heategijal poleks mõistlikku põhjust kahetseda oma heategu. Inimene teeb Hobbesi arvates head ainult lootuses midagi vastu saada. Kui aga pettutakse, siis kaob igasugune heategevuse ning üksteise aitamise alus. Viies loomulik seadus : iga inimene peab end kohanduma teistega Kuues loomulik seadus : Tuleb andeks anda neile inimestele, kes kahetsevad oma tegu ja soovivad andeksandmist- juhul kui tuleviku suhtes on garantii, et see enam ei kordu. Loomulikud seadused kohustavad, kuid ei taga veel nende elluviimist. Inimesed ei järgi loomulikke seadusi, kui need on vastuolus nende loomulike kirgedega. Niisiis on vaja riigivõimu, mis julgeoleku tagamise eesmärgil sunniks inimesi neid järgima. Ilma riigivõimuta, mis hoiaks inimesi hirmu all ning sunniks karistuse ähvardusel täitma lepinguid ja loomulikke seadusi, viivad inimeste loomulikud kires sõjani : ,,Lepingud ilma mõõga toetuseta on vaid sõnad,mis ei suuda tagada inimeste julgeolekut"
Õigusinstituut on õigusharu kõigile/üldkohustuslikud, alati seotud riigi tekkega, kehtestatud sees kujunev õigusnormide kogum (samas). Õigusinstituut on teatud instituudi poolt. õiguse allharu. Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad
Suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele, seetõttu on õigustatud nende nimetamine ka õigust kehtestavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme. Kaitsvad õigusnormid on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige kuuluvad siia karistusõiguse normid. vastavalt regulatsiooni viisile – kohustavad, keelavad ja õigustavad. Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma
ja lapsele sündmus, arstile tegu; korraline keiser on naisele tegu ja lapsele sündmus, arstile tegu.) Loomulik surm on sündmus, mõrv on minul sündmus ja mõrvarile tegu; enesetapp on tegu (kui õnnestub), muidu on sündmus. 1. Kas lapse sünni registreerimine on juriidiline fakt? Jah, tegu. 2. Kas vanemate selline kokkulepe on lubatav? Ei ole. 3. Millist liiki õigusnormidega siin tegemist on? Kohustavad, imperatiivne ehk kategooriline (perekonna kohustused) 4. Kas lapse vanemad ja nende laps on õigussubjektsed? Vanemad on õigussubjektsed, aga laps ei ole. 5. Kas tegemist on õigusrikkumisega? Kui jah, siis millist liiki? (Väärtegu, kuritegu, tööõigusrikkumine, distsiplinaar õigusrikkumine, tsiviilõigusrikkumine) Jah, tegemist on väärteoga. 6. Kas vanemate käitumises esinevad teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Võlaõiguse arvestus Kodutöö Juhendaja: TALLINN 2016 Küsimused: 1. Kuidas toimub kohustuste täitmine (millistele tingimustele peame kohustuste täitmisel tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita ...
Võib juhtuda olukord, et inimesed tahavad üht ja sama asja, kuid korraga nad seda ei saa omandada ning sellepärast võivad muutuda vaenlasteks. Seega siit tuleb jälle välja see, et looduslik seisund on sõjaseisund. Kui inimesed lubavad endal teha kõike, mis neile pähe tuleb, siis sõda ei saa lõppeda ja oluline on lähtuda Evangeeliumi seadusest: "Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile!" (Mt 7: 12) Kui on olemas seadused, siis need kohustavad inimesi neid järgima. Loomulikke seadusi inimesed ei järgi, kuna nad tahavad olla loomult täielikult vabad. Seega on oluline riigivõimu olemasolu, kuna see tagab julgeoleku, vastasel korral oleksid inimesed hirmu all (Hobbes, 1990). Inimühiskonna varaseim eksisteerimistüüp on nii nimetatud acephelous ehk peata ühiskonnad, millel puudub tuvastatav juht, kes omab võimu juhtida ja käsutada teisi ühiskonna liikmeid
