Õiguskorras riigi poliitilise süsteemi sekundaarse elemendi preetor legem lubatud korras antud normatiivakt A. PROF R.NARITSA järgi (ÕE lk 103 - 109): 1) avaliku õiguse õigusnormid (+ selle valdkonna õigusharude ja õiguse instituutide järgi) 2) eraõiguse õigusnormid (+ selle valdkonna õigusharude ja õiguse instituutide järgi) 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav (lubav) 2) kohustav 3) keelav 4) ergutusnorm 1) täielik 2) mittetäielik: a) seletav b) viitav c) kitsendav B. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO järgi (ÕE lk 103 - 109; Aarnio lk 61 - 67): 1) regulatiivne 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm b) kompetentsinorm c) definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus) C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58):
sisaldub riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme. 3. ÕN ettekirjutuse sisu (e dispositsiooni e reegli) alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. Õigustav, samas ka volitav ning lubav on nt maksukorralduse seaduse MKS § 44 norm: Vabariigi Valitsusel ja rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduse alusel ja täitmiseks. Kohustav on nt PS § 14 norm: õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Keelav on nt PS § 18 norm: kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Keeld on kohustus mitte teha e hoiduda tegemisest. Ergutusnorm – sisaldavad seisukohti õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. 4
Sagedaseim : haldusakt (vaja ühte tahteavaldust, suhe mis tekib tahteavaldusel koosneb ikkagi kahest subjektist 1) aktiandja - haldusekandja organ(riik) 2) normiadressaat e isik kellele akt on suunatud) . Akti eesmärgiks on halddussuhte subjektiringi määratlemine. haldussleping ( kaks vähemalt kattuvat tahteavaldust). Haldusaktil on reguleerimise esemeks on avaliku halduse mingisuguse suhete valdkond, viis või iseloom võib olla erinev, võib olla kohustav / keelav / lubav. Kohustav - tagatud riikliku sunniga. Haldusakt võib realiseeruda erineval moel . Kõige kasutatavam meetod : 1)normist kinni pidamine 2) normi kasutamine 3) normi rakendamine Haldusakti mõiste formaalses tähenduses halduse organistatisooni kuuluva avaliku halduse kanja organi iga akt sõltumata selle materiaalsest sisust. Kontrollida on vaja väljaandjat. Haldusakt materiaalses tähenduses - Haldusakt on haldusekandja organi otsustus, millega
(LKS § 16 lg 2); kohaliku omavalitsuse ja riigi ostueesõigus ühismajandi vara suhtes (PõRS § 25 lg 5); kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena kasutatud ehitise suhtes (KOKS § 34 lg 4) jne Tekkimine Tehinguline asjaõiguslik ostueesõigus tekib notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande läbi Sealjuures: Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Ostueesõiguse seadmiseks nõutav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 257 lg 1 ja 2). Ostueesõiguse teostamine Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga (notariaalse) müügilepingu Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale (samas vormis kui leping) § 2611. Ostja õigused
Üldeitav Ükski S ei ole P S+ e P+ E-otsustus Osajaatav Mõni S on P S- i P-(+) I-otsustus Osaeitav Mõni S ei ole P S- o P+ O-otsustus Problemaatiline otsustus: S on/ei ole tõenäoliselt P p võib-olla eeldatavasti arvatavasti Assertooriline otsustus: S on/ei ole P a) kohustav O(d) b) õigustav P(d) c) keelav F(d) d) neutraalne N(d) Apodiktiline otsustus: S on/ei ole seaduspärastelt P p paratamatult Konjunktiivne otsustus (p q) Disjunktiivne otsustus (p v q), dilemma puhul (p vv q) Implikatiivne otsustus (p q) Ekvivalentne otsustus (p q) 1
sellest, mida see kõik endaga kaasa toob. Inimkond ei tea veel, kuidas erinevate toimingute mõjul mingisugune kolmas asi võib juhtuda. Samuti ei suudeta ennustada midagi, sest ei ole piisavalt teadmisi. Praegu ollakse täiesti kindlad, et 90% kliimasoojenemisest on põhjustanud inimtegevus. Alates tööstusrevolutsioonist on õhku paisatud süsiniku kontsentratsioon tõusnud 40%. Seetõttu ongi Pariisi kliimakonverents kõiki riike kohustav kokkulepe, et aidata maailmal liikuda vähese CO2 heitega ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku poole. Leppe täitmisse on valmis panustama rekordarv, 197 riiki. Oma konkreetsed ettepanekud heitkoguste vähendamiseks esitasid enne Pariisi konverentsi enam kui 170 riiki, mis katavad üle 95 protsendi ülemaailmsetestheitkogustest. Suur edusamm Pariisiks on see, et osalevad suurimad kasvuhoonegaaside emiteerijad USA ja Hiina. Veel 2008.aastal Hiina ei nõustunud
kui tulevane sündmus leiab aset) [1]. 1.2.3 Eraldiste moodustamine Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul kui: (a) ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus; (b) kohustuse realiseerumine on tõenäoline; (c) ja kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise ainult juhul, kui enne bilansipäeva on toimunud nn kohustav sündmus. Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita [7]. Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% (st realiseerumine on tõenäolisem kui mitterealiseerumine). Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustus avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena.
