lepingud, õiguslik alus. 1)asutamisleping (Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutamisleping 1951), 2)riikide liitumislepingud 3) asutamislepinguid muutvad kokkulepped (Maastrichti leping EL loomiseks) 4) eelnimetatud lepinguid muutvad kokkulepped. Aktidega määratakse liidu eesmärgid, piirid, institutsioonid ja nende pädevus, moodustumise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. See on siduv, kohustav, ülimuslik riigisisese õiguse suhtes. Teisene - liidu institutsioonide(Euroopa Nõukogu, E Parlament, E Komisjon ja E Kohus) õigusaktid. Määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. · Määrus teisese õiguse kõrgeima juriidilise jõuga. Sama oluline nagu riigis seadus. Tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult, ilma kehtestamisprotseduurideta. · Direktiiv liidu sotsiaalpoliitika põhiallikas. Annab Enõukogu või Ekomisjon.
tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.(Asjaõigusseadus, edaspidi AÕS, § 241 lg 1) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.(AÕS § 241 lg 2-3) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks on vajalik kohustav tehing ja asjaõigusleping, mis peavad mõlemad olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 242). Hoonestusõigus seatakse ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastat. (AÕS § 251 lg 1) Kuna hoonestusõigus ei lõpe maatüki omaniku ega hoonestaja vahetumisel, siis peavad hoonestusõiguse põhitingimused olema kantud kinnistusraamatusse ning edasise sisu täpsustamine toimub juba eelpoolnimetatud hoonestusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu alusel.
Need lepingud liigitatakse: ühenduse asutamislepinguteks riikide liitumislepingud olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, s.t ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Teise õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. 30. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem Iga normatiivakt omab õiguslikku jõudu ehk on kehtiv teatava aja jooksul teataval
hõlmavad vaid seda isikute ringi, kes neid tunnustab ja täidab. Kuid siiski ei välista see sotsiaalse surve võimalust indiviidile, kes vastvaid tavanorme omaks ei soovi võtta. Sellise indiviidi mõjutamiseks võidakse lõpetada temaga suhtlemine, või jätta ilma hüvedest, mida 16 saavad tavanormide täitjad. 7.2. Kõlblus- ehk moraalinormid Kõlblus on inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl ning südametunnistus. Kõlblus- ehk moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu ning selle alusel hinnatakse inimese käitumist hea ja kurja vahel. Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata. Üldtunnustatud moraalinormid
seotus mäluga, sünkroonsus, multimodaalsus) ei ole suulisest keelekasutusest põhimõtteliselt kõrvaldatavad, siis mõjutavad nad kõiki keeli samas suunas ja loovad suulise keele universaale, millega seotud jooned on ühesugused kõigis keeltes. Üheks selliseks universaaliks on nt eksplitsiitsed eneseparandused. Kuna need tegurid panevad suulisele keelele peale ennekõike piiranguid, siis võime öelda, et suulise teksti tegemise tingimused kokku on ennekõike kohustav mõjur. Kirjalik vorm ja kirjateksti tegemise tingimused annavad meile kordades enam aega teksti teha ja lugeda, lubavad kustutusi ning ei nõua dialoogi. Kokkuvõttes kohustab kiri palju vähem ja lubab palju enam. Kirjalikkus on pigem tugev võimaldav mõjur. Allkeelte hierarhias on kirjalikku pearegistrit üldiselt peetud kõrgemaks. Esmasusest lähtudes on aga pilt teistsugune. · Suuline variant on olemas kõigis keeltes ja kultuurides, kirjalik keel paljudes kultuurides puudub.