sõltuvad vastava liikmesriigi siseriikliku haldus- ja karistusõigusest. Sõltuvalt kuriteo raskusest, võib ettevõtjat karistada trahvi ning teatud juhtudel ka vangistusega. Siiski, kui toode ei ole ähvardava turvariskiga, võib tootjale anda teise võimaluse tagada toote vastavus kehtivale seadusandlusele. Seniks tuleb toode turult kõrvaldada. Teatud toodete osas, mida loetakse eriti ohtlikeks ning mis vajavad katsetamist, kohustavad direktiivid tootjat tegema koostööd ühe või mitme sõltumatu kolmanda osapoolega, keda nimetatakse teavitatud asutusteks. EL liikmesriigid hindavad teavitatud asutuste tegevust ning volitavad neid läbi viima katsetusi, sertifitseerimist ja kontrolli kooskõlas erinevate direktiivide nõuetega. Turujärelevalve süsteem käivitati selleks, et garanteerida toodete kontrollimise süsteemi usaldusväärsus ja tagada, et tooted vastaksid tegelikkuses töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele
Erakooli klassides on vähem õpilasi ja sellest johtuvalt õpetajate suurem tähelepanu igale õpilasele. Kuid mõni eelistab riiklikku üldhariduskooli - ilma eriklasside ja kallakuteta tavalist keskkooli, mille eeliseks on ühtlased teadmised igas ainevaldkonnas, mis pidavat hõlbustama edasist erialavalikut. Enamik eelistab teada- tuntud, s.t nimega koole, eriklasse või süvendatud keele-, arvuti- või majandusõppega klasse. Teatud hulk pragmaatikuid leiab, et tänapäeva tingimused kohustavad lapsevanemaid võimaldama oma lastele ajakohast haridust, mis aitaks lastel tulevikus leida tulutoov töö ja parajasti moes olev eriala. Võõrkeelte ja arvuti õppimine on kindel tingimus tänapäeva keskkooliõpilaste silmis tegemaks üht või teist kooli piisavalt heaks, et panna sinna oma lapsi. Maa- ja provintsikoolide õpilased (nt Saaremaalt) leiavad, et Tallinnas ja teistes suuremates linnades on õpilastel suuremad võimalused endale meelepärast ja huvitavat
tegutsemist, käitumist otsustamisel, lahenduste leidmisel ja seisukohtade võtmisel olulistes küsimustes. Võib eristada ettevõtte põhipoliitikat (pikaajaline, kehtib ettevõttes kui terviku kohta), üldistpoliitikat (ettevõte tervikuna, lühemaajaline) ja lokaalset poliitikat (allüksus või valdkond) Korduvate tööde tegemisel koostatakse ettevõtte protseduurireeglid. Eritööde tegemiseks kindlas olukorras koostatakse kohustuslikud reeglid instruktsioonid, mis kohustavad tööd tegema vastavalt instruktsioonile, ilma kõrvalkaldeta. Need on tähtsad eluohtlike tööde korral. Ressursside vajadus ja jaotamine Plaanidega määratakse kindlaks eesmärgid ja nende saavutamistähtajad. Juhtkonna ülesandeks on kindlustada täitjad kõikide vajalikke ressurssidega, mis määratakse bilansimeetoditega. vajadus = ühele ühikule vajalik x tootemaht võetakse arvesse ka olemasolevaid ressursse.
Piirid Avalik administratsioon teostab oma toimingud kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. Haldusõigusnormid määravad kindlaks avalikku haldust teostavate organite, avalike teenistujate, asutuste, ühingute, kodanike jt. subjektide nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Haldusõigusnormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud. Haldusõigusnormid kohustavad sooritama teatud toiminguid, keelavad teisi ja lubavad kolmandaid. Suurem osa haldusõigusnorme on sunni iseloomuga ja nende rikkumine toob kaasa õigusliku vastutuse, s.h. haldusõigusnormide alusel. Rahvas (oma hääleõiguslike kodanike kaudu) määrab nii otseselt kui ka kaudselt kindlaks avalikku haldust teostavate organite jt. institutsioonide tegevuse piirid, sest kehtiv põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, seadusi annab aga rahva poolt valitud Riigikogu.
Regulatiivsed õigusnormid- vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele, seetõttu on õigustatud nende nimetamine ka õigust kehtestavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme. Kaitsvad õigusnormid- suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige kuuluvad siia karistusõiguse normid. 7)Vastavalt regulatsiooni viisile- kohustavad, keelavad ja õigustavad. Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis. Normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab õigusnorme.
