töötaja peaks saama iseendale eesmärke püstitada ja nende saavutamist mõjutada (osalemine tegevuste planeerimises, organiseerimises ja täitmise kontrollimises) Üldised tulemuspalga väljamaksmise põhimõtted ja alused 1. Teenistusülesannete täitmine vastavalt ametijuhendile (eriti nendes teenistusülesannetes, kus on kehtestatud töönäitajad ja need ületatakse) 2. Teenistusdistsipliinist kinnipidamine, korrektsus asjaajamisel, tähtajaline täitmine, kohusetunne 3. Sisekorraeeskirjade järgimine 4. Isikliku initsiatiivi näitamine 5. Koostöövalmidus teiste struktuuriüksustega, viisakas ja lugupidav suhtumine kaaskolleegidesse, nende töö austamine 6. Soov ennast täiendada, aktiivne osalemine koolitustel 7. Valmidus vajadusel teha ületunde. Üldiselt antakse tagasi vaba aeg, kui seda ei ole võimalik teha, siis makstakse tehtud ületunnid kinni. 8. Isiklik eeskuju, eriti juhtide osas. Nõudmised, selgitused ei tohi minna tegudest lahku. 9
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeest...
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miski...
alati usaldada ning tal on palju sõpru. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud,kartlikud ning nende tunded vahelduvad kiiresti. Suur viisik Viimasel ajal on tunnusjooni käsitlevad teadlased jõudnud seisukohale, et kõige paremini saab isiksust iseloomustada 5 tunnuse alusel. Need on ekstravertsus, sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaalne stabiilsus, intellekt ehk kogemusele avatud. 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad Julian Rotteri kontrollkeskme teooria Käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Rotteri järgi kujuneb inimesel välje üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust: kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud
vajadustel ja sihteesmärkidel. Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja erinevad seega sõprusest, "lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse". Riigis muud suhted peale sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. Põhineb sõprusel iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus vahend võimu saavutamiseks. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamete hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik - riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja
- Usaldus, Siirus, Omakasupüüdmatus, Järeleandlikkus, Tagasihoidlikkus, Osavõtlikkus Meelekindlus - seadumus kontrollida oma soove ja impulsse; planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. - Asjatundlikkus, Korralikkus, Kohusetunne, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Kaalutlemine Evolutsiooniline psühholoogia -keskne eesmärk on välja selgitada psühholoogilisi ja käitumuslikke strateegiaid, mis on liigi poolt aegade jooksul juurutatud lahendused kohanemisprobleemidele. - Evolutionary psychology is an approach to psychology, in which knowledge and principles from evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
oma jõul varjatuses toimida. Seega suudavad hädad, kahjustused ja solvangud vooruse vastu sama vähe kui pilv päikese vastu. (19) Leidub neid, kelle arvates väheõnnelike kehaliste eeldustega tark pole ei õnnetu ega õnnelik. Ka siin eksitakse. Võrdsustatakse ju sel puhul juhuslikkused voorustega ja aulistele omistatakse sama palju kui aulisusest ilmaolevaile. Kuid mis oleks jälgim, mis oleks vääritum auväärse põlatavaga võrdsustamisest? Auväärsed on nimelt õiglus, kohusetunne, ustavus, vahvus, mõistlikkus; tühised seevastu on need, mis sageli saavad suuremal määral osaks kõige tühisematele: tugevad ja vastupidavad ja terved sääred, käsivarred, hambad. (20) Pealegi, kui puuduliku kehaehitusega tark pole ei õnnetu ega õnnelik, vaid vahepealne, siis osutub ta elugi sääraseks, mida pole vaja ei taotleda ega vältida. Kuid mis oleks rumalam väitest, et targa elu ei tule taotleda? Või mis oleks nii väljaspool usutavust, nagu väide, et on
