4. 1940 suvel olid ebaõiglased valimised, sest oli ainult üks kandidaat ja valimised olid raske kora all. 5. Võimuaparaadi ümberkorraldamine: Amest tagandati kõrged ametinikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead Võim läks kommunistide kätte Täitevkomiteed moodustati linna- ja vallavalitsuse asemel Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu) Eesti kohtusüsteem -> Nõukogude rahvakohtu. Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted). Talude maks suurus 30 hektarit. Majandus käis alla, järsk hinnatõus, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit. 7. Kultuuri nõukogustamine: Kultuurirevolutsioon, koolides õpetati marksismi-leninismi. Nõukogude autorite looming teatrites, kinodes ja konstertidel. Peamised ,,kunstiliigid" propagandaplakatid ja paraadportreed
Poliitiline järelvalve- parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline jär.- Halduskohus. Sõltumatute lepitaja. Administratiine jär.- Teenistuslik järelv. Varaline kontroll. Ametkondlik järelv.-Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Avalik järelv.- Massiteabe vahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. 12) Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? Anglo-Ameerika: · Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. · Kohtunik omab suurt mõjuvõimu. · USA kohtunikud on mitmeid kordi põhjustanud oma otsustega tõsiseid uuendusi riigi poliitikas. · USA-s valitsevad kohtunikud. Mandri-Euroopa: · Kohtunikus nähakse kodaniku, mitte valitseva reziimi kaitsjat. · Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal, tsiviil). · Kõrgeimaks on konstitutsioonikohus. 13) Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt.
Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011. Rootsis toimub kohtumenetlus rootsi keeles. Eestis on Kohtute seaduse § 5 lg 1-le vastavalt menetlus-ja asjaajamiskeel eesti keel. Õigusmõistmine toimub riigikeeles ja Rootsis on selleks rootsi keel, Eestis eesti keel.
võõramaist toorainet, nende hind langes, mistõttu suudeti oma toodangut suhteliselt hästi müüa ka kriisi ajal. Briti impeeriumi suur turg. Konstitutsiooniline monarhia Valimisõiguse laiendamine tõi enam valijaid töölisklassi hulgast. Esile tõusis Tööerakond, leiboristid. Konservatiivid on valdava osa võimul. Iirimaa küsimus Briti impeeriumisse kuulusid: India, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa jpt Dominioon- iseseisev parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus Riigipead, kuningat esindas kindralkuberner Iirimaa taotles iseseisvust, sai dominiooni staatuse(st. Vaba, aga pole oma politseid, sõjaväga ning pole õigust välispoliitikas kaasarääkimiseks) 1937 kuulutati suur osa Iirimaast iseseisvaks vabariigiks va. Põhja-Iirimaa Prantsusmaa Kujuneb põllumajandusmaast tööstusriigiks Tööstusriiki iseloomustab Prantsuse tuntuimad kaubad olid veinid, riided, parfüümid, moekaubad ning mereannid. Demokraatia püsimajäämise eest
kogu võim ühel inimesel või rühmal, valitseja võib muuta oma suva järgi seadusi, rahval ei ole õigust osaleda riigi juhtimises. · Sotsialistid kaitsesid tööliste huve · Liberalism sõna, kodaniku õigusi, ühinemisvabadus, kõik võrdseteks, naistele õigusi · Konservatisvm ideaalne ühiskonna areng, lihtrahavas ei tohi osaleda poliitikas · Dominioon briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi võis riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini · Isolatsionism - Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika · Demokraatia kriis demokraatlike ideede võim langes järsult · Propaganda inimeste meelsuse pidev töötlemine · Interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. · Sõjakommunism kodusõja eelne poliitika
kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus
Second level Third level Fourth level Fifth level Tekkeperiood 16.saj lõpp ja 17.saj algus. Tähtsamad osariigid ja asumaad India Kanada Austraalia Uus-Meremaa Suured alad Aafrikas Palju Vaikse ookeani saari Dominioonid Briti Rahvaste Ühenduse liikmesriigid. Oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipeaks Inglise kuningas. Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa. Probleem Iirimaa ja India iseseisvuslased. Iirimaa sai alguses dominiooniks. 1937. kuulutati suurem osa Iirimaast vabariigiks. India saavutas iseseisvuse pärast II maailmasõda. 3. Kuidas nimetatakse Briti Rahvaste Ühenduse 1. Põhiline sisseveo RISTSÕNA autonoomset liikmesriiki? artikkel.