contribute kaasa aitama, kaaluma, panustama, toetama Lk 7 apportion osadeks jagama, jaotama, välja jagama devise testamentlik kinnisvarast loobumine accomplish teostama, korda saatma, saavutama marital perekond provide hankima, soetama, muretsema sufficient piisav, küllaldane nominate määrama, nimetama, kandidaati üles seadma abandon maha jätma, hülgama, loovutama binding kohustav, siduv, kohustus will soov, tahe, testament contest konkurents, võistlus routinely nagu kord ja kohus, regulaarselt expressed väljendatud, sõnadesse pandud decease elust lahkuma Lk 8 cooperate koostööd tgema, koos tegutsema viciousness õiglus, tigedus sole ainuke, ainus, vallaline prevent vältima, tagasi hoidma, ennentama gaining tulu, teenistus, kasum inheritance pärand, pärandus
pooltevahelised lahkhelid lahendatakse reeglina kolmes etapis: Pooltevahelised läbirääkimised; Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine; Kohtu- ja arbitraazivaidlused. 3. Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus Vaidluste osapooled püüavad suuliselt või kirjalikult saavutada pooli rahuldava lahenduse ilma ametlikke pretensioone esitamata. Selline üldsõnaline, pooli otseselt mitte millekski kohustav tingimus lülitatakse tavaliselt enamikesse lepingutesse. Läbirääkimiste meetodit kasutatakse tavaliselt enamikel juhtudel, kui pretensioonide või hagide esitamise aeg seda võimaldab. Läbirääkimised lihtsustavad edasisi vaidlusi pretensiooni- ja hagistaadiumites või võimaldavad neid etappe vältida. Pooltevahelised läbirääkimised võivad olla nii suulised kui ka kirjalikud. 4. Pretensiooni mõiste
näiteks rikkuda või kahjustada maatüki pinnast, ta peab kinni pidama ka hoonestusõiguse lepinguga endale võetud kohustustest maaomaniku suhtes. Hoonestaja ei tohi hoonestusõigust koormata asjaõigustega, mis oma olemuse poolest eeldavad ka maatüki koormamist sama asjaõigusega (näiteks teeservituut). 3.1. Hoonestusõiguse seadmise lepingus AÕS § 242. Hoonestusõiguse seadmine ja üleandmine (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Hoonestusõiguse seadmise lepingus ei tohi hoonestusõigust kitsendada selliselt, et see oleks vastuolus hoonestusõiguse mõistega. Piirata ei tohi hoonestusõiguse käsutamistõigust, sest hoonestusõigus on kinnisomandiga sarnane absoluutne õigus. Käsutusõiguse piirangud sätestab vaid seadus
2)Liikmesriikide liitumislepingud 3)Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta 4)Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 1.2. Teisene ehk sekundaarne õigus Siia alla kuuluvad konkreetsed poliitika valdkonnad: 1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. 3)Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 4)Soovitused, arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest
2. Oleme seisukohal, et Eesti Vabariigi president tuleb valida vahetult rahva poolt. Seadusega tuleb sätestada rahvaalgatuse osa poliitikas ja taotleda Riigikogu liikmete seotust oma valijatega. 3. Rahvaliit lähtub inimkesksest ja loodushoidlikust, säästvat arengut taotlevast sotsiaalse turumajanduse mudelist, mille aluseks on arusaam vabadusega kaasnevast vastutusest ning sotsiaalselt kohustav eraomand. 4. Riigi majanduse esmaülesandena näeme rahvusliku ettevõtluse eest seismist, mida peame oluliseks toetada ja arendada. Eestimaise eelistamine peab algama riigivõimu tasandilt. 5. Riigil on kohustus olla hea peremees. Riik säilitab omandi või osaluse strateegiliselt tähtsates infrastruktuuri majandusharudes: energeetikas, sides, sadamates, raudteel, maanteedel ning metsanduses ja muude loodusvarade haldamisel
