Keha-mina (bodily self) – 1.eluaastaks (oma keha). Mina-identiteet (self-identity) – 2.eluaastaks (keel, samasus). enesehinnang (self-esteem) - 3 eluaastaks (uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine mina-ekstensioon (self-extension) - 4 eluaastaks (mulle kuuluvad asjad, teistele hinnangu andmine) mina-pilt (self-image) - 6 eluaastaks (võrdlused teistega, teiste ootustega arvestamine, kohusetunne ratsionaalne mina (rational coger) - 12 eluaastaks (probleemide lahendaja, kompetentsus) püüdlused (propriate striving) - 12-noorukiiga (elu eesmärgid, plaanid), üleminek sõltuvusest sõltumatu inimese seisundisse, neurootiline inimene jääb sõltuvaks (lapseks). integratsioon (self as knower) - täiskasvanu (integreerib kõik eelnevad tasemed) KOHUSETUNNE: Sisaldab enesehinnangut, mina-pilti ja püüdlusi.
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad.Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
Med.ajalugu konspekt 1. Inimene kui dualistlik olend. Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus. ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eest...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Elizaveta Ermolina, Anastasija Belinko, Mustafa Özdemir EETILISE JUHTIMISE TÄHTSUS ETTEVÕTES Referaat Õppekava: Ärindus TABB11 Õppejõud: Virve Siirde, MSc Tallinn 2018 sisukor SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.EETILISE JUHTIMISE OLEMUS..............................................................................................4 1.1Juhtimiseetika tüübid ja lähenemisviisid................................................................................6 ...
PRIMAARSED e. esmased vajadused: inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad. SKEUNDAARSED vajadused: on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulumisvajadus jm. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad. Osa vajadusi on juhile märkamatud ja pole inimestele teadvustunud, see on ebamäärane tunne, mitte konkreetne füüsiline vajadus. Inimese vajadusi on püüdnud süstematiseerida Maslow, Herzberg ja Alderfer. MASLOW vajaduste hierarhia teooria inimese vajadused on kaasa sündinud. Kõigepealt peaks korras olema füsioloogilised vajadused. eristas 5 vajaduse taset:
Nõudmised kandidaadile: · Üldkeskharidus. Eelnev töökogemus samal alal · Väga hea eesti keele oskus. Hea inglise ja vene keele oskus · Sõbralik, avatud, hea suhtlemisoskusega ja korrektse välimusega. Oskus töötada meeskonnas. Oskus erinevates olukordades tegutseda kiirelt ja paindlikult Kasuks tuleb: · Soome keele oskus · Erialane haridus · Positiivne suhtumine töösse, rõõmsameelsus, kohusetunne ja väga oluline on kiirus töötamisel. Samuti puhtuse hoidmise harjumus ja viisakus. Julgus, usaldusväärsus, pingetauluvus Omalt poolt pakume: · Arenguvõimalusi, koolitusi · Meeldivat töökeskkonda kindlat töötasu Tööaeg täistööaeg, vahetustega Tööle asumise aeg 14.12.2012 Töösuhte kestus tähtajatu Pakutav palk kokkuleppel Töö asukoht Pärnu 18, Paide Kontaktisik Tia Paosalu, kohviku juhataja 52 200 47 E-post [email protected]
Sõpruse 1. Seadus: me nõuame sõpradelt ainult seda mis on õige jaa teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul ja avalikel vajadustel, seega erineb see sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil. 5 Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on lloomulik suhe, riik on kunstlik riik saab tekkida vaid inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete, sealhulgas sõpruse
Rudolf Hess oli esimene Hitleri jünger ja jäi selleks kuni oma surmani aastal 1987. Teadmatusest uskus ta kuni lõpuni rezhiimi "headesse külgedesse". Ta ülistas füürerikultust nagu Goebbelski, Hitleri käsilaste hulgas oli tal aga võrdlemisi tähtsusetu roll. Hess oli totaalse alluva prototüübiks, inimeseks, kes vajas juhtimist. Hessi kammitsetus ja häbelikkus oli võimuka isa range kasvatuse tulemus. Isa Friz Hessi kasvatuse nurgakivideks olid distsipliin, kohusetunne, truudus ja kuulekus ajastu ideaalid, millele Hitler toetus. "Asetäitjat" Hessi iseloomustas kaks nägu. Partei moraaliapostlina korruptsiooni ja ametiposti kuritarvitamise vastu võideldes võis ta ühtlasi teha kihutustööd okupeeritud Poolas ihunuhtluse kasutuselevõtmiseks. Vapra ja otsustamisalti Esimese maailmasõja ohvitseri ning teda hellitusnimega "mu Hessike" kutsunud Hitleri suhted põhinesid esimese äärmisel truualamlikkusel.