Ühiskonnaõpetus Tähtsamad Riigi valitsemise, kodanikuühiskonna ja majanduse mõisted. Parlament Valitsus Kõrgeim seadusandliku võimu organ Täidesaatva võimu organ. Eestis demokraatlikus riigis. Seda valitakse tegutsevad vabariigi valitsus, üldrahvalikel valimistel maavalitsused ja linna ning valla valitsused. President Kohalik Omavalitsus Vabariigi riigipea ja on kõrgeim ametiisik. Kohalik võim koos valitava esindusorgani Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. ...
1991 sai eestist Ühinenud rahvaste organisatsiooni , 1993 aga euroopa nõukogu liige. ÜRO ja Euroopa Nõukoguga liitudes on eesti võtnud endale kohustuse tagada demokraatia ja inimõigused oma territooriumil. Selleks tuleb : · viia seadused ja kohtusüsteem vastavusse demokraatia põhimõtetega. · Arendada majandust,haridust , sotsiaalset kaitset ja kodanikuühiskonda. · Levitada inmõiguste põhimõtteid ja asjassepuutuvat informatsiooni rahva hulgas.' Inimõigustealast olukorda kontrollivad ÜRO ja euroopa nõukogu vastavad allasutused ja eksperdid. Euroopa nõukogu tegevusvaldkonnaks on humanitaarküsimused, kultuur ja demokraatia edenemine.
Riik, poliitika ja valitsemine Kodutöö Viis argumenti demokraatia poolt 1.Võimude lahususe seadusandlikuks, täidesaatevaks ja kohtuvõimuks põhimõte piirab võimu omavoli. 2.Riigi tegevuse kontrollimiseks on olemas institutsioonid. Esiteks on see universaalne valimissüsteem, tänu millele on kodanikel võimalus oma võimu piiratult reguleerida. Kohtusüsteem täidab ka kontrolli funktsiooni, mis peaks olema sõltumatu ning arenenud riikides on see suuresti nii. 3.Demokraatlikus riigis säilitatakse arvamuste pluralism. Repressioonid "eriarvamuste" vastu mõistetakse hukka. See sunnib ametivõime kuulama ühiskonna erinevate sektorite ja erinevate poliitiliste jõudude arvamusi. 4.Demokraatlikus riigis saate pidada miitinguid, korraldada rongkäike ja näidata oma arvamust.
et politsei kahtliustab kedagi või et politseil on andmeid. Sellise formuleeringu kasutamisel ei ole kedagi otseselt kurjategijana käsitletud. Kuid süüdistatavale see asja palju kergemaks ei tee, mitte just paljud lugejad ei pööra tähelepanu, et tegu on vaid kahtlusega. Probleemile lahendust leida on raske, avalikkuse tähelepanu tuleb juhtida sellele, et kahtlustamine ei tähenda veel teo toimepanekut. 3. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku).
