Kemikaaliseadus- annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. ELi uued kemikaaliõigusaktid kehtivad kõigis kemikaale kasutavates tööstussektorites kogu tarneahela ulatuses. Need kohustavad ettevõtjaid vastutama turustatavate kemikaalide ohutuse eest. REACH-määrus on Euroopa Liidu määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. CLP-määrusega tagatakse, et Euroopa Liidu töötajaid ja tarbijaid teavitatakse selgelt kemikaalidega kaasnevatest ohtudest kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise kaudu.
ühiskonnata. Poliitiline kohustus riigi ees on üsna sama, nagu lapse kohustused vanemate ees. Kuid teisest küljest, poliitilise kohustusega saame me nõustuda või mitte. Me võime sellest sama hästi ka lahti öelda, kolida näiteks teise riiki, kus kehtivad meeldivamad seadused, millele kuuletuda. Aga kuidas käituda siis, kui riik või võim muutub ühiskonnale ohtlikuks, nii nagu see oli näiteks endises Nõukogude Liidus? Seadused annavad inimestele õigusi, aga samas ka kohustavad inimesi nendele alluma. Seadused teevad meie elu kergemaks. Seadused muudavad meie elu kindlasti ka raskemaks. Riik vajab seadusi, et ühiskond korralikult funktsioneeriks. Kui poleks seadusi, siis igal inimesel oleks vaba voli teha, mida hing ihaldab. See viiks ühiskondliku katastroofini ning annaks võimaluse võimu juurde saada isikutel, kes seavad oma huvid ühiskonna huvidest kõrgemale. Poliitiline kohustus tähendabki eelkõige mõlemapoolset, inimeste kui ka riigi
kõikehõlmavat orjuse- ja vaesusevarju. Paraku ei ole Eesti ainus riik, mis ajalooliselt on pidanud silmitsi seisma orjuse alandava ja rahvast rõhuva ikkega. Nii päris- kui teoorjus on olnud laialt levinud kogu maailmas terve ajaloo vältel ning mitmetes piirkondades on inimest omandina käsitletud veel 20. sajandilgi. Ka viimastel aastatel on palju kõneldud illegaalsete äritegevuste kartellidest, kes ,,värbavad" endale vaeseid töötajaid ning peagi võtavad viimased vangistusse ning kohustavad töötama ebainimlikes tingimustes. Iga inimhing vajab sirgumiseks, arenemiseks ja täienemiseks igapäevaselt valgust ja päikesekiiri nii otseses kui ülekantud tähenduses. Vajame avarust, et õppida piiritult unistama, vabadust, et lasta inspiratsioonil lennata ning lähedust, toetust ja armastust, et õppida väärtustama inimest ennast. Vabadus ja sõltumatus teistest on igaühe olulisim põhiõigus ning kellelgi oleks tohtinud ka ajalooliselt olla õigust sellesse korda sekkuda
sobilikum ja soodsam on. 23.Selgita mõistet inimõigused, selle liigendamisvõimalusi , positiivsed- negatiivsed) ja jagunemist kolmeks põlvkonnaks. *Inimõigused: inimestele kui ühiskonnaliikmetele kuuluvad õigused *Individuaalsed õigused: üksikisiku õigus. Elule,sõnavabadus jne. *Kollektiivsed õigused: sotsiaalse grupi õigused, garanteerivad eristaatuse- nt kohustuslik sõjaväeteenistus. *Positiivne õigus: kohustavad riiki tegema konkreetset tegevust *Negatiivsed õigused: kohustavad riiki tegevust mitte tegema. Inimõigused jagatakse kolmeks põlvkonnaks: *Kodaniku-ja poliitilised õigused nt õigus elule, sõnavabadus *Majanduslikud,sotsiaalsed ja kultuurilised õigused:õigus tööle, haridusele,kultuurile jms. *Kollektiivsed arengu-ja keskkonnaõigused:seotud maailmaarenguga nt majanduslik v sotsiaalne areng. 24.Kuidas kaitstakse inimõigusi rahvusvahelisel tasandil? Millised on tähtsamad inimõigusi käsitlevad rahvusvahelised dokumendid?
Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjektiteooria- Määratleb avaliku õiguse, kuhu kuuluvad need normid, mis kohustavad või õigustavad vm avaliku võimu kandjat, nt riiki. Modifitseeritud subjektiteooria- avalikuse õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki vm avaliku võimu kandjat, kui sellist. Mõisted Konstitusiooniõigus- sisaldab ka sotsioloogiliset aspekti st hõlmab ka põhiseadusliku tegelikkuse Põhiseadusõigus- käsitleb ainult põhiseadust www.riigiteataja.ee www.riigikogu.ee -seaduste seletuskirjad www.riigikohus
ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN stru...
riik) 1) Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus õiguslik alus kooskõla kehtiva õigusega proportsionaalsus kaalutlusvigade puudumine õiguse üldpõhimõtete järgimine 2) Formaalne õiguspärasus kui akt ei kehtesta uusi norme, tal on õige nimetus, õigust omavad isikud ja kõik vormid on täidetud pädevusnõuded menetlusnõuded vorminõuded ÕIGUSALLIKETE PRIMA FACIE-KOHTUSTUSLIKKUS Õigusallikad on mõnikord jagatud 3 rühma: Tugevasti kohustavad (sunduslikud) kohustuslikkus tugevad mõttes tähendab seda, et õigusallika kõrvalejätmisele järgneb seaduse rakendajale sanktsioon, st karistus ametialal tehtud vea eest. Õigusallika kasutamine on seega sunduslik. Seadused. Nõrgalt kohustavad selle arvestamata jätmist ei loeta eksimuseks ja sellele ei järgne sanktsioone. Õigusallikad, mis kuuluvad sellesse rühma, on seadusandja mõte (ratio legis) ja kohtuotsused.
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimesse astmesse kuuluvad maa-, linna ja halduskohtud. Selle taseme kohtud tegelevad kõikide kohtuasjadega. Halduskohtus käsitletakse aga kodaniku ja riigi vahelisi konflikte ning vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni vastu suunatud protestid. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud. Seal tegeletakse maa- ja linnakohtute otsuste kontrollimisega kirjaliku edasikaebuse alusel. Kolmanda ning kõige kõrgema astme kohus asub Tartus ning kannab nime Riigikohus. See asutus teostab konstitutsioonilist järelvalvet ning tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Õigusriigis, nagu Eesti, ei saa toimida omakohtu põhimõttel, vaid ainult seaduste alusel ja selleks volitatud asutuste ning isikute otsuste põhjal. Ikka tuleb ette juhtumeid, kus inimesed ei jõua omavahel kokkuleppele. Sellise probleemi lahendamiseks on ainuõige variant kohus, mis langetab sõltumatu otsuse, mis on kooskõlas põhiseadusega. Samas o...
rakendada sunnitööle või hävitada. GULAG.mastaapne orjatöölaagrite võrk. Etnosiid-poliitika, mis saavutatakse inimeste ümberasustamise, mõne piirkonna ümberrahvastamise, sunassimilatsiooni, võõrkeelse koolihariduse peale surumise, traditsioonilise elukeskkonna või elamiskõlbuliku looduskeskkonna hävitamise, traditsiooniliste elualade väljausremise, alkoholismi ja muude tsivilisatsiooni pahede levitamise ja teiste abinõudega. 10. Kuidas kohustavad rahvusvahelised kokkulepped käituma sõjavangidega? Haavatutega? Tsiviilelanikega? Võeti ära ohustavad ohustavad tegurid- noad ja püssid ning loodi turvatud keskkond. Vajadusel anti esmaabi. Hoiti kinni ainult teatud aeg, peale mida pidi sõjavangid vabastama. Haavatutele anti esmaabi turvatud keskkonnas. Tsiviilelanikud võimalusel evakueeriti ning hoiti ohutus keskkonnas. §3.3 Genotsiid 1. Mis on genotsiid
Sest teeomanik peab kasutuskõlbmatu tee sulgema. Seega peab teeomanik üldjuhul kahju kinni maksma. Kõige tõsisemad vastuargumendid kahju hüvitamise nõudele põhinevad autojuhi enda õigusvastasel tegevusel – lubatud sõidukiiruse ületamine, teeoludele sobimatu kiirus, ohule reageerimata jätmine, vale sõidutrajektoor (näiteks auk asub teepeenral). Tee seisundist tekkinud kahju eest hüvitist nõudes lähtutakse tsiviilkohtumenetluse üldistest põhimõtetest, mis kohustavad pooli tõendama oma argumente. Kahju saanud isik peab tõendama, millises konkreetses kohas ja ajal talle kahju tekkis. Samuti peab tõendama, et kahju tekkis just tee seisundist tulenevalt. Kahju saades on autojuhi esmaseks kohuseks fikseerida olukord. Kõige kindlam on selleks kutsuda sündmuskohale politsei. Soovituslik on ka ise fotografeerida sündmuskohta. Politsei kutsumine on vajalik eelkõige mõõtmisteks – fikseerimaks, et teel olev auk oma mõõtmetelt ei vasta kehtestatud
Ma arvan, et see hoidis inimesi veidi tagasi, pani mõtlema, et kas see tegu on ikka vajalik. 3. Kas selline õiguskord oleks ka tänapäeval mõeldav ja õiglane? Põhjenda oma arvamust. Selline õiguskord ei oleks küll mõeldav (meie valitsus ei võtaks iial seda isegi mõttesse), aga ma arvan, et see oleks õiglasem kui meie praegune õiguskord. Meie ühiskonnas on liiga palju kuritegevust ning minu arvates oleks selline kord veidi parem. Meie praegused seadused küll kohustavad kurjategijaid vangis istuma, trahvi maksma jne, kuid minu meelest ei ole see piisav. Samas oleks "hammas hamba, silm silma vastu" veidi liiga karm. Samas jällegi mõtleksid inimesed rohkem, mida tasub korda saata ja mida mitte.