Ei eksisteeri armukadedust ja teist kutsutakse tihtipeale ,,kullake, kallis". Agape on erose ja storge kombinatsioon. Põhiliseks tunnuseks on see, et armastus on kohustus teha head ja hoolitseda teiste inimeste eest. Need inimesed, kelledel on kõrged Agape näitajad, märgivad omakasupüüdmatust teise eest hoolitsemisel, märgivad, et nad armastavad oma partnerit, nad on suhtega üldiselt rahul ja nad on seksuaalselt kammitsetud. Altruism ja kohusetunne jumaldatud inimese suhtes on selle stiili põhitunnus. Mania on painav, emotsionaalselt sõltuv, intensiivne armastuse stiil. Mania moodustub erose ja luduse kombinatsioonist. Teda iseloomustab intensiivne vajadus olla armastatud, suur kirg, kuid samal ajal ka hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Armukadedus ongi selle armastusstiili iseloomulik joon. Ludust defineeritakse kui mängimist, kõikelubavat armastuse stiili, mis on nendest ka kõige vähem traditsiooniline
Tähtsal kohal on kirg ja emotsionaalsed läbielamised. Agape on erose ja storge kombinatsioon. Põhiliseks tunnuseks on see, et armastus on kohustus teha head ja hoolitseda teiste inimeste eest. Need inimesed, kelledel on kõrged Agape näitajad, märgivad omakasupüüdmatust teise eest hoolitsemisel, märgivad, et nad armastavad oma partnerit, nad on suhtega üldiselt rahul ja nad on seksuaalselt kammitsetud. Altruism ja kohusetunne jumaldatud inimese suhtes on selle stiili põhitunnus. Mania on painav, emotsionaalselt sõltuv, intensiivne armastuse stiil. Mania moodustub erose ja luduse kombinatsioonist. Teda iseloomustab intensiivne vajadus olla armastatud, suur kirg, kuid samal ajal ka hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Armukadedus ongi selle armastusstiili iseloomulik joon. Ludust defineeritakse kui mängimist, kõikelubavat armastuse stiili, mis on nendest ka kõige vähem traditsiooniline
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
5. KOMPETENTSID 5.1. HARIDUS, KVALIFIKATSIOON Põhiharidus ja ametikoha valdkonnas läbitud täiendkursused või –koolitus. 5.2. TÖÖKOGEMUS Soovitav eelnev töökogemus koristaja ametikohal. 5.3. AMETIALASED LISATEADMISED JA OSKUSED Tööks vajalike tehniliste ja puhastus-koristusvahendite tundmine ja kasutamise oskus, tuleohutuse- ja tervisekaitsenõuete tundmine. 5.4 ISIKSUSEOMADUSED Puhtusearmastus, usaldusväärsus, kohusetunne, korrektsus, vastutustunne, abivalmidus, viisakus. 6. AMETIJUHENDI MUUTMINE Ametijuhendit muudetakse vastavalt töökorralduse muutumisele kuid mitte sagedamini kui kord aastas. Ametikoha täitja: Päevakeskus Käo II korruse koristaja /____/____ 200 TÖÖTAJA SULANDUMINE TÖÖKOHAL Sulandumine tähendab kõiki neid tegevusi, mille abil uus töötaja õpib tundma töökohta, selle tegevust- põhieesmärke, organisatsiooni ja traditsioone = (sisseelamine töökohas)
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
vajadustel ja erinevad seega sõprusest, “lisades sellesse muu põhjuse ning 18. sajand (valgustus) – vastus Hobbesile ja Mandeville’ile sihtmärgi kui sõpruse” (Sõprusest, lk 165) Kolmas Shaftesbury krahv (1671-1713) Selliseid suhteid saab tagada poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus Francis Hutcheson (1694-1746) Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Probleemsituatsioon 17. sajandil Tees: Inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed Kas vooruslikust kohusetundest piisab? Inimese loomupärane sotsiaalsus Kriisid Euroopa suurriikides: Nauding seltskonnast, hoolitsemine teiste eest. Harmoonia.
