Riigikogule, presidendile, õiguskantslerile kui ministeeriumitele. Enamus vaidlustest on ta kaotanud ja kandnud ka menetluskulud, võidukas on ta olnud vaid üksikutes määruskaebeasjades. Lisaks ise protsessimisele, on ta asunud tegutsema ka kolmandate isikute jaoks dokumentide koostajana. Enamus A koostatud menetlusdokumentidest lähtuvad samast põhimõttest, et ,,talle tehakse pidevalt erinevate isikute ja asutuste poolt liiga, ametnikud ja kohtusüsteem on korrumpeerunud ja tegemist on osaga temavastasest suuremast vandenõust, mille eesmärk on saada endale tema kahetoaline Lasnamäe korter". Lisatud on hulgaliselt fantastilisi hüpoteese erinevate ametnike seotuse kohta asjaga. Kohtunikel on ammu tekkinud kahtlus isiku vaimses tervises. Järjekordse vaidluse ajal, kus A hageb korteriühistut B, mis haldab maja, kus ta elab ning kellele A ei nõustu tasuma kommunaalmakseid, kuna talle ei olevat mingeid teenuseid
Õigusteadus. "Juridica" nr 3, 1995 53. Narits, R. Jurisprudentsi põhijoontest."Juridica" nr 9, 1995 54. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tartu 1995. 55. Narits, R. Õigusteaduse metodoloogia. Õigusteabe AS Juura, 1997 56. Olle, V. Riiklikust järelevalvest kohalike omavalitsuste üle Eestis enne 1940.a. "Juridica" nr 3, 1993 57. Oviir, M. Õigussüsteemi arengust. "Eesti Jurist" nr 7, 1994 58. Paju, J. Rootsi administratiivne kohtusüsteem ja selle ajalooline areng. "Eesti Jurist" nr7/8, 1994 59. Piip, A. Rahvusvaheline õigus. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1936 60. Piip, A. Riigivanema ameti ja vabariigi valitsuse juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus , 12. ja 13.aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Õigus" nr 5-6-7, 1928 61. Pikamäe, P. Euroopa Ühenduste õiguskorrast. "Juridica" nr 5, 1996 62. Pärsimägi, A. Kohus see on kohtunik... . "Juridica" nr 8, 1996 63
ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest.28 ERAÕIGUS TSIVIILÕIGUS XIII referaat: Tsiviilõiguse üldküsimused Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 109-129). T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, S. Land, V. Olle, P. Roosmaa. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 93-112) 28 Justiitsministeeriumi. Eesti kohtusüsteem. Võrgulehel http://www.kohus.ee/2434 (04.01.2011). 139. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia e. eraautonoomia (on iseotsustamise õigus ja vabadus, mille tulemuseks on poolte tahte ülemuslikkus seaduses kirjapandu ees) põhimõttel, selle olulisemaks osaks on tsiviilõigus (varalised suhted ühiskonnas sõltumata subjektidest). Lisaks tsiviilõigusele kuuluvad
normidega (õigusaktidega). ---------------------------- [Vt põhiseaduse XIII peatükk; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (RT I 1993,25,435)] 2.7. Sõltuvalt rahvusriigi või rahvusvahelisest tasandist võib kohtuid liigitada: rahvusriikide kohtud (versus - kohtusüsteemid!) rahvusvahelised kohtud (versus - rahvusriikideülene kohtusüsteem, nt Euroopa Liidu Kohus. Eraldi tuleb mainida veel üldises kohtusüsteemis üsna erandlikuks jäänud seisuslikke kohtuid (nn aadlikohtud), samuti kutseühenduste aukohtuid, mis lahendavad au- ehk eetikakaasusi. Viimastel ei ole reeglina "selja taga" riigi sanktsiooni ehk ultima ratio printsiipi, kuid see ei tähenda, et sellise kohtu otsus kutseühingu liikme suhtes ei oleks mõjus - vastupidi, kutseühingu aukohtu otsusega võidakse
kaasusi kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on õigusemõistmine Eest Vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Ka kõiki riigiasutuste otsuseid on kohtus võimalik vaidlustada. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud (4) ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras teise astme kohtusse edasi kaevata. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud (2). Teise astme kohtud on ringkonnakohtud (2), kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakorda kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse.