D - õigusnormi dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. Sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Liigitus: 1) otsesed, 2) viitavad, sh A) otsesed, B) blanketsed. Ettekirjutuse laadilt võivad dispositsioonid olla: 1) õigustavad, 2) kohustavad, 3) keelavad. S - õigusnormi sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra, kui õigusnormi on rikutud. Liigitus: 1) suhteliselt määratletud - liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid; 2) absoluutselt määratletud - täpselt üks liik või määr. Sanktsiooni eesmärk on mõjutada preventatiivselt hoiatavalt kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt. Õigusnormid vormistatakse:
EL direktiiv ·Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse lähendamisel. ·Üldjuhul ei ole vahetult kohaldatav st direktiivis antud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditega ja viisil. ·Erandina võib direktiivi vahetult kohaldada juhul, kuita ei ole seni siseriiklikku õigusesse sisse sisse lülitatud. EL otsused ·Üksikaktid, suunatud konkreetsetele subjektidele. ·Kasutatakse konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ja kohustavad adressaadile. EL soovitused ja arvamused ·Väljendavad EL institutsioonide seisukohti käsitletavates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. ·Soovitusliku iseloomuga. õigusakt ·Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi üldakt ·Ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta
Ausat mängu nõutakse igalt sportlaselt. See tähendab, et tuleb kinni pidada spordiala reeglitest, austada kaasmängijaid, võistkonnakaaslasi, treenereid ja sporti kui sellist. Tehnika ja meditsiini areng võimaldab sportlastel kasutada tunnustuse pälvimiseks ka ebaausaid võtteid. Levinud pettuse liik on näiteks keelatud ainete kasutamine, mis aitab sportlase võimekust tõsta. Spordieetika probleem ei ole, kas dopingu kasutamine on eetiline või mitte. Kui reeglid kohustavad sportlast dopingut mitte kasutama, tuleb seda pidada normiks ning sellele vastavalt toimida. Spordieetika arutleb reeglite eneste üle. (4) Laste ja noorte kaasamist ning osalemist sporditegevuses mõjutab laiem sotsiaalne keskkond. Potentsiaalne spordist tulenev kasu ühiskonnale ja igale üksikisikule saab olla võimalikult suur ainult sel juhul, kui praegu tagaplaanil paiknev aus mäng saab tõstetud tähelepanu keskmesse. Ausa
Nad on suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele, seetõttu on nad nn õigust kehtestavad normid. b. Kaitsvad õigusnormid ettekirjutised, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Siia kuuluvad eelkõige karistusõiguse normid. 7. Vastavalt regulatsiooni viisilie võib norme liigitada: a. Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse soovitada kindlaid positiivseid tegusid. b. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest (karistusõiguse normid). c. Õigustavad normid sellised reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusi. 4.5. ÕIGUSNORMI VÄLJENDAMINE NORMATIIVAKTIS.
olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtete ja eesmärgiga. Intra legem 9. Euroopa õigus El õigusaktid on Eesti jaoks siduvad. El õiguse tugev mõju siseriikliku õiguse, sh põhiseaduse tõlgendamisel. 9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust? Mõjutab esmase ja teisese õiguse kaudu. EL toimimise leping sisaldab arvukalt õigusnorme, mis kohalikke omavalitsusi kohustavad ja õigustavad ning mida tuleb vastavas olukorras järgida. Osalt on kohalikke territoriaalkorporatsioone isegi sõnaselgelt nimetatud. EL organite kehtestatav nn sekundaarõigus kehtib iseenesest, vajamata seega seadusega ratifitseerimist. EL esmase õiguse arvukatel sätetel on samuti vahetu mõju, nagu määrustel ja otsustel. Euroopa Kohtu poolt välja arendatud direktiivid, mida põhimõtteliselt tuleb rakendada siseriikliku seadusega, võivad teatud eeldustel olla isegi vahetu mõjuga