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
- Euroopa ,,päästab" Poola kuningas Jan sobieski koos oma abivägedega. - Seejärel Austerlased ,,vabastavad" kõik Ungari alad Türgi alluvusest (1687) - 1699 rahuleping Autria ja Türgi vahel: Austria sai endale kõik Ungari alad (ka Transilvaania) PUUDUV OSA !!! - Tugeva riikluse ideoloogia: - FWI ,, Preisi riigirahvuse õpetaja", kes nõudis alamatelt täielikku kuulelikust (Taust Luteri usus) - FW1 on ise eeskujulik ,,tööspilegas" - Rahvuslik voorus: Kohusetunne (Ülesannete täitmisel) - Lerne leiden ohne zu klagen! - Kuninga käsud realiseerib efektiivne ametnike ,,armee". - Kehtestati finantskontroll (Maksude laekumisel) - Tsentraliseeritud riigihaldus - Lääne-Euroopa efektiivsem isevalitsus ! - Vastutasuks sai aadel endale ,,Vabad käed" pärisorjadest talupoegade suhtes ning kõrged riigi- ja sõjaväeametid - 1717 määrus asutada rahvakoole talurahvale (usk ja armee)
rüütelkonnad ei olnud selle vastu. Põhjasõja järel tulid Baltimaadesse pietistidest pastorid, konsistooriumide toel hakati mõjutama mõisnikkonda, et pandaks ametisse pietistlike pastoreid. Balti provintsides oli tegemist Halle pietismiga (Halle ülikool). Pietism muutus Eesti alal valitsevaks usuvooluks. Laiemalt tähendas see seda, et oli suur vahe ortodoksest luterlasest ja pietistist pastori vahel. Pietist oli kohusetundlik ning võttis koguduse teenimist väga tähtsalt. Kohusetunne tähendas, et toimus suur tegutsemine kõikides kirikuelu valdkondades. Kirikuhoonete taastamine, koolide taastamine, eestikeelse kirikukirjanduse väljaandmine. Vennastekoguduste liikumine Hernhuutlus (Herrnhut’i kohanime järgi) Algselt pärines Tšehhi aladelt, sealt pidid aga nad põgenema Saksamaale, kus leidsid endile toetajaid, põimusid uute ideedega. Sarnane pietismiga, mõlemad suunatud isiklikule usutunnetusele, äratusliikumised. Eelkõige levinud vaimulike seas, pietism
sõpruses ei ole mingit laadi kauplemist), tuttav-olemisest. Sõprus on 'müsteerium' seletamatu side. Ta ületab igalujuhul seda suhet, mis inimesel võib olla isamaaga (kriitika Cicero pihta). Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi, kõik muud ühiskondlikud suhted lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku voorus poliitikas ei ole suur armastus, sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus ja kohusetunne. See on nagu sõprus iseendaga kui tahame endale head, kuuletume riigile. 29. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbesi on seostatud egoistlike vaadetega, kuid see on nn loogiline egoism kõiki heategusid saab põhjendada mingi omakasuga. Võim on käesolev vahend saavutada mõnd tulevast hüve. Sõbrad on üks paljudest aspektidest, mis annab võimu juurde. Hobbesi jaoks põhinevad nii sõprus kui poliitika oma huvil
