3) Niipea, kui midagi inimese eluviisis kajustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust, kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Kuid sellise küsimuse arutamisel pole mõtet, kui inimese eluviis ei puuduta kedagi teist peale tema enda õvi ei pruugi puudutada, kui neil pole selleks soovi. 4) Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduse abil sekkuda 5) Kes iganes jätab täitmata üldkehtiva kohuse arvestada teiste inimeste huvide ja tunnetega, kui teda selleks ei sunni mingi veel tugevam vajadus või kui seda ei õigusta loomulik iseenese eelistamine lubatud piires, väärib selle eksimuseeest kõlbelist hukkamõistu, kuid mitte selle teo põhjuste eest ega inimese pelgalt isiklike puuduste eest mis võisid kaudselt selle teoni viia 3)Argumendid A1 Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. (sh.valida kahjulikke asju-
(ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline) Konsekvetistliku teooria järgi määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg. Deontoloogilised teooriad lükkavad ümber nii motivistlikud kui konsekventalistlikud doktriinid. Nad väidavad et tegevuse õigsus (hea) tuleneb tegevuse enda seesmisest väärtusest. Need teooriad rõhutavad selliste mõistete nagu kohus, vastutus jt tähtsust. Sageli nimetatakse neid ka kohuse eetikaks. Nüüdisaja eetikateooriaid on jagatud ka autonoomseteks ja heteronoomseteks. Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate tegurite abil. Eristatud on ka teole või vastupidi tegutsejatele keskenduvaid teooriaid. Siin tahetakse rõhutada, et oluline on see, mida teeme (teole orienteeruv) või mis sorti inimesed me oleme (kas tegutseja isik on ikka kõlbeline isik). 2. Eetika ajaloost. · Eetika algusest
vahendisse". 2.4 Eetika (kohuse eetika) Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks. Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Kanti arvates on sellisteks kohusteks: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Kanti eetika kohaselt peaks iga isik käituma selliselt, et tema taotluste lähteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse alus. Kant uskus, et kõige põhilisemaks hüveks on nii nimetatult hea tahe ehk oma südametunnistuse kohustuslik jälgimine. Kant uskus, et
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kutse-eetika Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika,...
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...
Martin Buber- Kurjus saab inimese tegudes tegevalt realiseeruda ainult juhul, kui ta "paadub kurjuses", püüdmata seda ületada, pöörates kogu oma olemuse headuse, Jumaluse poole. Kurjus inimeses on omamoodi alaväärsuskompleks, kadeda iseloomu, jõuetu meeleheite produkt. Tõeliselt õilis inimene elab maailmas alati oma südametunnistusega, seega Jumalaga. Ta ei tunne kurjust, sest peab Jumalat meeles. Stoikude eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusesse. Kuid miks on maailmas olemas kurjus? Kas stoitsistlik jumal tõesti leiab, et nii peabki olema? (Teodiike probleem) Kuidas stoikud seletasid kurjuse olemasolu maailmas ja õigustasid jumalat? · Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita. Seega ei saaks ka headust olemas olla ilma kurjuseta. · Kurjus on nagu taust, mille tõttu headus välja paistab.
Mesopotaamias oli samuti võim ühe isiku käes. Mesopotaamiat valitses kuningas, kuid tuli ette ka vastuolusid kuninga ja preesterkonna vahel. Linnriikides oli nii aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek. Rahvakoosoleku mõjuvõim oli aga piiratud ning arvatavasti kiideti seal kuninga ja vanemate otsuseid heaks. Mõlema riigi puhul olid talupojad ja käsitöölised madalamal positsioonil, orjad olid aga sõjavangid või talupojad, kes olid kohuse täitmata jätnud. Egiptuses oli aga võimalik madalamast soost inimestel kõrgemale positsioonile saada, kui nad hakkasid kirjutajaks. Selleks pidi käima koolis, et õppida ära keerukas hieroglüüfkiri. Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias austati väga paljusid jumalaid, mõnede andmete järgi võis neid Egiptuses olla üle 740. Egiptuses kujutati jumalaid sageli looma- või linnupeadega. Religioonide erinevus seisnes
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Etikett Anna Morozova 9.c klass 2014 Sisukord Eetika jaotised Eetikateooriate põhitüübid Klassifikatsioon eetilisi väärtusi Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastan...