Singulaarne õigusjärglus- läheb üle mingi üksikõigus või kohustus.(ostad nt poest saia) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Abstraktsiooniprintsiip- ükskõik mida me ostame, müüme, vahetame siis see koosneb kahest tehingust: Käsutustehing ja kohustav tehing. Võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust.(keegi müüd autot, mina tahan autot osta. Hakatakse tähistama automüüki, ostja ütleb et tuleb homme autole järgi, aga enne kui ostja järgi tuleb, pakub uus ostja kõrgemat hinda ja müüja müüb auto hoopis temale. Auto on viimase ostja oma, sest üks tehing on tehtud aga teine mitte
kohustustest eraldi.(RTJ 8, 2011, § 8). 2.1 Eraldiste moodustamine ja kajastumine bilansis Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui 1. Ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus; 2. Kohustuse realiseerumine on tõenäoline 3. Kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. .(RTJ 8, 2011, § 10) Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise ainult juhul, kui enne bilansipäeva on toimunud nn kohustav sündmus. Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita. (ibid, § 11) Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% .Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata.(ibid, § 13). Üldjuhul on võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse
püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. EETIKAKOODEKS - tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. MORAAL kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. KÕLBLUS- inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus, sisemine tunne. Kõlbelisuse aluseks on inimese hinnanguline suhtumine teise inimesse. Suhtumine teise väljendub mitmeti: sõnades, zestides, miimikas, millesse inimene paneb oma head või halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku
riigid harmoneeritud. EL esmase õiguse allikad: Asutamislepingud ja neid täiendavad j muutvad aktid: liikmesriikide liitumislepingud, protokollid, konventsioonid, rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL ja EL ja liikmesriik. EL teised õiguse allikad: Kohustuslikud õigusaktid: määrused, diektiivid, otsused. Soovituslikud õigusaktid: soovitused ja arvamused. Määrus-ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele Direktiiv-soovitud tulemuse osas kohustav. Solidaarsuskohustuse põhimõte- Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist. Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsuse põhimõte on seotud isikute põhiõiguste ja
mitte midagi ühist ning Ilmutus ja filosoofia toetuvad täiesti erinevatele alustele." Spinoza jaoks on väliste vormidega seotud valitsev usklikkus tegelikult jumalateotus ja ebausk. Viimaste võim põhineb hirmul ja mõttevabaduse ahistamisel. Spinoza jaoks ei ole mõtlemise vabadus midagi "soovitavat" -see on vältimatu; ühiskond ja religioon, mille vabadust piiratakse, jõuab oma teel ummikusse. Selle mõttevabaduse normatiivne, kohustav külg tuleb jõuliselt esile teoloogilis-poliitilise uurimuse peatükis "Et vabas riigis võib igaüks mõelda, mida tahab ja öelda, mida mõtleb". Spinoza peen ja tark traktaat on mitmes mõttes nii tugevalt oma ajast ees, et pole ime, et see nii sügavalt tema kaasaegsete usulisi tundeid riivas. Sama kaua kui harrastatud religiooni, on vastuolu väliste tunnusmärkidega piiratud usklikkuse ja sisemise, isiklikult kogetud usklikkuse vahel olnud valuliste tülide põhjuseks.