*Võitis sõdasid. * Käskis meestel hebed maha ajada. Valitses 1682 1725 aastatel. Mis oli Balti erikond? Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Balti Kubermang ja Venemaa Kubermang Balti kubermang Venemaa kubermang - 1) Mõisnikud #Balti sakslased #Venelased 2) Asjaajamis keel #Saksa keel #Vene keel 3) Religioon #Luterlus #Õigeusk 4) Kohtusüsteem #Rootsiaegne #Venemaa omane 5) Kohalik valitsemine #Rüütelkonnad #Tsaari alluvad
Kas kohtunik on õiguse kaitsja või hukkamõistja? Kohtunik on meie kohtusüsteemis asendamatu. Tema otsustab kas keegi on süüdi või on süütu ning ta teeb seda lähtudes seadusest. Kuid siiani on paljud arvamusel, et kohtunik ei tee oma tööd õieti, kui ta neid süüdi mõistab. Arvatakse, et kohtunik on ära ostetud või otsustab meelega nende vastu, kuid kas on ikka nii? Eesti kohtusüsteem allub põhiseadusele ja kui seal on kirjas midagi, mis ikka tõestab, et süüdlane on süüdi, siis on ju kohtunikul õigus isik süüdi mõista. Minu silmis on kohtunik õiguse kaitsja, kes järgib põhiseadust. Olen kokkupuutunud paljudega, eriti noortega, kes on arvamusel, et kohtunik on hukkamõistja. Kuid hukka mõistma kõlab nagu risti lööma või häbiposti panema ja seda ta ju ei tee. Kohtunik vaid kaitseb meie riigi kodanike nende eest, kes tegelikult süüdi on ja ta
omakasupüüdmatu, alluma ainult seadustele ning lähtuma faktidest. Kohtumenetluse käigus peab kohtunik kindlustama kõigi osapoolte õiglase ärakuulamise. Kohtumenetluse käigus kuulatakse ära süüdistava ja kaitsja poolsed tunnistused ning kuulatakse ära ka süüdistava enda ütlus.Õigusemõistja peab igapäevaelus järgima rangelt seadust ning arvestama alati nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem: I astme kohtud - maakohtud ja halduskohtud, II astme kohtud - ringkonnakohtud ehk apellatsioonikohtud ja III astme kohus - riigikohus ehk kassatsioonikohus. Riigikohtusse pöördumiseks tuleb eelnevalt läbida esimesed kaks kohtuastet. Kõige üldisemalt võttes on kohtunik õigusemõistja mitte karistaja. Kohtunik peab lähtuma faktidest, mitte oma põhimõtetest ning mõistma kohut seaduse järgi. Kuna kohtunik teeb oma tööd nii nagu see on ette nähtud, siis õigusmõistmisse
Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus , kohtusüsteem ja seadusandlus. Rahvarinne- Organisatsioon, mis loodi sotsialistide, kommuniste ja teiste pahempoolsete erakondade poolt diktatuuriohuga võitlemiseks. Sufrazettid- naisõiguslased Keeluseadus- Seadus mis keelas alkoholi valmistamist, müüki ja sissevedu ja väljavedu. Suurbritannia Riigkord- Põhiseadusik monarhia. Demokraatlik kord. Seadusi võttis vastu parlament. Riiki valitsesid konservatiivid. Kaheparteisüsteem.
Kohtuvõim- Funktsioonid: · Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse · Konstitutsioonilised funktsioonid o Järelvalve seaduste vastavusele põhiseadusega o Võimude tasakaalustamine( föderaalriik) o Kehtiva valitsussüsteemi toetamine, stabiliseerimine Kohtusüsteemid · Anglo Ameerika (USA) o Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. o Kohtunik omab kultuuri suurt mõjuvõimu, eelkõige kodanike, mitte valitseva reziimi kaitsja o Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel o Ei nõuta juriidilist haridust o Rõhutab kohtuniku vabadust ja iseseisvust; kohtunik on uurija, kes võib lõpuks jõuda ka üpris valitsuskriitilistele seisukohtadele. · Mandri-Euroopa
Bürokraatia kontroll : Formaalsed : poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. USA's võidakse kohtunik valida valimiste teel ka rahva poolt. USA's on vandekohus ja vandekohtunikud, kes võtavad otsuse vastu.