on olulisim maimikuea lesanne. *koolieelikuiga- (3-6/7) Lapse maailma laieneb, suhtlusring avardub. Ilmuvad tema ellu ka peale koduste teisedki thtsad inimsed.Vime kuulda, nha ja kogeda on llatavalt suur. Korjab infot raashaaval kigilt kellega kohtub. Fantaasia areneb ja mngitakse palju ka rollimnge. Koolieelikud on limalt uudishimulikud, liikuvad ja ettevtlikud. *kainikuiga- Iseseisvuse oluline suurenemine. Selle vanuseastme arengulesanne on trmu, tkuse, kohuse ja vastutustunde kujundamine. *murdeiga- ehk mrsikuiga thistab lapseea lppu. Sisemised ja vlimised vastuolud, konfliktid, trkav iseseisvus ja takerdumine lapseplve. Perioodi arengulesanne on oma identiteedi leidmine. Aru saada kes ma olen ja kes ma tahan olla jne. Seksuaalse mina otsimine, kuidas inimene tajub enda sugupoolt missugused igused kohustused sellest tulenevad. *noorukiiga- teismeiga. Vastuolud ja probleemida aga suudetakse neid ise
Eitasid moraali, milel varjus tehakse alatusi. Pole võimalik muuta maailma, vaid enda suhtumist sellesse. Skeptikud vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab otsustamata, sest nii poolt- kui vastuargumente on samapalju. Lähtuti seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse. Troobid kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Eelkõige seos tajuga ja selle seisundiga. Asjade omavaheline seos. Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt. Stoikud saatusele allumise ja kohuse eetika. Aluseks on usk maailma mõistuspärasusesse. Mõõdukalt rõõmsameelne ning seisab kõrgemal igapäevasest elust.
naise "kasutamise" eest pärast pikka vastuvaidlemist keeldumistt peab mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja. Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks. Mari põgeneb mõisnikku juurest koos lastega linna elama. Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa- au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb.
*Eesti panga juht : Andres Lipstok. *Riigiasutuste, riigiettevõttete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib : riigikontroll. *Riigikontrolli juht : riigikontrolör Mihkel Oviir. *Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab : Õiguskantsler *Õiguskantsler : Indrek Teder. *Kõrgeim kohus Eestis on : Riigi kohus. *Riigi kohuse eesotsas on : Märt Rask. VÕIMUDE LAHUSUS. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte : *võim on mitmete asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks : *Seadusandlik *Täidesaatev *Kohtuvõim. Seadusandliku kogu peamine ülesanne : *Seaduste vastuvõtmine ja muutmine. Täidesaatva võimu ülesanne : *viia ellu parlamendi otsuseid. Kohtuvõimu institutsiooni ülesanne :
1934. aasta pööre- kelle huvides? 1930-ndatel aastatel tekkis Eestis sisepoliitiline kriis, mis oli suuresti tingitud 1929. aastal tekkinud ülemaailmsest majanduskriisist. Kriisi süvendas veelgi valitsuse pidev vahetumine, ning seeläbi ei suudetud ellu viia järjekindlat poliitikat. Eestis oli sellal, kaks võimsat suunda: vabadussõjalased ja sotsialistid, kes ei valinud võimuletulekuks ja teineteise mustamiseks vahendeid. Nii on raske väita, kelle jaoks toimus 1934. aasta pööre, kas vabadussõjalaste, sotsialistide või tavakodanike jaoks? Kavaten oma esees näidata vabadussõjalaste, sotsialistide ja tavakodanike huve 1934. aasta pöördes. Vabadussõjalased ehk vapsid olid 1920-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Põhikirja järgi oli EKVL-i eesmärgiks organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad dem...
MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Essee Õppejõud: 2012 MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Tavaliselt on inimene päeva jooksul mitmes erinevas rollis näiteks ema, abikaasa või töötaja. Nende erinevate rollidega kaasnevad ka erinevad käitumisnormid ja samuti loevad meie isikuomadused. Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas optimist või pessimist. Üks tähtsamaid omadusi teenindajana töötades on pühendumus, minul lõpuks see puudus ning otsustasin ka selle t...
kannatlik, kandma lühikest habet, valgeid rõivaid, ta küüned peavad olema lõigatud. Tema kõne peab olema tasane ja meeldiv, tal peab olema kaastundlik süda, rahulik temperament, ta peab olema enesekindel ja tark, kantud üksnes soovist teha head. Need nõuded pole aegunud tänasekski. Vanas Kreekas kehtisid õpetaja kutsele kindlad nõuded, mille hulgas seati esiplaanile armastust laste ja oma elukutse vastu. Kutse-eetika põhimõisted: 1. Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad kohustused. 2. Professionaalse au ja väärikuse mõiste. Au ja väärikus võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot. 3. Professionaalne õiglus, mis nõuab objektiivsust ega luba alluda välisele survele.(jurist) 4. Professionaalne taktitunne. (õpetaja) Kutse-eetika printsiibid: · humanismi printsiip- peab kõrgemaks inimese erilisust; · optimismi printsiip- usk oma elukutse vajalikkusesse;
kannatlik, kandma lühikest habet, valgeid rõivaid, ta küüned peavad olema lõigatud. Tema kõne peab olema tasane ja meeldiv, tal peab olema kaastundlik süda, rahulik temperament, ta peab olema enesekindel ja tark, kantud üksnes soovist teha head. Need nõuded pole aegunud tänasekski. Vanas Kreekas kehtisid õpetaja kutsele kindlad nõuded, mille hulgas seati esiplaanile armastust laste ja oma elukutse vastu. Kutse-eetika põhimõisted: 1. Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad kohustused. 2. Professionaalse au ja väärikuse mõiste. Au ja väärikus võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot. 3. Professionaalne õiglus, mis nõuab objektiivsust ega luba alluda välisele survele.(jurist) 4. Professionaalne taktitunne. (õpetaja) Kutse-eetika printsiibid: · humanismi printsiip- peab kõrgemaks inimese erilisust; · optimismi printsiip- usk oma elukutse vajalikkusesse;
Tartu Kutsehariduskeskus ITK osakond Elin Palumäe SEKRETÄR 5 KUTSESTANDARD Iseseisev töö Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. Kompetentsustabel................................................................................4-7 KOKKUVÕTE............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................9 SISSEJUHATUS Minu eesmärgiks on tutvuda ,,Sekretär 5" kutsestandardit. Koostasin tabeli vastavalt kompetentsusnõuetele ja...
· Rimi hindas Eesti tootjate toorliha kvaliteeti madalaks ja mitte piisavalt kvaliteetseks. · Seedri hinnangul ei ole Rimi käitumise taga mitte Eesti liha kvaliteediprobleemid, vaid ettevõtte soov Eesti tootjatelt odavama hinnaga kaupa osta. · Rimi otsus loobuda Eesti värske liha müügist on kahetsusväärne näide sellest, kuidas turumajandus toimib. EETIKATEOORIAD lähtuvalt konflikti probleemist ja kriitikast · Ettevõte käitus vastupidiselt KOHUSE EETIKA´le. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. · Ettevõte käitus vastupidiselt UTULITARISM´le, hinnates välismaist kaupa kvaliteetsemaks. Naudingut tuleks võrrelda lisaks kvantiteedile ka kvaliteedi alusel. · Ettevõte eiras UTILITARISM´i põhimõttet. Benthami arvates määravad teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi
või ettekirjutusi. Moraaliotsustused püüavad osutada moraalifaktidele (omadustele) ning väljendada moraalitõdesid, kuid moraalifakte (omadusi) pole olemas. Järelikult ei saa olla ka moraalitõdesid. Tavamõistuslik moraalimõtlemine, mis eeldab moraalifaktide või omaduste olemasolu, eksib süstemaatiliselt. Veateooria esitas J. L. Mackie oma teoses Ethics: Inventing Right and Wrong (1977). ülemäärane tegu (supererogatory act) (ld k supererogatus `väljaspool kohuse piire') Tegu, mis ei ole moraaliprintsiipide poolt nõutud, väljub kohustuslikkuse piiridest, ehkki on moraalselt kiiduväärne. Ülemääraseks teoks võib olla nii tegu, mida moraal tavaliselt ei nõua (nt heategevuslik annetamine) kui ka tegu, mida moraal tavaliselt nõuab, kuid mida eriliste asjaolude tõttu ei loeta mõnes konkreetses olukorras kohustuslikuks (lubaduse pidamine sellises olukorras, kus see ähvardab lubajat väga suure või õigustamatu kahjuga)
olnud loodusega. Nad on näinud alati ka ennast looduse osana tõsi küll, parima osana loodusest. Kuna mütoloogiline maailmanägemine hingestas kogu looduse, kujunes sellest ka feng shui elukorraldus. Inimene pidi end sulandama looduse positivsetesse energiavooludesse. Looduse ja kasvatuse seost väljendab Konfutsiuse (feodalismiajast, 5. saj eKr, pärit filosoof ja õpetlane) õpetuslik tekst: ,,Kõike, millega on meid õnnistanud Taevas, nimetatakse Looduseks, allumine loodusele on Kohuse Tee, selle Tee kindlustamist ja säilitamist nõutavas headuses nimetatakse õpetamiseks ja kasvatamiseks." Hiinlaste arvates oli nende maa erandlik, nad pidasid seda absoluutse kindlusega kogu maailma nabaks. Hiinlased nimetasid oma riiki Taevaaluseks Maailma Keskpaigaks. Nende arusaamade järgi oli maa ruudukujuline, taevas aga ringikujuline. See osa maast, millele langeb taevaringi projektsioon ongi tõeline Hiina, hiinalik ja kultuurne, nurgad aga olid barbarite asustatud ning seega
Me ei pruugi nendega küll igapäevasel kokku puutuda, kuid need võivad teatud elu etappidel esile kerkida ning leiavad kõlapinda ühiskonnas laiemalt. Praktiline eetika jaguneb rakenduseetikaks ja kutse-eetikaks. Praktilise eetika tuntuimad valdkonnad: bio- ja meditsiinieetika, keskkonnaeetika ja meediaeetika. Joonis . Eetika jagunemine ( http://www.eetika.ee/217116 ) EETIKA KATEGOORIAD Kohus. Ütleb, et moraalinõude on vaja täita. Kohuse alla kuuluvad ka väärtused, nagu pidada sõna, rääkida tõtt jne Õnn. Selle üle on palju vaieldud. Õnn kujutab hinge tasemel sisemist rahulolu, millega kaasneb pingete puudumine ja hirmu kadumine. Võib öelda, et õnn on seisund, mida inimene üle elab, kui ta on jõudnud teatud eesmärgini. See on täiustunne. Õnne kasutatakse ka inimeste motiveerimiseks: medalite, kiituste ja preemiate näol, mis viivad inimese positiivsesse meeleollu. Au
MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mude...
Pigem ütleksin ma, et põhjuseks on olnud minu ettevõtmatus. Saamatus, kui tahad ja võib-olla ka kiindumus neisse minu pomerantsidesse, mis mul siin klaasi all vaevaliselt valmivad. Sa tunned ju ise kui vihad nad on. ...Aga ikkagi kõige põhjapoolsemad pomerantsid terves Euroopas, minu teada. ...Üldse välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju." · Timo oli aus õilsameelne rüütellik aadlimees, oma vande ja kohuse täitja, vähem sihikindel võitleja kui praktiline mõtleja. · Realistlik Timo- elas omas ajas. Heidab keisrile ette, et ta ei näe tegelikku olukorda. Realism- kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjanus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. · Valgustuslik Timo- suhtub talupoegadega võrdväärsega, võitleb nende õiguste eest. Heitis
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rin...