tekitatud kahju hüvitamist, kuna leppetrahvi saab nõuda sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest. Lepingulises vaidluses võib siiski juhtuda, et kuigi leppetrahv on lepingus sõnaselgelt sätestatud ning ka kohustuse rikkumise üle ei ole vaidlust, osutub leppetrahvi nõudmine kohustatud poolelt siiski keerukaks kui mitte võimatuks. Nimelt on võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sätestatud leppetrahvi nõudmisele teatud piiranguid, mis kohustavad lepinguosalisi nimetatud piirangutega seonduvate küsimustega õigeaegselt arvestama. Käesoleva artikli eesmärgiks ongi juhtida tähelepanu mõningatele leppetrahvi nõudmisega seonduvatele probleemküsimustele. Esmalt vajab rõhutamist, et VÕS § 159 lg 1 kohaselt tuleb eristada leppetrahvi, mis on mõeldud kohustuse täitmise sundimiseks ning leppetrahvi, mis on sätestatud kohustuse täitmise asendamiseks. Viidatud kahe erineva leppetrahvi eristamine ei valmista ilmselt
Rahvusvaheline õigus sõltub sellest, et riigid ja valitsused täidaks oma kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel. Kohustus rahvusvahelisi norme järgida ja teostada on igal riigil. See kohustus võib ulatuda ka nt eraettevõtetele, kui nad teevad midagi riigi jaoks või riigi nimel ( sinna kuulub ka neg teod ehk tegemata jätmised). o riik ei saa vabanduseks, ettekäändeks panna rahvusvahelise õiguse rikkumiseks seda, et tema enda riigi seadused kohustavad riiki käituma kuidagi teisiti. o Riigi seadused ei saa luua erandit, mis vabastaks teda mittetäitmast rahvusvahelisi seadusi. Rahvusvahelist õigust on jämedalt rikutud- nt natsid hävitasid läbi genotsiidi juute. 2 erinevat koolkonda riikide vahel: 1. Pruralisitid- vaatavad rahvusvahelist ja kohalikku õigust kui kahte erinevat õigust. 2. Monism -RÕ on võimalik rakendada oma ÕS-is ja kohtus siis ja ainult siis kui ta on vastu võetud
arenguvõimalusi, võimaldab ületada egoismi ning loob vajalikke tooteid ja teenuseid. Hoolivuse eetika 1984.a. Nel Noddings "Caring" Oluline on hoolivus ise. Eetikakoodeksid 1990ndatel aastatel oli 80% USA suurematest äriettevõtetest eetikakoodeksid. Eetikakoodeksi abil püüab juhtkond viia kindlat mooralipoliitikat oma töötajate teadvusesse. Eetikakoodeksid jagatakse kolme rühma: normatiivsed väärtustele tuginevad sotsiaalselt kohustavad Näidis ELCOTEQ Network'i eetikakoodeks (väärtusel tuginev) Rahulolev klient Me teame oma klientide vajadusi ning vastame sellele parima teenindusega: professionaalsuse, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise ning efektiivse hinnaga. Me oleme otsustusvõimelised ja kiired. Koostöövõime Me toetame kliente ja töökaaslasi arvestatavat avatud ühistööd. Usaldatavus Me peame kinni oma klientidele ja töökaaslastele antud lubadustest. Tulemuslikkus
2) vastavalt õigusharudele 3) Ajalise kehtivuse järgi ajutised või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed 6) Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed ja kaitsvad normid 7) Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Normatiivsed aktid sisaldavad õigusnorme. Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes.
Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva ajastuettekujutusest, et inimene on riigi alam. Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe. Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe. ( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid-Kliimann ,,Õiguskord") Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses. 3) Subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat. Probleem: juhtu, kus riik osaleb eraõigussuhtes, see teooria ei lahenda. Nt kui riik ostab arvuteid/tanke, siis on tal müüjaga eraõiguslik suhe. Pos: välistab probleemi, mis tekkis eelnevas teoorias. 4) Modifitseeritud subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat kui sellist.