Tervisepsühholoogia Mis on tervis ja mis on haigus? tervis täisväärtuslik elu, haiguste puudumine, kultuur haigus mitteterve olemine, kultuur ja geneetika, sümptomid Kuidas mõõta tervist? Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puud...
funktsioneeriv ühiskond, nii et tema sõnu parafraseerides "poeg kuulaks isa, naine meest, noorem vend vanemat, 11 mees riiki" ja nii edasi. Konfutsius arvas, et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Inimese kolm kõige tähtsamat voorust on teadmine, kohusetunne ja julgus. Kui need omadused on olemas, siis järgmise arenemisastme omadusteks on tööarmastus, kohusetäitmine, iseloomukindlus ja tundeline südametunnistus. Veel peab inimene saavutama õiglustunde ja head kombed ning ideaalne inimene ongi valmis. Ainult ideaalne inimene võib täita inimese ja kodaniku viit tähtsamat ülesannet: näidata lugupidamist
Objektiivtest küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi(umb 500) ja vastata saab kas õige või vale. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. Analüüsides ja üldistades suut hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on jõutud järeldusele, et enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. Avatus, kohusetunne, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Defineeri psüühiline häire. tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. Psüühiline häire - normaalsest hälbiv käitumine. Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid Millised on olnud lähenemise psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele.
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
Lahenduseks on enesetapp, teadlik surma otsimine, meeletu elupõletamine, põgenemine ühiskonnast rikkumata looduse rüppe. romaanist "Ja päike tõuseb"(1926) moto - Lost Generation. Hemingway, Remarque, Fitzgerald, Stein, Pound, Eliot. Mõlema võrdlus: probleemi olemus- kuidas sõda mõjub, kellele ja miks sõda vaja, kas see muudab midagi? Probleemi tekkimise põhjused- sõja tüdimus, suured kaotused, sundmobilisatsioon, isamaalisuse tunne, võim, kohusetunne, poliitikud, lahkhelid. Probleemi tagajärjed- inimkaotused, kadunud põlvkond-> vaimsed probleemid sõjakoledusest, ärevus, sassis psüühika, elutuimus, ükskõiksus, rindelt põgenemine. Probleemi lahendus- surm, põgenemine, võeti huumoriga rinde sõprus-> üritasid sõjast üle olla, armastus, elupõletamine. 6. Hemingway: elu, looming, loomingu ideed, ,,Hüvasti, relvad!" Hemingay: ameeriklane, vabatahtlikuna rindel I
patrioot; sõbralik; oma küla tehniline haritlane; tagakambrisse kaetakse talle linaga laud, perenaised kõnelevad lugupidavalt, rääkimata peremeestest; üks selle kandi tähtsaimatest ja lugupeetavamatest meestest koos Mats Aniluigega; Taavet Aniluik noorim poegadest; vibalik; isa ei pea teda piisavalt vääriliseks nii tähtsat kirja lahti tegema; 17; ajab karjatüdrukut (Roosit) taga; alles kevadel ära leeritarus varss mis varss; Kohusetunne on inimestes varjul nagu idanemisvõimeline tuum pähklis. Kes siin kandis muud lehte loeb (,,Postimees") Eesner Tuhakopli külast esialgu vallakasakas; kange jalaga; loeb lehte; Masinist Jakobi poeg Elmar - viibib Vene ja Saksa keisi sõja sõjaväljal; saadab Austrias olles koju kirja; Suur masinaajastu on alanud ja kes seda suudaks pidurdada. Kogu see värk töötab masinistist sõltumata, kes istub igas talus riistakastil ja loeb muudkui ajalehte, mingu
Ta rajas elufilosoofia, mis üritas üksikisikutele ette kirjutada, milline on õige ja sünnis viis üksteisega suhelda, et tulemuseks oleks heas korras funktsioneeriv ühiskond, nii et tema sõnu parafraseerides "poeg kuulaks isa, naine meest, noorem vend vanemat, mees riiki" ja nii edasi. (Foster, 2002) Konfutsius arvas, et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Inimese kolm kõige tähtsamat voorust on teadmine, kohusetunne ja julgus. Kui need omadused on olemas, siis järgmise arenemisastme omadusteks on tööarmastus, kohusetäitmine, iseloomukindlus ja 3 tundeline südametunnistus. Veel peab inimene saavutama õiglustunde ja head kombed ning ideaalne inimene ongi valmis. Ainult ideaalne inimene võib täita inimese ja kodaniku viit tähtsamat ülesannet: näidata lugupidamist vanemate, valitsejate ja
kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. * Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust. Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6
VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne – Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach’i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb: 1) Lõppväärtused- (peegeldavad soove mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul) on hinnatavad kogu elu jooksul ja need on inimese eesmär...
