Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitse...
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine.
Vene tsaarid · 16131645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 16451676 Aleksei I Mihhailovits · 16761682 Fjodor III Aleksejevits · 16821689 Sofia Aleksejevna · 16821696 Ivan V Aleksejevits · 16821725 Peeter I Aleksejevits Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid
Vene tsaarid · 16131645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 16451676 Aleksei I Mihhailovits · 16761682 Fjodor III Aleksejevits · 16821689 Sofia Aleksejevna · 16821696 Ivan V Aleksejevits · 16821725 Peeter I Aleksejevits Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed
Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Solidaarsus Sotsiaalsed hüved kõigile Liberaalne heaoluriik Riigi ülesanne pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive Inimese isklik vastutus kõrgem Demokraatia levik Demokkraatia põhinõuded: Konkurents Kodanikuõigused Hääleõigus Demokraatia tunnused: Võrdsus seaduse ees Kodanikuvabaduste tunnustamine Sõltumatu kohtusüsteem Kodanikuühiskonna olemasolu Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemustega arvestamine Lääneühiskonna arusaam: demokraatia sõltub majandusarengust Üleminek diktatuurilt demokraatiale Toimub kahel tee: Revolutsioon Reformid Siirdeühiskond Ühiskond, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Algab esimeste vabade valimistega Ohud: 1. Masside radikaliseerumine 2. Demokraatia näib liiga aeglasena 3
institutsionaalsele aspektile. 7.Avalik teenistus Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis. 8. Skeem õpikust lk 122 9. Kohtusüsteeme Anglosaksi (USA) õigussüsteem Süü või süütuse üle otsustab 12 juhuslikult valitut vandemeest, kohtunik määrab karistuse Mandri-Euroopa õigussüsteem, Eestis Süü või süütuse otsustab kohtunik ja määrab karistuse 10. Eesti kohtusüsteem 1. astme kohus = Maakohtud ja halduskohtud -> ( apellatsiooni kaebus) (Ringkonnakohus võib nõuda kohtuotsuse uuesti arutamist 1. Astme kohtus) 2. astme kohus = ringkonnakohtud (Tartus ja Tallinnas) -> (kassatsiooni kaebus) 3. astme kohus = riigikohus (Tartu) (uurib kas 1. ja 2. astme kohtutes on protseduurid õigesti läbi viidud.) Lisaks on võimalik edasi kaevata Euroopa kohtusse kelle otsust võib aga ei pea Eesti Riigikohus arvestama. 11. KOV ülesanne
Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele - hakati looma ka talurahvakoole. Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike
Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vabariigi. Allesjäänud osa Ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks. 1937.a. kuulutas Iirimaa katoliiklik osa end iseseisvaks vabariigiks. Põhja-Iirimaa aga jäi Briti kuningriigi koosseisu. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa saavutasid Briti impeeriumis dominiooni staatuse st. Briti asumaad, millel oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Egiptus, Jeemen, Saudi-Araabia ja Iraak võitlesid välja iseseisvuse. 1931.a. võeti vastu Westminsteri statuut e. seadus, millega Inglismaa nn valged kolooniad ja dominioonid (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) said peaaegu täieliku iseseisvuse neist ükski ei olnud sise- ega välispoliitiliselt teisele allutatud. Briti impeeriumit hakati ametlikult nimetama Briti Rahvaste Ühenduseks.
HISPAANIA Ülevaade poliitilisest süsteemist Hispaania Hispaania Kuningriik, mille pealinn on Madrid, on suveräänne riik ning kuulub Euroopa Liitu. Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaanias on ~40 miljonit elanikku. Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas. Tänapäeval räägivad üle 500 miljoni inimese maailmas hispaania keelt, mistõttu on see teine enam räägitud keel maailmas.1 Hispaania riigikord on konstitutsiooniline monarhia (riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega).2 Võrdluseks Eesti on parlamentaarne vabariik. Parlament Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Alamkoja (Saadikute kongressi) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi, ülemkoja (Senati) kohad aga majoritaarse süsteemi järgi. Kongress koosneb 350 saadikust (see arv võib tulevikus muutuda, sest põhisead...