1. HOONESTUSÕIGUSE KESTUS Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat. Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse. AÕS § 251. HOONESTUSÕIGUSE TEKKIMINE Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (võib olla tingimuslik ja tähtaegne). Lisaks vajalik kande tegemine koormatava kinnisasja kinnistusraamatusse ning uue registriosa avamine. Hoonestusõigust ei või seada äramuutva (ehk lõpetava) tingimusega. Kokkulepe, millega hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega, samuti kokkulepe, mille
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitum...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
§6 – õigusjärglus (subsess) – abstraktsiooni printsiip (selle kohta käivad kaasused), tava mõistus ütleb ühte ja seadus teist. Eristab asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut. Abstraktsiooni printsiip – teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime testsuguse tulemuseni Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust (omandiõigus, asi) ja kohustav tehing puudutab võlaõigust (hind, tähtaeg) Ost on justkui üks tehing, aga juristi silmis on tegemist kahe tehinguga (nii võlaõigus kui ka asjaõigus) Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (kinkimine, pärandamine) Vallasasjad: Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b
* Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit:
demokraatlikes riikides.Tähtsaimad neist on ÜRO põhikiri ja Inimõiguste deklaratsioon. Eesti põhiseadus deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 2. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (primaarset) ja teisest (sekundaarset) õigust. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib riigi territooriumil rakendada otseselt. Kollisiooni korral kohaldatakse EL õigust. EL teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, liidu enda õigusloome. Teisese õigus moodustavad määrused (kõige mõjuvõimsamad), direktiivid (sotsiaalpoliitika allikas), otsused (üksikaktid), soovitused ja arvamused (seisukohad). 3. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem.
on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: 1)Ühenduse asutamislepinguteks 2)riikide liitumislepingud 3)olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped 4)eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav nind seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Euroopa Liidu institutsioonid annavad õigusakte volituste alusel,mis nad said lepingutega. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid.
* Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) • Kohustuslikud õigusaktid • Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. • Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. • Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. • Soovituslikud õigusaktid • Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused)
* Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit:
* Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit:
on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: 1)Ühenduse asutamislepinguteks 2)riikide liitumislepingud 3)olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped 4)eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav nind seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Euroopa Liidu institutsioonid annavad õigusakte volituste alusel,mis nad said lepingutega. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid.
29. EL teisese õiguse allikad (liigitus) · Kohustuslikud õigusaktid; o Määrused; o Direktiivid o Otsused; · Soovituslikud õigusaktid; o Soovitused ja arvamused Teiseseid õigus allikaid saab välja anda ainult siis kui selleks on õigus antud esmase õiguse poolt. 30. Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) · Direktiivid on soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. Koosneb teatud hulgast eesmärkidest või tulemustest. Automaatselt ei jõustu e liikmesriiik peab nende direktiividega midagi ette võtma, peavad need oma õigusesse üle võtma e harmoneerima. Liikmesriik peab siseriiklikult välja andma seda teemat puudutava uue seaduse või olemasoleva seadust täiendama. · Määrused on ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele
Piisav määratletus puudub, kuna: peab olema tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse/kohustuste täitmise eest (+), peab olema määratletud tagatud nõue või nõuded (-) ja peab olema määratletud põhivõlgnik ning võlausaldaja (-). Lisaks ei ole maksimumsummat või käendatavate kohustuste rahalist suurust. Kuna ei piisa viitest põhivõlgniku käenduslepingutele, on käenduslepingute ülevõtmist kohustav osa tühine. Samas ei ole kogu müügileping tühine, sest ühe osa tühisus (tarbijakäenduse kohta käiv osa) ei too alati kaasa kogu müügilepingu tühisust TsÜS § 85 järgi. 8 2-16-8219 Ülesanne: Analüüsige kaasuse asjaoludele tuginedes ainult Anna vastuväiteid. 9 Variant 3: OÜ Seep Holding läks pankrotti, pankrotimenetluses sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja kompromissi, mille kohaselt vähendati võla suurust 50 % ja pikendati tasumise tähtaega 2 aasta võrra
maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Ehitis on hoonestusõiguse oluline osa. Seetõttu ei ole ehitist võimalik võõrandada, küll aga on võimalik võõrandada hoonestusõigust. Hoonestusõiguse tekkimine ja lõppemine Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 80. . Ostueesõigus. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Seadusjärgne ostueesõigus kehtib senikaua, kuni kehtib vastav seadus. Tehingu järgi tekkinud ostueesõiguse puhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande
ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing ja asjaõigusleping peavad olema notariaalselt tõestatud. Hoonestusõiguse eest makstakse tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hoonestusõigus hõlmab ka omaniku ja hoonestaja kokkuleppeid. 30. Maaomaniku ja hoonestaja tegevusvõimalused hoonestusõiguse tähtaja saabumisel Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude
* Riikide välispoliitilised eesmärgid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel * Julgeolek otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. * Sõltumatus · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas * Heaolu kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi * Prestiiz määrata. Euroopa Liidu eesmärgid · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad * Rahu ja julgeoleku tagamine üksikaktid. * Euroopa identiteedi arendamine · Soovituslikud õigusaktid
rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest (longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. Tekkepõhjustest lähtuv jaotus:
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
· Kirjutamata õigus (pretsedendiõigus ingl.k CASE LAW) · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine · Euroopa Liidu õiguse allikad teisesed õigusaktid o Kohustuslikud õigusaktid Määrused (ingl k. regulatsions) ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele Direktiivid (ingl. K directives) soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata Otsused (ingl k. decisions) adressaadi suhtes siduvad üksikaktid o Soovituslikud õigusaktid Soovitused ja arvamused (recommendations and opinions) kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. · Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus Asutamislepingu artikkel, näit:
Anni ema ootamatult sellesse baari, kus nägi Annit töötamas ja klientidele alkoholi valamas. Ta nõudis Pillelt juhtunu kohta selgitust, kuid Pille ütles, et ta pole millegi vastu eksinud. Kas anni on õigussubjektne? On, sest tal on piiratud teovõime. (Õigus, teo, deliktivõime) Mis liiki lepingu alusel Anni tööd tegi? Tööleping, sest peab allume tööandja korraldustele Kas Pille rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis mis liiki? Õigusnorme on rikutud, keelavad, kohustav Kas Anni rikkus sotsiaalseid norme? Moraalinormid salajased läbirääkimised (ema ei teadnud midagi) Kas Annil või tema emal on mingi nõudeõigus Pille vastu? Annil on õigus palka saada. Ema saab õigusi nõuda ainult, sest Annil on piiratud teovõime. Ema saab nõuda töösuhte lõpetamist, palga tõstmist, saamata jäänud töötasu, ületundide eest olevat töötasu (6h tema vanusel, ületundide tegemine ei ole alaealisel lubatud). Kas Anni emal on subjektiivne õigus Pille osas?
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