Elektrilaengud ja elementaarosakesed. Kehad koosnevad molekulidest ja aatomitest, aatoum jaoutub tuumaks. Tuum prootoniteks, neutroniteks ja elektronideks-tiirlevad tuuma ümber. Aatomi osakesi, mida ei saa enam jaotada, nim elementaarosakesteks (elektron, prooton, neutron). Mingid jõud hoiavad osakesti omavahel koos, seovad aatomeid molekulides ja molekule tahketes kehades. A ja M vastamõju seadusi seletatakse sellega, et osakstel on elektrilaeng. Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas külge kergemaid kehi. Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton- NEG, Neutron-NEUTRAL. Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et elektronlaenguga ke...
Mõnel oli kiri isegi loetav. Naiivselt lootsime, et mõni on meie raamat, kuid muidugi kahjuks või õnneks polnud. Mõned olid eestikeelsed ja mõned olid võõrkeelsed. Tartust olid ilmselt põlevatest raamatukogudest ülemiste õhukihtidega need Ehaverre kandunud. Sõja ajal valitses vahepeal selline olukord, et Eesti polnud kellegi oma. Venelased olid taganenud Venemaa poole, sakslased olid kah vahepeal läbi käinud. Osa eesti noori mehi hoidus vene mobilisatsioonist (vene sõjaväkke kohuse kohaselt minemast). Nad peitsid end metsas. Nende jaoks olid määratud ka vene sõjaväelased, kes neid arreteerisid ning põgenemisteid või sildu õhku lasid. Kord tuli mõningatest naistest ja meestest koosnev hävituspataljon meie õuele. Kõige ägedamad ähvardajad olid naised. Nad küsisid: “Kas teil on siin sõjapõgenikke?“ Meie vastasime, et ei ole. Midagi küsisid nad veel emalt, aga seda ma ei mäleta. Korraga nägime koos kahjuks ka hävituspataljoniga, et
Saksa klassikud püüdsid neid nagu ühendada. 2.) Valgustuse mõjul. ,, kõik peab olema mõistuse pärane ,, 3.) Prantsuse revolutsioon kestis 10 aastat 1789-1799 Kant kes oli range ja täpne. Keda on nimetatud uusaja Platoniks, platon oli idealist. ,, asi iseeneses" nimetab kant, vastab platoni ideele. ,, puhta mõistuse kriitika ,, kirjutas teose. Kanti eetika on väga oluline, moraali filosoofia. On kohuse eetika. Inimene peab käituma nii, et tema käitumise reegel oleks teisele kohustuslik. Põhimõisteks on kategooriline imperatiiv, tingimatu ettekirjutus. Otsustusvõime kriitika on võime hinnata kunstiteoseid, kanti arust ja see võime tuleneb naudingust, mida inimene saab kunsti teosest ja seda naudingut pole võimalik teostada. ,, kunst, kunsti pärast ,, J. K
30.10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman ...
Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine, kontroll ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. Omavahel seotud logistilised protsessid moodustavad logistilise keti (tarneahela), milles iga protsess lisab tootele väärtust. Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (tööjõud, kapital, aeg, organisatsioon) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistika tegevusi, mis toimuvad pärast toote
Draamas – aja-, koha,- tegevsühtsus
Luules on puhtad riimid ja ranged vormid
Armastus, ja kohustus klassitsistlikus tragöödias Corneille´”Le
Cidi” näitel
Cid ei vastanud kõikidele klassitsistlikele reeglitele
Jimena on siiralt armastanud ja armastab Rodrigot, kuid aukohus nõuab, ta
oma isa tapmise eest kätte maksaks Rodrigole.
Heitlusi armastuse (kui kire) ja kohuse (kui tahte) vahel Jimena hinges
kujutab Corneille suure meisterlikkusega.
Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad Corneille teoses tegelaste kirgi,
puhastavad neid
Molière´i teosed kui 17. sajandi ühiskonna peegel
Don Juan. Ihnus. Misantroop. Ta rtuff. Ebahaige. Naiste kool
Molieri komöödia peegeldas kaasaegsed igapäevaolu, päevaprobleemi
kujutamine
Peegeldas kaasaja Pr elu ja kombeid kriitiliselt, satiiri kasutas
Loodetud tulemused jäid saavutamata. Veneetsia ja Genua kaubanduslik ja poliitiline mõju tugevnes. Idamaadest levisid Euroopasse kaubad, Usulise sallimatuse kasv 8.Kirjelda I ristisõda. 1095-paavst Urbanuse üleskutse. 1096 kevadel algas lihtrahva ristiretk, 1097 jõuti Väike- Aasiasse, Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik Linna valitses keskajal raad, mis koosnes raehärradest ja bürgermeistrist. Rae ülesanne oli mõista kohust kurjategijate üle, kui kohuse arvates oli süüalune süüdi, siis pandi ta raevanglasse. Samuti oli raad linna turvalisuse eestvedaja, hoida korras linna kaitsvad linnamüürid ja vallikraav. Raad oli kohustatud ka linna puhtana hoidma, see tähendab linnatänavaid puhastama ja hooldama. Samuti pidi Raad ka käsitöö ja kaubandust edendama, ehk siis tsunftide ja gildi tööd soosima. Haridust anti keskajal kirikutes vaimulike poolt, raad pidi hariduse andmist toetama. Raad pidi suhtlema maaisandaga, kelle maal linn oli.
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis n...
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus...............................................................................................
WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 Ajalugu........................................................................................................................... 3 ITO ja GATT..............................................................................................................3 Genevast Tokyoni...........................................................................................................4 Uruguay Round.............................................................................................................. 4 Ministrite konverentsid...................................................................................................5 Esimene ministrite konverents.....................................
seadused, ajendades inimesi vaatama kaugemale tööstusrobotitest. Peale üliedukat Asimovi seriaali, hakati kirjutama robotitel põhinevad jutte aina rohkem ja rohkem. Tuntuimad on näiteks Mary Shelley ,,Frankenstein", Lester del Rey ,,Helen O'Loy" ning Ernest ja Otto Binderi poolt kirjutatud ,,Adam Link". Mida rohkem seriaalid ja raamatud uuenesid, seda rohkem hakati roboteid kujutama inimeste sarnastena, tihti andes robotitele inimestele omased tunded, näiteks armastus, sõprus, au ja kohuse tunne. Vanasti tundus selline kõrgtasemeline intelligents robotitel uskumatuna, kuid juba tänapäeval on see mingis osas saavutatud. Roboti struktuur ja selle mõtlemine on arenenud tasemeni, kus robotid on suutelised talletama infot ja vastukaja ümbruskonnast ning selle alusel ehitama enda iseloomu ning selle abil omakorda tegema otsuseid täiesti ilma neid kontrollimata. Vaadates tagasi robotite ajalukku, on inimkond leiutanud sellise imemasina, mille võimekuse lõppu me veel ei näe
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus, et kallis peab kohekindlasti hea kvaliteediga olema. Enamus inimesi, kes kahtlevad eseme kvaliteedis, lähtuvad selle eseme ostmisel printsiibist, et mida kallim, seda parem.Ja nii ostavadki inimesed tihti kallimaid tooteid ainult sellepärast, et nad ei suuda vahet teha esemete kvaliteedi osas ja kasutavad nii öelda otseteed loo...
