac ,, Armastuse kõrb" inimeste suutmatus üksteisega suhelda ja reaalsuse eest põgenemine 3. Hermann Hesse ,, Stepihunt" inimene koosneb tuhandetest osadest, mis kokku moosutavad terviku 4. Hermann Hesse ,, Klaaspärlimäng" inimese suurimaks kohustuseks on oma teadmiste jagamine ja vaimult peame me olema mateeriast kõrgemal. 5. E.L. Doctorow ,, Ragtime" maised nõrkused, armukadedus ja kinnisideed, mis viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust
D Garantiiremondi kulu K Garantiikohustus Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad tegelikud väljaminekud garantiiremondi tõttu, siis koostatakse lausend: D Garantiikohustus K Kaup/materjal/kassa/pangakonto Garantiikohustuse moodustamine: D …garantiiremondikulud K garantiieraldis Kasutamine: D garantiieraldis K materjal/pangakonto jne POTENTSIAALSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Potentsiaalne kohustus on selline kohustus, mis võib muutuda reaalseks kohustuseks sõltuvalt sellest, kas teatud sündmus toimub või mitte. Näiteks: on tegemist kohtuprotsessiga, mille tulemusena tõenäoliselt rahuldatakse firma vastu esitatud hagi. Potentsiaalne kohustus, mille tekkimine on tõenäoline ja hinnatav, tuleb kajastada bilansis. Potentsiaalseid kohustusi, mille realiseerumist ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, ei kajastata bilansis, vaid avalikustatakse majandusaasta aruande lisas.
Teeninduslik hoiak teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud. Hoiakuga väljendab inimene suhtumist kellessegi või millegisse ning see tuleneb suurel määral mõttelaadist. Hoiakut saab muuta vaid inimene ise. Teenindushoiak saab aluse teenindusmõttelaadist. Kui see puudub, siis ilmselt ei saa eksisteerida ka teenindushoiakut, mis paneb omakorda aluse teenindusvalmidusele. Teenindusmõttelaadi olulised tunnused: Iga inimese kui isiksuse tunnustamine ja austamine Teenindamise pidamine oma kohustuseks Kliendikesksus Müügiedu mõjutegurid Oskused 25% Teadmised 13% Hoiakud 48% Muud tegurid 14% Telefonisuhtlus · Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi · Kergem tähelepanu kõrvale viia
Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akropol-kuljunukile rajatud kindlus. Agoraa-koosoleku- ja turuplats; linnasüda. Andreion-külalistetuba, kõige esinduslikum ruum.
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib...
saa valida, rahvus pärandatakse sulle kaasa sünnist ja see areneb välja kasvades ja õppides. Kui hakata vaatama tänapäeva olukorda siis inimesed väga ei hinda neid väärtusi. N.ö "halli passi" inimesed nõuavad igasuguseid õigusi ja vaidlevad kõigega mis on esmatähtis, alustades riigikeele õppimis suutmatusest, lõpetades kõige kritiseerimisega. Sellised inimesed ei ühenda ühiskonda vaid omamoodi kahjustavad seda ja tekitavad vaenu ka nende vastu kes on võtnud enda kohustuseks harida ennast kultuurselt. Taolise mõtteviisiga inimesi kes ainult tahavad endale õigusi ja ei üritagi kuuluda rahvusesse ei saa kutsuda ühiskonna ühendajateks. Rahvus on siiski see mis ühendab inimesi omavahel ja kodakondsus ei ole sama vääriline vaid on üks dokument mis annab sulle seadusliku kaitse.