endavanuste noorukitega. Edaspidi möödusid nende päevad enamasti kehalisi ja sõjalisi harjutusi tehes. Kui noormehed sai kahekümneaastasteks, said nendest täisväärtuslikud sõjamehed ning veel ühe kümnendi pärast loeti neid kodanikeks nign neile anti õigus omada maatükki ning luua oma pere. Tänapäeval sõltub noorsoo elu kuni 18-eluaastani suuresti tema vanematest, kuid peale seda on kõigil vaba voli teha mida hing ihaldab. Last kaitsevad seadused, kohustavad teda vaid põhikoolis käima ning tahavad vanematelt oma lapse kasvatamisel kasutada armastust ning hoolt. Kokkuvõtlikult olen nõus pealkirjas esitatud väitega, et Kreeka linnriikide ühiskond oli tänapäevaga võrreldes rangemalt korraldatud. Tavainimeselt nõuti väga palju, samal ajal kui riik talle eriti vabadusi ei taganud. Põhiline erinevus on aga ilmselt see, kuidas inimesi tollel ajal kastidesse lahterdati ja seda veel seaduse poolt. Olen õnnelik, et vähemalt meie saame
iseseisvuse. Eestimaa Päästmise Komitee on oma manifestis öelnud ilusasti: ,,Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks." Leidub veel käputäis negatiivse mõjuga sündmusi, meeldejäävaim on neist arvatavasti seitsme eestlasest jalgratturi pantvangi võtmine Liibanonis. Kokku olid nad pantvangistatud 114 päeva, Eesti riik täitis oma kohustust ja tegi kõik, et Eesti kodanikud vabastada, see õnnestus ja kõik lõppes õnnelikult. Irooniline on see, et nende pantvangis olemise ajal nägi netiportaalides üldiselt ainult positiivselt meelestatuid kommenteerijaid, sooviti õnne ja
ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste. Leping on tehing kahe või enam isiku (lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustab või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingut võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes vormis. Lepingu olemuslikuks tunnuseks on tema õiguslik sisu, lepinguga tekitatavate õiguste ja kohustuste iseloom. Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühe- ja mitmepoolsed),
naise/mehe stereotüüp, väär info, ebakorrektne kõnepruuk, lastele suunatud reklaam (lapsi ei tohi mõjutada, ei tohi ära kasutada nende siirust, vähest elukogemust) Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks – kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi liikmete suhtes, täitmiseks esmalt juhtidele, siis töötajatele. Normatiivsed – reeglitele põhinevad koodeksid Väärtustele põhinevad Sotsiaalselt kohustavad Instrumentaalsed – abistavad juhised Eetikakoodeksi ülesehitus – sissejuhatus (eesmärgid, missioon), ettevõtte moraalipoliitika (pöördumine huvilisge poole, selgitus), ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus (töötajatele täpses, selges keeles) Peab sisaldama ausus ja seadusest kinnipidamist, siseinfo kasutamist, suhteid tarnijatega ja poliitilist tegevust, ettevõtte varade ja ressursside kasutust, käitumiskultuuri
käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi Põhiõiguste funktsioonid • Õigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. • Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest • Institutsioonide loomise kohustus
Kestuslepingute eristamine ühekordsetele sooritustele suunatud lepingutest võib olla probleeme, kui lepingut tuleb täita osadena pikema aja jooksul. Siis tuleb igal konkreetsel juhul lepingut tõlgendades välja selgitada, kas pooled on soovinud sõlmida ühekordsele sooritusele suunatud lepingut või on pooled pidanud silmas pikaajalist lepingulist suhet, mille sisuks on korduvad sooritused. 3. Ühe- ja mitmekülgselt kohustavad lepingud. Lepinguid liigitatakse jagunemise alusel lepingu poolte vahel ühekülgselt ja mitmekülgselt kohustavateks lepinguteks. Ühekülgseteks nim lepinguid, millest tekkivad lepingud ainult ühe osapoole jaoks. Teine pool omandab lepingust tuleneva kasu ilma omapoolse kohustuseta (nt kinge, käendus, garantii). Lepingute liigitamine kohustuste liigitamise alusel lepingu poolte vahel on oluline lepingust tulenevate nõuete ja õiguste kindlaksmääramisel.