Järva maakond Valga maakond Põlva maakond Lääne maakond Hiiu maakond 5. Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. 6. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. 7. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Apellatsioon, esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus
99. Majanduspoliitika kandjate suhted rajanevad a) vastastikusel kokkuleppel ja koostööl; b) parlamendi kontrollil ja operatiivsel sekkumisel; c) kontrollil, sõltumatusel, koordineerimisel. 100. Parlamendi tööd kontrollivad a) valijad; b) parteid; c) ajakirjandus. 101. Valitsuse tööd kontrollib a) riigikantselei; b) parlament; c) riigikontroll. 102. Valitsusbürokraatia (valitsusasutuste) tööd kontrollib a) parlament; b)valitsus; c) kohtusüsteem. 103. Formeerimise printsiipidest lähtudes on parimad eeldused esindada ühiskonna üldisi huvisid ja täita riigis leiduvate huvide tasakaalustaja osa a)parlamendil; b)valitsusel; c)bürokraatial. 104. Eesti kohtusüsteem on a) kaheastmeline, b)kolmeastmeline; c) neljaastmeline. 105. Riigikontroll kontrollib a)riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste majandustegevust; b) riigiasutuste, riigiettevõtete, riiklike organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste majandustegevust;
Euroopa Liidu liikmesriikides paiknevad kõrgtehnoloogilised ettevõtted püüavad tegeleda põhiliselt a)tootmise ja turundusega; b) tootearenduse ja turundusega; c)tootearenduse ja tootmisega. 97.Edendamisgrupp a)avaldab valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel; b)moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks; c)viib edasi üritust, mis ei too grupi liikmetele mingit viivitamatut või käegakatsutavat tulu. 104. Eesti kohtusüsteem on a) kaheastmeline, b)kolmeastmeline; c) neljaastmeline. 18.,Euroopa sotsiaalharta" a)väidab, et igaüks on kohustatud oma heaolu eest ise seisma; b) nõuab, et riigid kindlustaksid inimestele väärika elatustaseme; c)vastandab avaliku sektori teenuseid isikuvabadusele. 9. Ekvivalenditeooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks) väidab, et a) iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest;
aasta tagant ehk landtag MAANÕUNIKE RÜÜTELKONNAPEALIK KOLLEEGIUM (12) Eestimaal, MAAMARSSAL Liivimaal Lahendas kõige tähtsamaid maapäevade vaheajal lahendas igapäevaseid jooksvaid küsimusi 2. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi valitsusasjal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandi lõpuni . KUNINGAS Edasikaebamise võimalus KUBERMANGU EESTIMAA ÜLEMKOHUS LIIVIMAA ÕUEKOHUS TASAND (Tallinnas) (Tartus) MAAKONDLIK MEESKOHTUD MAAKOHTUD TASAND
õigusest. Üldjuhul jagatakse maailma õiguskorrad kolmeks õigussüsteemiks: Mandri-Euroopa õigussüsteem (Rooma õigus – prantsuse õigussüsteem ja saksa õigussüsteem), Anglo- Ameerika õigussüsteem ja Idamaade õigussüsteemid (Hiina, India, islamiusulised). Mandri-Euroopa õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on seadus, range registrite süsteem. Anglo-Ameerika õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on kohtupretsedent. Kohus. Eesti kohtusüsteem Kohus on riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Kohus teostab kohtuvõimu. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses
väljastavate õigusaktide põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse üle Riigikontroll- juhib riigikontrolör. Uurib, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksa raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud 4. Mis on korruptiivne tegu? Ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusevastaseid otsuseid või toiminguid nt alt käemaks 3.4 Kohtuvõim ja korrakaitse 1.Milline on Eesti kohtusüsteem? (Astmed, funktsioonid, kohtud jms) I aste- Maa-ja halduskohtud Maakohtud arutavad tsiviil-ja kriminaalasju Halduskohtud arutavad kaebusi ametisutuste ja isikute vastu, samuti hldusõigusrikkumisi II aste. Ringkonnkohus Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse III aste. Riigikohus Teise astme kohtu otsuse saab edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtusse. Vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Kas täidetakse põhiseadust 2
ÜLDINFO: Riigikeel: hispaania Pealinn: Caracas Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Caracase pindala: 2050 km² Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005) Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. HALDUSJAOTUS: Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. · Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · L...