Aru ei ole ilma mõisteteta ja mõisted on piiratud kogemusega. Kui inimene lahutatakse metafüüsikast, kaotab ka midagi iseendast. Mõtlemine toodab ideid, millel ei ole vastet reaalsuses. Kant moraalil pole seost sellega, kuidas ja kas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Ainult puhtale mõistusele toetudes oleme võimelised teadma, mis on õige ja väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Emotsioonid ning moraalne kohusetunne on erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (eetika = kohuse-eetika). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid (armastus), on need pigem head kõrvalproduktid, mitte teo põhjustajad. Moraali imperatiivid Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid hüpoteetilised, katekooriline imperatiiv. Hüpoteetiline imperatiiv pigem soovituslik käitmusjuhis ja ei kehti moraaliotsusustele. Kui tahad A, tee X. Kategooriline imperatiiv absoluutne moraaliseadus
iseseisvad olla. Vanemad julgustavad lapsi, aga kui piiravad, siis negatiivne. 3) 3-6 eluaasta algatusvõime ja süütunne tahab iseseisvalt algatada asju. Laps peab saama kogeda erinevaid asju, et rollidega harjumine kaasa tuleks. 4) 6-12 eluaasta töökus ja alaväärsus psühhosotsiaalne areng ja ka lihastegevus kuulub sinna. Kui vanemad negatiivselt suhtuvad arengusse, siis lapsed muutuvad passiivseks. Mängulisus asendub töökusega, kohusetunne ja himu edukas olla. 5) 12-18 eluaasta varane ja hiline murdeiga esimese puhul identiteet ja rollisegadus - tujukus ja tundlikkus varajane periood on suhetekonflikt, üks identiteet asendub teisega ja siis lähevad suhted teravaks. On vaja eraldatust vanematest, et iseseisvus areneda saaks. Teine on identiteedikriis, selles etapis on võimalik eelmistes etappides tehtud vigu parandada. Postmodernismis selget identiteeti raske tekitada ja selle pärast on raske
Minu plussiks on see, et tegelen ainult porgandikasvatusega, aga Jaagumäel kasvatatakse ka teisi köögivilju. Mitme erineva köögivilja kasvatamine vähendab aga tegevuse riske, sest kui üks liik mõnel aastal ebaõnnestub, ei mõjuta see täielikult kogu aasta tulemust. Ettevõtte juhtimine ja personal Minul pole töötajatele kindlaid esitatavaid nõudmisi. Ma ei nõua neilt eelnevat kogemust, vaid loogilist ja mõistvat suhtumist töösse. Kindlasti peab neil olema kohusetunne, mis on iga töö juures väga oluline ja huvi selle tegevuse vastu. Kiirus on ka väga tähtis töö juures, ega laisklejatele niisama palka ei maksta. Usun, et praegusel raskel majanduslikul olukorral, on väga paljud nõus teenima hooajalist lisatasu. Minu kodukandis, kus alustan ettevõtte rajamist, on praegu palju töötuid, kes oleksid nõus tulema lisatasu teenima. Pidevat tööjõudu mul tarvis pole. Kõige enam läheb tarvis lisatööjõudu siis, kui on saagi