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Era...
3 Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1 Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2 Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a kohustavad b keelavad c õigustavad e. lubavad või volitavad 3 Subjektide ringi järgi a üldised - suunatud k6igile b spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4 Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a imperatiivsed e. kategoorilised b dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole
NT. avalik-õiguslike normide rikkumine võib kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Õigusnormide sotsiaalne sisu annab võimaluse neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks õigused ja kohustused. Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad, lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod
pool teise üle võimu; 2. huviteooria: eraõigus on see, mis on üksikisiku huvides, avalik õigus see, mis on üldistes huvides; 3. subjektiteooria: eraõiguses on subjektideks eraisikud ja avalikus õiguses on üheks subjektiks avaliku võimu kandja; 4. liigi e. modifitseeritud subjekti teoora: millisele subjektile õigusnormist tulenev käitumiseeskiri on suunatud. Mitte normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat üleüldse, vaid ainult need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku õigust kui sellist, on avaliku õiguse normid. Autoriks on H.J. Wolf. 5. reguleerimise meetod: dispositiivsus, imperatiivsus. Avalikus õiguses kehtib põhimõte, et lubatud on see, mis on lubatud (karistusõiguses: keelatud on see, mis on keelatud). RIIK: territoorium, rahvas, riigivõim Riiki nähtavas mõttes ei eksisteeri
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) Tsiviilkollegium, kriminaalkollegium, halduskolleegium, põhiseadusejärelevalvekolleegium 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? Kehtestab riik; Riik karistab; selleks et tagada inimeste õigusi, selleks et riigis oleks kord, jne. 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? Kohustavad (maksude maksmine), keelavad (ära varasta), õigustavad e. lubavad (parkimisala) 20. Mis on õigusnormid? Käitumisreeglid 21. Mis on õigus? Õigusnormide ehk käitumisreeglite süsteem 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? Eraõigus (isik vs. isik) ja avalikõigus (isik vs. riik) 23. Mis on õigusakt? Õigusakt on kirjalik dokument, mis vastab teatud nõuetele ja on pädeva riigiorgani poolt kehtestatud 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme?
• Varjatud reklaam -reklaam, mis on muust samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest eristamata 12. Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele. Eetikakoodeksi ülesehitusest: • Normatiivsed- reeglitele põhinevad • Väärtustele põhinevad • Sotsiaalselt kohustavad – CSR põhinevad • Instrumentaalsed – abistavad juhised 1. Sissejuhatus: e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine 2. Ettevõtte moraalipoliitika: Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi 3. Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus: Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. 4. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus, kingitused ja hüvitised; keskkonnahoid, suhted meediaga, võrdsed võimalused
kord, samuti liikmesriikude majanduspoliitilised põhialused. B)Rakendub liikmesriikidele otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta Teisene õigus koosneb: Liidu institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus. 3. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad? EL määrus on: Kõige kõrgema õigusjõuga akt ja kohandatakse kogu EL ulatuses Igale liikmesriigile siduv ja vahetult kohandatav EL direktiivil on: Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse almoneerimisel ehk lähendamisel. Üldjuhul ei ole vahetult kohandatav, st direktiivis toodud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse
määrama kindlaks hea keskkonnaseisundi määratlemiseks kasutatavad tunnused. Vete hetkeseisundi ja heakeskkonnaseisundi määratlemiseks vajaminevad meetmed valivad liikmesriigid ise. Liikmesriigid peaksid merestrateegiale lähenema tulemusest lähtuvalt, seejuures tuleks olulist tähelepanu pöörata ka piirkondlikule kootööle. Merendusstrateegia on ELi merepoliitika keskkonnaalane tugisammas. (Euroopa komisjon) Elupaikade direktiiv Elupaikade ja linnukaitse direktiivid kohustavad liikmesriike võtma meeteid säilitamaks või taastamaks haavatavate elupaikade ja liikide soodne kaitsestaatus. Tuntuim elupaikade direktiiviga kehtestatud meede on Natura 2000 kaitstavate alade võrgustik. Elupaikade direktiivis on tähelepanu pööratud ka merealade kaitsele, nimelt määratakse selle direktiiviga kindlaks üheksa merelise elupaiga tüüpi, mida peab kaitsma. - Mereveega alaliselt üle ujutatud liivmadalad - Jõgede lehtersuudmed
oskusi ja teadmisi. Tegema oma professionaalset tööd vastavuses seadustega, õigusaktidega ja tehniliste standarditega Valmistama ette, koostama ning esitama aruandeid ja soovitusi pärast oluliste ja vajalike andmete analüüsi. • Konfidentsiaalsus: Hoiduma konfidentsiaalse info avaldamisest, mis on teatavaks saanud töö käigus, välja arvatud juhul kui seadused selleks kohustavad. Informeerima alluvaid info konfidentsiaalsusest. Hoiduma kasutamast või avalikustamast konf. infot, mis on teatavaks saanud seoses tööga ebaeetilistel või ebaseaduslikul eesmärgil nii personaalselt kui kolmandate poolte suhtes. • Ausameelsus: Hoida ära tegelikke või ennustatavaid huvide konflikte ja informeerima kõiki asjakohaseid osapooli igast potentsiaalsest konfliktist.
Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum samaväärset (binaarset) mõistete paari. Kirjutamata õigus on kirjutatud õiguse täiendmõiste, sest kirjutamata õigus võib põhimõtteliselt esineda mistahes vormides, samas kui kirjutatud õigusel on ainult üks kuju – kirjalik tekst. Seejuures ei seisne probleem mitte ainult dihhotoomilises liigituses, vaid selles, et ka kirjutamata õigus võib olla täpselt sõnastatud aga probleemiks on kirjutamata õiguse kestev säilitamine, selle mälus säilimise tagamine. (Rosentau 2004, lk 245-246) Mario Rosentau seisukohtade tutvustusi leiate käesolev...
pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikude majanduspoliitilised põhialused. Rakendub liikmesriikidele otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta Teisene õigus koosneb: Liidu institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus. 3) Esmase õiguse aktid on Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustavad 4) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnoemide sialdumine õiguaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esimene kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nim. ka õiguse üldaktiks.
Kommertsmeedia esindab üksnes suurte reklaamiklientide huve, ignoreerides väiksemate üksiküritajate reklaame või suurte korporatsioonide vastu töötavaid reklaame. Avalik- õiguslik meedia püüab jääda objektiivseks ning esindada seega tavakodanike huve, kuid ka nendel on ette tulnud survet suurte korporatsioonide poolt, mis mõjutavad eetrisse minevate uudiste iseloomu, samuti sõlmitakse hiigelkorporatsioonidega erinevaid tehinguid, mis toovad meediakanalile majanduslikku kasu ning kohustavad neid vastutasuks firmat reklaamima. 9. Miks ei ole Lasni meelest Ameerikas sõnavabadust? Sest ei ole olemas sellist meediakanalit, milles saaks vaidlustada erinevaid inimesi ära kasutavaid reklaamikampaaniaid, suured telekanalid eelistavad inimesi lollitavaid reklaame tegelikkust näitavatele ning ei lase viimastel endale eetriaega osta. 10. Millised on kaks majandusteooria koolkonda, millest Lasn räägib,
põhiseaduse § 31. Õiguskantsleri järeldus tugines eeskätt alltoodule: tööandjate ühing, kes oli sõlminud kollektiivlepingu, esindas vaid väikest osa sektoris tegutsevatest äriühingutest; kollektiivlepingu pooled ja muud institutsioonid ei arvestanud, et Tallinna äriühingutele vastuvõetavad nõudmised võivad väiksemate linnade äriühingutele osutuda liialt kõrgeks; põhiseaduse §-d 13 ja 14 kohustavad riiki kaitsma äriühingut teiste äriühingute eest; puuduvad menetlusnõuded, mis kaitseksid kolmandaid isikuid ja tagaksid neile võimaluse esitada oma seisukohti ja märkusi enne kollektiivlepingu laiendamist. Samuti ei kontrolli mitte ükski ametiasutus, kas laiendatud tingimused on mõistlikud. Ministeeriumi sõnul on suurim probleem see, et neil, keda laiendamine mõjutab, ei ole õigust menetluses osaleda. Samuti tuleks võtta kasutusele esinduslikkuskriteerium.