Kuidas mõjutas 1918. aastat valimisreform Inglismaa sisepoliitilist elu? 1) laiendati valimisõigust, naised said valida 2)tegevust alustas tööliste huve kaitsev tööerakondlik partei e. Leibmonistlik partei. Millised põhimõttelised muutused toimusid Briti impeeriumi valitsemises? 1931. a võttis Briti valitsus vastu Westminsteri statuudi, mis kinnitas, et Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Iirimaa on Inglismaa dominioonid st neil on oma parlament, oma valitsus, oma kohtusüsteem, kuid tähtsamate otsuste tegemisel peavad arvestama Inglismaaga. Kuidas püüti lahendada Iirimaa probleemi? Iirlased alustasid peale I ms võitlust oma iseseisvuse eest. 1937. a sai Iirimaa vabariigiks. Millised olid Inglismaa välispoliitilised eesmärgid? Kuidas neid püüti realiseerida? Inglismaa püüdis säilitada jõudude tasakaalu Euroopas, selleks püüdis ta takistada Saksamaa ja Prantsusmaa ülearust tugevnemist. Milline koondpilt oli inglastest maailmas kujunenud
korda ja administratiivset ühtsust · Prantsuse revolutsioonis sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidu ka Venemaal · Eestlaste ja lätlaste ,,õigeaegne" venestamine pidi kõrvaldama sakslaste mõju ning asendama lääneliku kultuuri vene omaga Venestamine algas vist 1880 vms Alexander III korraldusel Haldus: · 1888 ühtlustati politseikorraldus ülevenemaalisega · 1889 kehtestati Vene kohtusüsteem mõningate eranditega · Linnaseadus- pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremad võimalused saksa ülemvõimu murdmiseks · Rüütelkondade ülemvõim maapäeval jäi püsima Kultuur: · Vene keel sai asjaajamiskeeleks riigi ja linnaomavalitsustes · Koolide venestamine · Venekeelne õppetöö esimesest klassist alates · Eesti keel jäi emakeele ja usuõpetuses · Järkjärgult tuli vene keelne õppetöö ja Tartu ülikooli
Klassikaline riigivalitsemine lähtub sellest Sotsiaalne partnerlus- seaduse v mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võim ja võrgustikutöö. Võrgustikuvalitsemine. Selle abil loodetakse muuta valitsemine paindlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. 3.Ideoloogia- korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi Liberalism: *indiviidi vabadus *seadused ja sõltumatu kohtusüsteem *majanduses turumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine *kõrged maksud *igaühe elujärg sõltub isiklikest jõupingutustest *rahvusvaheline koostöö Konservatism: *traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal *stabiilsus, ettevaatlikud nind järkjärgulised reformid *kollektiiv üksikisikust tähtsam *majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt *rahvastiku kapital ja ettevõtjate huvid *traditsioonide
Nemad koondasid aadikke, kaitsesid nende huvisid, lahendasid kohalikke küsimusi ning käisid koos maapäevadel. Rootsi ajal loodi ka kohtukorraldus, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Maakondlikul tasandil tegutsesid meeskohtu ja maakohtud. Sealt edasi raskemate kuritegude korral pöörduti Eestimaa Ülemmaakohtusse või Liivimaa Õuekohtusse. Veel oli võimalik pöörduda ka kõige madalama astme poole ehk Eesti adrakohtu või Liivima sillakohtu poole. Ma arvan, et kohtusüsteem oli päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka Liivimaa majandusreglement, mis kehtis ainult kronumõisatele. Nimelt piirati kodukari õigust, keelati talupoegade võõrandamine, peremeeste karistamise õigust. Lisaks viidi majanduskohustused kooskõlla reaalusega, talude pärimisõigus kehetstati ja kõigil oli õigus kaevata mõisnike peale. Kui 1680
vastu, tahtsid nende privileegide kaotamist ja et eestlastel oleksid võrdsemad õigused nendega 5. 21. PTK 1. Miks algas venestamine? 3 põhjust. Suur-Vene rahvusluse tugevnemine Vajadus tsaaririiki moderniseerida, Balti erikord ehk anakronism Vene riigi julgeoleku huvid 2.Milles venestuspoliitika seisnes? 1) 1882-83 Manasseini revisjon 2)1885 uued kubernerid, kelle ül venestusreformide läbiviimine 3) Haldusreformid: linnade omavalitsus, politsei- ja kohtusüsteem --- kaotati ära Balti erikord 4) baltisakslaste asemel ametisse venelased 5) kultuuriline venestamine: Koolides venekeelne õpe, õpetajad venelased Asjaajamiskeeleks vene keel Tsensuur ---rahvuslik kirjasõna surve all Õigeusu kiriku positsiooni tugevdamine --- kiriku vahetusliikumine 3. Millised tulemused olid venestuspoliitikal Vene keskvõimu, baltisakslaste ja eestlaste vaatenurgast? Vene keskvõim saksa kultuuri valitsevad rolli Baltikumis ei suudetud kõigutada