põhjendus. 19.Kuidas erineb maa- ja halduskohtu roll I astme kohtupidamises? Maakohtus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. Lisaks annab kohus mõningatel juhtudel loa haldustoiminguks. 20.Nimetage Riigikohtu kaks peamist ülesannet. 1) Kassatsiooni korras kohtulahendite läbivaatamine. 2)põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ülesannete täitmine. 21.Andke ülevaade Eesti kohtusüsteemist. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud ja halduskohtud, teise astmeringkonnakohtud ning kolmandaks astmeks on Riigikohus. 22.Prokuratuuri ülesanded. *Juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. *Esindab kohtus riiklikku süüdistust *Osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises ning
Kohtuvõim on poliitilise susteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtute ülesanndeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esitkes, seaduste konstitutsioonikohase järelvalve. Teiseks täidab ülemkohus erinevate võimuinstituitsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli. Kolmandaks kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalsne ja kohalik valitsemine: erinevad struktuurmudelid: 1) Unitaarriik- lihtriik, millesse ei
vägivalda oleme tarvitanud ? Kuidas me seda tegime ? Kas viis meid unistuste täitumiseni ja heaolutundeni ? Juba vanarahvatarkus ütleb : ,,Tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks". Minu arvates on see üks väärt ütlus. Me peamegi tegema teistele kõike head ning halvad mõtted üldse peast välja viskama. Nii saaks maailmast hoopis parem paik. Teiseks võimaluseks oleks karistuste karmistamine. Mind ajab vihale see kui ebaaus Eesti Vabariigi kohtusüsteem vahepeal on. Kui mõni kodutu varastab poest endale süüa, et elus püsida, mäaratakse talle karistuseks tingimisi või paar päeva arestimajas. Kuid samas esineb juhtumeid, kus mõni joobes isik peksab teise inimese poolsurnuks, kuid saab sama karistuse. Ma ei taha küll ühtegi varast kaitsta, kuid asi on põhimõttes. Ma ei imestaks kui inimese tapmise eest siin Eestis varsti lihtsalt suulist hoiatust ei saa. Imestagem siis veel meie väikese rahvaarvu üle.
KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Av...
otsustes kaasa rääkida ning mida avatum, läbipaistvam ja ausam on otsustamine. Laiemalt hõlmab kodanikuühiskond kõigi, ka mittepoliitiliste organisatsioonide tegevust. Kõikjal võib ajada asju demokraatlikumalt või bürokraatlikumalt, üksteist kuulates või toorest võimu kasutades. Need valikud teevad inimesed ise. Demokraatliku riigi üks probleemidest on korruptsioon, millest ei ole ka meie riigis pääsu. Küll räägitakse et meie kohtusüsteem on korrupeerunud ja pidevalt pakutakse meie kohtunikele altkäemaksu ning tihti võetakse seda ka vastu, millest räägiti ka 2010 aasta veebruari kuu Postimehes.Kui rääkida miks tekib korruptsioon siis võib selle aluseks olla kas siis kergemeelsus, raha vajadus või hoopiski ähvardused. Korruptsioon levib igalpool ja tuleb loota et see lihtsalt kauaks ei jää. Kuid minu arust mis teeb demokraatlikust riigist vabariigi
reformimeelne Liberaalne Partei · Okupatsioon - on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine · Annektsioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse · Westministri statuut - reguleeris suhteid Inglismaa ja tema dominioonide vahel. Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu · Diktatuur diktaatoril (valitsejal) piiramatu võim. Kehtestamine leiab aset
algusest peale kindlaks tehtud, et raha saada. Film lõppeb sellega, et leseks jäänud naine võidab kohtuotsuse. Ameerika Ühendriikides toimib kolmetasandiline valitsemisskeem – kohalik omavalitsus, osariigi valitsus ja kesk- ehk föderaalvalitsus. Kõrgeim seadusandlik võim on kahekojaline Ameerika Ühendriikide Kongress. Samuti on kahekojalised osariikide kongressid. USA-s eksisteerib paralleelselt nii föderaalne kui ka osariikide kohtusüsteem. Osariikide lõikes on kohtute tegutsemine reguleeritud erinevalt, samuti on erinev kohtunike ametisse määramine – mõnes osariigis määratakse kohtunikud ametisse kohalike võimuesindajate poolt, teistes on kohtunikud valitud rahva poolt. USA’s on Inglismaalt pärit tavapõhine kohtumõistmine ehk vandekohus, kus on 13 liikmeline kolleegium ja kohtunik. Vandekohtu põhimõte on läheneda inimese taustale mitte seadustele.