Formaalse määratluse aspektist isel õigusnormi: loogiline struktuur ja eriline normikeel. 6. ÕIGUSNORMI MÕISTE Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 7. ÕIGUSNORMI LIIGID 1. R. Naritsa liigitus 1) Regulatiivne ehk käitumisnorm 2) Õigustkaitsev Regulatiivne: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 4) Ergutusnorm 1) Täielik 2) Mittetäielik: - Seletav - Viitav - Kitsendav 2. R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus 1) Regulatiivne 2) Konstitutiivne, seejuures: - Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm
mõistmisele ja ühenduse saavutamisele. Ühendus ja mõistmine toetab igaühe vajaduste rahuldamist ja hoolitseb andmise ja saamise naudingu eest kõigis meis. Tunnete "inventarinimekiri" Järgnevad loetelud on sõnad, mida me kasutame, kui me soovime väljendada vaimsete seisundite kombinatsiooni ja seda, mida tunnetame füüsiliste meeltega. See 8 leht ei ole ammendav ega kohustav ja mõnd neist tunnetest võivad olla kategoriseeritud teistmoodi, kui nad siin on, või ilmneda rohkem kui ühes kategoorias. See leht on mõeldud alguspunktina, et toetada igaüht, kes soovib end siduda eneseavastamise süvendamise protsessiga ja toetada suuremat mõistmist ja ühendust inimeste vahel. A) Kuidas ja milliseid tundeid me võime tunda, kui meie vajadused on täidetud ARMASTUS ELEVUS TÄNULIKKUS Kaastundlik
nagu on näha kolmikjaotusest. See sõltub oludest ja õiguse piiramise võimalikkusest. Erisused on väljendatud õigusliku regulatsiooni täpsuses. Haldusorganil ei ole aga võimalik alati ise oma käitumisvõimaluste vahel valida. Mõnikord annab seadusandja haldusorganile kindlad juhised tegutsemaks teatavas olukorras. Neid nimetatakse jäikadeks normideks, mida järgides lasub asutusel kohustus anda haldusakt või teha haldustoimin. Jäikadel normidel on kaks sõnastust: kohustav ja kirjeldav. Kohustava normi puhul on kasutatud sõnu nagu näiteks ,,peab", ,,on kohustatud" vms. Kirjeldada normi puhul tehakse tehakse rohkem nagu ettekirjutus või antakse luba millegi tegemiseks. Kaalutlusõigus võib väljenduda veel ka haldusorgani õiguses kasutada määratlemata õigusmõistet ehk millele seadusandja on jätnud mingi vabaduse haldusorganil seda sisustada. Mõistete sisu ei ole kindlalt määratletud ja sellega on haldusorganil võimalus ise neile selge sisu anda
võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 80. Ostueesõigus. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isikule või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine.
o Oleme seisukohal, et Eesti Vabariigi president tuleb valida vahetult rahva poolt. Seadusega tuleb sätestada rahvaalgatuse osa poliitikas ja taotleda Riigikogu liikmete seotust oma valijatega. o Rahvaliit lähtub inimkesksest ja loodushoidlikust, säästvat arengut taotlevast sotsiaalse turumajanduse mudelist, mille aluseks on arusaam vabadusega kaasnevast vastutusest ning sotsiaalselt kohustav eraomand. o Riigi majanduse esmaülesandena näeme rahvusliku ettevõtluse eest seismist, mida peame oluliseks toetada ja arendada. Eestimaise eelistamine peab algama riigivõimu tasandilt. o Riigil on kohustus olla hea peremees. Riik säilitab omandi või osaluse strateegiliselt tähtsates infrastruktuuri majandusharudes: energeetikas, sides, sadamates, raudteel, maanteedel ning metsanduses ja muude loodusvarade haldamisel. Riigil peavad
koormata ehitist vaid hoopis hoonestusõigust. 4 RT I 2002, 35, 216 7 Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Ta vajab tekkimiseks asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimist ning kandmist kinnistusraamatusse. Seadus sätestab vaid üldreeglid, mis tähendab, et kokkulepped peavad hoonestusõiguse seadmisel kohustuslikke üldreegleid täpsustama. Hoonestusõiguse seadmiseks kohustav on leping, mis on võlaõiguslik kausaalleping. Olemuselt on see sarnane müügilepingiga. Erandina saab välja tuua hinna eeldatava tasumise hoonestusõiguse perioodiliste intressidena, mitte ühekordse summana.5 Kokkuvõte Hoonestusõigusel on oluline roll tänapäeva elus. Lihtsalt öeldes tähendab see, et ühel isikul on õigus ehitada teise isiku maale maja. Kuigi mõiste on tuntud juba Rooma õigusest, on selle sisu ja ulatus siiski muutunud.