Keskus Riia. Valitsejaks kindral kuberner. ● Mõlemas kubermangus olid aadlike rüütelkonnad, mis teostasid kohalikku võimu. Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad. Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid. ● 17. sajandi keskpaigaks oli tekkinud Balti maariik (aadlike eesõiguste ja omavalitsus asutuste süsteem), mis püsis 19. sajandi lõpuni. ● Kohtusüsteem koosnes kolmest alamastmest: ○ I alamaste - Adrakohtunikud Eestimaal, sillakohtunikud Liivimaal. Kohtunikud olid mõisnikud. Neil oli politsei ülesanne. ○ II maakonna tasand - Meeskohtud Eesti- ja Saaremaal, Maakohus Liivimaal. Nemad tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega. ○ III kubermangu tasand - Eesti ülemkohus Tallinnas, Liivimaa õuekohus Tartus. See oli kõrgeim kohus
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi sisuks on karistusõigus ning sellega seonduv. Referaadi eesmärk on mõista paremini karistusõiguse sisu ning karistusõigust puudutavaid küsimusi. Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede
Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem Föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil on üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid. Seega on kokku 51 erinevat ja täiesti iseseisvat kohtusüsteemi (50 osariigi kohtusüsteemid ning föderaalne süsteem). Puuduvad spetsiaalsed kohtud, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega- ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. Kohtunikke valitakse: · Üldvalimistel; · Nimetamisega osariigi seadusandliku võimu poolt; · Nimetamisega täidesaatva võimu poolt. Piiratud jurisdiktsiooniga I astme kohtud- Praktiliselt kõigis osariikides on moodustatud
Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem Föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil on üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid. Seega on kokku 51 erinevat ja täiesti iseseisvat kohtusüsteemi (50 osariigi kohtusüsteemid ning föderaalne süsteem). Puuduvad spetsiaalsed kohtud, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega- ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. Kohtunikke valitakse : · Üldvalimistel; · Nimetamisega osariigi seadusandliku võimu poolt; · Nimetamisega täidesaatva võimu poolt. Piiratud jurisdiktsiooniga I astme kohtud- Praktiliselt kõigis osariikides on moodustatud
....................................... 11 67. Mis on palga alammäär ......................................................................................................................... 11 68. Andmete avaldamine töötaja palga kohta ............................................................................................. 11 69. Lõpparve maksmine .............................................................................................................................. 11 70. Eesti kohtusüsteem................................................................................................................................ 11 71. Asjaõigus ja tema printsiibid................................................................................................................. 11 72. Omand ................................................................................................................................................... 11 73. Valdus ..............................................
. kandideerida võib ainult Eesti kodakondsusega vähemalt 18-aastane inimene. Volikogu valib linnapea/vallavanema, kes juhib linna/valla valitsuse (kohaliku täitevvõimu) tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust; Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; Organiseerida ühistransporti; Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 2.6.5. Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. SKEEM Anu lk 77 Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud mis vaatavad läbi apellatsioone. Kõrgeima astme kohus on Riigikohus, kuhu võib pöörduda isik, kes ei ole nõus ringkonnakohtu otsusega. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamine selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas.