see on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga sõprus eristub armastusest, kiindumusest, abielust, tuttavolemisest sõprus on seletamatu side enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, erinedes nõnda sõprusest, lisades sinna muu põhjuse ja sihtmärgi kui sõpruse selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus kodaniku esimene voorus poliitikas on kohusetunne ja kuulekus Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes inimesed soovivad kõige enam võimet uusi, tekkivaid ihasid rahuldada võimu võimu annavad füüsiline tugevus, rikkus, teenrid, sõbrad, reputatsioon, au sõprus on vahend võimu saavutamiseks sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga alamate hirm valitseja ees sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik Mandeville
Olles millelegi pühendunud, on teda raske araks teha või kõrvale juhtida. Meeldib, et kõik oleks selgelt välja öeldud. Ebamäärased asjad jätavad külmaks või tekitavad vastumeelsust. Austab fakte. Nende najal tahab kõike mõista, kõigest aru saada. Püüab igas olukorras jääda arukaks, rahulikuks ja tasakaalukaks. Olles väliselt rahulik vaatleb ta olukorda siiski elavate tunnetega oma kindla nurga all. Teda paneb liikuma kohusetunne ja ta tunneb oma vastutust partneri, laste, vanemate, sugulaste ning sõprade ees. Tegevused sellised nagu töö, seks, raha ja kõik muu tavaliselt sisalduvad tema toimingute nimekirjas. Kui edukad suhted pole nimekirja sattunud, siis neid lihtsalt ei teki. Kui aga nad on nimekirjas, võib arvestada, et LSI paneb end kõigest jõust maksma, et saavutada eesmärk. LSI on täpne, vormis, värske ja alati õige igas situatsioonis
tänavas on ta ülikooliaastatel korteris ja kostil. Viie aasta pärast 7. märtsil 1833. aastal sõidab noor arst, kes alles paar päeva tagasi kolmanda järgu arstiks atesteeritud, aga arstivanne veel andmata, Võrru. Ülikooliõpingud on pikale veninud ja isa Juhan Kreutzwaldi surm on sundinud neid kiirustades lõpetama. Ehk on kiirustades valitud ka töökoht väikeses ja saksikus provintslinnas, kus temast peab saama vabalt praktiseeriv arst, kes täidab ka linnaarsti kohuseid. Kohusetunne sunnib täitma antud lubadusi ja 18. augustil 1833. aastal on Marie Elisabeth Saedleri ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi pulmad Viru-Nigulas Vasta mõisas, kus elavad pruudi õde ja õemees Carl Weiner. Algab pereelu oma rõõmude ja muredega, ,,eesti mehe elu ja saksa naise elu, kaksikelu" (G. Suits). Sünnivad lapsed: 11.06.1834 Annette Adelheid, 28.09.1836 Marie Ottilie ja 23.09.1845 Friedrich Alexis. Pereisa väljendab oma tundeid saksakeelsete värsiridadega. Kohustused pere ees kasvavad
TAPA GÜMNAASIUM Sandra Paulus 11.b klass KUIDAS VÄRVID MÕJUTAVAD INIMEST Uurimistöö Juhendaja: Eve Allsoo TAPA 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.VÄRVIDE AJALOOST.......................................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp..........................................
Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi: esteetilist (kraisthesis 'taju, tunne'), eetilist ja religioosset. Esteetilisel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema sünonüümiks olla meeleline) on inimene elunautija, boheemlane. Esteedi näiteks sobib don Juan. Mida rohkem esteet andub naudingutele, seda suuremaks muutub rahulolematus, sest ta soovib kogu aeg midagi uudset ja kordumatut. Eetilisel staadiumil valitseb kohusetunne ning kõlbelised väärtused. Eetik täidab rõõmsal meelel oma kohust, näiteks abielumehena. Eetiku kirjandusliku kujuna pakkus Kierkegaard välja kriminaalkohtu assessori Wilhelmi, korraliku abielumehe ning isa. Religioossel staadiumil usub inimene end suhtlevat otse Jumalaga, tõustes kõrgemale inimlikust kõlblusest. Selle sümboliks on Aabraham, keda Jumal käskis ohverdada oma ainukese poja Iisaki. (vt 1. Mo 22: 1-12). Ingli kaudu andis Jumal küll hiljem teada, et ärgu
Kõnekeskused Müüdiagendid Alltöövõttu ja distantsi roll Vastutuse kadumine psüühiline, sotsiaalne, füüsiline distants Kontroll ja erinevad kontrollivahendid Kell Tootmistehnoloogia Teaduslik juhtumine Fordism Distsipliin Õiglase töösega seostub Tööaeg Töötingimused palk Tööeetika alused Weber kohusetunne ja usinus Marx rahuldus tööprotsessist Muirhead motivatsioon vastavalt tulemusele Töö seos eneserealisatsiooni ja töö eesmärgiga Töö eesmärk Rahuldada vajadusi: enda ja teiste materiaalseid; vajadus kogukonna järele ja sotsiaalse suhtlemise järgi Eneserealiseerimine Töö väärtus võrreldes muude tegevustega Madal materiaalne sissetulek Kõrge kasu ühiskonnale enda arendamine
üritustest ja igapäevasest lahtioleku ajast ning teenindamisest väljaspool ettevõtet. Teades ja tundes teisi Paide linna toitlustusettevõtteid, võib öelda, et kohviku koostatud eeskirjad ja juhendid neile 100% kindlasti ei sobi. Treegeri Kohviku OÜ koka ametijuhendit analüüsides, selgub, et kokal peab olema keskharidus ja erialane väljaõpe, teadmised roogade serveerimisaluste kohta, praktilise töö kogemus, ausus, kohusetunne, hoidma ärisaladusi, tundma sanitaareeskirju, seadmete kasutamise oskus, tuletõrje ja ohutustehnikast kinnipidamine. Treegeri Kohviku OÜ koka ja ka teiste töötajate ametijuhendisse on väljatoodud märge, kus töötaja peab andma nõusoleku töötama ka väljaspool tööaega. Kultuurikeskuses toimuvad tihti üritused, mis ei mahu töötajate tööaja sisse (teatri-, tantsu-, peoõhtud, kontserdid, pulma ja sünnipäevalauad)
1 Aste – orientatsioon individuaalsele ellujäämisele. Väljendab naise egoismi, eneseaktualiseerimist; 2 Aste – headus eneseohverdusena; Aste – vägivallatuse moraalsus. Naine saab aru, et temal peab olema Naiste ja meeste erinevus – naiste jaoks olulisem teistega suhetes olemine ja nende eest hoolitsemine. 1 Individuaalne ellujäämine 2 Eneseohverdus – kohusetunne on oluline 15 3 Vägivallatuse moraal 16 Kohlbergi moraalse arengu teooria Tasand Etapp Sotsiaalne orientatsioon Kas tegevuse eest saadakse karistada või palka (kiitust)
. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde). Samuti võib pidada tunnusjoonte teooriaks tänapäeva levinumat isiksusekäsitlust, mille põhjal isiksus koosneb viiest faktorist: neurootilisus, ekstravertsus, sotsiaalsus, kohusetunne ja avatus kogemusele (NESKA, inglise keeles OCEAN või CANOE) d. Humanistlikud teooriad, mis vaatlevad indiviidi kui ainulaadset, isiksust kui arenevat ja muutuvat. Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskkond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav teise omaga, seetõttu pole ka isiksuse joonte mõõtmisel mõtet. Humanistilikud teooriad rõhutavad isiksuse tarvet end arendada, tähtsamad teemad inimese vaba tahe ja vastutus ning püüe eneseaktualisatsiooni (vrd eneseteostus) poole.