Logistikajuht lubab teavitada autojuhti, kes läheb kaubale järgi ja viib õigesse kauplusesse paludes, et teine kauplus paneks kauba esimese kaupluse jaoks valmis. Klienditeenindus saadab teisele kauplusele esimese kaupluse saabunud tellimuse (neil pole vastutavat töötajat hetkel kohal ja see tegevus hõlbustab/kiirendab protsessi), et kauplus saaks kauba autojuhile valmis komplekteerida. Logistikajuht informeerib autojuhti, kelle kohustuseks on tagasi sõita teise kauplusse ning osa kaupa uuesti peale võtta ja toimetada esimesele kauplusele. Kauplus omalt poolt pakkus välja lahenduse, et nad kasutavad sisemist tellimuste liikumist. Ehk meie ettevõtte ei pea tühistama arveid ja uusi tegema, või siis tegema kreeditarvet ja uut arve-saatelehte. Kaks tundi hiljem on esimese kaupluse kaubad kohal ning mõlemad kauplused olid väga tänulikud kiire ja operatiivse tegutsemise eest. Klienditeeninduse poolt edastati samuti
poolt. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartaadid, oli tavaliselt selleks, et nõokogu otsused heaks kiita. 5. Elanike seisus Spartas - heloodid, perioigid, spartaadid. Missugused olid nende õigused ja kohustused? V: Heloodid - heloodid olid orjad, kellel ei olnud õigusi, nende kohustusteks oli töö spartaatide põldudel. Perioik perioigid olid Sparta vabad elanikud, kellel puudusid kodanikuõigused, nende tegevusaladeks olid käsitöö, kaubandus ja põlluharimine, perioigide kohustuseks oli teenida Sparta sõjaväes. Spartaat - Spartaatide tegevusalaks olid sõjalised harjutused, neil oli õigus osaleda riigivalitsemises, nad ei pidanud töötama. 6. iseloomusta spartaatide kasvatust? V: Poisid võeti emade juurest ära 7 aastaselt, ning edaspidi elasid nad rühmadena (vanusest sõltuvalt), õppides kehalist treeningut, sõjalisi harjutusi muusikat ja tantsu. Neid sunniti varastama, et harjutada osavust, kui nad aga vahele jäid, said na peksa, et teada mis on valu
Selle lõpp ei pidanud olema õnnetu. Komöödia Lõbusa sisuga draamateos, mis arenes välja tragöödiast (komöödias pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid), sai alguse pilkelauludest, mida laulsid dionüüsiate ajal lõbusad meestesalgad Saatürdraama Lõbusa sisuga vanakreeka draamateos (komöödia`??) saatürite (soku pea ja sabaga/hobuselaadse inimese) kooriga Tragöödiavõistlused Autor Koreeg jõukas linnakodanik, kandsid lavastusega seotud kulusid (nende kohustuseks oli see) Protagonist - esinäitleja Koor Riietus ohverdamine/ votiiv katarsis hingepuhastuselamus anakronism
Algklasside õpilased ostavad selle raha eest kindlasti maiustusi ja igasuguseid erinevaid mänguasju. Teismelised on rahaga juba natuke hoolsamad. Nemad tahavad praktilisemaid asju- koguvad raha millegi suurema asja ostmiseks või kino-/teatripiletite jaoks. Arvatavasti kulub päris palju ka söögi peale. Kokkuvõteks võib öelda, et enamus taskuraha läheb ikkagi söögi peale. Minu arvates on õiglane, et õpilane ei pea endale taskuraha teenima, sest meie kohustuseks on õppimine ning alles hiljem elus nende teadmiste eest raha saamine. Suvevaheaegadel töötamine on muidugi teistmoodi, sest siis pole kohustuslikku koolitööd ning suvised tööotsad annavad hea ettevalmistuse iseseisvaks eluks. Enda vanematele tuleks kodus ikka abiks olla, et me oleksime oma taskuraha väärilised. Me kõik peaksime raha rohkem hindama. Eriti praegusel raskel ajal ja vanemad peaksid oma lastele juba varakult raha väärtust õpetama
Kas ma käin koolis või õpin? Kas koolis käimine ja õppimine on üks ja sama? Sellele on paljud mõelnud, aga kas ka õige järelduseni jõudnud? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Kohustus on, aga sinupoolne vastutus nii riigi kui ka enese ees. Riigi kohustuseks jääb sind õpetada ja sulle õige õpikeskkond rajada, sinule võimalikult lähedale. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Ning sellist võimalust tasuks ära kasutada. Tekib aga küsimus: kas kasutatakse? Kooliteed alustades ei oska sa veel arvatagi, mis see kool täpselt on, mida seal teha tuleb ning milleks koolis üldse käia tuleb? Esimesed kolm- neli aastat võib lihtne olla ja isegi lõbus
Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kuid arvestades praegust olukorda maailmas, kas oleks see üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi arendada inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Arenenud riigid, kel on võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on aga negatiivse iibega. Sellest tulenevalt puudub meil kindel ühiskonna edasine edendus, kuna puuduvad tulevased arendajad.