Inimesed toimetavad riigi nimel. 12. Mis on vargamoraal? Õigusega vastuolus olev 13. Miks on vaja teovõimet? Piiratud teovõimega isikute kaitsmiseks 14. Kuidas erineb tava moraalist? Tava ei puutu üldse moraali 15. Mis on tava? Pikaajaline käitumisharjumus 16. Mis on käsutustehing? Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, mis reguleerib omandi üleminekut 17. Mis on kohustav tehing? võlaõiguslik tehing, mis reguleerib muid tingimusi nagu raha ja kvaliteet 18. Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted- eraõiguse põhimõte(vabaduse põhimõte) on see, et lubatud on kõik see, mis pole keelatud. Avaliku õiguse põhimõte(piiratud põhimõte) on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud. Riik ei tohi hakakta domineerima ja oma positsiooni kuritarvitada: pealtkuulamine jne
ühendatud ehitist.ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale,mis on vajalik ehitise kasutamiseks.hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid.ehitis,mis on hoonestusõiguse aluselehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millelehoonestusõigus laieneb,on hoonestusõiguse oluline osa.hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing ja asjaõigusleping peavad olema notariaalselt tõestatud.hoonestusõiguse eest makstakse tasu,kui ei ole kokku lepitud teisiti.hoonestusõigus hõlmab ka omaniku ja hoonestaja kokkuleppeid. 34. Maaomaniku ja hoonestaja tegevusvõimalused hoonestusõiguse tähtaja saabumisel. – tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99a. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse
Tähtsaim ÜRO põhikiri. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Euroopa Liidu esmane õigus moodustub asutamislepingustest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitilise suhete põhialused. On liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Euroopa Liidu teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamus, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Määrused on kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Direktiivid on
sissenõudmine) on ühendatud nõuete müügi või laenu andmise elementidega. Faktoringulepingut kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. Kinkeleping. Kinkeleping on üks levinumaid võõrandamislepingu liike praktikas. Näiteks, kui üks isik tahab teisele isikule üle anda tasuta eseme ja sellega seotud omandiõiguse on üheks võimaluseks kinkelepingu sõlmimine. Kinkeleping on ühekülgselt kohustav võlaõiguslik leping1, mida tihti sõlmitakse isikute vahel moraalsetel kaalutlustel, mis ajaga võivad muutuda. Näiteks on kinkelepingu sõlmimise aluseks tihtipeale kinkija ja kingisaaja lähedased suhted, tänulikkus teatud tegevuse eest jne. Kuna kinkeleping toob endaga kaasa tihti moraalseid kohustusi, tuleb lepingut täita lähtuvalt eetilistest tõekspidamisest. Kinkelepingu puhul on tegemist võlasuhtega, kus üks isik kohustub teist isikut ilma vastutasuta oma
Pärast kahe ja poole aastast katseaega tunnistas seadusandja selle sätte siiski ebaõnnestunuks. Ostueesõiguse tekkimine Tekkimine tehingulise ostueesõigusega Tehinguline asjaõiguslik ostueesõgus tekib notariaalselt tõestattud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande läbi. (AÕS § 641). Ka siin on asjaõiguskokkuleppe notariaalse tõestamise und eraldi üle korratud (AÕS § 257 lg 2). Lisaks peab notariaalselt tõestatud olema ka ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing (AÕS § 257 lg 1). Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi ülekandmise nõude tagamisel. Sama tähendusega on ka seadusjärgne ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus. See regulatsioon hõlmab ka kaasomaniku seadusjärgset ostueesõigust. Lähtudes sellest, et ostueesõigus on kolmandate isikute suhtes samasuguse mõjuga nagu eelmärge
kohta; 8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale. AÕS § 255. Maksud ja koormatised Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hoonestusõiguse seadmine (tekkimine) ja üleandmine (§ 242) (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud Hoonestusõiguse seadmine võib olla ka tingimuslik Hoonestusõiguse lõppemine ei või olla tingimuslik (sh ka hoonestaja surm) Kinnisasja omanik võib seada hoonestusõiguse ka enda kasuks (omanikuhoonestusõigus)– omanik peab selleks esitama vastava materiaalõigusliku tahteavalduse ja kinnistamisavalduse
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. OSTUEESÕIGUS Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. PANDIÕIGUS Pandi mõiste ja liigid
Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis käsuna või keeluna sõnastatud normid, mida õigussuhte pooled ei saa muuta omal kokkuleppel. Sellisteks imperatiivseteks normideks on kõik avaliku õiguse normid. Dispositiivsed normid kehtestavad aga üksnes reegli ja reegli nendeks juhtudeks kui õigussuhte pooled ei lepi omavahel kokku teisiti. 6) Regulatsiooni viisi järgi võib norme liigitada kohustavateks normideks , keelavateks ja õigustavateks normideks. Kohustav norm kehtestab subjektile kohustuse teha mingi positiivne tegu. Keelav norm kehtestab aga kohustuse hoiduda teatud teost, tegevusest. Sellised on kriminaalõigusnormid, haldusõigusnormid. Sisust tuleneb, et see on keelav norm. Õigusnormid on sellised reeglid, millega määratakse kindlaks isiku jaoks positiivse sisuga õigused ning antakse talle ka õigus sooritada teatud positiivseid tegusid. 3. Õigussüsteem. 3.1Õigussüsteemi mõiste. Õigusnorme on loendamatu hulk
lahendamisel · leping kahe või enama isiku vaheline kokkulepe · normatiivne akt riigi poolt kehtestatud erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid Euroopa Liidu õigussüsteem koosneb esmasest ja teisesest õigusest: Esmane asutamislepingud, liitumislepingud ja neid mõlemaid täiendavad või muutvad lepingud, on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt. Teisene liidu institutsiooinde õigusaktid, määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. määrused kõige kõrgem jõud, kohaldatakse kogu liidu ulatuses, muutmata kujul ja vahetult direktiivid liikmesriikide seadusandluse lähendamine, ei ole vahetult kohaldatavad, kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki otsused EL'i üksikaktid, suunatud konkreetsetele subjektidele, siduvad ja kohustavad
.. a) ... juriidiliselt reguleeritud, on lubatud - I(p) D(p); b) ... keelatud on lubatud . ¬F(p) D(p). Despootlik printsiip: keelu puudumisest ei järeldu toimingu lubatavus: ¬ (¬ F(p) D(p)). Deontilise loogika (DL) alla mõeldakse sageli normatiivsete arutluste loogikat. Juriidilises deontilises loogikas lähtutakse sellest, et normatiivse iseloomuga on juriidilised individuaalsed aktid , millel on keelav, lubav või kohustav iseloom. Eristatakse absoluutseid ja suhtelisi norme. Absoluutsete normide mõned loogilised vormid: F(p) on keelatud, et p, F(x, p) - subjektile x on keelatud p. Relatiivsete normide mõned loogilised vormid: F(c, p) - p on keelatud tingimusel c, c P(x, p, y) - tingimusel c subjektile x on lubatud toiming p subjekti y suhtes. Deontilise loogika alusteks on klassikalise loogika kolm printsiipi: täielikkuse (ammendatavuse)
välistavate asjaolude varjamise abil · on mõne välisriigi kodakondsuses, kuid pole vabastatud Eesti kodakondsusest Sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta - PS §8. Eesti kodanike põhiõigused, vabadused ja kohustused - vt. PS II ptk. Tuleb teha vahet inimõiguste ja kodanikuõiguste vahel Inimõigused kehtivad kõigile inimestele, kuna nad on inimesed. Kodanikuõigused kehtivad antud riigi kodanikele, kellel on oma riigiga püsiv ja vastastikku kohustav suhe. Õigused, mis kuuluvad ainult riigi kodanikele, seonduvad põhiseadusliku korra ja riigi julgeoleku tagamisega kõige olulisemad kolm: õigus valida, õigus olla valitud, õigus kuuluda erakondadesse. · õigus teenida Eesti kaitsejõududes § 124 · õigus avaldada omaalgatuslikku relvastatud vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust · õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis § 30
üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest (longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? Rahvusvaheline eraõigus (ingl
Siin realiseerivad õiguse subjektid õigust ise, vahetult. Saavad korda kujundada inimsuhetes nii, nagu seda on soovinud seadusandja. Saame ise olla aktiivsed selleks, et õigus tõepoolest realiseeruks. Nendest vormidest õiguse kasutamine ja õiguse täitmine eeldavad aktiivset käitumist, õiguse järgimine aga passiivset käitumist. Kasutamise kvaliteet on õigustus, lubatud käitumine. Täitmise kvaliteet kohustav. Järgmisel on keelatud käitumise variant. · Kõige sümpaatsem on õiguse kasutamine (teostamine). · Vahendatud vorm ehk õiguse rakendamine olukorrad, kus õigus ei saa realiseeruda, kord ei saa kujuneda ilma võimuvolitusi omava organi sekkumiseta. Korra kujunemiseks on vaja õigust rakendav tegevus. Väga paljudel juhtudel on selleks võimuvolitusi omavaks institutsiooniks juriidilise haridusega inimene (kohtunik, tolliamentik)