jumala palge ees. Käituma peaks vastavalt looja tahtele. Sotsiaalse hüve eetika – Juhindumine sotsiaalsetest hüvedest nagu riik, rahvus, rass ja mis on kõigile parim. Sentimentalism – Õiget eristab valest sentiment ehk tunne, südametunnistuse hääl. Formalistlik/deoontoloogiline eetika – Teo tegemise või tegemata jätmise motiiv mõõdab ühtlasi ka teo eetilisust. Võtmesõnaks kohusetunne, erapooletu allumine. Utilitaristlik/konsekventsionalistlik eetika – Teo eetilisuse mõõtmine teo või tegematuse tagajärgedest, jättes kõrvale moraalipõhimõtted ja teo motiivid. Eksistentsialistlik/voluntaristlik eetika – Õige ja vale eristamine olenevalt inimese instinktiivse iseloomuga individuaalsest tahtest. 8) Eetiline sentimentalism keskendub sentimendile ehk sisetundel põhinevale südametunnistuse häälele, mis peaks tõukama halba ja eelistama head
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
osta, kuid kuna neid jõuilude ajal poes ei olnud, tuli need osta peale jõule. Selline lahendus hoidis poetulud üleval ka peale jõule. Kui me mõistame, millist tohutut mõju järjekindlus inimeste käitumisele avaldab, kerkib kohe üles tähtis praktiline küsimus: kuidas seda jõudu rakendatakse ? Mis tekitab selle klõpsu, mis käivitab mõjuvõimsa järjekndlusega lindi? Sotsiaalpsühholoogid arvavad, et nad teavad vastust: see on kohusetunne. Kui ma suudan panna teid kohustuma( see tähendab, seisukohta võtma või end kirja panema), olen ma valmistanud ette pinnase teie tulevasele tegutsemisele automaatselt ja pikemalt kaalutlemata, kooskõlas selle varasema kohustumisega. Näiteks üks sotsiaalpsühholoog S. J. Sherman tegi eksperimendi. Ta helistas teatud hulgale inimestele ja palus neil osana küsitlusest ennustada, mida nad vastaksid, kui neil palutakse kolm tundi Ameerika Vähiseltsi heaks raha koguda. Loomulikult nõustusid
10 hukkamõistu väärivaks meie tegude tagajärjed. Ntks utilitarism. Karuteene hukkamõistu vääriv. 3. kohuse-eetika väidab, et käitumise väärtus peitub temas eneses. Mõned teod on kõigele vaatamata kohustuslikud. Karuteene kahtlemata positiivne, kuna tahtis head. Kanti kohuse-eetika meie tegudel on palju motiive, näiteks auahnus, soov silma paista, edevus ja üheks motiiviks võib-olla ka kohusetunne. Kanti arvates on kõige väärtuslikumad need teod, mida sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Sellega seoses eristab ta: · legaalseid tegusid, need on teod, mis on kooskõlas kohusetundega, kuid sooritatud mingil muul motiivil. · moraalsed teod, need on sooritatud puhast kohusetundest, enamasti on nad meile vastumeelsed. Nõuavad jõupingutusi. Kant Kas on olemas reegleid e maksiime, mis ütleks meile, mis on meie kohus ja mis mitte? Kas
Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 Juhtimise aluste märksõnad eksamiks. Juhtimise olemus 1. Juhtimise ülesanne, juhtimise mõiste. a. Juhtimise mõiste Lähtumine objektist Lähtumine juhtimisprotsessist Lähtumine juhtimismeetodist b. Kolm tähtsat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks Kahe osapoole mõju teisele Ühe osapoole mõju teisele Tulemuste eesmärgivastavuse kontroll c. Juhtide ülesanded Tööde planeerimine ja teostamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine Alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine Kontaktide pidamine, info vahetamine ...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