kohta; 8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale. AÕS § 255. Maksud ja koormatised Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hoonestusõiguse seadmine (tekkimine) ja üleandmine (§ 242) (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud Hoonestusõiguse seadmine võib olla ka tingimuslik Hoonestusõiguse lõppemine ei või olla tingimuslik (sh ka hoonestaja surm) Kinnisasja omanik võib seada hoonestusõiguse ka enda kasuks (omanikuhoonestusõigus)– omanik peab selleks esitama vastava materiaalõigusliku tahteavalduse ja kinnistamisavalduse
" L L "Korraldaks midagi enneolematut!" L L Kolleeg räägib teisele peale nädalavahetust: "Käisime laupäeval ühe tuttava suvilas. Kui sa vaid teaksid, kui ilus seal kõik oli!" L L Teine kolleeg: "Oi räägi, kas seal oli ka mõni veekogu lähedal? Räägi, tohutult põnev!" L L Lihtsad täiendavad transaktsioonid ilmnevad tavaliselt ajatäidetes ja rituaalides ning tegemist on pealiskaudse suhtlemisega. Ajatäited e small talk on mitte millekski kohustav lühivestlus, kus tavaliselt ollakse suhtlemispartneriga ühel meelel, st väljapakutud tasand võetakse partneri poolt vastu. Ajatäite teemaks võib olla eilne film, tänane ilm, vastikud vanemad, rumal ülemus jne. Suhtlemiskäigud on teineteist täiendavad ja kõik osalejad saavad sellest mingit kasu (Berne 2001:31). Small talki valdamise oskus on klienditeenindajale oluline näiteks ebamugavate olukordade leevendamisel, kus vaikimine tõstaks vaid pinget. Rituaalid
seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 80. Ostueesõigus Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõigusega võib koormata ka kinnisasja mõttelist osa, kuid ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Ostueesõiguse võib seada teatud isikule või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt
Need on käitumisnormid. Sellised normid on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Regulatiivsed jagunevad neljaks. 1. Lubav ,,Üürnikul on õigus koos elavate perekonnaliikmete ja üürileandja kirjalikul nõusolekul anda allüürnikule käesoleva seaduse § 29 1. lõike tingimustele vastav osa tema poolt üüritud eluruumist...". Toodud õigusnorm lubab teatu viisil käituda. 2. Kohustav Elamukoodeksi § 52 sätestas: ,,Üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel peab olema kõigi üürnikuga koos elavate perekonnaliikmete kirjalik nõusolek". Toodud õigusnorm kohustab teatud kindlaks käitumiseks. 3. Keelav Elamukoodeksi § 60 lg 4 sätestas: ,, Tööandja eluruumist ei saa välja tõsta teist eluruumi vastu andmata..." Toodud õigusnorm keelab teatud tegevuse. 4. Ergutusnormid nende hulka kuuluvad sellised
inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte- spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Kõlblus on inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus. Kõlblust samastatakse eesti keeles enamasti pigem moraaliga, kuid mitte eetika või eetilisusega. Kõlbluse poolt soositavale vastanduvad kõlvatused. Eetikakoodeksite tähtsus: · heade tavade kirjapanemiseks (nt Euroopa logopeedide alalise koostöökomitee eetikakoodeks); · väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks);
õiguse dokumendiks on 1945.a asutatud ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon. 30. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana avaldas märgatavat mõju juba enne Eesti liitumist. Täies ulatuses eesti õiguse allikas liitumisel.EL liikmete põhiline õiguslik regu- latsioon peab olema harmoniseeritud. Eesti õigus viidi vastavusse EL õiguslike põhimõte- te ja normidega. EL eristatakse 1. Esmast õigust(liikmetele siduv ja kohustav vastuolul siseriikliku ja EL õiguse vahel on määrav EL õigus) moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need ühenduse õiguslikuks aluseks 2. Teisane koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. (määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused) 31. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem.