asjaolude varjamise abil 5 on mõne välisriigi kodakondsuses, kuid pole vabastatud Eesti kodakondsusest Sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta - PS §8. Eesti kodanike põhiõigused, vabadused ja kohustused - vt. PS II ptk. Tuleb teha vahet inimõiguste ja kodanikuõiguste vahel Inimõigused kehtivad kõigile inimestele, kuna nad on inimesed. Kodanikuõigused kehtivad antud riigi kodanikele, kellel on oma riigiga püsiv ja vastastikku kohustav suhe. Õigused, mis kuuluvad ainult riigi kodanikele, seonduvad põhiseadusliku korra ja riigi julgeoleku tagamisega kõige olulisemad kolm: õigus valida, õigus olla valitud, õigus kuuluda erakondadesse. 1 õigus teenida Eesti kaitsejõududes § 124 2 õigus avaldada omaalgatuslikku relvastatud vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust 3 õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis § 30
23 3) olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt 1992. aasta Maastrichti leping Euroopa Liidu loomiseks); 4) eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. EL-u esmane õigus on liimesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Esmane õigus on riigisisese õiguse suhtes ülimusliku juriidilise jõuga. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-u õigust. Euroopa Liidu teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. EL-u institutsioonid (Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament, Euroopa
Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing ja asjaõigusleping peavad olema notariaalselt tõestatud. Hoonestusõiguse eest makstakse tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hoonestusõigus hõlmab ka omaniku ja hoonestaja kokkuleppeid. § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist
EL il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) ELi esmane õigus Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja ELi esmase õiguse vahel tuleb kohaldada ELi õigust. 2) ELi teisene õigus Koosneb ELi institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid.
olema omavahel kooskõlastatud. EL-il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) EL-i esmane õigus – Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL-i esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-i õigust. 2) EL-i teisene õigus – Koosneb EL-i institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid.
Isikuga lahutamatult seotud õigused on näiteks autori isiklikud õigused (AutÕS § 11 lg 2), vanema õigused, ülalpidamisõigused. Seaduse alusel toimub üldõigusjärglus näiteks seaduse alusel pärimise korral, samuti võib nõue üle minna seaduse alusel (VÕS § 173). Õigused ja kohustused, mis ei lähe pärimisega üle ühelt isikult teisele - abielu ja lapsed. Lg 3 + lg 4: ost-müük toimub kahe tehinguga (üks, milles antakse üle see ese, teine, mis on kohustav tehing). Käsutustehing kuulub asjaõiguse hulka. Kohustuslik tehing on kõik muu, mis ei puutu omandit, kuuludes võlaõiguse alla. Abstraktsiooniprintsiip - asjaõigusliku ja võlaõigusliku tehingu eristamine. Lg 4 ütleb, et asjaõigusliku tehingu kehtetus ei sõltu sellest, kas võlaõiguslik tehing kehtib või mitte. Kui keegi on saanud omanikuks (võlaõiguslik tehing võib-olla ka tühine)... Nt auto ostu tehing. A müüb B-le auto. Sõlmitakse leping. Edasi müüb A C-le sama auto.
olema omavahel kooskõlastatud. EL-il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) EL-i esmane õigus Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL- i esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-i õigust. 2) EL-i teisene õigus Koosneb EL-i institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on
õiguse normid, normid õigusharude järgi); materiaalõiguse ning protsessuaalõiguse (menetlus-) normid; alused, juhud, tingimused ja kord; õigusnormi loogiline struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon; hüpotees: tegu ja tagajärg, juriidilised faktid, objekt, vastutust kergendavad ning raskendavad asjaolud; hüpotees: täies mahus või osaliselt määratletud; dispositsioon: nõutava käitumise reegel; dispositsioon: otsene, viitav (otseselt, blanketselt), kohustav, keelav või õigustav; sanktsioon (karistus): absoluutselt või suhteliselt määratletud; õigusnormi võimalikud esitusviisid loogilise struktuuri poolest: H-D-S, H-S, H-D; termin akt: juriidilise tagajärjega toiming või tegu, õigusdokument või õigusakt; õiguse teooriate paljusus: antiikaja käsitused, teoloogilised (sh teokraatlikud) teooriad, loomuõiguse teooriad, ajaloolise koolkonna 37
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
