2.02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk ...
tegelikult toimub. Barbara, kes oli karm ja õiglane õpetaja, hakkas sõbrunema Shebaga enne seda juhtumit, mil ta avastas, et õpetajal ja õpilasel on suhe. Muidugi, kui ta sellest kuulis ei jätnud ta kasutamata võimalust manipuleerida Shebaga. See oli lihtne ja utilitarismis täiesti normaalne nähtus. Ta vaikis ning ei rääkinud kellegile, kuna Sheba oli talle truu sõbranna ja ta sai ise kasu. Kohuse eetikas oli see aga täiesti aju vaba vaikida ja manipuleerida Shebaga. Esiteks poiss oli alaealine ning tema õpilane, see tähendab seda, et koolireeglites on selgelt kirjas, et õpilasel ja õpetajal ei tohi olla omavahelisi suhteid, vähemalt mitte sellisel kujul, et õpetaja magatab õpilast. Kuid Barbaral olid absoluutselt teised eesmärgid. Barbara oli homoseksuaalne ning kohati pealetükkiv naine. Ta teadis täpselt, mida ta Shebalt ootab ja kuidas seda saada.
• Põhiküsimus- Kuidas peaksin elama? Arenda oma voorusi, nii saad inimolendina õitsema. Vooruseetika põhiidee: • tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone • tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid tähtis on ka, et inimene naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha • vooruseetika jaoks on küsimus „Mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ (teo- ja kohuse eetika küsimuseks oli „mida ma peaksin tegema?“) • eetika- kujundada täiuslikke imetlusväärseid iseloome, tuleb püüda olla ideaalne inimene) Vooruseetiku jaoks pole ebavooruslik (vooruste suhtes ükskõikne või paheline) elu elamist väärt! Vooruste ja tegude seos: • Voorused avalduvad toimepandud tegudes, häid tegusid teevad eelkõige head, s.t. vooruslikud inimesed (sekka võib juhtuda mõni halb tegu, aga see ei muuda asja olemust)
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deo...
ka lootusetus olukorras kaitsta. Teistes tingimustes oleksid nad võinud Eestile poliitiliselt väga vajalikuks osutuda. Kui eestlased Sinimägede lahingutes oma rahvusliku juhtkonna kutset järgides oma rahvast ja kodumaad kaitsnud poleks, saaks Venemaa kasutada propagandarelva, väites õigusega, et rahval, kes end ei kaitse, polegi õigust omariiklusele. Ning kui teha valik Punaarmee ja Saksa mundri vahel eesti meeste isiklikust vaatepunktist, jättes nende kohuse oma maa ja rahva ees kõrvale, ka siis langeb valik Saksa mundri kasuks paradoksaalselt olid eestlaste kaotused võitja st Nõukogude väes suuremad kui kaotaja poolel. Selge on vaid see, et üksinda me vasu poles pidanud liitlaseta, olgu see vabadusetahe kui suur tahes. Oleks sakslased ehk kauem vastu pidanud ja sõda pikemaks veninud ,siis ehk oleks valikud hoopis teised. Lõppkokkuvõttes ega sõda ju meie pärast peetud. Vastamisi oli ikka Saksamaa ja Venemaa.
MINU EETIKA Eetika on teadus meie käitumistest, tegudest ja olemustest. Puudutab kõike seda, mida me ütleme, teeme, kes me oleme ning mis on meie jaoks tähtis mida me väärtustame. Kõne all on teemad, mis on hea ning mis halb. Eetika keskne küsimus on: kuidas peaks elama? Eetikateooriaid on palju erinevaid, kuid põhilisi neist on kolm: tagajärje eetika, kohuse eetika ja vooruseetika. Tagajärje eetika ehk konsekventsialistliku, teoloogilise eetika tegusid hinnatakse, nagu nimigi ütleb, selle tagajärge järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Olgu see siis hea või halb. Tegu ise ei ole oluline, peamiseks on selle tulemus. Tagajärje eetika omakorda jaguneb kaheks: Eetiline egoism ja utilitarism. Nagu nimigi ütleb, on egoismieetika vägagi egoistlik. Tegusid tehakse omakasupüüdlikult
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Mona-Theresa Võlma MINU EETIKA Essee Juhendaja: Argo Buinevits Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi- eetika teooria järgi peab ...