Levisid ideed valgustatud monarhist. Preisi kuningas Friedrich II Suure (1740-1786) öeldu ,,Valitseja on riigi esimene teener" sai valgustatud absolutismi tunnuslauseks (Laur, M 2000, lk 11). Venemaale ja Baltikumi jõudsid valgustusideed hiljem, Katariina II Suure valitsemisajal (1762-1796). Raamatu esimene osa tutvustab Eesti ala valitsemisstruktuuri. Vaatluse all on siinne halduskorraldus, ametnike hierarhia, erinevate struktuuriüksuste omavahelised suhted, sõjaväekorraldus, kohtusüsteem ning keskvalitsuselt tulevate korralduste edastamine. Kuna Põhjasõja lõpus 1721. aastal allakirjutatud Uusikaupungi rahuleping tagas siinsetele Rootsi valitsusajal kehtinud privileegid, siis põigatakse antud monograafias ka Rootsi võimu aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Siinsele aadlile laienenud privileegid panid aluse Balti erikorrale, mis kestis kuni 1783. aastani, mil Katariina II kehtestas niinimetatud asehalduskorra.
Õigused riigis on erinevad, olenevalt sellele kas see riik on demokraatlik vabariik või konstitutsiooniline monarhiriik. Kuid õiglus riikides ei muutu kunagi. Eestis näieks on ebavõrdsus ning ebaõiglus suur. Euroopa masaabis on Gini koefitsendi järgi Eesti alles 44. eestist tagapool on ainult Läti ja Portugal. Eestis aga on kõige lihtsam jälgida õiglust meie kohtusüsteemi alusel. Teadagi, on meie kohtusüsteem kolme astmeline.Tihtipeale kurdavad ju inimesed, et sarimõrvar, kes on tapnud 7 inimest läheb vangi ainult mõneks aastaks ja sealt arvestatakse ka hea käitumise korral maha suurem osa karistusest. Kas kohus mõistab õigust või seab jalule õiglust? Või võidab kohtus lihtsalt see, kellel on rohkem raha ja selle tõttu parem advokaat? Tihti jääb mulje, et õigust on ülearu, õiglust aga jääb väheseks. Kas elu läheb paremaks, kui ta ei lähe õiglasemaks? Täpselt
1. Riigivõimu institutsioonide ülesanded Riigikogu- seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine Vabariigi valitsus-seaduste elluviimine Kohtud-õiguse mõistmine Omavalitsused-korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust 4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab? Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l ...
otsus, mis kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Edasi saab kaevata kassatsioonikaebuse III astme kohutusse. III astme kohtus (Riigikohus) vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik. 7. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? ANGLO-AMEERIKA MANDRI-EUROOPA Kohtusüsteem ühtne Mitmeharuline süsteem (3-astme kohus) Pole konstitutsioonikohust Konstitutsioonikohus (riigikohus, mis kontrollib, kas otsus on põhiseadusega kooskõlas) Kohtunikud valitakse rahva poolt (kohtunik Valitsus nimetab kohtuniku ametisse töötab rahva ja kodanike heaks) (kohtunik töötab riigi heaks)
Poliitilised õigused- õigus rahvusele, kodakondsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus Sotsiaal-majanduslikud õigused õigus tööle, töötasule, puhkusele, õigus puhtale toidule ja joogiveele, õigus arstiabile Kultuurilised õigused- õigus haridusele ja kultuurile, õigus teabele, õigus rahvuskeelele ÜRO põhidokument: inimõiguste deklaratsioon(1948) kohus:haagi rahvusvaheline kohus Eesti vabariik põhidokument: EV ps (1992) kohus:3-astmeline kohtusüsteem EL põhidokument:EL ps leping (2006) kohus: euroopa kohus Euroopa nõukogu põhidokument: euroopa inimõiguste konventsioon (1950), euroopa sotsiaalharta (1961) kohus : euroopa inimõiguste kohus Inimõiguste probleemid arengumaades: puhta joogivee saamine, näljahäda, nakkushaigused (aids, hepatiit, tuberkuloos), tööpuudus Inimõigused EV ps-s sooline võrdõiguslikkus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus.