palju väiksemana ja ebatähstamana kui see tegelikult on. Näiteks raha küsimine sõbralt, kus algul küsin 50 krooni ja seejärel 25 krooni, kuigi minu esialgne kavatsus oligi 25 krooni saamine. Küsimused: 1 Mis on vastastikuse reegel? Inimkultuuris levinuim ja põhilisim norm, mis nõuab, et inimene püab mingil viisil tasuda selle eest, mis ta teistelt saanud on. Reegli poolt tekitatud tulevikku suunatud kohusetunne arendab ühiskonnale kasulikke suhteid, tehinguid ja vahetusi. Reegli mittejärgimine toob kaasa sotsiaalse hukkamõistu. 2 Miks on vastastikkuse reegli mõju ühiskonnale nii suur? Kõigile ühiskoonna liikmetele õpetatakse lapsepõlvest peale, et nad peavad kas reeglist kinni pidama või taluma sotsiaalset hukkamõistu- ja inimesed püüavad seda vältida. 3 Millised on vastastikuse reegli kolm omadust, mis muudavad
teooriaga? Võrduse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Võrdsus: Konkreetse inimese tulemuse ja panuse suhe võrdub teise inimese tulemuse ja panuse suhtega. Tulemus – see, mida inimene saab oma töö eest: palk, tunnustus, sotsiaalsed suhted Panus – lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne Ehk palk on toimiv siis kui inimene tunneb et tema tasu ja panus on võrdses suhtes koleegide panustatud töö ja panusega. 28. Selgitage meeskondade ja gruppide sarnasusi ja erinevusi. Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: *Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) *Liikuv liidri roll *Vastutus otsuste ja tulemuste eest *Sünergia
4. Teistega teistest organisatsioonidest. Võrdsus: Konkreetse inimese tulemuse ja panuse suhe võrdub teise inimese tulemuse ja panuse suhtega 𝑇𝐾 𝑇 𝑃𝐾 = 𝑃𝑇 𝑇 Tulemus – see, mida inimene saab oma töö eest (palk, tunnustus, sotsiaalsed suhted). Panus – lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne. Ebavõrdsus: 1. Kui minu tulemuse ja panuse suhe on suurem kui teise töötaja tulemuse ja panuse suhe – ülemaksmise situatsioon. 2. Kui minu tulemuse ja panuse suhe on väiksem kui kolleegi tulemuse ja panuse suhe – alamaksmise situatsioon. Järeldused: Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul Ebavõrdsus on suhteline
seisundid nagu sõprus, turvalisus, jõukus, tarkus, sotsiaalne tunnustus ja abistavad väärtused nagu püüdlikkus ja järjekindlus, julgus, ausus, abivalmidus, head kombed, viisakus, korralikkus, mis aitavad lõppväärtusi saavutada. Lõppväärtusi saame nimetada ka elu keskseteks eesmärkideks ja abistavaid vahenditeks, millega nendeni jõuda. Väärtusteks võime lugeda: eneseteostus, loodushoid, majanduslik heaolu, naudingud ja lõbu, kohusetunne, sotsiaalse staatuse saavutamine, hoolivus ja lähedussuhted, tervishoid, usulised vaated, vaimne tasakaal, õppimine ja enesearendamine, ühtsustunne looduse ja/ või kõrgemalseisvaga. Inimese igapäevased tegevused peaksid seonduma tema väärtuste ja nendele vastavalt püstitatud eesmärkidega. Mida selgemad eesmärgid inimene endale seab, seda kindlamini ta ka nende poole liigub. Oluline siin on ka eesmärkide realistlik hindamine ning püstitamine
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 1. Millised on organisatsioonikäitumises kolm uuritavat tasandit? 1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende t...
