ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Vastu võetakse 1.a.lubatud on mitmeaastased plaanid. PS ei nimeta riigieelarve tasakaalunõuet. 6 VI loeng:Põhiõigused,-vabadused,-kohustused 6.1 ÜKSIKUD VABADUSÕIGUSED: Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1)Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2)Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtus Põhiõiguste funktsioonid •Õigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. •Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest •Institutsioonide loomise kohustus •Õigus menetlusele ja korraldusele
Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament, Eur. Komisjon, Eur. Kohus) annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse moodustavad määrused (kõige kõrgema juriidilise jõuga), direktiivid (kõige olulisemad õigusaktid), otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid 44. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Kohustavad õigusaktid kõikidele liikmesriikidele on määrused ja direktiivid. Otsused, soovitused ja arvamused on suunatud konkreetsetele subjektidele, kas siis riigile, organisatsioonile või üksikisikule, ning on ainult temale kohustavad. 45. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Üldakt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab 21
· allmaakaevandustes; altkaevandatud on meil põlevkivi (Ida- ja Lääne-Viru kaevandused), fosforiiti (Ülgase ja Maardu kaevandused), liivakivi (Aruküla ja Piusa kaevandused), diktüoneemaargilliiti (Sillamäe kaevandus) Kaevandustega kaetud pindalade kohta võib leida mitmesuguseid, mitte kokkulangevaid andmeid. Pärast maavara ammendamist ja/või kaevandamise lõpetamist tuleb karjäärid ja murrud nõuetekohaselt rekultiveerida. Seda kohustavad ranged nõuded, sest eestlaste mõtteviisis domineerib maaviljeluse prioriteet. Seetõttu on mullale rekultiveerimise nõuetes osutatud suurt tähelepanu. Meil on suund anda kaevandatud alad tagasi mitte loodusele vaid maakasutajale. Viimasel ajal on hakanud levima ka arvamus, et kaevandatud alade loodustumine võib rikastada looduskeskkonda rohkem kui nende rekultiveerimine. 6.3.1. Jääksoode mõiste, kasutamise võimalused Üheks oluliseks maavaraks on Eestis turvas
Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. 3. Subjektiteooria – ehk modifitseeritud subjektiteooria (ka liigitamisteooria) – põhineb õigusnormide juurde liigitatavate subjektidel. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. Kui tekib kahtlust, kas õigusnorm kuulub avaliku või eraõiguse hulka, siis tasuks analüüsida kõigist kolmest doktriinist lähtuvalt. 2.3 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused.
Levinud liigitused on: regulatiivsed/kaitsvad normid. Valdav enamus normidest on regulatiivsed, nad määravad kindlaks isikuõigusi, organite pädevust, nende moodustamise korda. Kaitsvad normid on sageli fikseeritud keeldudena, näiteks diskrimineerimise keeld. Jaapani põhiseadus: "Jaapani riigil on keelatud pidada sõdu." volitavad/kohustavad normid. Volitavad normid fikseerivad organite pädevust, nt. "seadusandlik võim kuulub Riigikogule". Kohustavad normid panevad isikule või riigiorganile ülesande toimida kindlal viisil, näiteks: "rahvahääletusel vastu võetud seadused kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja". keelavad normid, nt. Prantsuse põhiseaduses - "valitsuse liige ei saa kuuluda parlamenti". materiaalõiguse/protsessiõiguse normid (viimaseid nimetatakse ka menetlusnormideks). Valdav enamus norme on materiaalõiguse normid. Nendega määratakse kindlaks isikute õigused,
- Prioriteetsus (mõõdupuuks, mille alusel tuleb hinnata positiivse õiguse tõlgendusi Positiivne õigus kirjutatud õigus Negatiivne õigus kirjutamata õigus (ehk ülepositiivne õigus positiivse ülene, kõrgemal) - Inimõigused on: - Liberaalse traditsiooni tõrjeõigused, mis kaitsevad elu ja vabadust - Kaitseõigused, mis kohustavad riiki (riik, kus viibite) kaitsma inimest kolmandate isikute ründe eest positiivselt tegutsedes - Eelkõige väljendab karistusõigus, aga ka politsei, tsiviilõigus jne - Poliitilised õigused (inimõigused on seotud demokraatiaga ning seega on nad nad poliitilises protsessis osalemise õigused) - Sotsiaalsed õigused, mis tagavad eksistentsi miinimumi
kokkuleppele) 6) Täidetava funktsiooni järgi a. Regulatiivsed (nad on suunatud suhete loomisele, mitte aga kaitmisele ja karistuse kohaldamisele. Enamik eraõiguslikke norme) b. Kaitsvad õigusnormid (suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige karistusõiguse normid) 7) Vastavalt regulatsiooni viisile a. Kohustavad normid b. Keelavad normid c. Õigustavad normid (määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid) Õigusnormi väljendamine normatiivakti koosseis Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Seetõttu võib