ja ametnikud. Kohtuvõim oli Ateenas otseselt rahva käes - iga vandekohus valiti liisuga kõikide Ateena kodanike seast. Demokraatia andis ateenlastele võimaluse ise riigiasjades kaasa lüüa, mis lasi elu korraldada tavainimese vajadustele parimini vastavaks. Kodanike elu oli seal mugavam kui üheski teises omaaegses linnas. Samas aga muutis see linna mõjutatavaks inimeste omakasupüüdlikkusele, kes seadsid nt. linna turvalisusest ettepoole enda vara suurendamise võimalused. Kohtusüsteem oli puudulik, sest enamus inimesi on kergesti mõjutatavad ning paljud on võimetud erapooletut ja kohast karistust määrama. Seega ei tohtinuks valikut vaid liisu abil teha. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Riigi eesotsas seisid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, üks dooria, teine ahhaia päritoluga, kes olid ühtlasi nii väejuhid kui peapreestrid. Nad kuulusid kohustuslikult vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Sellel oli
Monopoolsus – ainult kohtutel on õigus mõista õigust (aga vt ülal) Obligatoorsus – kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda. Sõltumatus – kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). 28. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? (vana õpik lk 122-125) USA kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Anglo-Ameerika süsteemis ei ole konstitutsioonikohust. (Konstitutsioonikohtu ülesanne on põhiseaduslik järelvalve) Kohtunikel palju suurem võim, kui Mandri- Euroopa kohtunikel. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem. Kõige kõrgemaks astmeks konstitutsioonikohus. Ntx tugeva konstitutsioonikohtuga on Saksamaa. 29. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis? (Põhiseaduse 13. peatükk) 1
Kohtusüsteemid Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Allpool keskendume vaid kõrgemaile kohtuastmele, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalvega. Kõige üldisemalt eristatakse kohtuliku konstitutsioonilise järelvalve korralduses kahte mudelit Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa oma. USA-s pole omaette konstitutsioonikohust, mille ülesandeks oleks põhiseaduslikkuse järelvalve. Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtunikkond moodustatakse USA-s valimiste teel. Näiteks valib mõnedes osariikides rahvas kohtunikke samamoodi nagu rahvasaadikuid. Ameerika Ühendriikides ei pea kohtunikul olema ilmtingimata juriidilist haridust.. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja tsiviilkohtuteks, sageli veel ka halduskohtuteks. Mandri- Euroopa kohtusüsteemi kõrgeimaks astmeks on konstitutsioonikohus, mis hindab juba
1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem? Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisema...
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda poln...
kontrolli riigis nõukogude sõjaväele, Kaitseliidult korjati ära relvad. 21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Zdanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest)
mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ja asub vastavas vallas või linnas. Omavalitsuste ülesanded Kogukonna elu juhtimine on peamine ülesanne. Maavalitsuse moodustamine, nende ülesanded Ül. - Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, planeerida regiooni arengut. Maakogu liikmed valitakse kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete hulgast. Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Kolmas aste on riigikohus. Õiguskantsler ja tema ülesanded Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid Advokaat, kaasistujad, prokurör
vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Diktatuur -vägivallavõim Laupa liikiumimne -Soome parempoolsete äärmuslik liikumine Koalitsioon -võimul olevate parteide liit Rahvarinne -vasakpoolsetest parteidest moodustatud liit Prantsusmaal 1930.a. Weimari Vabariik -Saksamaa kahe maailmasõja vahel Ahvenamaa neutral
ministeeriumi juhtimiseks. 18. Maakond on riiklik halduse üksus. Vald ja linn on kohalikud halduse üksus. 19. Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. · Käsutada riigivara. · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. · Planeerida regiooni arengut. 20. Kes on maavanem? Juhib maakonda koos maavalitsuse ametnikkonnaga. 21. Eesti kohtusüsteem on 3- astmeline: 1. maakohus, 2. linnakohus, 3. halduskohus 22. Selgita. Õiguskantsler juhib iseseisvalt ametkonda. Kohtunik isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistetava eest- Kohtukaasistuja kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist- Ombudsman ehk usaldusmees. 22. Millega tegeleb halduskohus?
tegeldi valitsemisega. 4. Rüütelkonnad taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad. 5. Restitutsioon mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse, vene kohtusüsteem, kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, pearahamaks. II 1. Balti erikord taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal 2. Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3. Talurahva õigusliku olukorra muutumine kodukariõigust piirati,
MRP, baaside leping ja baaside aeg Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti...