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa...
tõlgendamine; vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet. Par 10 sätestas isikuid, par 7 sätestas alla 7 aastase tehinguid erisäte. Erinorm on kitsam. Analoogia, tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada. Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust. ! Riigikohtulahend Abstraktsiooni printsiip kohustav ja käsutustehingu pinguslik ääristamine tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus. Paragrahv 6, lg 3 ja 4. Ühe tehingu kehtivus, ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing
materjalide- või kaubakontot. Garantiikulude kassapõhisel arvestusel garantiieraldise suurust ei hinnata ega kanta bilanssi (Tikk, 2016, lk 149). 7 Preemiaeraldis antakse ostjatele müügi suurendamise eesmärgil. Preemiaeraldis määratakse hinnanguliselt ning majandusüksus vastandab preemiakaupade soetamise kaupade müügitulule (Tikk, 2016, lk 149). Eraldis kohtuvaidluse tarvis kajastatakse bilansis, kui: o kohustav sündmus on toimunud enne aruandekuupäeva o kohtuvaidlused tekitavad ettevõttele tõenäoliselt kulutusi o kulutuse summat on võimalik usaldusväärselt hinnata Kui ülaltoodud tingimused pole täidetud, siis bilansis eraldist ei moodusta ega kajastata, aga kohtuvaidlusega seotud asjaolud näidatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena (RTJ 8, § 26-27). Eraldis kahjuliku lepingu tarvis leping on kahjulik, kui selle täitmisega kaasnevad
materjalide- või kaubakontot. Garantiikulude kassapõhisel arvestusel garantiieraldise suurust ei hinnata ega kanta bilanssi (Tikk, 2016, lk 149). 7 Preemiaeraldis antakse ostjatele müügi suurendamise eesmärgil. Preemiaeraldis määratakse hinnanguliselt ning majandusüksus vastandab preemiakaupade soetamise kaupade müügitulule (Tikk, 2016, lk 149). Eraldis kohtuvaidluse tarvis kajastatakse bilansis, kui: o kohustav sündmus on toimunud enne aruandekuupäeva o kohtuvaidlused tekitavad ettevõttele tõenäoliselt kulutusi o kulutuse summat on võimalik usaldusväärselt hinnata Kui ülaltoodud tingimused pole täidetud, siis bilansis eraldist ei moodusta ega kajastata, aga kohtuvaidlusega seotud asjaolud näidatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena (RTJ 8, § 26-27). Eraldis kahjuliku lepingu tarvis leping on kahjulik, kui selle täitmisega kaasnevad
õiguse dokumendiks on 1945.a asutatud ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon. 30. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana avaldas märgatavat mõju juba enne Eesti liitumist. Täies ulatuses eesti õiguse allikas liitumisel.EL liikmete põhiline õiguslik regu- latsioon peab olema harmoniseeritud. Eesti õigus viidi vastavusse EL õiguslike põhimõte- te ja normidega. EL eristatakse 1. Esmast õigust(liikmetele siduv ja kohustav vastuolul siseriikliku ja EL õiguse vahel on määrav EL õigus) moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need ühenduse õiguslikuks aluseks 2. Teisane koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. (määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused) 31. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem.
Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust. ! Riigikohtulahendid Abstraktsiooni printsiip tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus par. 6, lg 3 ja 4. Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. ühe tehingu kehtivus ei puuduta teise tehingu kehtivust. Käsutamine on asja õigusliku kuuluvuse otsustamine. - Kasutamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, või seal kus on juttu omandiõigusest - Valdamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte Õigus jaguneb kaheks: eraõigus ja avalik õigus.
ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. (2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. NB! Ega ka vastupidi! Eristab tehingute liike: a) kohustav tehing (võetakse kohustus õiguseid/kohustusi üle anda) b) käsutustehing (õigused/kohustused antaksegi üle) TAHTEAVALDUSE MÕISTE · Tahteavaldus on tahte väljendamine, st peab olema tahe + tahte väljendus · Lihtsalt tahte olemasolust ei piisa, kui seda ei väljendata · Tahe peab olema vabalt kujunenud (sh tegelikke asjaolusid teades, vaba välistest mõjutustest jne), muidu ei saa rääkida tegelikust tahtest · Tahteavaldus peab eelduslikult vastama tahtele
kaotus teise poole jaoks tehakse sõltuvaks tulevasest teadmatust sündmusest. Mängulepingu ja kihlveo erinevad tagajärjed · Kihlveolepingust tekkiv kohustus oli hagetav. · Mänguleping ei tekitanud hagi võidu sissenõudmiseks. · Mängulepingus tuli eristada lubatud mängu (andis õiguse vabatahtlikult makstut endale pidada) ja lubamatut mängu (võis tagasi nõuda ka vabatahtlikult makstut) Kihlvedu · Lubadus on on kohustav, sõltuvalt minevikus toimunud või lepingu sõlmimise ajal toimuvast asjaolust, kui kohustus on sõltuv tulevasest asjaolust, siis ei või see olla poolte kaastegevusest järgnev. · Kaotaja tegevus peab olema ette kindlaks määratud ja võib olla määratud kolmandale isikule. Hinnang kihlveole · Kui varad nihkuvad ühelt isikult teisele juhuse ja teadmatuse põhjal, oleks kogu majanduselu varsti segi paisatud. · Kui aga inimesed ise teevad oma varanduse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidami...
liiga aeglane ja rahvas eelistab autokraatiat (Venemaa, pärast I MS Itaalia, Eesti, SM), põhirõhk maj ja sotsküsimused jäävad tahaplaanile (Eesti 90ndad), uue juhtkonna võhiklikkus viib maj languseni (Moldova), rahvuskonfliktid (Eesti, Serbia, B&H), moraalilangus VÕIM MAJANDUSES eduka firma/kompanii mõjusus, sõltub äriedust. See aga muutub kiiremini kui seaduslik riigivõimukorraldus. Võimukeskustel pigem sümboolne kui kohustav tähendus. Nt Wall Street. RIIGIVÕIM monopoolsete tunnuste poolest ülemuslik teiste suhtes: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustusikud, õigus esindada riiki rv suhtlemises, korraldada igapäevaelu, hierarhiline jaotus. Komponendid: asutused ja institutsioonid (nende kaudu teostatakse), bürokraatia, kirjalikud õigusnormid (reguleerivad suhteid) VÕIM INIMSUHETES inimese või grupi suutlikkus mõjutada teisi ning ellu viia oma huve.
pooltevahelised lahkhelid lahendatakse reeglina kolmes etapis: Pooltevahelised läbirääkimised; Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine; Kohtu- ja arbitraazivaidlused. 3. Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus Vaidluste osapooled püüavad suuliselt või kirjalikult saavutada pooli rahuldava lahenduse ilma ametlikke pretensioone esitamata. Selline üldsõnaline, pooli otseselt mitte millekski kohustav tingimus lülitatakse tavaliselt enamikesse lepingutesse. Läbirääkimiste meetodit kasutatakse tavaliselt enamikel juhtudel, kui pretensioonide või hagide esitamise aeg seda võimaldab. Läbirääkimised lihtsustavad edasisi vaidlusi pretensiooni- ja hagistaadiumites või võimaldavad neid etappe vältida. Pooltevahelised läbirääkimised võivad olla nii suulised kui ka kirjalikud. 4. Pretensiooni mõiste
ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav. Ostueesõigus kinnisasja omanikul on piirang, kellele ta kinnisasja müüb. Selle
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
Kasutuseelised - asja kasutamises peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. (NTmajas elamine, territooriumi kasutamine ettevõtluses) Kasutusvaldus - kasutusõigus, lisaks asja kasutamisele on kasutusvaldaja õigustatud omandama kasutatava asja vilju (AÕS 201 lg 1). MÄRGE POLE ASJAÕIGUS! Asjaõigustehing - tehing, mis muudab asjaõiguslikku olukorda. Põhimõtted: 1. kokkulepe (puudub kohustav moment, vabalt tagasivõetav) 2. teatavakstegemine AÕS 45 lg 1 - asja väljaandmise nõue ebaseaduslikust valdusest. AÕS 80 lg 1 - valduse väljaandmise nõue ebaseaduslikust valdusest. AÕS 65 lg 1 + 66 lg 1 - ebaõige kinnistusraamatukande muutmise ja kustutamise nõue AÕS 89 lg 1 - omandi kahjustamine. AÕS 44 - valduse kahjustamune. AÕS 33 lg 2 - otsene ja kaudne valdaja. Otsene valdaja- kasutusvaldaja. Kaudne valdaja - reeglina omanik. Kaudse valduse omandamine toimub: 1