Nüüdisühiskond Kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kas arvestades praegust olukorda maailmas, oleks see üldse võimalik? Ühiskonna edasiseks arenguks on loomulikult vaja inimesi, kes seda arendaksid. Selle vastu räägib, aga hetke olukord, kus enamikes riikides Lääne-Euroopas on iive negatiivne. Nende kurva saatusega riikide hulgas on ka Eesti, kelle inimeste suremus riigis on palju suurem kui sündimus
sellele mimeid hüvesid nagu tasuta haridus ja kõrgekvaliteediline arsti abi. Eesti maksusüsteem sarnaneb pigem liberaalse ühiskonnakorralduse omaga, kuna maksud on suhtelised madalad. Selline maksusüsteem on soodne ettevõtetele - nad on ka vabastatud tulumaksu tasumisest kui nad ettevõtte kasumi investeerivad. Eesti pensioni- ja tervisekindlustuse süsteem erineb aga liberaalsest tunduvalt. Liberaalse korraldusega riigis, nt USAs ei ole riik võtnud endale kohustuseks selliste heaoluhüvede pakkumise, selle asemel pakub neid teenuseid erasektor. Eestis korraldatakse pensionite maksmine ja tervishoid küll riiklikul tasemel, kuid need on samas sõltuvad inimese töökohast ja sissetulekust sarnanedes konservatiivse ühiskonnakorraldusega. Kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni sarnaselt konservatiivsele mudelile.
Talupoegade õiguslik seisund ei olnud siiski ühesugune. Kõige arvukamalt oli adratalupoegi. Nende nimi tulenes adramaade arvestamise järgi kuid talude suurused olid tegelikult vägagi erinevad. 15.sajandil loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Järgmine kiht talupoegi oli üksjalgade kiht. Need olid adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid oma väikese talu kuhugi ääremaadele. Nende kohustuseks oli teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Sealt tuleneb ka nende nimi. Soodsamas olukorras olid vabad talupojad, kes tasusid koormised rahas ja olid teotööst seetõttu vabad. Kõige kõrgema kihi talupoegadest moodustasid maavabad. Need olid muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Neil ei tulnud kanda tavalisi talupojakoormisi, kuid sõja korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes.
kokkulepet nii eseme valmistamise kui ka võõrandamise kohta. Näiteks, kohustub üks pool asja valmistama ja pärast selle teisele lepingupoolele ehk tellijale/ostajale võõrandama. VÕS § 208 lg 2 kohaselt kui on tegemist lepinguga, mis on suunatud alles valmistatava asja tellimisele, siis see on müügileping. Töövõtulepinguga on tegemist siis, kui tellija andis teisele poolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist, kuna siis on lepingu olemuslikuks kohustuseks töö tegemine. Töövõtulepinguga ei ole tegemist siis, kui tellitakse müüjalt kataloogi järgi nt juveeli ehteid, mis tellimise hetkel ei pruugi üldse veel valmistatud olla. Sellisel juhul on tegemist liigitunnustega asjaga ja see on siis müügileping.