TUTVUMINE ,,SEKRETÄR I, II" KUTSESTANDARDIGA Antud töös tutvusin ,,Sekretär I, II" kutsestandardiga. Töö eesmärk oli tundma õppida sekretäri kohustusi tulenevalt kutsestandardist ja end kurssi viia sekretärile vajalike teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomadustega. Mitme tööülesande täitmiseks on mitmed teadmised (dokumendihaldus, teeninduskultuur, töökeskkond) ning oskused (keeleoskus, arvuti kasutamise oskus ja koostööoskus) samad ja isikuomadused ning võimed on korduvalt vajalikud ( enamasti usaldusväärsus ). Omalt poolt lisaksin siiski oskusena juurde ka planeerimisoskuse, mida läheb vaja juhi ajakava planeerimisel ning ruumide ettevalmistamisel. Tabelisse vormistatud tööst olen saanud ülevaade sekretäri tähtsaimatest tööülesannetest. Töö tulemusena tean, millised teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused on vajalikud sekretärile tööülesannete täitmiseks. TABEL Tööülesanne Teadmised ...
B ütleb, et see tunnetus ongi meie südametunnistus. Mis saab, kui inimene on olukorras, kus saab öelda, et tal pole südametunnistust? Südametunnistus võib olla ebakindel. Võime seada asju paremuse järjestusse ja langetada otsuseid. Kolmas vahend on intuitsioon võime jõuda teadmiseni sõnade abita tunnetada tõde, ilma et oleks antud selgitusi. Moore (esindaja) väidab, et intuitsioon väljendub heast, mis on hea kõigile. Immanuel Kant (1724-1804) Tema eetika nimetus: Kohus kohuse pärast. Elas Preisimaal Königsbergis (praegune Kaliningrad). K oli väga täpne mees. Tema jalutuskäikude järgi võis kella õigeks keerata. Arvas, et reisida pole vaja. K alustab eetikat (arutelu); ütleb, et vaid hea tahe saab olla hea ilma piiranguteta. Leiab, et hea tahe välistab tahtmise millegi järel kui tahad head, siis see on suurim, mida inimene võib tahta. Arvab, et käituda lihtsalt kohuse pärast ei ole piisav. Meie suhtumine kohusesse võib olla erinev
deon kohustus) e kohuse-eetika rajajaid. Käitumise moraalne väärtus on selle reeglites, motiivis: õige käitumine ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Praktikalisel mõistusel on 3 postulaati, mis jäävad teoreetilisele mõistusele kättesaamatuks. Kategooriline imperatiiv nõuab e. postuleerib: · tahtevabadust Inimene tunneb vabadust kui oma sisemist olemust, seda pole võimalik teoreetiliselt tõestada. Kohuse mõiste põhineb vabadusel. Inimene vabaduse kandjana on asi iseeneses; · hinge surematust Õiglustunne püsib hinge surematusel; · usku Jumalasse Jumala olemasolul põhineb usk oma kõlbelisse jõudu. Inimeseks olemine tähendab vabadust. Moraalne relativism ja absolutism Moraalse absolutismi (ld absolutus tingimatu, sõltumatu) järgi eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega tegevuse moraalsust hinnata.
TÖÖKOGEMUS 2017 Juuli Alutaguse Õpilasmalev 2016 Juuli Alutagsue Õpilasmalev KEELTEOSKUS Eesti keel Väga hea Inglise keel Rahuldav Vene keel Rahuldav ARVUTI OSKUS Microsoft Word Väga hea Ecxeli Hea Power Point Väga hea Photoshop Hea TÄIENDAV INFO Huvialad Käsitöö Autojuhiluba Ei ole Tugevad küljed Kohuse tundlik, aus, lahke. Nõrgad küljed Inglise keele oskus võik parem olla Tööle võimalik asuda 1 kuu jooksul
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded: Imikuiga (0-1 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on põhiturvalisuse väljakujunemine. Maimikuiga (1-3 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Põhiliseks arenguülesandeks on oma identiteedi leidmine, et inimene igas mõttes, igas arenguvaldkonnas tajuks, kes ta on ja kes ta tahab olla, missugune ta on ja missuguseks tahab saada. Noorukiiga (16/16-20/22 aastat...
Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni katekismus", 1865 ) Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisel ? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga, kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille a...
Kainikuiga Aivo Jääger 11.klass 2012 Kes on Kainik? Kainiku eas olev laps on 6/7-11/12 aastane laps. Kainikuiga 7- aastane on veel peamiselt vanemate kaitsta ja valvata. 12- aastane ajab ise oma asju, sageli selliseidki, millest vanemail aimugi pole Arenguülesanne Arenguülessandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. On ainult üks võimalus saavutada seda, et kainik tahaks oma kohustusi kanda, endale ülesandeid võtta ja täita neid nii hästi kui vähegi võimalik. Tööd tehes. Lapse arenemine Lapse põhiliseks koustuseks on oma õpiülesanded võimalikult hästi ära teha. Õppetööl on tavatööga võrreldes siiski olulisi erinevusi: tulemused pole õppijale silmnähtavad ega käega katsutavad, seega mitte nii selgelt tajutavad kui näiteks talu töös. Kainikuiga...
Tartu Jooksukool Staierid otsib oma meeskonda treener-pedagoogi OÜ Tartu Jooksukool Staierid on Eestis üks ainulaadsemaid spordikoole, mis oma teenustega on süvendatult spetsialiseerunud pikamaajooksule. Meie ettevõtte suunaks on kvaliteet teenuste pakkumine, innovatiivsus ja hea koostöö. Ettevõttes töötab inimesi nii Eestist kui Ameerikast, oleme rahvusvaheliselt meelestatud organisatsioonikultuuriga äriühing ning soovime pakkuda nii oma klientidele kui töötajatele parimat keskkonda eneseteostuseks. Pakutav töökoht: TREENER-PEDAGOOG Tööülesanded: · Treeningute läbi viimine · Spordikooli admistratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. · Erinevate abinõude rakendamine sportlaste õppe-treeningumetoodi...
SEKRETÄRI EETIKAKOODEKS Sekretär : · organisatsiooni lojaalne esindaja nii heas kui halvas · ei sea tähtsamaks enda huve organisatsioonis · kaitseb ning hoiab oma elukutse väärikust kõrgel · arvestab erinevate klientide puhul nende päritolu, kultuuri ning religiooniga · tegutseb vastutustundliku ühiskonnaliikmena · loob hea mulje organisatsioonist nii kliendile kui koostööpartnerile · on kohuse- ja vastutustundlik, usaldusväärne ning tolerantne · on seotud teenindamisega, mis eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, kiiret taipu, head mälu, võimet märgata detaile Peab alati meeles, et · klient soov samuti suhelda välimuselt korrektse ja iseloomult positiivse sekretäriga · on kohustatud saladuses hoidma organisatsiooni või kliendi poolt antud konfidensiaalset infot ...
Minu eetika Essee Koostaja: Tallinn 2013 Eetika keskne küsimus on "kuidas peaksin elama?" Vahepeal tunnen, et ei taha elada tavalist ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõ...
Seepärast me ei saagi öelda, millised asjad ise oma loomuselt on. · Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt; mis ühele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla; sead eelistavad näiteks pori puhtale veele (järelikult ei ole pori oma loomuselt jälk, sest sigadele ta ju meeldib), mõni loom sööb värsket toorest liha, teine roiskunud liha jne. 5. Iseloomusta stoikude eetikat? Ta on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusse. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevaelust.