kõigile/üldkohustuslikud, alati seotud riigi tekkega, keht. teatud tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles inst. poolt. õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei
tegemisele a) eksitav reklaam b)mitte eksitav reklaam c)potentsiaalselt eksitav reklaam- räägitakse kauba eelistest, aga mitte puudustest.** reklaami agresiivsus, rõvedus. 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Eetikakoodeksid: Sisulised ja fiktiivsed Kirjalikult fikseeritud Normatiivsed-abistavad nt juhtimispoliitika Väärtustele tuginevad Sotsiaalselt kohustavad Abistavad Kutse-eetika on eetika rakendus mingi elukutse puhul. Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma kujundades kutse eetuja erupära Arsti, juristi, inseneri, sekretäri jt eetika Professionaalse tegevuse eetislised aspektid. Konkreetsed, maised probleemid. On elukutseid,mis mõjutavad inimese arengut ja tervist. Elukutseid, kus eetikanõuete eirmaine
Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse almoneerimisel ehk lähendamisel. Üldjuhul ei ole vahetult kohandatav, st direktiivis toodud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse sisselülitatud Otsused – üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused – väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. Ühiskondlikud suhted: suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise, praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Nad tekivad koos riigi õigusega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka
optimismi printsiip usk oma elukutse vajalikkusesse Eetikakoodeksid · Eetiline käitumine - hea käitumine üle seaduslike normide, · ühiskond ega riik ei saa kohustada eraettevõtet eetikakoodeksit koostama · klassikaline maffia usaldus keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid · Rahvusvahelistes ettevõtetes juhtimispoliitika- · polütsentristlik · etnotsentristlik Eetilised veendumused ja käitumisnormid · EV mõtlemisstandardid , millest töötajail soovitatakse oma tegevuses lähtuda positiivses vormis · Käitumisnormid negatiivsed, keelud, tõkked Eetikakoodeksi ülesehitus · S.Webley
nende rakendamiseks ei võeta vastu eraldi seadusakte. Määrused ilmuvad EÜ Teatajas, jõustudes aktis määratud kuupäevast või selle puudumisel 20 päeva pärast avaldamist. b. Direktiiv- EL õigusakt, millega sätestatakse liikmesriikidele eesmärgid. Samas saab iga liikmesriik ise valida, milliseid meetodeid ja vahendeid eesmärgini jõudmiseks kasutada. Kasutatakse seadusandluse ühtlustamiseks, kohustavad ainult neid liikmesriike kellele nad on suunatud, ei pruugi mõjutada kõiki liikmesriike c. Otsus- EL õigusakt, mis on siduv nende suhtes, kellele see on adresseeritud. Kasutatakse tihti juhtudel kui on rikutud konkurentsi või riigile antava abi põhimõtteid ja reegleid. d. Leebe regulatsioon (soft law)- Soovitused ja arvamused ei ole ühelegi liikmesriigile õiguslikult siduvad, kirjeldavad eesmärke ja põhimõtteid teatud
saa muuta), suhteliselt määratletud(poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed(kui pooled ise ei jõua kokkuleppele) – selle määrab dispositsiooni iseloom 6) Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed(vahetult ühiskondlike suhete reguleerimiseks) ja kaitsvad (karistusõiguse normid; juriidilise vastututse vahendite kehtestamine ja kasutamine) 7) Vastavalt regulatsiooni viisile – kohustavad normid(kohustus sooritada kindlaid positiivseid tegusid), keelavad normid(karistusõiguse normid; hoiduda teatud tegevusest ja õigustavad(antakse õigus sooritada mingeid tegusid) 21. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis. NORMATIIVAKT ehk ÜLDAKT – seadused, määrused, dekreedid Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks
vastav. Poodides visatakse ,,parim enne" kuupäevaga tooted prügikasti, kuigi toiduaine on endiselt toitev ning kõlblik, kuid ei ole just enda kõige paremal kujul. Osadel poodidel on ka kokkulepe, et selline toiduaine annetatakse toidupankadele, mis jagavad neid tasuta raskuses olevatele peredele. Poodides saadetakse toit tarnijatele tagasi, kui toiduaine on enne kuupäeva riknenud või deformeerunud transpordi käigus. Mitmed kaubandusketid on sõlminud tarnijatega lepingud, mis kohustavad võtma vastu kauba, mis on jäänud säilitustähtajaks müümata [1]. 4. TOIDUJÄÄTMETE KÄITLEMINE Kõik toidukäitlejad ehk toiduaineid müüvad kaubandusettevõtted peavad järgima asjakohaste õigusaktide (jäätmeseaduse ja toiduseaduse ning nende alamaktid) nõudeid tekkinud toidujäätmete ja loomsete jääkide käitlemiseks. Vastavalt seadusele peavad toiduainete jae- ja hulgimüügiga