küündis ning lisaks vajalikku haridust oli saanud. Mõistusele vastasid vähesed. Need olid nn tõelised vaimuaristokraadid ehk filosoofid, kes oma loomuomaduselt on kutsutud riiki valitsema. Nad on tõearmastajad, mis on eelduseks õiglusele. Tahtele vastasid ametnikud ja valvurid, keda on märgatavalt enam kui filosoofe. Nad jäävad oma võimetelt filosoofidele alla, neid iseloomustab sünnipärane ülim vaprus, kohusetunne ning lojaalsus riigiasjade suhtes ning selliste vooruste tõttu peavad nad aitama filosoofidel teostada ülimalt vooruslikku ehk õiglast riigivalitsemist. Hirmudele vastas kogu ülejäänud vaba rahva (talupojad, käsitöölised, kaupmehed) paljuski arutu ning pimedate tungide ajel tegutsev mass, kes on vähe vooruslikud, sest nad on puudulikult haritud ega mõista, mis on tegelikult vooruslik ehk õiglane. Nende roll on teenindada kaht esimest väikesearvulist rahvakihti voorulikul
demokraatlikes ideedes. Seda põhihoovust on poeet rahvaluulelisi lugusid töödeldes tõenäoliselt süvendanud. Juba „Iliase“ esimesed laulud kinnitavad, et inimese hindamise mõõdupuuks polnud tollal mitte kitsad isiklikud huvid, vaid kogukondlik ühtekuuluvus ning sellest tulenev au- ja kohusetunne. See ongi sangarlus, mida Homeros ülistamast ei väsi; sellised sangarid on Achilleus, Odysseus, Hektor, Diomedes ja paljud teised. Sageli jõutakse üleva vapruseni raske enesevõitmise (Hektori hirm Achilleuse ees), ränkade katsumuste ja elukaotuse hinnaga. Elukatsumustes
ühtsust. Kreeka mõtlemises oli kuningas jumalik sellepoolest, et ta tõi samamoodi harmoonia oma kuningriiki nagu Jumal toob harmoonia maailma. Kuningas kehastas kogu maailma valitsevaid seadusi ja õigust. Nii said inimesed alluda kuningale ilma moraalset vabadust ja väärikust kaotamata. Kui kuningas oli despootlik, siis seda peeti ikka halvaks. Maailma linn Stoikude filosoofias oli oluline inimese tahte ja vooruste arendamine, kusjuures peamisteks voorusteks oli otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingu suhtes. Vooruslikuks peeti usulist ühtsust ja täiuslikkust loodusliku ja tõelise moraalse korraga. Stoikud uskusid maailma headusesse ja mõistuspärasusse ja inimjõusse. Nii inimene kui Jumal olid nende arvates ratsionaalsed. Inimesed on Jumala pojad ja üksteise vennad. Inimesed igal pool saavad mõista seda, mis on õige ja mis vale, kui nad kasutavad oma mõistust. Inimesed on kui maailmariigi
III 1917 1940 2 näidendit ja romaanid. Psühholoogiline realism Mõjutanud põhjamaade autorid. Paralleelid Knut Hanseniga. näidend 1921 "Juudit" Piiblilegendile tuginev lugu. Peategelane on ühe linna valitsejanna. Võtab ette ohtliku käigu läheb vaenlaste leeri, et võrgutada väepealik Olovernes. See õnnestub. Lõpuks meelitab lõksu. Raiub pea maha, toob rahvale kandikul ette. Tegelikult kiindus mehesse. Probleemid: Tunded ja kohusetunne, ei tulnud rahvalt loodetud kiitust. 1936 näidend "Kuningal on külm" Allegooriline, palju mõistukõnet, kriitika fasismi aadressil. Pealtnäha muinasjutuline. Kuningas kogu aeg külmetab, aga keegi ei suuda midagi teha. Tark ütles, et ta pääseb sellest kui , kui lossi tuleb neid, kes ei tea kuningast midagi, see lubatakse Angela. Läheb kaasa noormees, kellele Angela meeldib, ei anna alla. Noormees läheb kahe peaga vasikaga linna. Karlast ja vasikast saab libakuningas.