Miks peab autotehnik ja plekksepp oskama teadma lukksepa oskusi ja töövõtteid(AP12) Gabriel Pruks Lukksepa tööülesannete osad on vajalikud Autotehnikutele ja autoplekkseppadele kuna neid on neil erialadel vaja:nt paigaldamine,hooldus,reguleerimine,demonteerimine,ühenduste ja armatuuri lõikamine,ühendamine,vindilõikamine,painutamine,monteerimine,isoleerimimine. Keskkonnatehnika lukksepp töötab mitmesugustel objektidel. Töö toimub enamasti siseruumides, kuid teatud torustiku- ja drenaazitööd tehakse välistingimustes. Töö nõuab füüsilist osavust ja sitkust, vahel tuleb olla ka ebamugavas asendis. Teatud torude paigaldamiseks tuleb lõhkuda seinu, põrandaid või lagesid. Keskkonnatehnika lukksepad töötavad sageli kahekaupa tõstavad koos raskeid torusid, ulatavad paarilisele kätte vajalikud tööriistad jms. Kasutatakse mitmesuguseid tööriistu torutangidest, torupainutajast ja keevitusseadmest keerulisemate mõõteriistadeni, millega kontr...
Ametijuhend SEKRETÄR AS STRANSTEIN Kinnitatud: Aivo Käsn Juhatuse esimees 03.05.2005 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametikoha nimetus: Sekretär 1.2 Struktuuriüksus: Peakontor 1.2 Aruandekohustus: Juhatajale 1.3 Alluvad: Koristaja 1.3 Kes asendab: Raamatupidaja 1.4 Keda asendab: Müügimeest, projektijuhti 1. TÖÖ EESMÄRK 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edasta...
SEKRETÄRI AMETIJUHEND Ametikoht: sekretär Alluvus: Narva linna Sotsiaalabiameti direktorile ja direktori asetäitjale Asendab: asendab ise ja tema asendamine toimub Sotsiaalabiameti direktori või direktori asetäitja igakordse käskkirja alusel 1. Töö eesmärk 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud in...
SEKRETÄRI AMETIJUHEND Ametikoht: sekretär Alluvus: Narva linna Sotsiaalabiameti direktorile ja direktori asetäitjale Asendab: asendab ise ja tema asendamine toimub Sotsiaalabiameti direktori või direktori asetäitja igakordse käskkirja alusel 1. Töö eesmärk 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud in...
Ülerahvastumise pidurdamine: riiklik sünnikontroll Hiina RV näitel TLÜ 2011/2012, keskkonnaeetika Keskkonnaeetiline probleem Helene urva Probleemi taust Vajadused vs võimalused Võimalikud lahendused ülerahvastumise vastu Seksuaalkasvatus ja haridus Kättesaadavad rasestumisvastased vahendid Tabud (religioossed, ühiskondlikud, ...) Naiste harimine Loomulik kadu (haigused, tervishoid, katastroofid jne) Poliitika Hiina pereplaneerimispoliitika Meetmed Ühe lapse poliitika V.a. Etnilised äärmusgrupid, ilma õdede-vendadeta inimesed ning maapiirkondade elanikud Lisatasud lastetutele Lisamaksud liigsete laste eest Alates 1978 35.9% inimestest jälgib, 76% toetab. ...
Pioneeripataljon Tapal, Kaitseväe keskpolügon Tapal Kaitseliidus on vabatahtlikud, käitsevägi on kohustuslik Sõjaväe mudelid Elukutselised relvajõud, Ajateenistus, reservsõjavägi Ajateenistusse ei kutsuta tunnistatud terviseseisundi tõttu tegevteenistuseks kõlbmatuks, kandnud vabaduskaotuskaristust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, saanud ajapikendustähtaja jooksul 28aastaseks, teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud. Tegurid, mis välistavad ajateenistuse kohuse täitmise arstliku komisjoni otsuse järgi on ta tunnistatud tegevteenistuseks kõlbmatuks või ajutiselt kõlbmatuks kestusega üle kahe kuu, tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabaduskaotuskaristuse kandmise tõttu, kui ajateenija on kohustatud ainsa hooldajana hooldama raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest, kui ajateenija on
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on ...
Südametunnistus on inimese võime seada asju paremusjärjestusse ja langetada otsuseid. 3. intuitsioon- Moore: intuitsioon lähtub sellest, mis on hea kõigile (võimalikult paljudele) Kant: Kohus kohuse pärast-eetika Elas Königsbergis (Kaliningrad). Tema jalutamaskäimise järgi võis kella seda ning ära jättis ta jalutuskäigu ainult kahel korral. Arvas, et reisimine on mõttetu. Ainult hea tahe saab olla piiranguteta.