takistab jätkusuutlikust. Kui seda kõike arvesse võtta, peame tõdema, et oleme heaoluriigi staatusest kõvasti maas. Kuid Eesti siiski püüdleb vaikselt selle poole, toetades töötute ümberõpet ning täiendkoolitusi, loodud on karjäärinõustamiskeskused ja töötute bürood. Luuakse munitsipaaleluasemeid, võimaldatakse paremaid tingimusi erivajadustega inimestele ja lastekodulastele. Kuritegevuse vastu on meil olemas kohtusüsteem ja organisatsioonid kodanike kaitseks. Kui 20. sajandi keskel oli heaoluriik saanud laia leviku oli Eesti võõra võimu all ja ise selliseid otsuseid ellu viia ei saanud. Ükski riik ei saa olla läbinisti halb ja sallimatu. Negatiivne torkab lihtsalt paremini silma. Kokkuvõtteks ütleksin, et heaoluriik on pidevalt arenev mõiste, millega ongi keeruline sammu pidada. Usun, et stabiilne poliitika ning hädade ennetamine on võtmeks heaoluriigi staatuse saavutamisel.
vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti *1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus *1923.a
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Avalik sektor poliitika riik Erasektor majandus turg Kolmas sektor kodanikuühiskond kodanikuühendused Eraelu kodu perekond Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tege...
ROOTSI AEG17 saj. 2 kubermangu:eestimaa(lääne-,harju-,viru-,järvamaa) Liivimaa(lõuna-eesti, põhja-läti) Kindralkuberner-kub eesotsas ül-d*sõjaväe kamandamine *nim ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd *jälgisid raha laekumist ja kasutamist kubermangus * kandsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3 rüütelkonda:eesi,liivi, saaremaa , selle eesotsas pealik.. Maapäevad iga 3-e a tagant. Kohtusüsteem: Liivimaal(maa- ja Liivimaa õuekohus) Eestimaal(mees- ja eestimaa ülemmaakohus) Adrakohtunik- eestimaal ning sillakohtunik liivimaal ül:avaliku korra tavamine. Reduktsioon-eramaade riigistamine, eesmärgiga koguda raha riigikassasse. Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt. Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust
Manasseini komisjon (1882-1883) kritiseeris balti elu. Ütles, et seda peab muutma. Määras Eesti- ja Liivimaa kubermangudele uued kubernerid: Eesti alal E. Sahhovski (äärmuslane) Liivimaal M. Zinovjev 1. Haldusreform 1888 · Liivimaal rakendati Venemaa politseikorraldus riikik politsei, kes valdas vene keelt. Kardavoi (politseinik) hakkasid viina muutma, muutusid naeruväärseteks. · 1889 Vene kohtusüsteem (positiivne). Kohtuprotsess avalikuks, tekkivad advokaadid. 2. Talurahva asutuste reform 1889: järelvalve valdada üle. Hakati valdasid liitma (pos.) suuremad ja elujõulisemad vallad 3. 1892 Uus linnaseadus muutus linnakoguduse valimise kord. Nüüd saieesti jõukas mees linnavolikogulaseks saada eestimeelsus. Kulruuriline venestamine: · Kool mõisniku kontrolli alt riigi kontrolli alla
kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE, IRL, korteriühistud jne.) Riigi tunnused: territoorium, rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3. maksude kogumine/kehtestamine 4. rahva esindamine rahvusvahelisel areenil 5. igapäevaelu korraldamine 6. kasutab vajadusel vägivalda Riigiasutuse tunnused: 1. omab kindlat struktuuri 2. saab riigilt raha 3. jälgib seadusi Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide liikumine staatuslikel hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt.
Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Briti impeerium kuhu kuulusid mitmed riigid nt. Austraalia, Uus Meremaa, India jne. Kõik need kuulusid Briti Impeerumisse kuid nende ametlik esindaja oli Inglismaa kuninganna/kuningas. Paljud olid dominioonid ehk Briti ühendriik aga nei oli eraldi parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. 4.) Iseloomusta Prantsusmaa sise ja välispoliitikat? Prantsusmaal oli palju parteisid seega poliitiline elu oli väga kirev ning valitsused muutusid tihti. Prantsusmaa oli vabariik. Enamasti olid võimul paremparteid. Prantsusmaal oli vähem asumaid kui Brittidel. See ei tähendanud et seal polnud probleeme. 1920 suruti maha mäss Põhja Aafrikas ja Marokos. 5.) USA sisepoliitika: a) peamised parteid Nii USAs kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem
Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt. presidendi val. Täidesaatev võim - valitsus Kuidas moodustatakse? Kellest koosneb? Kes juhib? Millega valitsus tegeleb? (ülesanded?) Riigi kolmas võim kohtuvõim Millega tegeleb? Eesti kohtusüsteem mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed? Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse? Eesti Riigikohus kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab? Hageja Kostja Advokaat Prokurör Tunnistaja(d) Apellatsioon Kassatsioon Kohalik võim Volikogu kuidas moodustub? Kes valida saavad? Kui sageli valitakse? Millega kohalik volikogu tegeleb? Volikogu juht Pärnus?
Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita – selle poliitilise ideoloogia aluseks on üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. Riigivõim on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele.
kiitusena. Karistus ei pruugi alati kuriteole järgneda. Võib juhtuda, et kuritegu jääb karistuseta ning mõnikord juhtub ka nii, et saadakse karistada ilma otsese kuriteota. Kuritegu tegemata selle eest siiski karistada saada on veel halvem kui kuritegu ilma karistuseta. Siis jääb tõeline süüdlane vajaliku karistuseta ning süütu inimene peab tema tegude eest kannatama. Eestis on kuriteo ja karistuse vahelüliks politsei ja kohtusüsteem. Kui kuritegu siiski oma karistuse saab, siis on see kohus, mis õiglase karistuse määrab. Pidevalt pannakse toime mitmesuguseid kuritegusid, maailmas on väga palju vägivalda ja kurjust. Teame, et igal meie teol on tagajärjed, olgu siis head või halvad. Enamus juhtudel järgneb kuritegudele karistus, samas on ka võimalik, et mõni kuritegu jääb karistamata. Mingil põhjusel kohtuvõimu poolt karistamata jäänud kuritöö võib oma
Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja mee...
7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? 20. Mis on õigusnormid? 21. Mis on õigus? 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks?