Regulatiivsed õigusnormid- vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele, seetõttu on õigustatud nende nimetamine ka õigust kehtestavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme. Kaitsvad õigusnormid- suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige kuuluvad siia karistusõiguse normid. 7)Vastavalt regulatsiooni viisile- kohustavad, keelavad ja õigustavad. Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.-
puhastatud korralikult(soolepõletik,kollatõbi). Joogiks, pesemiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks sobib alla 1% maapinda katvast veest. Inimtegevuse tagajärjel on paljud veekogud reostatud, sest sinna on juhitud olmevett, tööstusettevõtete jääkvett, mis võivad sisaldada suures hulgas kahjulikke aineid. Samuti võib vihmavesi uhtuda veekogudesse põldudelt kemikaale. Tänapäeval on vastuvõetud palju seadusi, mis kohustavad tööstus ja põllumajandus ettevõtteid jääkvett puhastama. Arengumaades seda ei toimu, sest vee puhastamine on kallis. Oluliseks veereostajaks on ka laevad, oma ohtlike veostega(nafta,kemikaalid).Selleks, et vett jätkuks tulevikus tuleb seda kasutada säästlikult. Vett on vaja korduvkasutada ja vältida reostumist. Eestis kasutatakse joogi ja tarbeveeks põhjavett ning puhastatud järve ja jõevett. ______________________________________________________________________ _____ 16
Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.12 6. Täidetava funktsiooni järgi: Regulatiivsed õigusnormid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Kaitsvad õigusnormid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest.13 7. Vastavalt regulatsiooni viisile: Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustavad normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid.14 12 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 42- 43. 13 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia
dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele. Blanketsed: sisuliselt on tegemist viitavaga, kuid sättes endas ei sisaldu otsest viidet sama või mõne teise õigusakti vastavale õigusnormile, vaid nt viide kas a) teisele normatiivaktile, milles see viidatav säte sisaldub või b) isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda. Ettekirjutuse laadilt võivad dispositsioonid olla: õigustavad, kohustavad, keelavad. Sanktsioonid näevad ette mõjutus vahendeid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Sanktsioonid liigitatakse: 1) Suhteliselt määratletud: liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid (vabadusekaotus või rahatrahv) või on ühe karistusliigi ülem- või alammäärad. (vabadusekaotusega 5-12 aastani);
erilist ratsionaalset lakoonilist keelevormi, spetsiifilisi tähistusi, sümboleid paragrahv §), lõige (1), punkt 1, § jaguneb lõigeteks; lõige jaguneb punktideks. 3.Õigusnormide liigid. Õigusnormid liigitatakse mitmel alusel alljärgnevalt: 1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) Regulatiivsed määravad õigused ja kohustused b) Õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: a) kohustavad b) keelavad c) õigustavad, lubavad, valitavad 3) Subjektide ringi järgi: a) üldised b) spetsiaalsed norm on aadresseeritud teatud subjektidele 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: a) imperatiivsed ehk (kategoorillised); b) dispositiivsed: jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti. c) Soovitavad (juhendavad või selgitavad).
käitumisvõimaluste vahel · Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus · Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja poorduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi Põhiõiguste funktsioonid · Oigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. · Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest · Institutsioonide loomise kohustus · Oigus menetlusele ja korraldusele ·
Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? Vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused Mis on absorbeerumismäär? Ehk turu neeldumismäär iseloomustab pinna hulka, mida turg suudab vastu võtta teatud aja jooksul Mis on servituut? Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee 5 või läbipääs, tehnovõrk jne), samuti võivad servituudid kohustada mingist tegevusest hoiduma (näiteks mitte rajama kinnistu teatud alale ehitisi, mitte paigaldama ehitisele reklaami või hoiduma kinnistul naaberkinnistul toimuva äritegevusega konkureerivast äritegevusest) Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil?
loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis töötajatele ei pruugi meeldida. 12.Kuidas jaotatakse eetikakoodekseid (3 rühma) Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)? 1) normatiivsed tavaõigusmaade firmad 2) väärtustel põhinevad tsiviilõigusmaade firmad 3) sotsiaalselt kohustavad ettevõtted, kes tellivad endale välisauditi. 13. rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu
................................................................................. 18 ALLIKAD ................................................................................................................................ 19 2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt.
Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õiguse toimimise tagamine Õigusnorm on mõeldud kõikide inimeste jaoks Õigusnorme võib liigitada vastavalt nende eesmärkidele: Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist. Riik tagab õigusnormi toimimist sanktsiooniga. Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Seadusloome Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kes võtab vastu seadusi ja otsuseid.
o seaduse fiktsioonist tekkiv esindus Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused osalevad tsiviilkäibes avalikõiguslike juriidiliste isikutena ning põhimõtteliselt kohaldub ka neile juriidilise isiku ja selle organite kohta sätestatu. Ka riik saab tegutseda ainult oma organite kaudu, kelle tegevus loetakse tema tegevuseks, st kelle tehtud tehingud teda vahetult 8 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ õigustavad ja kohustavad. Seega, kui näiteks Päästeameti juht sõlmib lepingu arvutite ostmiseks, siis juriidiliselt korrektselt väljendudes on lepingupooleks Eesti Vabariik. Põhiküsimus seisneb aga selles, kes on riigi puhul nendeks organiteks ja isikuteks, kellel on õigus riiki tsiviilkäibes esindada ning seega oma tegevuse läbi teda õigustada ja kõmistada. Vabariigi valitsuse seaduse § 44 kohaselt on riiki volitatud
Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
mis esitatakse positiivses ja käitumisnormide, mis esitatakse negatiivses vormis, kirjalik konstateering, mille järgimine on ettevõtte töötajatele kohustuslik, sisuliselt täpsed ettekirjutused. 2. väärtustele tuginevad tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised, sageli pikaajalised, sisuliselt deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. 3. sotsiaalselt kohustavad (socialresponsibilitybased) firma kohustused kõigi oma huviliste oma klientide, töötajate, omanike, aktsionäride, partnerite, konkurentide ning ka kogu ühiskonna ees. Enne koodeksi tegemist on vaja leida vastused järgmistele küsimustele: · Mis on eetikakoodeksi eesmärk, milliseid teemasid peaks see hõlmama? · Kas see on mõeldud üldise juhisena või peab ta sisaldama kindlaid näpunäiteid firma töötajatele?
valdkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks. PKS kuulub oma olemuselt eraõiguse valdkonda. See tähendab seda, et PKS-s sisalduvad õigusnormid on seotud üksikisiku kasuga. TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Täielike õigusnorme liigitatakse sotsiaalse sisu poolest regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Nimetatud kontekstis eristuvad õigustavad, kohustavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks eristuvad nn ergutusnormid, kusjuures ergutusnormide hulka kuuluvad sellised õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Näide õigustavast õigusnormist PKS-s § 6. Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui
reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms); tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); oluline on tööprotsess. (5) 2.3 Töölepingu sõlmimine TLS § 4 sätestab töölepingu sõlmimist. Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt
Tava- ja moraalinormide rikkumisel ei järgne karistust. Õigusnormid alati kirjalikult, kehtivad kõikidele. Riik võib kasutada sakntsioone. Õigusnormid hakkavad kehtima ja lõppevad teatud ajal. Moraalinormid kehtivad kuni isiku surmani. Moraalinormid on vaenamad, õigusnormid tekkivad riigi tekkega. Õigusnormid sisalduvad õigusaktides, moraalinormid tekkivad ja surevad ühiskonnas. Õigusnormide liigid I Õigusliku ettekirjutuse iseloomu alusel o Kohustavad õigusnormid Punane foorituli, liiklusmärgid, parkimis/peatumis keelumärk Kohustuslik põhiharidus Maksude maksmine (maamaks) o Keelavad õigusnormid Ära tapa Ära varasta Kuriteod üldiselt Alkoholi tarvitamine (18+) Samasooliste abiellumine o Õigustavad ehk lubavad õigusnormid Alkoholi-, tubaka ostmine
või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Esitatakse seadustes paragrahvide, punktide ja lõigetena. 22. Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a) regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b) õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a) kohustavad b) keelavad c) õigustavad e. lubavad või volitavad 3) Subjektide ringi järgi a) üldised - suunatud k6igile b) spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a) imperatiivsed e. kategoorilised b) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole
lihaloomade vedamist suurtesse tapamajadesse või kauge tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes maa taha, sest sellistel juhtudel on tugev stress vältimatu. tellib endale välisauditi (st kutsub auditeerima Kas tänapäeva loomakaitseseadused ja loomakaitsjate ühiskondlikud organisatsioonid)?Normatiivsed, väärtustele tegevusedhoiakud on pigem homotsentristlikud või tuginevad ja sotsiaalselt kohustavad. Tsiviilõigusmaades biotsentristlikud?Pigem biotsentristlikud, sest nad leiavad, et väärtustel põhinevad koodeksid ja tavaõigusmaadel looduse eksisteerimisel on oma mõte, hoolimata sellest, kas normatiivsed. Välisauditit telliv firma ilmselt sotsiaalselt inimest on või ei ole. Inimene on vaid üks paljudest looduse kohustava koodeksi. olelusvormidest ja pigem on õigem lasta tal hävida, kui et ta Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi
· normatiivsed defineeritakse kui ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste ja käitumisnormide kirjalikku konstateeringut, mille järgimine on ettevõtte töötajaile kohustuslik. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad. · väärtustele tuginevad väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Väärtustele tuginevaid koodekseid koostavad tsiviilõigusmaade firmad. · sotsiaalselt kohustavad kujutavad endast tavaliselt väljapoole pöördumist, neis deklareerivad firmad, milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad ettevõted, kes tellivad endale välisauditi. 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks?
normatiivsed defineeritakse kui ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste ja käitumisnormide kirjalikku konstateeringut, mille järgimine on ettevõtte töötajaile kohustuslik. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad. väärtustele tuginevad väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Väärtustele tuginevaid koodekseid koostavad tsiviilõigusmaade firmad. sotsiaalselt kohustavad kujutavad endast tavaliselt väljapoole pöördumist, neis deklareerivad firmad, milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad ettevõted, kes tellivad endale välisauditi. 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks?