§ Oli diplomaatilises teenistuses. § Suri aastal 1933 Talinnas. § Oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. ,,Mäeküla piimamees" (1916) · Kokkuvõtte: Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist Click to edit Master text styles härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Second level Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava Third level tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste Fourth level kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid Fifth leve
Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja tal oli suur lootus kord endale tolle kombel mõis osta
Lapse areng 1.Imikuiga (0-1 aastat) Selles etapis toimub kiire areng,kuna imik hakkab tajuma maailma ning see on väga tähtis periood. Imik avastab maailma- häälitseb,kuulab,haistab. Kujuneb välja mälu, tunneb ära vanemad. Tähtis aeg,kuna toimub kiindumine vanematesse ning õpib usaldama neid. Vanemate ja lapse vahel tähtis side,et tekiks turvatunne. Vanematel suur roll,loovad lapses heaolutunde näitavad,et maailm on hea koht. Edaspidine lapse areng sõltub sellest,kas on saanud turvatunde. Vanemad peavad olema tähelepanelikud ning arengu kiirus on erinev. 2.Maimikuiga (1-3 aastat) Hakkab laps ise oma eluga toime tulema (sööb,joob,kõnnib ise jne). 3.nda eluaasta lõpuks on toimunud pool vaimset arengut. Tähtis on ,,mina´´ leidmine,et edaspidises elus hakkama saada,iseseisvalt mõelda ja tegutseda. Samuti on tähtis lapsele õpetada rutiini ja korda,et ta tajuks mis on õige ja vale. Kui pole korda loodud paneb hiljem laps vanemad proo...
Millal saab noorest täiskasvanu Täiskasvanuks saab inimene, kui ta on valmis iseseisvaks eluks ehk siis nn. on valmis pesast välja lendama. Nooruk saab täiskasvanuks, siis kui ta on iseseisev, kuid teadlik ka oma piirangutest ja oskab vajadusel abi küsida. Ta on teadlik sellest, mida ta tahab ja saab aru, millal on ta valesti käitunud ja on võimeline tundma õigustatud süütunnet. Nooruk on kohuse tundlik ja oskab oma tööd hoida. Täiskasvanlikku käitumist näitab ka see, kui ta oskab töötada nii üksi kui ka koos teistega. Kui mõelda natuke täiskasvamise, kui sõna peale, siis füsioloogiliselt on täiskasvanu see,kes enam ei kasva s.t. ta organism on välja arenenud. Aga me kõik teame, et täiskasvanud inimeseks saamine ei tähenda veel vaimselt täiskasvanuks olemist. 18. või 21. Eluaastane
Võimalus saada majanduslikku kasu- võrgustikud, kui need on piisavalt ulatutuslikud, ühendavad meid potentsiaalsete majanduspartneritega, varustavad kvaliteetse teabega ning on tagatiseks. Näiteks ettevõtted, mille rahalised tehingud laenuandajaga põhinevad sotsiaalsetel sidemetel, saavad laenu madalama intressimääraga. Mõneti võib sotsiaalne kapital majandusliku produktiivsust piirata- kogukonna edutumad inimesed kasutavad mõnikord ära edukamate liikmete kohuse ja vastutustunnet. Seega tuleb kiiret edu saavutanud ettevõtjatele raskustes olevatelt pereliikmetelt ja naabritelt sageli tohutul hulgal abipalveid töö, raha ja muude hüvede saamiseks. 1. R. D. Putnam arutleb erinevate seoste üle sotsiaalse kapitali taseme, sallivuse ja võrdsuse vahel ühiskonnas. Valige välja Teie jaoks 3 kõige intrigeerivamat seost, mille üle soovite seminaris arutleda ning põhjendage oma valikut.