Mitte mingil juhul ei saanud nad enda algatusvõimet üles näidata ja pidid toodangu stabiliseerimiseks palju töötada ning kõike võimalikke tegema. ● Panna kirja üks endale eriti meelde jäänud punkt. Minu jaoks oli päris üllatav asjaolu, et meessoost ori ehk villicus ei saanud külla minna. Tema pidi alati kodus olema ning igasugustele küllakutsetele mitte nõustuma. Esimeseks tema kohustuseks oli ärkamine ja viimaseks - voodiminek. “Trimalchio pidusöögist” ● Tuua välja tekstis esinenud erinevad orjade ülesanded. 1. Külastajate juhatamine läbi isanda maja 2. Enda omanike ja külastajaid mängude jooksul inventariga varustamine 3. Mängude jälgimine 4. Oma isandale meele järele olla (isand pühkis veidi niisutatud sõrmed orja juustese kuivaks) 5. Külastajate teenindamine söögiajal 6
kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest. Talupoegadel tuli ka maksta erinevaid trahve ning tuli teha kingitusi aadlikele, mida muideks võisid viimased kohtu kaudu välja mõista. Kui mõnel aastal juhtus talupoeg võlgu jääma, oli aadlikul õigus tema vabadust piirata ning talle lisakohustusi määrata. 13. sajandil oli rahva kohustuseks ehitada linnuseid, kirikuid ja teid. Mõisate tekkimisega tekkis ka teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa heaks, muideks isiklike töövahenditega, selle jaoks, et tasuda oma kasutuses oleva maa eest- seda nimetati mõisateoks. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus
Kui eeldatakse, et kodanik oled, kui kodakondsus käes ja pass lihtsalt öeldes taskus, siis ei ole see veel tõend sellele, et ollakse täisväärtuslik kodanik oma riigis, antud juhul Eesti Vabariigis. Teoreetilise poole pealt on kodanikul olemas ka teatud kohustused lisaks õigustele. Kõige elementaarsemalt võib õigustena välja tuua isikupuutumatuse, sõnavabaduse ning poliitikast mitte mööda vaadates õiguse kuuluda erakonda lähtuvalt oma maailmavaadetest. Kodaniku kõige üldisemaks kohustuseks on teatavasti järgida vabariigi põhiseadust. Sellest lähtuvalt saab kodaniku kohustusteks pidada ka (meestel) riigikaitses osalemist, samuti anda oma panus jätkusuutlikku arengusse ning oma perekonna ja lähedaste aitamine. Kui rääkida kodaniku valimisõigusest, siis siinkohal saab seda nimetada ka valimiskohustuseks. Kodanikule on antud õigus valida vastavalt oma soovile ja seega ma arvan, et see peaks olema iga kodaniku kohustus.
Vabariigi Valitsuse volitused katkevad ka peaministri lahkumise korral. Vabariigi Valitsuse ülesanne on ellu viia riigi sise- ja välispoliitikat. Sellel on kohustused õiguskorra alal, majanduse vallas ning rahva heaolu ja välissuhtluse osas. · Vabariigi Valitsus esitab parlamendile seaduseelnõusid või olemasolevate seaduste muutmise ettepanekuid. · Vabariigi Valitsus vastutab siseriikliku õiguskorra eest. · Vabariigi Valitsus vastutab maksude kogumise eest. · Vabariigi Valitsuse kohustuseks on hoida korras ja arendada side- ja transpordivõrke. · Vabariigi Valitsus koostab riigieelarve ja jälgib selle täitmist. · Vabariigi Valitsus saab maksupoliitika jmt varal majanduskeskkonda kujundada. · Eestis vastutab Vabariigi Valitsus rahva hariduse ja tervishoiu (meditsiin) eest. · Vabariigi Valitsus tagab rahvuskultuuri püsimajäämise, elu- ja looduskeskkonna puhtuse, pensionid ja abirahad. · Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikide ja rahvusvaheliste
Ta teadis, et kui ta tahab ellu jääda, siis ta poleks saanud sealt niisama põgeneda. Tal tuli mõte kirjutada kiri oma sõbrale, kes saaks teda välja aidata. Solomon kohtus Bassiga, kes oli vaba mees Kanadast ning kes oli ehitaja. Bass tundis talle väga kaasa ning ta saatis Solomoni kirja oma headusest tema sõpradele. Tänu Bassile edasi antud kirjale ta pääseski. Film näitas seda, et on olemas nii häid kui ka halbu inimesi. Orjadesse suhtuti kui tundetutesse tööriistadesse, kelle kohustuseks oli ainult tööd teha, aga oli ka neid, kes vaatasid orje kui inimesi kaastundliku ja mõistva pilguga. Kõik tolle aja inimtüübid olid esindatud.