Ometi võime sääraseid kombeid omaks võtta, kartmata kahjustada oma põhiveendumusi. Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud üldmõistetest oma tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, õiglus, tänutunne, kättemaks, armastus on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste, venelaste kui ka eestlaste hulgas. Millest me aga tihtipeale mööda vaatame, on see, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam. Arusaam kättemaksust inglastel ja sitsiillastel pole sugugi sarnane, romantilisest armastusest Prantsusmaal ja Soomes saadakse aru erinevalt. Erinevad arusaamad ajast, ruumist, elust pärast
aus suhtumine kaaskodanikesse Universeelne moraalsus indiviid lähub universaalsetest eetikaprintsiipidest Carol Gilligani moraalse arengu teooria Uuris naisi vanuses 15-30, kes olid abordiga kuidagi seotud Moraalsus tekib teiste eest hoolitsemise ja vastutuse kaudu Naiste ja meeste erinevus naiste jaoks olulisem teistega suhetes olemine ja nende eest hoolitsemine. 1. Individuaalne ellujäämine - 2. Eneseohverdus kohusetunne on oluline 3. Vägivallatuse moraal - KOGNITIIVNE ARENG JA ÕPPIMINE Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on sellised psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine ja keel. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine (valiv iseloom, valime ise bjekti tahtlikult või
3. Oskus koostada 3. Äriidee koostamine 3) püüe iseseisvusele ellurakendatav a) oskus määratleda ettevõtte kliendigrupid, nende vajadused 4) kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus äriidee ja nõudmised 5) vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, kohusetunne, enesedistsipliin) ... e) oskus liituda äritegevuse seisukohalt olulise võrgustikuga 6) otsustusvõime f) oskus kasutada IT võimalusi äriidee koostamisel 7) õppimisvõime Ettevõtluse alused - A
lõhkujaid ei tulnud tavaliselt kaugelt otsida. Nendeks olid inimesed meie endi hulgast, need, kes kummardasid punavõimu ja soovisid silma paista vahendeid valimata. Oma viha ja pettumus valati välja haamrite ja kangidega surnute vastu võideldes. Õnneks oli meie hulgas ka neid eestimeelseid inimesi, kes ohtudest ja repressioonidest hoolimata olid valmis riskima nii vabaduse kui ka eluga, päästes ning varjates Vabadussõja mälestusmärke. Küllap olid vabadus, iseseisvus,eestlus, au ja kohusetunne veel eesti rahva seas väärtusteks, mis kaalusid üles hirmu kättemaksu ees.
Et riiki õiglaselt ja targalt valitseda, ei tohi neil olla eraomandit ega perekonda, mis võiksid neid viia omavahelisele võimuvõitlusele. Olmemured nende eest lahendab riik. Afektiivsele hingealgele vastab teine seisus - ametnikud ja sõjamehed, kes peavad olema kasvatatud distsiplineerituiks, mis on vajalik sisemise korra tagamiseks riigis ja riigi kaitsmiseks väliskallaletungide vastu. Voorustest on neile veel vajalikud kindlameelsus, mehine kohusetunne, vaprus ja eneseohverdus. Seegi seisus peab saama erilise ettevalmistuse oma ülesannete õigeks mõistmiseks ja täitmiseks riigi ees. Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (s...
ise vaid seda mis on vooruslik ja õige. Parim sõber = parim kodanik. 1. isamaa armastus 2. meeste sõprus 3.veresugulus. Kõige tähtsam olla riigile truu! 3. Montaigne (koges erilist sõprust) sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Tõeline sõprus võimalik vaid kahe vahel. Seletamatu side, üks hing kahes kehas. Enamus inimühendusi ei põhine sõprusel, neid tagab poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus, kodanike voorus on kuulekus ja kohusetunne. Individuaalne sõprus ja poliitika on vastuolus. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Ihad muutuvad, tõeliselt soovime vaid võimu (uute ihade rahuldamiseks). Omahuvi on suhete alus(sõprus ja poliitilised suhted), sõprus on loomulik, kuid riik püsib hirmul ja on kunstlik. Sõprus on kasvul või mõõduval naudingul põhinev isetekkeline suhe. Mandeville lisab et riigi sees tekib veel eraldi ühiskond, mis toimib samuti omakasul. 5. 18
Piisav uni. Tervislik toitumine. Alati on inimesel mõni käitumuslik patogeen. Tervist kaitev käitumine Eesmärk: tervist kaitsta, tervist tugevdav , tervist parandada. Tervisekäitumine, Positiivsed kogemused kinnistavad sama tegevuse kordamist. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid - isiksuseomadused H. Eysenck Ekstravert, introvert Mõlemal poolel on äärmused ja norm. Tõi välja neurootilisuse. Seotud Suure viisikuga. Avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Näiteks: isiksuse jooned suhteliselt püsivad- seotud tervisekäitumisega. Leitud Goldberg (2002), et isiksuse omadused ja toitumusharjumused on omavahel seoses. Mida kõrgem on neurootilisuse näitaja, seda negatiivsemad on tervisekäitumise ilmingud., seda enam külastatakse arsti. Et tervisekäitumist muuta, peab mõtlema oma isiksuse omadustele. - Kontrollikese Pärineb Rotter, 1966 Inimene tunneb ise oma elu kontrollivat. Sisemine. Saatus, maailm kontrollib mu elu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