6 The Constitution of the Republic of Lithuania. Artikkel 109. http://www3.lrs.lt/home/Konstitucija/Constitution.htm (19.05.2015) 6 Kokkuvõte Nagu käesolevas töös korduvalt märkimist on leidnud, baseerub paljude riikide õiguslik korraldus nende põhiseadusele kui põhikorda määravate sätete kogumile. Sellises olukorras on ääretult tähtis, et selles sisalduksid vajalikud põhimõtted ja printsiibid, millele tuginedes riiklik kohtusüsteem saab terviklikult eksisteerida ning toimida harmoonias teiste võimuelementidega. Üks kolmest Eesti Vabariigis kehtivast riigivõimuharust on kohtuvõim, mis sarnaselt teistele, toimib kindlate printsiipide eksisteerimise kaudu. Üheks oluliseks põhimõtteks on käesolevas töös analüüsitud sõltumatuse printsiip riigi kohtu ning kohtunike tegevuses. Nagu tulemustest nähtus, on nii Eestis kui ka Leedus hulgaliselt sõltumatuse printsiibi kui
Mandri-Euroopa: 1)Kohtunikud nimetab ametisse valitsus, tema amet on eluaegne. 2)Kohtunikul vajalik õigusalane kõrgharidus. 3)Keerukad ja aeganõudvad protsessid, advokaat peab leidma seaduses augu + tõlgendama. 4)Kohtusüsteem mitmeharuline, toetub seadustele, tipuks konstitutsioonikohus. Anglo-Ameerika: 1)Kohtunikud kodanike poolt ametisse määratud, ei pea olema juriidilist haridus. 2)Pole notareid ega kinnisturaamatuid. 3)Vandemehed (12), advokaat rõhub nende tunnetele. 4)Ühtne kohtusüsteem, tipuks ülemkohus. 9. Mis on omavalitsuse ülesanded? (3) Kuidas jaotuvad ülesanded volikogu ja vallavalitsuse vahel? 1)sotsiaalabi ja -teenuseid 2)vanurite hoolekannet, 3)noorsootööd, 10. Kuidas toimuvad presidendivalimised Eestis? Too välja kaks erinevat võimalust. 1)Riigikogu valib Eestis presidendi, milleks on vaja Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus, s.o 68 häält. 2)Kui riigikogul ei õnnestu valida Vabariigi President, siis läheb valimine valimiskogusse.
3. Rüütelkonnad. Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad koondas aadlikke, kaitses nende huve ning lahendas kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt ei kuninga ega kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna kõrgeim organ oli maapäev, mis kogunes kolme aasta tagant. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud ja Eestimaal rüütelkonna pealik, Liivimaal maamarssal. 4. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi ajal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Eesti- ja Saaremaal tegutsesid maakonna tasandil meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini. Tema sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks.
NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim? Erinevused: totalitaarses ühiskonnas on hirmuvalitsemine, täielik kontroll inimeste üle, plaanimajandus. Autoritaarses ühiskonnas muudetakse seadusi oma suva järgi. sarnasused: rahval ei olnud mingit võimalust riigi juhtimises kaasa lüüa, mõlemas ühiskonnas oli võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel Koalitsioon: valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille alusteks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Uus Kurss: Nii kutsuti Roosevelti reformide kava Suur Depressioon: majanduskriisi nimetus USA-s Füürer: nii kutsuti A.Hitlerit saksamaal Duce: nii kutsuti B.Mussolinit itaalias KGB: luureorganisatsioon venemaal
VENE AEG · POLIITILINE KORRALDUS: Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang) Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilus luteriusk Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS: Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel Säilitas siinse maa kultuuri omapära
koloonia - poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik on allutanud šovinism - mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis. anti-Semitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. dominion - Suurbritannia autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. urbaniseerumine - linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele. globaliseerumine - protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.