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
maaviljelus muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks. See tähendab: vähe sellest, et talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangukontrollitehnikat nii, nagu tõeline tööstus 2.Keskkonnakaitse roll suureneb Laialt on levinud seisukoht, et kaasaja intensiivne maaviljelus avaldab kahjulikku mõju keskkonnale. Seoses sellega peavad talupidajad alluma määrusele, mis kohustavad neid kasutama keskkonnasõbralikku tehnikat ja tehnoloogiat, mis vähendab vee ja õhu saastamist. Teatud määral hakkab sõltuma keskkonnakaitsest, mida, kus ja kuidas üldse kasvatatakse. 3.Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus Seoses teaduse, tehnika ja tehnoloogia-alaste saavutuste rakendamisega paraneb toodangu kvaliteet. Tänu rohkenevale informatsioonile saavad viljelejad kontrollida taimekasvatuse bioloogilisi protsesse ja neisse ka üha enam sekkuda. 4
probleemile. Lõppsõnaks · Usk ja religioon võib olla nii hea kui halva teenistuses. · Eetikal on sõltumatu väärtus, kas siis Jumal on olemas või ei. · Usk võib aga moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. 9. Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas Kokkuleppelisuse põhiidee Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad · Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse
Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. Haldusõiguse määratlemine 5 negatiivne meetod haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või
60 - need, mis korraldavad (reglementeerivad) viktimoloogilis profülaktikat. Esimesse gruppi võib asetada need normid, mis volitavad kompetentsetel organitel kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude väljaselgitamisel, võtma vastu protsessiotsuse asjaolude kõrvaldamisest (näiteks kriminaalmenetluseseadustiku (KrMS) kohaselt kuulub see õigus kohtunikule), või mis kohustavad kuritegu soodustavate asjaolude väljaselgitamist. Esimese gruppi normide näiteid võib leida erinevatest seadusandlikest aktidest. Nii on ohvrite kaitseks pühendatud mõned rahvusvahelised dokumendid: Euroopa konventsioon vägivaldsete kuritegude ohvritele kahju hüvitamisest 24. novembrist 1983.a146, deklaratsioon põhilistest õiguslikest printsiipidest kuriteo ohvrite jaoks ja võimu kuritarvitamise 29. novembrist 1985 147jt.
Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. 3. §3 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib
Uueks paavstiks valiti Martinus V, mille juures oli huvitav see, et Martinus polnud varem isegi mitte preester olnud. Paari päevaga pühitseti ta abipreestriks, siis preestriks, õnnistati piiskopiks ja krooniti paavstiks. Seeläbi oli kristlaskond taas korralik ning Martinus V reisis Rooma. Kontsiliarism ja Baseli ning Firenze-Ferrara kirikukogud: Kontsiliarismi teooria, mille alusel on kirikukogu kiriku kõrgeim organ, mis on saanud oma autoriteedi jumalalt ja mille otsused on paavstile kohustavad. Baseli ning Firenze - Ferrara kirikukogud Kontsiliarismi põhimõtetes hoolimata ajast uus paavst Martinus V varsti kirikukogu laiali. Kontsiliarismi pooldajad tegid vasturünnaku ning kogunesid uuele Baseli kirikukogule, milles sunnit Martinust oma dekreeti tühistama ja kirikukogu seaduslikkust tunnistama. Ametisse nimetati ka uus paavst Eugenius IV. Kontsiliarismi eesmärgiks oli olnud kiriku ühtsuse taastamine. Selle juurde kuulus ka kirikuuniooni saavutamine Kreeka-ortodokskirikuga
nt investeeringute kasvule. Toetuste kaudu motiveerimine – näiteks antakse klientidele, kes ise andmeid uuendavad, soodsaid lisapakkumisi. 4) Võimu ja korraldusinstrumendid – nende abil realiseerub riiklik ja ametkondlik järelevalvepädevus.. NT: järelevalvekohustust määratlevad instrumendid, auditikohustus sätestavad instrumendid, muud organisatsioonilisteks, tehnilisteks jm meetmeteks kohustavad instrumendid. N. Andmekaitse inspektsioon. Riiklik infopoliitika, enda infoalane tegevus võib kujundada nii õloomet kui ka üksikisikute infoalast käitumist. Väga mitmed asutused ja institutsioonid on hakanud avaldama selliseid juhendeid, mis võimaldavad isikutel saada infot oma käitumise tagajärgede kohta. Riiklik infopoliitika peab rajanema kokkulepetel – need peavad olema olemuslikult informatsiooniõiguslikud (peale õiguse ei saa riik kuidagi olukorda reguleerida)
Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed (käsud, keelud), suhteliselt määratletud (kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed (reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud ise kokkuleppele). Täiendava funktsiooni järgi eritatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. Vastavalt regulatsiooni viisile, kohustavad , keelavad, õigustavad. Selline õigusnormide liigitus määrab ära õigusnormide liikide erineva juriidilise jõu, nende omavahelise hierarhia, jõustumise ja kehtivuse tingimused. 8 Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Kui (hüpotees) – siis ( dispositsioon) – vastasel juhul ( sanktsioon). Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist. hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;
ennast tööandja korraldustele ja juhistele, millega määratakse muu hulgas ära töö tegemise koht, aeg ja viis; · töötaja kasutab töö tegemiseks tööandja omanduses olevaid töövahendeid ja materjale; · töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud muu hulgas suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; · lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka töösuhtevälisel maastikul (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); · tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammääras); · töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle poolt makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust näiteks käsunduslepingu, töövõtulepingu, agendilepingu ja maaklerilepingu puhul ei
funktsiooneesmane eesmärk. Nad on suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele. Seetõttu nim neid ka õigust kehtestatavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme. Kaitsvad õigusnormid on ettekirjutised, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Siia kuuluvad eelkõige karistusõiguse normid. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile liigitatakse norme kohustavateks, keelavateks, õigustavateks. Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustavate normidega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 4. ÕIGUSSÜSTEEM 4.1. ÕIGUSSÜSTEEMI MÕISTE. ÕIGUSHARU. ÕIGUSINSTITUUT Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet
Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. Haldusõiguse määratlemine negatiivne meetod haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. positiivne meetod haldusõigus on PS ja sellele allutatud õigusallikate produkt
Modifitseeritud subjekti teooria e riigiteooria avalik õigus on see õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja see oli algselt subjekti teooria alus. Siis tuli välja, et ka avalikõiguslikud isikud esinevad eraõiguslikes normides. Nüüd on põhitees järgmine avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid mis ... need normid siis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat avaliku võimu kandjat. Sisuliselt need normid reguleerivad avaliku võimu teostamist. Eraõigus on see, mille normid kehtivad igaühe jaoks, ka avaliku õiguse kandja võib esineda eraõiguslikes suhetes, kui siis ta ei teosta avalikku võimu. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus on igamehe õigus. Seda teooriat on laialt tunnustatud. Vigadeks on, et tal puudub materiaalne selgitus eristamise sisu osas.
Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping). Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused (VÕS § 111 lg 1). Vastastikkususe suhe kui eriline seos kohustuste vahel tähendab, et ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. Vastastikku kohustavad lepingud on suunatud eelkõige soorituste vahetamisele lepingupoolte vahel. Vahetatavad sooritused võivad olla nii rahalised kui mitterahalised (nt üüritud eluruumide üleandmise kohustus ja üüritasu maksmise kohustus). Eelkõige on vastastikkususesuhtes tasulised lepingud (nt müügileping, rendileping, töövõtuleping). Omavahel vastastikkususe seoses olevad kohustused on tavaliselt põhikohustusteks. Pooled võivad ka lepingus
Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping). Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused (VÕS § 111 lg 1). Vastastikkususe suhe kui eriline seos kohustuste vahel tähendab, et ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. Vastastikku kohustavad lepingud on suunatud eelkõige soorituste vahetamisele lepingupoolte vahel. Vahetatavad sooritused võivad olla nii rahalised kui mitterahalised (nt üüritud eluruumide üleandmise kohustus ja üüritasu maksmise kohustus). Eelkõige on vastastikkususesuhtes tasulised lepingud (nt müügileping, rendileping, töövõtuleping). Omavahel vastastikkususe seoses olevad kohustused on tavaliselt põhikohustusteks. Pooled võivad ka lepingus
kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on samaväärne kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele. - Riigikohtu otsus Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 108 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohustavad toimima tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste kandmisel heas usus. Arvestades AÕS § 74 eesmärki ja kaasomaniku nõusolekut asja reaalosa koormamiseks, ei ole tema õigusi reaalosa koormamisega rikutud ja kohustuse tõttu toimida tsiviilsuhtes heas usus ei saa ta tugineda reaalosa koormamise kehtetusele sellel alusel, et see võib olla toimunud ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ja rikkuda nende õigusi. 3-2-1-100-08, pöörata
haldusõigusnormi olemuse, tema erisused teiste õigusharude normidest. Teiste sõnadega öeldes saab haldusõigusnormi määratleda tema eseme kaudu (vastavate suhete kaudu). Haldusõigusnormid määravad kindlaks avalikku haldust teostavate organite, avalike teenistujate, asutuste, ühingute, kodanike jt. subjektide nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Haldusõigusnormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud. Haldusõigusnormid kohustavad sooritama teatud toiminguid, keelavad teisi ja lubavad kolmandaid. Suurem osa haldusõigusnorme on sunni iseloomuga ja nende rikkumine toob kaasa õigusliku vastutuse, s.h. haldusõigusnormide alusel. Avalikku haldust teostavatele organitele ja ametnikele adresseeritud haldusõigusnormid annavad neile võimaluse teostada ainult selliseid toiminguid, mis on otseselt lubatud või ette kirjutatud. Seevastu teistele subjektidele (kodanikud, ühingud jne.) ette nähtud
haldusõigusnormi olemuse, tema erisused teiste õigusharude normidest. Teiste sõnadega öeldes saab haldusõigusnormi määratleda tema eseme kaudu (vastavate suhete kaudu). Haldusõigusnormid määravad kindlaks avalikku haldust teostavate organite, avalike teenistujate, asutuste, ühingute, kodanike jt. subjektide nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Haldusõigusnormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud. Haldusõigusnormid kohustavad sooritama teatud toiminguid, keelavad teisi ja lubavad kolmandaid. Suurem osa haldusõigusnorme on sunni iseloomuga ja nende rikkumine toob kaasa õigusliku vastutuse, s.h. haldusõigusnormide alusel. Avalikku haldust teostavatele organitele ja ametnikele adresseeritud haldusõigusnormid annavad neile võimaluse teostada ainult selliseid toiminguid, mis on otseselt lubatud või ette kirjutatud. Seevastu teistele subjektidele (kodanikud, ühingud jne.) ette nähtud
vorme kehtestavad normid (vahetu tahteavalduse vormid, KOV organid); 3) normid, mis kinnistavad KOV organite volitusi kohaliku elu küsimuste lahendamisel; 4) normid, mis reguleerivad teatud riiklikke ülesandeid, millega võidakse varustada KOV organeid. b) õigusnormis sisalduva ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) õigustavad (annavad õiguse teatud toimingu sooritamiseks); 2) kohustavad (sisaldavad juhtnööre teatud nõuete kohustuslikuks täitmiseks); 3) keelavad (kehtestavad selle, mida ei tohi teha). c) õigusnormis sisalduva ettekirjutuse määratletuse (kategoorilisuse) järgi: 1) imperatiivsed; 2) dispositiivsed. d) õigusjõult: 1) konstitutsioonilised (omavad kõrgeimat juriidilist jõudu); 2) mittekonstitutsioonilised (konstitutsioonilisest alamalseisva õigusjõuga, sisalduvad teistes õigusaktides).
3) on reglementeeritud juriidiliste dokumentidega (seadustele tuginev); 4) seda kontrollib riik - formaalse kontrolliga seotud; 5) on seotud õigusteadvusega ja -kultuuriga Vorme eristavad tunnused: · Erinev sotsiaalne tähendus (1. kindlustab sotsiaalset korda, solidaarsust, integratsiooni; 2. segab ühiskondlikke suhete süsteemi); · Erinev juriidiline iseloom; (õiguspärasust lubavad ja kohustavad normid; õigusvastasust keelavad normid); · Erinev riiklik regulatsioon ja sots. kontroll: (positiivsed - riik tunnustab neid isikuid, kes ei ole korda rikkunud; negatiivsed sanktsioonid - karistatakse) ÜHISKOND JA ISIKSUS Sotsiaalsed normid ja õiguslik käitumine jne Sotsiaalsed rollid ja positsioonid Igaüks meist on kindlal sotsiaalsel positsioonil: 1. Erialane positsioon töökoht 2. Perekondlik positsioon õde, vend 3
des, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega); • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (nt puhkus, puhke- aeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; • lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töö- suhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust.2 5. Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lõige 4). Näiteks võib sellise töö tegijaks olla õmb- leja, kelle ülesandeks on õmmelda peokleit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