REGULATIIVSED JA ÕIGUSTKAITSVAD NORMID Liigitus on sotsiaalse sisu järgi On täielikud õigusnormid, sest hoolimata erinevast sisust koosnevad nad kahest immanentsest osast: hüpoteesist ja tagajärjest. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused (käitumisnormid) – kirjeldavad õiguspärast käitumist; lubavad teatud viisil käituda, keelavad teatud viisil käitumise, kohustavad teatud käitumiseks – liigituse alus on see, kuidas on õigusnormis väljendatud nende regulatiivne mõju e regulatiivse jõu modaalsus. Eristuvad ka nn ergutusnormid, mille hulka kuuluvad normid, mis sisaldavad seisukohti õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- e reaktsiooninorme.
normatiivsed defineeritakse kui ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste ja käitumisnormide kirjalikku konstateeringut, mille järgimine on ettevõtte töötajaile kohustuslik. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad; väärtustele tuginevad väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Väärtustele tuginevaid koodekseid koostavad tsiviilõigusmaade firmad; sotsiaalselt kohustavad kujutavad endast tavaliselt väljapoole pöördumist, neis deklareerivad firmad, milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad ettevõted, kes tellivad endale välisauditi. 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks?
Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
§ igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
pankadele. Võlakirjad on üks kasulikemaid rahapaigutusviise. Diskontomäär intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Diskontomäära tõstmine vähendab kommertspankade laenu võtmist ja suurendamine suurendab laenu võtmist. Kohustuslik e seaduslik reservinõue see osa pankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Juhendid ja eeskirjad- soovitused pankadele ning kohustavad eeskirjad Valuutaintervensioon keskpank ostab või müüb välisvaluutat 22. Keskpanga funktsioon Hindade stabiilsuse säilitamine Rahapoliitika kujundamine Välisvaluutareservide juhtimine ja hoidmine Maksesüsteemide tõrgeteta toiminine Raharingluse korraldamine Eesti maksebilansi koostamine Statistika kogumine ja avaldamine Sularaha emiteerimine Rahapoliitika elluviimine 23.Tööhõive ja töötus
alluma. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid (3 rühma)? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigus-maade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (st. kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)? · Normatiivsed (tavaõigus-maade firmad) · Väärtustele tuginevad (tsiviilõigusmaade firmad) · Sotsiaalselt kohustavad (ettevõte, kes tellib endale välisauditi) 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? · Polütsentristlikud emafirma oma käitumisreegleid tütarfirmadele ei suru · Etnotsentrislikud püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses (koostavad
9. Euroopa õigus 9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust? EL õigus mõjutab KOV õigust nii esmase õiguse(selle sätetel (eriti põhivabaduste kohta) on samuti vahetu mõju, nagu määrustel ja otsustel) kui ka teisese õiguse(kehtib iseenesest , vajamata seeg seadusega ratifitseermist (nagu see toimub rhvõiguse regulatsioonide puhul vastavalt PS 121)) kaudu. Nt EL toimimise leping sisaldab arvukalt õigusnorme, mis KOV-e kohustavad ja õigustavad ning mida tuleb vastavas olukorras järgida. Kõige tähtsamateks reguleerimisvahenditeks teisese õiguse tasandil on direktiivid, mida tuleb rakendada rhv õiguses ja mis mõjutavad nii KOV üksuste tegevust (nt 94/80/EÜ täiendustega) - kehtestatakse üksikasjalik kord õiguse valida ja olla valitud teostamiseks KOV valimistel EL kodanike poolt, kes elavad alaliselt liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole.
sõlmimisega allutab ta ennast tööandja korraldustele ja juhistele, millega määratakse muu hulgas ära töö tegemise koht, aeg ja viis; · töötaja kasutab töö tegemiseks tööandja omanduses olevaid töövahendeid ja materjale; · töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud muu hulgas suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; · lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka töösuhtevälisel maastikul (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); · tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammääras); · töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle poolt makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust (näiteks käsunduslepingu, töövõtulepingu, agendilepingu ja maaklerilepingu puhul ei ole tööd tegev isik seotud konkreetselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