Koalitsioon – erakondade ajutime liit. Koalitsioonivalitsus on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Fraktsioon – Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liit, kus sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad. Kohaliku omavalitsuse tuluallikad: osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu. II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata apellatsiooni käigus. Otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus = II astme kohtuotsuse saab siia edasi kaevata kassatsiooni korras. Otsus võib saada muudetud kui ka tagasi saadetud
nendeks on Liivi sõda ja Põhjasõda. Liivi sõja lõpuks oli põhja-Eesti sattunud Rootslaste võimu alla, ning peale viimaseid sõdu Poolaga, saavutas Rootsi täieliku võimu Eestimaal. Rootslased pidid aga alla vanduma Põhjasõjas Venemaale. Selle tulemusena kadus Rootsi võim Eestist täielikult. Rootslaste võim Eestis suutis püsida küll ainult umbes sajandi, kuid selle jooksul saadeti korda nii mõndagi head. Välja kujunes uus haldussüsteem, ümber korraldati kohtusüsteem, kuid väga suured täiendused just hariduse osas. Rootsi ajal muutus Eesti ühiskond haritumaks, ning paranes koolisüsteem. Rootsi ajal hakati ka talupoegadele lugemist õpetama. Varem oli olnud haridus kättesaadav vaid rikkamale või vaimulikule kogukonnale, sest õpetamine toimus peamiselt kloostrites. Talupojad, kes sellest kõik eemal elasid olid selle tõttu kirjaoskamatud. Rootsi võimu sisenemisega tuli ka uus Luteri usk, ning rootslased arvasid, et inimene peaks usu põhitõdede
4. Nimeta omavalitsuse tulu- ja kuluallikaid. Tulu allikad: maamaks, laenud, kohalikud maksud, riigi toetus. Kulu allikad: haridus, teede korrashoid, sotsiaal toetus, valla valitsemine, tervise hoid 5. Tead maakondi ja maakonnakeskuseid, oskad neid kaardil leida. 6. Mis on riikliku halduse üksus, kes seda juhib ning kes juhi ametisse kinnitab? Maakond, Juhib maavanem,ametisse kinnitab vabariigi valitsus Teema 14: Eesti kohtusüsteem 1. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi (astmed, kohtute nimetused) I Maa ja linna kohtud, II Ringkonnakohus, III Riigikodus Teema 15: Riigikaitse ja julgeolek 1. Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigis? President 2. Kes korraldavad Eesti riigikaitset? Kaitsevägi 3. Mis on kaitseliit, mis kaitsevägi? Kaitsevägi on eesti relvajõud, mis koosneb ajateenistusse kutsutud kodanikest, kaitseliit on vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon. 4
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusük...
7)Riigikantselei täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks valitsuse juures tegutsev isik. Kantsler valitsemisala ministri tähtsuselt teine ametiisik, korraldab ministreeriumi igapäevast asjaajamist Riigisekretär korraldab valitsusetööd ja juhib riigikantselleid. Portfelita minister minister kellel pole enda ministeeriumi. 8)Maakond on oma regioonis riiklik üksus. Maakonda juhib maavalitsus, mille ees otsas on maavanem. 9) Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: linna-, maa- ja halduskohtu. Maakohtu asub igas maakonnas, linnakohtu asub 6-s linnas, nad tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. Halduskohus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi kohtuasju. Teise astme kohtud on riigikohtud Tallinnas, Tartus ja Jõhvis Appellatsioon edasikaebus kõrgema astme kohtu poole, Eestis kõrgeim Riigikohus Kassatsioon kohtuotsuse ülevaatamine olemasolevate dokumentide ja materiaalide põhjal
Vana Hea Rootsi aeg Rootsi aeg, mis kestis Eestis rohkem kui 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks on kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotus välja kujundamine. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja
Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene; Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia)
Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal (juht Andres Lipstok) Riiklike organisatsioonide majandustegevust kontrollib Riigikontroll (juhib riigikontrolör Mihkel Oviir). Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler (Indrek Teder). Kõrgeim kohus Eestis on Tartus asuv Riigikohus (esimees Märt Rask), kohtuvõimu instutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem. Kohtunikuks saamise eeldus on kõrgema juriidilise hariduse olemasolu. Riigikokku valitakse 101 liiget, 4 aastaks. President esitab peaminisri kandidatuuri ja Riigikogu võtab selle vastu vähemalt 51 häälega. Peaminister valib valitsuse ja president peab selle heaks kiitma. Riigikogu struktuur: juhatus, komisjonid, fraktsioonid Kokkuvõte ja oma arvamus: Demokraatia on 1 raske riigivõimu süsteem, seda on päris mitu liiki ning sellega on seoses kogu rahva elu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