Kes sobib õeks? OLULISED MOMENDID Õe elukutse sobib neile, kes hoolivad enda tervisest ja soovivad elanikkonnal aidata säilitada head tervist, teha tervislikke valikuid ja soodustada tervisliku keskkonna loomist Õde iseloomustab kohusetundlikkus, empaatiavõime Õe elukutse on aegumatu väärtusega, mida ühiskond alati vajab Omandatud teadmisi saab rakendada ka väljaspool kutsealast tegevust Võimalus leida tööd nii meeskonnas kui iseseisva abi osutajana, nii haiglas kui kliendi juures tööl, koolis või kodus TÖÖ ISELOOM Õendus on õe kutsealane tegevus, mille eesmärgiks on inimese tervise edendamine ja säilitamine, haiguste vältimine, tervise ja töövõime taastamine ning kannatuste vältimine. Õenduse objektiks on üksikisik, perekond või elanikkond oma füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete vajadustega. Õendusabi ülesandeks on inimese abistamine juhul, kui ta ise pole suuteline oma tervise eest hoolitsema kas teadmiste, oskuste, tahte või jõu...
Mõjustamise psühholoogia – Teooria ja praktika – Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt.”Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.”) – tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus, et kallis peab kohekindlasti hea kvaliteediga olema. Enamus inimesi, kes kahtlevad eseme kvaliteedis, lähtuvad selle eseme ostmisel printsiibist, et mida kallim, seda parem.Ja nii ostavadki inimesed tihti kallimaid tooteid ainult sellepärast, et nad ei suuda vahet teha esemete kvaliteedi osas ja kasutavad nii öelda otseteed – loo...
Konkreetsed, maised probleemid. On elukutseid,mis mõjutavad inimese arengut ja tervist. Elukutseid, kus eetikanõuete eirmaine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile Armastus laste ja elukutse vastu Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja-norme, vaid kohandab neid mingi elukutse jaoks, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa Kutse eetika põhimõisteed-eetikaüldmõisted - Profesionaalsee kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused - Kõrgendatud vastutus - Professionaalne au ja väärikus(näitab ühe või teise elukutse tähtsust) - Võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot - Erunevad au mõisted: ärimehe auj, professori au - Professionaalne õiglus, taktitunne Kutse-eetiks printsiibid Humanismi printsiip
vabaduse ja vastutuse (Kant, 2004: 2694). Kuid antud olukorras kasutab treener Rocke Gippi nii valetamiseks kui ka vahendina täitmaks oma eesmärke, mis mõlemad on vastuolus Kanti põhimõtetega. Siinkohal võib veel lisada, et teatud mõttes kasutas treener ka oma meeskonda vahendina, et võita mäng (ehk täita oma eesmärk). Ainus, mis Kanti arvates on hea iseenesest ning ilma igasuguse täpsustuseta, on hea tahe. Hea tahe on tahe täita kohust kohuse enda pärast. Kõik ülejäänud seesmised hüved, nii moraalsed kui ka intellektuaalsed, võivad teenida halba tahet ning seetõttu tõenäoliselt aidata kaasa ka kurjale. Need ülejäänud seesmised hüved on moraalselt väärtuslikud vaid siis, kui nendega kaasneb hea tahe (Pojman, 2005: 225). Kas sellise teooria järgi peaks valetamine olema siiski lubatud, eeldusel, et sellega kaasneb hea tahe ning hea tahe ainult?
· Elukutseid, kus eetikanõuete eiramine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile · Õpetaja professionaalne kõlblus · Armastus laste ja elukutse vastu · Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja norme, · vaid kohandab neid mingi elukutse jaoks, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa kutse-eetika koodeks · Kutse-eetika põhimõisted eetika üldmõisted Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused kõrgendatud vastutus professionaalne au ja väärikus näitab ühe või teise elukutse tähtsust Võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot erinevad au mõisted: ärimehe au, professori au Professionaalne õiglus Professionaalne taktitunne · Kutse-eetika printsiibid: humanismi printsiip
NB!!!!! kõik piltidel valitud vastused ei pruugi olla 100% õiged ja teemade sisuküsimused koos vastustega on enesetestide vastused, mida saab peamiselt kasutada 3 punktilistes testides (kui on kaks ei ole õiget ja kolmas on ?-siis ?=õige) ja 6 punktilistes, 8-stes testides tuleb otsida pdf õppematerjalidest. Küsimuste variante on erinevaid ja siin ei pruugi olla kõiki olemasolevaid variante. I TEEMA 1. Ratsionalismi seisukoht on, et A Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. B vale! kõik teadmised pärinevad mõistusest enesest. vale! kogemus ei mängi tunnetuses olulist rolli. 2. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. C ? 2+3=5 D Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. ? Poisid on meessoost 3. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: E Õige! kollase, külma ja magusa ideed F...