ilm. Ta varjas oma nägu alati krae taha. Ta paistis nagu vutlaris ehk koorega ümbritsetud. Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda- kaasaarvatud direktor. Ta pidas oma teenijaks kuuekümneaastast joodikut Afanassit. Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni. Kooli tuli uus ajalooõpetaja Kovalenko Mihhail Savvits. Ta tuli sinna koos oma kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos
püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Kodaniku kohustusteks oli vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja maksta makse. Linna juhtis raad, mida juhtisid raehärrad. Raehärra amet oli eluaegne ning palgata. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega
9.Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naiste- ja majapidamistöid tehes. Nad pidid kodu eest hoolitsema. Tüdrukute käest ei küsitud nõusolekut abieluks. 10.Pojad lahkusid kodust varakult, mõned lahkusid jäädavalt. Kaheksa või kümneaastaselt lahutati nad emast, õdedest ja oma suguvõsa naistest (ühesõnaga kodust). Poisid kasvasid üles rüütlite kambas. Poisid käisid ratsaretkedel, jahil, varitsustel jne. Poisid kuulusid väe- üksusesse. Isanda kohustuseks oli noorukeid kasvatada, nii et teemast sai nagu uus isa.
Mina ja juhiabi eetikakoodeks Sekretär võib töötada nii avalik õiguslikus kui erasektoris. Tema kohustuseks on juhi poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhi ja töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis organisatsiooni külaliste ja klientidega ning tema tööst ja oskustest sõltub suurel määral organisatsiooni maine. Nagu suurel osal siin maailmas on ka sektetäritöös oma head ja vead. Mina, kui tulevane sekretär, pean oma töös lähtuma eetikakoodeksist mis paneb kõik reeglid kindlalt paika.
3. J. S. Bachi elukäik jaguneb neljaks etapiks. Kirjelda neid etappe! I. Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) Linnaorganist, esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. II. Weimar(1708-1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülesanne mängida Weimari lossikiriku orelil. Enamik suuri oreliteoseid sündis sel perioodil. 1714.a ülendati õukonnakapelli kontsertmeistriks. III. Köthen(1717-1723) Vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja instrumentaalkontserte. Sellesse aega jääb suurem osa tema klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeransamblitele, samuti palju ilmalikke kantaate. Töötingimuste poolest peetakse Kötheni aega Bachi jaoks üheks õnnelikumaks. Kuid sel perioodil suri tema abikaasa. 1720 hakkas otsima uut töökohta. 1721 saatis ta Brandenburgi markkrahvile piduliku pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, selle perioodi kõige
kuulda, kuidas trenn on inimesele kasulik ning tervislik on kõndida 10 000 sammu päevas. Tean, et pean liikuma ning ei taha sellest kogu aeg kuulda. Mul on pereliikmeid, kes on liitunud spordiklubidega, jälgivad populaarseid dieete ja proovivad iga uut treeningprogrammi. Nad on nii tegema hakanud, sest nende sõbrad/töökaaslased teevad seda. Tervislikkuse küljelt on see tore, kuid selline võistluslik „ma pean ka, sest sa teed“ muudab spordi minu jaoks kohustuseks. See eemaldab liikumisest rõõmu. Eelistaksin, et kõik inimesed vaataksid liikumisharrastust, olenemata spordialast, kui teadlikku tervisekäitumist. Liikumisharrastus kui teadlik tervisekäitumine on suurepärane. Treeneritööd tehes puutun sageli kokku lastevanematega, kes toovad oma lapsed trenni lihtsalt selle pärast, et nad rohkem liiguksid. Isegi kui lapsel otsest huvi tantsimise vastu ei ole, on vanemad võtnud vastutuse laps liikuma panna