see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Isand lihtsalt oli isand ja ori oli ori. 24 Kõik see kokku aitas kaasa arusaamisele, et kõik inimesed maailmas saavad osa ühisest inimloomusest, kõik kuuluvad ühte perekonda. Maailma linn Stoikude filosoofias oli oluline inimese tahte ja vooruste arendamine, kusjuures peamisteks voorusteks oli otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingu suhtes. Vooruslikuks peeti usulist ühtsust ja täiuslikkust loodusliku ja tõelise moraalse korraga. Stoikud uskusid maailma headusesse ja mõistuspärasusse ja inimjõusse. Nii inimene kui Jumal olid nende arvates ratsionaalsed. Inimesed on Jumala pojad ja üksteise vennad. Inimesed igal pool saavad mõista seda, mis on õige ja mis vale, kui nad kasutavad oma mõistust. Inimesed on kui maailmariigi
Kaliningradis oleval haua-monumendil on sõnad Kanti Puhta mõistuse kriitika lõppsõnast: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees" Kanti eetika põhijooned: · Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. · Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. · Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. · Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südame-tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. Kanti eetika kokkuvõtteks · Immanuel Kant: "Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · Põhiküsimuseks on seega: kas me järgime iga inimese sisse pandud inimloomuse
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
vajadustel ja erinevad seega sõprusest, "lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse" (Sõprusest, lk 165). Riik on üks sellistest inimühendustest, kus toimivad muud laadi suhted (majanduslikud nt). · Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus · Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. Probleemsituatsioon 17. sajandil Kas vooruslikust kohusetundest piisab? Kriisid Euroopa suurriikides: · Kodusõda Inglismaal (16421651) · Aadlimäss (Fronde) Prantsusmaal (16481652) · Kolmekümne-aastane sõda Saksamaal (16181648) · Hispaanias on katalaanide ülestõus Thomas Hobbesi (15881679) "egoism" · Kuna ihad (passions) on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
idiootsuseks, kuna ta ei mõelnud endale. 2) haigus muutis vürsti idioodiks. 3) Käitumine ja kuuldused varasemast elust (haigus, põlu alla sattunud tüdruku aitamine veitsis) 4) lihtsameelsus. Mõskin käitus sageli lapsikult, kuid teised olid oma käitumiselt idiootlikud (kõrgseltskond sildistas inimesi). Elus ei anda võimalust endast teist esmamuljet jätta. Vürst hakkas Nastasjat nõdrameelseks pidama ja tahtis teda hoida. Haletsusest tegigi seda. Mõskini dilemma: 1)armastus 2) kohusetunne. ,,Sortsid" üks tema keerukamaid teoseid. Suunatud revolutsioonilise liikumise vastu. ,,Nooruk" lahkab probleemi: mis saab Venemaast edasi, mida toob tulevik. Teoses peab mõisniku sohipoeg selgusele jõudma, kas 1)kõrgklassi silmakirjalikkus = jõukus; või 2)talupoja elu, ausus = vaesus. ,,Vennad Karamazovid" Dostojevski viimane romaan, mis jääb lõpetamata. Vaatluse all Karamazovite perekonna isa ja poegade vahelised suhted ning ka vendade vahelised, kes väga
o Õiguse kehtivus ei seisne ainult sanktsioonide rakendamises, vaid ka arukate kodanike koostegutsemises ja õigluseidee eest võitlemises Ida-Euroopa Leon Petrazycki (1867-1931) o Inimene tunneb ,,kohusetunnet", millel on õiguslik loomus, sest see lähtub arvamusest (ettekujutusest), et õigus tähendab alati kohusest tulenevat käitumist, samal ajal kui kohusetunne (kui ta on ilma vastava õiguskäsuta) kuulub moraali valdkonda. o Sotsiaalses koosluses on üldjuhul ettekirjutused üldistatud ja sanktsioneeritud. o Kui õiguskohustus kannab endas autonoomset kohustuslikkust (see kohustus tuleneb õigusest endast), siis on tegemist intuitiivse õigusega, mis vastandub positiivsele õigusele. o Positiivne õigus on ofitsiaalne, kui ta garanteeritakse ja viiakse ellu riiklike
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