Versailles' süsteem - pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve (uute riikide teke, impeeriumite lagunemine jne) positsioonisõda mõlemad pooled on koondunud kaevikutesse ning rinne ei liigu desarmeerimine vägede väljaviimine separaatrahu koalitsiooni kuuluv riik sõlmib vastastega eraldi rahu (liitlastega läbi rääkimata) dominjoon omavalitsusega valdus (oma parlament, valitsus, seadusandlus, kohtusüsteem jms) sudeedisakslased Sudeedimaa sakslased, kes sattusid Tsehhoslovakkia äärealadele elama Poola koridor Poola väljapääs Läänemerele; jagab Saksamaa kaheks Rahvasteliit: Idee ja nimetus USA-st Wilsoni 14 punkti. RL põhikiri kõikides rahulepingutes 1.osana. Eesmärgiks riikidevahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahel. lepingutest kinnipidamise tagamine. Põhikiri kinnitati 28.04.1919, jõustus 10.01.1920. RL põhikiri: Julgeolekugarantii
omale. Eestimaal sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused, mõneks ajaks loodi isegi Paldiski maakond. Elu puhuti sisse ka teistele maakonnalinnadele. Liivimaa Eesti osas asutati 2 uut maakonda Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa. Selle keskusena rajati peatselt Võru linn ja maakond nimetati selle järgi Võrumaaks. Ühtlasi laiendati Balti kubermangudele Venemaa aadliomavalitsuse- ja linnaseadused. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa- ja linnaomavalitsus. Venemaal tähendas see aadli ja linnade kaupmeestest ülemkihi õiguste olulist suurendamist : Eesti- ja Liivimaal olid asjad vastupidi. Balti provintsidele laiendati ka Vene maksusüsteem. Varem sõltusid siinsed maksud adramaade arvust mõisas, nüüd muutus tähtsamaiks riigimaksuks pearahamaks, mida nõuti igalt meeshingelt. Karvaste meelest, keda riigimaksud varem
kontrolli riigis nõukogude sõjaväele, Kaitseliidult korjati ära relvad. 21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Ždanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest)
Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädev...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Liisa Suurhans Turismi- ja toitlustuskorraldus Vana- Rooma ja tänapäeva Eesti ühisjooned. Referaat. Kuressaare 2014 Sissejuhatus. Oleme kõik teadlikud kui palju meie elus on pärit ajaloost, kuid, kas tajume ka seda kuidas ajalugu kordub? Võrdlemise Eestiga, mitte kogumaailmaga valisin, kuna teema on uskumatult lai ja keeruline ning ka meie elus on palju ühisjooni. Alustades kalendrist ja lõpetades põhjustega miks Vana- Rooma riik langes. Aga ka meelelahutus ja ühiskonna kihid sarnanevad mineviku omadega. Orjanduslik ühiskond. Rooma riik oli orjanduslik ühiskond, kus jõukamad ja kõrgema seisusega isikud kasutasid madalamast kihist inimesi tööde korraldamiseks. Kui palju see siis tänapäeval teistmoodi on? Tegelikult mitte eriti. Lugedes artiklit " Kaasaegse orjastamise nähtamatud niidid - Ole tead...
1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juhtus head: 1) EÜS’i sinimustvalge lipp - õnnistati sisse 1884 2) uued seltsid/ühingud, nt karsklusseltsid 3) Kirjanduse ja kultuuri areng- ERM 4) 3 rahvarohket laulupidu 5) hoogne majanduse areng 6) “Postimees” 7) Eesti noorte minek ülikoolidesse VENESTAMISEST ISESEISVUSENI 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