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaegne ühiskond oli feodaalühiskond. Kõige suurema võimuga valitsejaks oli kuningas. Temale järgnesid vaimulikud, kelle ülesandeks oli kõigi eest Jumalat teenida ning seejärel aadlikud ja feodaalid, kes pidid kõiki kaitsma. Madalaima seisuse moodustasid talupojad, kelle kohustuseks oli toita kogu ühiskonda. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ning nende puhul hinnati väga ustavust. Neil tuli aastas teenida 40 päeva kuninga sõjaväes. Vastutasuks maksid kuningad feodaalidele maaga. Feodaalid muud tööd ei teinud. Tööd tegid nende eest ära talupojad. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid keskajal väga tähtsal kohal, moodustasid nad ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid
Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp. Muidu suutsid poisid algusest peale ikka üksmeelsed olle. Kuid siis, kui Ralphi eestvõttel alustati onnide ehitamist, ilmnesid esimesed lahkhelid. Nimelt ühel teisel poisil, nimega Jack, oli koos ta grupiga kohustuseks antud hoida märgutuld. Kuid kuna Jack, kes oli enda arust tähtis ja soovis väga ise pealikuks saada, ei pidanud oluliseks märgutule hoidmist, vaid arvas et on tähtsam metsas jooksvaid metssigu küttida. Tüli tuligi sellest, et Jack oma grupiga oli metsas küttimas, kui saarest mööda sõitis laev, aga märgutuli oli ära kustunud. See oli aga andestamatu Ralphi arust. Poistevahelised tülid läksid aga suuremaks, kui poisid arvasid, et saarel elab ''koletis''
Tänu vanemate soovi eiramisele kadus ka nende tugi. Järgneva 10 aasta loomingust on säilinud vähe. Ta suutis ennast ära elatada toapoisi, muusikatunde andes ning klaverisaatjana olles. 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all. See oli üks rikkamaid õukondi, seal tegutses väga hea kapell ja suviti ka ooperitrupp. Seal sai ta segamatult eksperimenteerida ja üldse olid seal tema jaoks ideaalsed tingimused. Tema kohustuseks seal oli muusika kirjutamine kontsertiteks ja meelelahutuseks. See oli haydni elu nn romantiline periood. 1779 sai Haydn väga soodsa töölepingu. Nüüd sai ta kirjutada ka väljaspoole õukonda ning tenida nende müügist. 1780-ndatel kohtus Viinis Mozartiga; nad on endid nimetanud headeks sõpradeks ja ilmselt ka teineteiselt õppinud. 1784 Pariisist tellimus kuuele sümfooniale. 1790 Eszterhazy vürst suri ja tema järeltulija, kellel polnud erilist muusikahuvi, saatis kapelli laiali
kloostritele. Perekonnas ja abielus oli naistel tähtis roll, kuid juriidiline positsioon oli neil meestest nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis roll: nendest sõltus perekonna heaolu ja käitumisest perekonna au, kogu majapidamine oli nende õlul ning nende kohustuseks oli ka lisasissetulekute hankimine, kuna tütarlapsed hankisid ketrajate ja kudujatena perekonnale suuremat lisatasu kui pojad meeste tööga. Samuti pidi ka naine suguvõsa koos hoidma, kindlustades abikaasade vahelise üksmeele ja ära hoidma konfliktid. Vaatamata naiste nõrkadele õigustele oli neil siiski küllaltki hea elu, sest mees pidi oma naist üleval pidama ja talle andma kõike, mida ta vajab. Naiste majanduslik positisioon oli nõrgem kui meestel
rühmadeks. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi. Lisaks olid ka üksjalad, kellel oli maa ülesharimine tunduvalt vaevalisem ning seetõttu olid ka koormised väiksemad, sest koormisi arvestati haritava maa kohta. Maavabad aga olid arvatavasti vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu lääniõiguse alusel ning olid isiklikult vabad, kellel polnud koormisi ning kohustuseks olid vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena. Vabatalupojad olid need, kes olid end osadest või kõigist koormistest raha eest välja ostnud. Madalamasse kihti kuulusid sulased ja teenijad ning kõige madalamasse träälid ehk orjad. Träälideks võisid muutuda sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Pärast vallutust kahjuks talupoja seisund ei paranenud sugugi. Nimelt 15. sajandi teisest poolest tekkis