kasutada nende siirust, vähest elukogemust jms. · Varjatud reklaam -reklaam, mis on muust samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest eristamata Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele Eetikakoodeksi ülesehitusest: Normatiivsed- reeglitele põhinevad Väärtustele põhinevad Sotsiaalselt kohustavad CSR põhinevad Instrumentaalsed abistavad juhised Sissejuhatus · e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine Ettevõtte moraalipoliitika · Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus · Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus,kingitsued ja hüvitised; keskkonnahoid,, suhted meediaga, võrdsed võimalused
Euroopa Liidul on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ja teisest õigust. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, mis on Liidu õiguslikeks alusteks ja kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest ja tuleneb esmasest õigusest. 3.Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohus-tavad? Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav. Lisaks on kohustavad määrused. Otsused on siduvad ja kohustavad vaid adressaatidele. 4.Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus? Üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme ning kehtib määratlemata isikute ringi suhtes, ta on Madri-Euroopas peamiseks õigusvormiks. Üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile.
Õigusallikaid võib liigitada: 1. autoritatiivsed allikad põhinevad allika ametlikul seisundil. Nad ise on õigussüsteemi loodud allikad või on õigussüsteem neid ametlikult tunnustanud. Tüüpilised näited on seadus ja kohtuotsused; 2. substantsiaalsed allikad, mõjutavad argumentatsiooni oma kaaluga. Nii mõjuvad näiteks moraalsed vaated ja teleoloogilised argumendid. Õigusallikad on mõnikord jagatud kolme rühma (prima facie kohustuslikkus): 1. tugevasti kohustavad (sunduslikud) - õigusallika kõrvalejätmisele järgneb seaduse rakendajale sanktsioon, s.t karistus ametialal tehtud vea eest. Õigusallika 15 16 kasutamine on seega sunduslik. Sellesse rühma kuulub kaks õigusallikat: seadus ja maa tava. Seadus on kohustuslik õigusallikas, kuivõrd otsus peab olema seadusega kooskõlas ja seaduseparagrahv peab olema otsuse põhjenduses nimetatud; 2
Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. 52. Põhjendage, miks on vaja õigust (õiguse tekstiallikaid) tõlgendada, ehk miks ei õnnestu kirjutada ammendava tähendusrikkusega seadusi, mida polekski vaja tõlgendada? 53. Millised kaanonid kirjutab lepingute tõlgendamisele ette VÕS § 29? Millist mõju evib lepingute tõlgendamisele VÕS § 31 (Välistav tingimus)? 54. Nimetage tugevalt kohustavad, nõrgalt kohustavad ja lubatud õigusallikad. Milliste hulka kuuluvad Riigikohtu lahendid? Milliste hulka kuuluvad esimese astme kohtute otsused? Tugevalt kohustavad õigusallikad: Seadus: normatiivaktid (üldaktid, erinevalt üksik- ehk rakendusaktidest). Tava: “normaalne tavapärane tegutsemine” a) seadusandja vaiksel heakskiidul b) vastab rahva õiguslikele tõekspidamistele c) kinnistunud eluviisis pikaaegse praktika tõttu *) kinnitatud kõrgemate kohtute poolt.
Annab Enõukogu või Ekomisjon. Pole vahetult kohaldatavad, tuleb luua adressaadini riigisiseste õigusaktide vahendusel. Kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte meetodeid ea vahendeid, liikmesriigi vaba valik. · Otsused üksikakt, konkreetsele riigile/organisatsioonile, loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi, kasutatakse majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamises on siduvad ja kohustavad adressaatidele. · Soovitused ja arvamused väljendavad EL seisukohti ja annavad adressaadile nende kohta poliitilisi juhiseid. Juriidiline mõju kaudse iseloomuga. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: - õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik
korraga ei saa omandada ning muutuvad seetõttu vaenlasteks. Nii ongi looduslik seisund sõjaseisund. Tingituna surmahirmust, soovist omada head elu soodustavaid asju ning lootusest omandada neid oma tööga tahavad inimesed lõpetada sellise sõja. Mõistus ütleb, millistel tingimustel on võimalik rahu ning kokkulepet saavutada ning neid tingimusi nimetatakse loomulikeks seadusteks. Loomulikud seadused kohustavad, kuid ei taga veel nende elluviimist. Inimesed ei järgi loomulikke seadusi, kui need on vastuolus nende loomulike kirgedega. Niisiis on vaja riigivõimu, mis julgeoleku tagamise eesmärgil sunniks inimesi neid järgima. Ilma riigivõimuta, mis hoiaks inimesi hirmu all ning sunniks karistuse ähvardusel täitma lepinguid ja loomulikke seadusi, viivad inimeste loomulikud kired sõjani: "Lepingud ilma mõõga toetuseta on vaid sõnad, mis ei suuda garanteerida inimeste julgeolekut."
Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/) 1. Aus mäng (fair play) Mis on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkur...
Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Rahvusarhiivi struktuuri kuuluvad järgmised arhiivid: ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. Ül-kultuuripärandi säilitamine ja kasutatavus. 1999aastast. Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. RIHA- Riigi infosüsteemi haldussüsteem (peetakse arvestust riigi infosüsteemi moodustavate andmekogude, infosüsteemide ja muude komponentide üle). X-tee. RISO- riigi infosüsteemide osakond (põhiülesandeks on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine, vastavate arengukavade väljatöötamine, nende elluviimise koordineerimine, Euroopa Liidu struktuurifondidega seotud tegevus infoühiskonna arendamise
Siin peaks vist see pikk jutt neist eraldi ka olema? 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Suhte järgi – valitus + KOV Reguleerimisobjekti järgi – mis valdkond Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ja dispositiivsed(paindlikud) Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed normid (eraõigus) ja kaitsvad normid (kaistusõigus) Kohustavad normid: nt. Maksukohustus, keelavadnormid, õigustavad normid. (Lihtsamalt: riigiõigus normid, maksuõigus normid, territoriaalsed, ajalised) 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhte säilimise tagab riik. Õigussuhe kannab määratletud iseloomu. 25. Õigussuhte subjektid. Füüsilised isikud.
eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks. See tähendab: vähe sellest, et talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangukontrollitehnikat nii, nagu tõeline tööstus 2.Keskkonnakaitse roll suureneb Laialt on levinud seisukoht, et kaasaja intensiivne maaviljelus avaldab kahjulikku mõju keskkonnale. Seoses sellega peavad talupidajad alluma määrusele, mis kohustavad neid kasutama keskkonnasõbralikku tehnikat ja tehnoloogiat, mis vähendab vee ja õhu saastamist. Teatud määral hakkab sõltuma keskkonnakaitsest, mida, kus ja kuidas kasvatatakse. 3.Täppis ja informatiivintensiivviljelus Seoses teaduse, tehnika ja tehnoloogiaalaste saavutuste rakendamisega paraneb toodangu kvaliteet. Tänu rohkenevale informatsioonile saavad viljelejad kontrollida taimekasvatuse bioloogilisi protsesse ja neisse ka üha enam sekkuda. 4
Eetikakoodeksid · Eetiline käitumine - hea käitumine üle seaduslike normide, · ühiskond ega riik ei saa kohustada eraettevõtet eetikakoodeksit koostama · klassikaline maffia usaldus keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid · Rahvusvahelistes ettevõtetes juhtimispoliitika- · polütsentristlik · etnotsentristlik Eetilised veendumused ja käitumisnormid · EV mõtlemisstandardid , millest töötajail soovitatakse oma tegevuses lähtuda positiivses vormis · Käitumisnormid negatiivsed, keelud, tõkked
Religioon ja Eetika- kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellepärast hea, et Jumal armastab seda? Teism- Jumala usku Deism- Jumal pole olemas isiku kujul, kuid ta eksisteerib (mingi ollusena :D:D:D) Ateism- Jumalat ei ole olemas (vankumatu veendumus) Agnostitsism- Jumalat on võimatu tunnetada, kuna ta on väljaspool meie meeli ja vaimu Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas- veendumuseks on, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad. 2 eetilise haldamise mudelit: Vastavusmudel- kitsas tee Ebaeetilise käitumise vältimine; rõhk on välisel kontrollil; tüüpilised vahendid: piiravad seadused, kindlapiirilised käitumiskoodeksid, kindlapiirilised protseduurid Väärikusmudel- lai tee Eetilise käitumise edendamine; rõhk sisemisel kontrollil; tüüpilised vahendid: töötoad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