ja kompetentsematele tasanditele Töötajate võimustamine ning õiguste, kohustuste ja vastutuse delegeerimine võimaldavad oluliselt suurendada töötajate kompetentsust ja tööle pühendumist. Joonis 4 kirjeldab seda protsessi töötaja seisukohast juhipoolne delegeerimine suurendab töötaja mõjuvõimu, millega kaasneb töötaja suurem otsustusõigus jne. Võimustamine Otsustamisõigus Initsiatiivikus Kohusetunne Vastutustunne Pühendumus Kompetentsus Tõhusam töö Joonis 4. Võimustamine ja töö tõhusus (Türk 2001:150). Võimustamise kasusid on siiski enam või vähemalt on need olulisemad kui seonduvad kulutused. Liigsest kontrollist vabastamine aitab töötajatel oma vaoshoitud talenti ja võimeid rohkem avada ja paremini rakendada. Võimustatud töötajad on motiveeritumad ja annavad endast rohkem. Teiseks: võimustamine suurendab mõjuvõimu hulka organisatsioonis
Sel viisil väljud sellest võitlusest võitjana, kuna neil pole selle peale midagi öelda. Ja kui sult paratamatult oodatakse vastuteenet nende heldekäelisuse eest (siin tuleb kõige raskem osa!), vastad sina neile ,,Ei" ja seda taas armsalt ja valjuhäälselt. Kui nad tunnevad, et hakkad neilt käppade vahelt välja libisema, juhtub tõenäoliselt kaks asja. Esiteks mängivad nad lööduid, murtuid, lootes, et sinus tärkab kohusetunne ja sümpaatia. Ning kui see ei õnnestu, näitavad nad oma tõelist palet, muutudes vihasteks ja kättemaksuhimulisteks. Viinud nad selleni, võid hoopis sina haavunut mängida. Lõppude lõpuks pole sa ju midagi valesti teinud sul olid lihtsalt mõjuvad põhjused, kui sind vajati, ja kuna sinult neile kinkide või teenete eest midagi vastu ei nõutud, ei ole neil ju põhjust vihaseks saada. Üldiselt saavad psühhovampiirid seepeale aru, et neid ja nende meetodeid on läbi nähtud ning
tud õpilased õpivad erineva motivatsiooniorientatsiooni – sisemise või välimise – mõju õpi- süvenenumalt, taju- tulemustele (viidatud Sepp, 2002 järgi). Uuringud kinnitavad sisemise vad paremini faktide ja ainete omavahelisi motivatsiooniorientatsiooniga õppijate paremat õpiedukust. Õppeeduku- seoseid, seostavad hästi sega seostuvad tugevalt huvi, loominguline suhtumine ja kohusetunne, teooriat praktikaga, vähem korreleeruvad välised faktorid, nagu õppimise hädavajalikkuse tun- nende teadmised on püsivad. netus ja suundumus grupis edukalt töötada. Üldse ei korreleerunud õppe- edukusega orienteeritus kiitusele, püüd liidriks olla ja ebaedu vältimine. Vajadus ennast eksponeerida ja vähene töövõime/soovimatus õppida on
Tema lemmikväljendiks oli ,,Mitte targutada!" Tähelepanuväärne oli Friedrich Wilhelm I koostöö pietistidega. Ka Eesti ajaloos olulist osa etendanud August Hermann Franke Halles rajatud koolid ja hoolekandeasutused Frankesche Stiftungen alustasid tegevust just kuninga soosingul. Friedrich Wilhelm I isikuomaduste juurde kuulus sügav vagadus, kristlik eluviis, abielutruudus, vähenõudlik riietus, töökus ja kohusetunne. Veendunud luterlasena ei toetanud kuningas usuvabadust. Küll aga pakkus ta asüüli 20 tuhandele Salzburgi peapiiskopi poolt 1732 välja saadetud luterlasele. Sõdurkuninga järel Preisimaa troonile tõusnud Friedrich II [174086] oli paljuski isa vastandiks, huvitudes juba noorelt prantsuse (valgustus)kirjandusest. Veel troonipärijana sai alguse Friedrichi kirjavahetus Voltairega. Tulnud võimule, keelustas Friedrich II juba esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris
oma positsiooni määratleda · Võimalused sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine), töö aeg ja tingimused (tervis, kutsehaigused) 110 · Sõbrad ja suhtlemine millised sõbrad, kuidas tekivad, kuidas vabal ajal suheldakse (nt tööstustööliste kogukonnad, kalurite kogukond jne) Töö mõjutab: · Väärtused ja hoiakud solidaarsus, kohusetunne, vastutus. Karjäärivõimalused, töökoha stabiilsus · Perekonnaelu sissetulek ja vabaaeg, milline on iga täiskasvanud perekonnaliikme roll · Vabaaja tegevused kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks. 15.1.9. Kuidas on muutunud vabaaja veetmine alates 1800st aastast kaasajani? Mis on seda mõjutanud?