võiksime üritada neid mõista. Kõige süüdlaseks võiksime pidada manduva Mäeküla mõisa vanapoissi, härra Ulrich von Kremerit, kes tegi Tõnu Prillupile ettepaneku, kui tema saab Prillupi naise, saab mees tulusa piimarentniku talu. Mina Kremerit hukka ei mõista. Kuigi kellegi teise naise himustamine on patt ja eriti veel naise eest maksmine, siis arvan, et armastuses on kõik lubatud, isegi naise eest talu pakkumine. Pealegi polnud Tõnu ja Mari koos armastusest vaid Mari oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Saamaks naist keda ma ülekõige himustaks, olen nõus ka tema eest võitlema, vahendeid valimata. Tegelane, kelle mina hukka mõistaks, on Tõnu Prillup. Ta oli väga kade jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootis kord endale tolle kombel mõisa osta. Prillup ei arvestanud kellegi teisega peale enda. Ta ei mõistnud mis tunne võib olla Maril, keda nii lihtsalt maha müüdi
Elis Vink EETIKA Õpimapp Tartu 2009 Sisukord Elis Vink..................................................................................................................................... 1 EETIKA...................................................................................................................................... 1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Eetika ajalugu ja selle mõiste......................................................................................................3 Moraali teoriad............................................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust...
Vähemusrahvuste kultuuri väljundid ja võimalused Eesti Vabariigis Tallinna Arte Gümnaasium 11A klass Marit Nõmmik, Caroline Sada, Liisa Piir, Kati Rannit Sissejuhatus · Vähemusrahvus on sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis alla poole selle riigi rahvaarvust. · Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus (keskendub teatud rahvale,piirkonnale või ajastule), mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, haridus, oskused, traditsioonid, religioon, väärtushoiakud, moraal, õigus. · Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased, venelased, rannarootslased, juudid, mustlased ja tatarlased. Mõtteid Eesti vähemusrahvuste olukorrast Eestimaa Rahvuste Ühenduse pilgu läbi · Eestimaa Rahvuste Ühendus ühendab ligi 20 erinevat vähemusrahvust ühendavat organisatsiooni, kes on valdavalt a...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond . AMETIPROFIIL JA AMETIJUHEND Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud iseseisva töö eesmärgiks oli koostada ametijuhend ja profiil. Töö ülesanne oli lihtsuse poolest keskmine, tuli vaeva näha ja uurida erinevaid ametiprofiile. Antud teema puhul iseseisva töö tegemine on vajalik erialaseks tööks. Töös sai kirja pandud sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutused. 1. AMETIPROFIIL JA AMETIJUHEND Struktuurüksuse nimetus Tartu Linnavalitsus Ametikoht Sekretär Ametisse nimetamine Osakonna juhataja Ametikoha põhieesmärk Osakonna juhataja tehniline teenindamine, abistami...
Eesti keeles on ilus sõna "vastutustunne".See tähendab, et vastutusel on oma subjektiivne pool, see on tunde küsimus. Psühholoogid ütlevad, et inimese üks probleeme on võimetus kogeda ehedaid ja sügavaid tundeid. Vastutustunne pole emotsioon selle sõna psühholoogilises tähenduses. Vastutustunne seisneb oma kohustuste heas kvaliteetses täitmises ja vastutuses oma tegude, tunnete ja sõnade eest. Vastutustunne üldmõistes ongi kellegi või millegi eest vastutamine ehk arusaam oma kohuse täitmisest. Seega tähendab vastutus moraalselt ja mõistuspärast kohusetunnet teiste eest, teiseks aruandmise kohustust teistele ning kolmandaks võimet kanda enda põhjustatud tegude tagajärgi. Mõelge selle peale, mille eest teie vastutate? Milline vastutus on teil maailma ees? Teiste inimeste ees? Inimesed vastutavad paljude asjade eest, kuid alustama peame siiski iseendast. Kui me ei suuda vastutada enda tegude eest, siis kuidas oskaks me vastutada teiste eest? Veel vastutame me
Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mida on võimalik täita. Ta kohtub uhkeldajaga, kes näib elavat vaid selleks, et ennast imetleda ja teistele pakkuda samat asja. Kolmandana kohtub prints joodikuga, kes joob selleks, et unustada oma häbi joomise pärast. Neljandal asteroidil näeb väike prints ärimeest, kes hoolib vaid varanduse kokku ajamisest. Järgmisel planeedil on laternasüütaja, kes tõsise kohuse tundlikkusega iga minut oma laternat süütab ja siis jälle kustutab ning tal ei ole puhkuseks aega. Viimasel asteroidil on geograaf, kes kaardistab maid vastavalt maadeuurijate jutule, kellelt ta aga alati tõendeid tahab. Ise on ta liiga uhke, et oma silmaga maid uurida. Väike prints on lapselikult lihtsameelne ja avatud. Ta on uudishimulik ning kui ta midagi teada tahab, siis ta küsib nii kaua, kuni vastuse saab. Tihti on vastuse otsimine tähtsam kui vastus ise
Vabadussõjalased ehk vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid 1920.-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Pärast Vabadussõja lõppu moodustati Eestis Demobiliseeritud Sõdurite Liit, mis pidi kaitsma sõdurite huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. 1926 reorganiseeriti organisatsioon Tallinnas Eesti Vabadussõjalaste Liiduks; niisugused liidud moodustusid ka teistes linnades. 2. juunil 1929. aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Üks põhialgatajaid oli noor advokaat Artur Sirk, kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi 1930. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindral Andres Larka. Tuge saadi juba autoritaarse reziimi kehtestanud riikide (Itaalia, N Liit, Poola, Saksamaa jt.) ametliku propaganda kinnitustest, et tugeva käe valitsus suudab olukorda paremini kontrollida ja riiki kriisist välja tuua. Otsest eesk...
Kanti eetika Immanuel Kant elas aastatel 1724-1804. Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Missugune on aga täpsemalt Kanti eetika? Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks. Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Kanti arvates on sellisteks kohusteks: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Esmapilgul jääb mulje nagu oleks need kohustused väga lihtsad ja enesest mõistetavad. Kui aga hakata pikemalt mõtlema nende üle, kas saab olla kohustuseks pidevalt aus olemine. Tõesti, kes meist ei tahaks, et teised oleksid meie vastu aus...
· Taju sõltub asendist, kaugusets kohast: laev paistab kaugelt pisikese ja liikumatuna, lähedalt aga suure ja liikuvana; torn võib eemaltpaista ümar, lähedalt aga neljakandiline; aer paistab sirgena kuival maal, murdununa aga pooleldi vees olles; lambivalgus tundub ere pimedas, kahvatu aga päikese käes. Millised need asjad tegelikult on, me ei tea. 5. Iseloomusta stoikute eetikat? Saatusele allumise ja kohuse eetika. Maailma ei saa muuta, tuleb muuta suhtumist maailma. Mis on paratamatu, tuleb muuta enesele meeldivaks. Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita nt. Maailmas ei saa olla headust ilma kurjuseta. Kurjus on kui taust, mille najal headus välja paistab. 3 ,,Haigus teeb meelidvaks tervise ja kuri headuse, nälg teeb magusaks täitumuse ja väsimus une."( Herakleitos)
TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohasel...
Rein Aun on ennekõike sportlane omaenda tahtest. Tänapäeval jõutakse sporditippu, kui kuju- nemiseas peaaegu jäägitult katsumustele andutakse. Nii saab spordiharrastus paljudele ka elukäigu kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku- miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele. See on iga sportlase saatus. Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn, mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlglasetunne rahva ees, millest vabanemine on pea võima- tu. Kompromissitu suhtumine kutsumusse, mis välistab juba eos probleemi miks see, mis on lubatud tippudesse pürgijatel teaduses, kirj...
NOORTE SPORTLIK VABAAJA TEGEVUS Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Kõigil noortel peab olema võimalus tegeleda kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides kõrges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ni...
LISA 1, TL nr 26, 13.10.2015 KLIENDITEENINDAJA AMETIJUHEND Ametikoht: Klienditeenindaja Alluvus: Klienditeenindaja allub juhatajale, klienditeenindajal puuduvad alluvad. Asendab: Klienditeenindajat asendab teine klienditeenindaja ja vajadusel juhataja. Töö eesmärk Klienditeenindaja töö eesmärk on: Teenindada professionaalselt kliente Vastutus Klienditeenindaja vastutab: Müüja-klienditeenindaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja on valmis juhendama teisi töötajaid oma vastutusala piires. Tööülesanded Klienditeenindaja tööülesanded on: Kaupade käitlemine ja kaubatundmine: 1) kaupade vastuvõtmine; 2) kaupade ladustamine; 3) kaupade ettevalmistamine müügiks ja müügis...