Rooma ühiskond Algul rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, valitses koos senatiga. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks (genus ja familia). Klient vaene kodanik, kes andis ennast rikka kaaskodaniku patrooni kaitse alla, sai temalt kasutamiseks maad ja pidi talle koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Kõige vaesemad õigustest/kohustustest ilma, nende ainus varandus lapsed (proles -> nimetus proletaarid). Inimeses hinnati vaprust ning kohuse täitmist (vrd. Sparta). Rooma vabariik 1 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Riiki nimetasid ise ühiskondlik/avalik asi Res Publica. Riigi eesotsas senat (amet eluaegne, valiti patriitside, hiljem nobiliteedi hulgast u. 100-600 inimest, kes varem olnud magistraadi ametis). Magistraadid Rooma ametnikud, kollegiaalsed, rahvakoosolekul 1 aastaks korraga
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 1 Mis on filosoofia?...........................................................................................................1 Antiikfilosoofia.............................................................................................................. 2 Stoikud............................................................................................................................3 Noorstoikluse 1. periood................................................................................................ 4 Noorstoikluse 2. Periood....................................................................................
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
Valter Külveti lugu uurimustöö Juhendaja: Koostaja: Klass Tallinn Valter Külveti kujunemislugu Valter Külvet on ennekõike sportlane omaenda tahtest. Tänapäeval jõutakse sporditippu, kui kujunemiseas peaaegu jäägitult katsumustele andutakse. Nii saab spordiharrastus paljudele ka elukäigu kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku- miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele. See on iga sportlase saatus. Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn, mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlg...
Sissejuhatus filo ajalukku ARVESTUS 1. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja-Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning ...
Rooma ühiskond Algul rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, valitses koos senatiga. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks (genus ja familia). Klient – vaene kodanik, kes andis ennast rikka kaaskodaniku patrooni kaitse alla, sai temalt kasutamiseks maad ja pidi talle koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Kõige vaesemad õigustest/kohustustest ilma, nende ainus varandus lapsed (proles -> nimetus proletaarid). Inimeses hinnati vaprust ning kohuse täitmist (vrd. Sparta). Rooma vabariik 1 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Riiki nimetasid ise ühiskondlik/avalik asi – Res Publica. Riigi eesotsas senat (amet eluaegne, valiti patriitside, hiljem nobiliteedi hulgast u. 100-600 inimest, kes varem olnud magistraadi ametis). Magistraadid – Rooma ametnikud, kollegiaalsed, rahvakoosolekul 1 aastaks korraga
..."kreeklane on kõige ebakindlam inimene maailmas." Kreeka rahvaarv on 10 miljonit. Rahvuslus ja identiteet Teada ja tunda "Xenos" tähendab kreeka keeles nii võõrast kui ka külalist. Juba enne Homerose aega kujunes külalislahkus Kreekas mitte ainult omalaadseks religioossete nüanssidega rituaaliks, vaid lausa iseseisvaks kunstiliigiks. Kreeklased olid esimesed "ksenofiilid" maailmas- see tähendab, et neile meeldisid kõik sõbralikud võõrad. Teisalt tähendab "ksenofoob" kreeka keeles kohalikku elanikku, kellele ei meeldi tema kodumaad väisavad võrad. Eesti keeles on see sõna laiema tähendusega ja kehtib ka ränduri kohta, kes kardab võõraid, kellega ta oma reisidel kokku puutub, mis kui mõtlema hakata on natuke veides, sest kui ta põlgab võõraid, siis miks, taevas hoia, ta ülepea kodunt lahkus? Mida nad endast arvavad Kreeklased on tulvil vasturääkivusi ja kõige teravamalt ilmneb see nende arvamuses iseendast. Kreeklane, kes räägi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