religioosset. Esimesel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema sünonüümiks olla meeleline) on inimese tähelepanu suunatud välismaailma poolt pakutavate naudingute poole ning selle sümboliks on don Juan. Mida rohkem esteetilisel staadiumil olev inimene andub naudingutele, seda suuremaks muutub rahulolematus, mis lõpuks viib meeleheite ning kriisini. Eetilisele staadiumile jõudnu üle valitseb kohusetunne ning kõlbelised väärtused; selle sümboliks on Sokrates. Religioosse staadiumini jõudnud inimene ei allu enam üldistele kõlblusnormidele, vaid suhtleb otse Jumalaga, tõustes kõrgemale inimlikust kõlblusest. Selle sümboliks on Aabraham, keda Jumal käskis ohverdada oma ainukese poja Iisaki. (vt 1. Mo 22: 112). Ingli kaudu andis Jumal küll hiljem teada, et ärgu Aabraham ohverdagu oma poega, kuid enne seda seisis Aabrahami ees ikkagi raske valik: ühelt poolt
sisejulgeoleku mehed (NB! Traditsiooniline ning põhjendatud on sellelt pinnalt kaasaegne kriteerium riigi demokraatliku iseloomu hindamiseks - kui üksnes sõjavägi täidab ka sisefunktsiooni, siis on ühiskonnas midagi kõvasti viltu - autoritaarse poliitilise re?iimi üks põhitunnuseid!). Ametnike ja valvurite eriliseks vooruseks on ülim vaprus ja kohusetunne, lojaalsus riigiasjade ning tõelise vaimuaristokraatia suhtes. Arvuliselt on neid ühiskonnas märksa suurem hulk, kui vaimuaristokraatiat, nemad on riigiteenrid; - "himudele" > kogu ülejäänud rahvas ("demos") ehk talupojad, käsitöölised ja kaupmehed . Nende ülesanne - riigi kõigi kodanike (sh muidugi kahe eelmise seisuse) aineliste vajaduste rahuldamine ja teenindamine. Sünnipäraste eelduste puudumise
idiootsuseks, kuna ta ei mõelnud endale. 2) haigus muutis vürsti idioodiks. 3) Käitumine ja kuuldused varasemast elust (haigus, põlu alla sattunud tüdruku aitamine veitsis) 4) lihtsameelsus. Mõskin käitus sageli lapsikult, kuid teised olid oma käitumiselt idiootlikud (kõrgseltskond sildistas inimesi). Elus ei anda võimalust endast teist esmamuljet jätta. Vürst hakkas Nastasjat nõdrameelseks pidama ja tahtis teda hoida. Haletsusest tegigi seda. Mõskini dilemma: 1)armastus 2) kohusetunne. 23 ,,Idioot" kokkuvõte I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
alles 12. saj zen-budismi näol. Varem võeti üle küll usk, ent filosoofia jäi kaugeks. Zen-filosoofia mõtteviisi hakkas kandma võimuletulnud sõjaväeline klass - bushi (samurai) - rüütelkond. Bushi oli samal ajal nii senjoor kui vasall, st ta allus kellelegi ja tal oli alluvaid. Seega oli valdavaks tundeks sõltuvus. Vasallil oli teenimise kohustus, kuid senjoor pidi olema hea isand. Orjandust ei esinenud, oluline oli giri - kohusetunne. Neil oli oma käitumiskoodeks bushido, mis nõudis truudust, vennalikkust, julgust, surmapõlgust, puhtust mõttes ja välimuses. Oluline oli vaimu ja keha treening, mis sarnanes zen-munkade omale, kus igapäevase töö kõrval oli olulisel kohal enesevaatlus, meditatsioon. Zen-budistliku mõttelaadi parim näide kunstis on tusimaal, kus idee antakse edasi võimalikult väheste vahenditega. Läbi välise püütakse näha asjade tõelist olemust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