korterihoonestusõigusteks, mis koosneks reaalosast ehitise ainuomandis olevale eluruumile või mitteeluruumile ja mõttelisest osast ehitise kandvatest konstruktsioonidest ning hoonestusõigusest. 3.4.5. Ostueesõigus Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega, mida võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõttelist osa võib OE-ga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 3.5. Kinnispant 3.5.1. Hüpoteegi sisu Kinnisasja võib hüpoteegiga kooramta selliselt, et isikule, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek on rahalise nõude tagamise vahend. Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta
Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisalasele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamisel Hoonestusõigus on vajalik neile, kellele hoone on püsitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. S.t hoonestusõigus on ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Ehitist ei ole võimalik võõrandada, küll aga hoonestusõigust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav. 8.12 Mis on ostueesõigus ja kuidas seda seatakse? (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
dokumendiks on 1945.a asutatud ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon. 27. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Avaldas märgatavat mõju juba enne Eesti liitumist. Täies ulatuses eesti õiguse allikas liitumisel.EL liikmete põhiline õiguslik regulatsioon peab olema harmoniseeritud. Eesti õigus viidi vastavusse EL õiguslike põhimõtete ja normidega. EL eristatakse 1. Esmast õigust(liikmetele siduv ja kohustav – vastuolul siseriikliku ja EL õiguse vahel on määrav EL õigus) – moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need ühenduse õiguslikuks aluseks 2. Teisane – koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. (määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused) 28. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem.
tegema kohustun, ei saa ma seaduslikult loobuda. /…/ Inimese leping end mitte kaitsta on kehtetu. Leping, mis ei kaitse mind jõu eest jõuga, on alati kehtetu. Sest (nagu ma olen eespool näidanud) ükski inimene ei saa anda üle või loobuda oma õigusest päästa end surmast, haavadest või vangistusest (mille vältimine on ainus eesmärk, miks loobuda mistahes õigusest). Järelikult lubadus mitte hakata jõule vastu, ei anna üle ühtegi õigust üheski lepingus ega ole ka kohustav. Sest kuigi inimene võib sõlmida lepingu: kui ma ei tee nii või teisiti, siis tapa mind, ei saa ta sõlmida sellist lepingut: kui ma ei tee nii või teisiti, siis ma ei hakka sulle vastu, kui sa tuled mind tapma. Sest inimene valib loomupäraselt vähema halva, milleks on oht saada surma vastuhakkamisel, kui suurema halva, milleks on kindel ja kiire surm, kui ta vastu ei hakka. Ja kõik arvavad selle kehtivat, kui nad viivad kurjategijaid
Euroopa Liidul on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ja teisest õigust. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, mis on Liidu õiguslikeks alusteks ja kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest ja tuleneb esmasest õigusest. 3.Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohus-tavad? Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav. Lisaks on kohustavad määrused. Otsused on siduvad ja kohustavad vaid adressaatidele. 4.Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus? Üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme ning kehtib määratlemata isikute ringi suhtes, ta on Madri-Euroopas peamiseks õigusvormiks. Üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile.
C tuleb sama õhtul ja pakub auto eest kõrgema hinna ja A müüb auto C-le. Järgmine hommik tuleb B autole järele, seda pole. Kes on auto omanik? C kuna ta on heauskne omanik. Vastus sõltub õigusperekonnast. Seostub nii võla kui ajsaõigusega. Kumma õigusharu järgi lahendame? Abstraktsiooniprintsiip:õigusjärgluse korral-omaniku vahetumisel tuleb vaadata nii asjaõigusliku tehingut kui ka võlaõigusliku tehingut.Üks tehing on käsutustehing, õiguste ja kohtutuste üle andmiseks kohustav tehing. Üks peaks olema võla, teine asjaõiguslik tehing. Käsutustehing on asjaõiguslik tehing. Võlaõigus:hind- kvaliteet. Asjaõigus:annan asja üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing puudutab võlaõigust, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. Üleandmine ei tähenda omandi üleminekut
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, ar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