riigile endale kui kodanikele, tagades ajapikku üha paremad ja soodsamad elutingimused. Eestis on perekonnad on võetud riigi kaitse alla, seda rahva püsimise ning kasvamise eesmärgil, kui ka ühiskonna alusena. Julgen väita, et sellised ja mitmed teised seadused tagavad rahva ning riigi sidususe, aidates kaasa riigi kui terviku toimimisele. Kuid sarnaselt õigustele on kodanikel ka riigi ees kohustusi, mida reguleerib taaskord põhiseadus. Tähtsaimaks kodaniku kohustuseks pean mina allumist põhiseaduslikule korrale. Meessoost Eesti kodanikud on kohustatud teenima ka kaitseväes, kindlustades sellega riigikaitse välisriikide ees. Arvan, et ajateenistuses teenimine peaks olema iga meeskodaniku uhkus, sest tasuta omandatud reservväelase oskused ning teadmised võivad tulla ühel saatuslikul päeval kasuks nii riigile kui talle endale (ja ehk ka tema perekonnale). Lisaks sellele on kodaniku kohustus säästa elu- ning looduskeskkonda
Eestimaa Sooparanduse Selts (1908) Eesti Sordiparanduse ja Seemnekasvatuse Edendamise Selts (1919) Eesti Linnukasvatajate Selts (1919) Eesti Angelnite Kasvatajate Selts (1919) Maakarjakasvatajate Selts (1920) Eesti Seakasvatajate Selts (1922) Kontroll-ühingute Liit (1924) Eesti Nisukasvatajate Ühing (1933) Nõuded põllumajanduse paremaks muutmiseks Otsekohene agrnonoomiline abiandmine jäägu vabade organistastsioonide hooleks. Põllutööministeeriumi kohustuseks jäägu toetus ja järelvalve. Seltside töö ühtlustamiseks on tarvilik keskorganisatsioon. Igas maakonnas olgu põllumeeste keskseltsid. Ülesannete kooskõlastamiseks ja teostamiseks loodagu Keskseltside Liit. Lahkarvamuste selgitamiseks Liidu ja Põllutööministeeriumi vahel olgu nõukogu. Ägedamad poliitiliste erakondade tegelased ei tohiks keskorganistatsioonide tööst osa võtta. Nõuandjad on tarvis põllumehele lähemale viia. Täname kuulamast ! küsimused!?
Et ma jalgpalli ei mängi , ei täheda , et loobusin spordist .Käin ikka veel jõusaalis ja ka ujumas . Trennide asemel otsustasin tööle minna .Käin paar korda nädalas onu firmas tööl . Ta peab auto pesulat ja ma teen autodele sisepuhastust . See töö nõuab palju tähelepanu . Kui tulin gümnaasiumisse hakkasin koolis aktiivsemaks , olen nüüd õpilas omavalitsuses ja võtan paljudest üritustest osa . Kodus pean ma ka kodutöid tegema . Minu kohustuseks on muruniitmine ja ka vahel maja koristamine .Kui hakkasin elama oma majas puutusin kokku aiatöödega ,mis on mulle meeldima hakanud . Mulle meeldib süüa teha , mõni kord teen peale kooli isegi mina perele süüa . Nädalavahetusel meeldib mulle käia pool päeva tuduriietega ja küpsetada .Kui ma ei tegele spordiga ega tee kodus tööd , siis olen sõpradega . Sõpradega mulle meeldib käia kohvikutes ja clubides , kus saab palju suhelda
Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et toimuks edasine areng. Ühiskond on arenenud väga palju viimase 50 aasta jooksul, kas oleks võimalik enam üldse edasi areneda? Igapäevaselt tegelevad tuhanded inimesed ühiskonna arendamise ja paremaks muutmisega. Neil kõigil on oma eriala ja ülesanne ning peavad oma ideed ja nägemused kooskõlastama ka teistega. See võib esmapilgul tunduda ju lihtne, kuid tegelikult on igal ühel oma arvamus ja nägemus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