Tööotsimisoskused Kristi Gross SR148 Vaadates oma isikuomadusi ja võrreldes neid sekretäritöö kutsestandardi 5. tasemega, siis leian väga palju sarnasusi ning arvan, et olen valinud endale vastava ja meeldiva ameti. Kõik minu isiklikud omadused on suureks kasuks sekretäritöös ning samuti kutsestandardis on kirjas milline peab olema ja millised oskused peavad olema sekretäril – oman enamus omadusi. Mina isikuomaduste poolest: olen kõrge pingetaluvusega olen kohusetundlik ja aus; kiire kohanemis-ja reageerimisvõimega. olen väga positiivne ja aktiivne inimene; tulen väga hästi toime meeskonnatöös hindan sportlikke eluviise õpin kiiresti hea ajaplaneerimisoskus korrektne Samuti olen alati väärtustanud kaheksast viieni tööpäeva, mis samuti on kutsestandardis kirjas, et üldjuhul on sekretäri tööaeg fikseeritud. Viis minu meelest kõige t...
(ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline) Konsekvetistliku teooria järgi määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg. Deontoloogilised teooriad lükkavad ümber nii motivistlikud kui konsekventalistlikud doktriinid. Nad väidavad et tegevuse õigsus (hea) tuleneb tegevuse enda seesmisest väärtusest. Need teooriad rõhutavad selliste mõistete nagu kohus, vastutus jt tähtsust. Sageli nimetatakse neid ka kohuse eetikaks. Nüüdisaja eetikateooriaid on jagatud ka autonoomseteks ja heteronoomseteks. Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate tegurite abil. Eristatud on ka teole või vastupidi tegutsejatele keskenduvaid teooriaid. Siin tahetakse rõhutada, et oluline on see, mida teeme (teole orienteeruv) või mis sorti inimesed me oleme (kas tegutseja isik on ikka kõlbeline isik). 2. Eetika ajaloost. · Eetika algusest
Aastatel 19511961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). Mäeküla piimamees" on Eduard Vilde romaan, mis esmakordselt ilmus trükist 1916. Realistliku kujutlaslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja
Kordamisküsimused kontrolltööks 1.Mis on dualistlik interaktsionalism? Nimeta esindajad. On olemas keha, vaim ja nad vastandavad teineteist.Nt:külma tunnen tekib protsess, panen end soojemalt riide.Rene Descartes. 2.Mis on okasionalism? Nimeta esindajad. Keha ja vaimu vahel ei ole seoseid.Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet.N.Malebronche. 3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad. Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi.Thomas Henry Huxby. 5.Mis on vabadus? On võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 6.Mis on tahtevabadus? On võimalus valida oma tahtmisi. 7.Jäik determinism.Esindajad. Ütleb vabadus on ainult illusioon.Benedictus Spineza,Paul Holbach. 8.Indeterminism.Esindajad. Ütleb, et meil on olemas tahte vabadus.R.Descrates,W.James. 9.Nõrk determinism.Esindajad. Ütl...
1934. aasta ja vapsid kurjategijad või ohvrid? 1920.-30 aastatel Eestis tegutsenud Vabadussõjalaste Keskliidu EVL mõju tolleaegsele riigile ja selle edasisele saatusele ei saadud siis ega saa ka tagantjärgi üheselt tõlgendada. Kui aga üritada vastata küsimusele, kas rahvasuus vapsideks ristitud liiduliikmed olid kurjategijad või ohvrid, tuleb esmalt lähtuda sellest, kelle suhtes nende tegevust vaadelda ning kuivõrd pidasid nad kinni oma põhimõtetest. EVL põhikiri sõnastas vapside eesmärgid järgnevalt: "Organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