01.2012. Kui töötaja oli tööandjaga kalendriaastal töövahekorras 3 kuud, on tal õigus saada ¼ puhkusest. Enne 01.07.2010 väljatöötatud põhi- ja lisapuhkuse aegumine Puhkused aeguvad 4 aasta jooksul, st enne 01.07.2009 väljatöötatud ja aegumata puhkused aeguvad 01.07.2013. (Kodused ülesanded: 136, 137, 141, 143, 145, 168, 169) Kontrolltöö jaoks meelde tuletada: Pant, pandi liigid: kommertspant, registerpant. Hoonestusõigus, kuidas tekib. Eesti Vabariigi kohtukorraldus, kohtusüsteem, karistusõigus. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on: Vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal Vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last Vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last lapse koolivaheaja Lapsehoolduspuhkus Puhkust on õigus saada (TLS § 62 lg 1 § 65): o Vanemal o Tegelikul hooldajal o Eestkostjal
Tšekaa eripäraks oli see, et ei allunud mitte kellelegi, ametlikult tegutses valitsuse kõrval, polnud ühegi ministeeriumi alluvuses. Džeržinski pidi aru andma vaid partei keskkomiteele. Puudusid piirangud ja seadused- arusaadav, et sellise org-ga liitus igasuguseid elemente. Alumisel tasandil oli hulk inimesi, kes poleks tohtinud politseivõimu juurde saadagi, nautisid repressioone, tehti pahatihti isiklikes huvides. Tšekaaga lahutamatult seotud olid ka uued kohtuorganid, vana kohtusüsteem saadeti laiali. Asutati revolutsioonilised tribunalid, olid omapärased asutused- teostasid praktiliselt kõiki õigusemõistmisega seotud funktsioone ise- viisid läbi eeluurimise, väljastasid arreteerimisordereid, esitasid süüdistuse, kontrollisid oma tegevust, mõistsid kohtualuse süüdi. Esimeesteks püüti määrata ustavaid parteilasi, kaasistujateks olid lihtsad töölised, kes ei teadnud õigusest ega juriidikast midagi
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Süüteod on karistusseadustikus jaotatud seitsmeteistkümnesse peatükki. Süstematiseerimise aluseks on võtud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod, ehk eristatud on erinevat liiki süüteod. 325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? Kõige raskemini on karistatavad inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. 326. Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Põhiseadus: § 148. Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; (I astme kohus) 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. . Õigust Eestis mõistab ainult kohus 327. Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab? Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
Kirik seoti senisest tugevamini riigivõimuga: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisri poolt heaks kiita. Umbes kolmandik kloostritest sekulariseeriti. Vähendati ka kirikupühade arvu. Nagu paljudes teisteski katoliku maades ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva hulgas poolehoidu. Kohtureformiga kaotas keiser Austrias piinamised ning surmanuhtluse. Sarnaselt Preisimaale korraldati ka Austrias kogu kohtusüsteem ümber ning alustati uue seaduskogu koostamist. Suurt tähelepanu pööras Joseph II hariduse edendamisele. Kehtestati seitsmeaastane koolikohustus, mille tagamiseks rajati rahvakoolide võrk üle kogu maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikelt alustelt. Austrias kehtestati üldine maaomandi maks (impôt unique), mis laienes ka aadlile ja vaimulikkonnale. 1785. aastaks kaotati riigis
Unitaarriikluse printsiip — põhiseaduse § 2 lg 1 ütleb, et Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. lg 2 kohaselt on Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Seega Eesti on unitaarne riik riikliku korralduse vormi poolest, mis näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ja suhet terve riigiga. Unitaarsetes riikides on ühtne parlament, seadusandlus ja kohtusüsteem. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ei saa Eesti Vabariigi koosseisus olla autonoomseid rahvuslik-territoriaalseid üksusi. Legaalsuse printsiip e. seaduslikkuse printsiip — põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse
võimalust sellest lahti öelda. Kant vaatab valgustust nii protessina kui ka iga isiku individuaalset valgustumist. Valgustus hakkas mässama inimeste üle valitsemise vastu igal inimesel on mõistus, millega otsustada mis on talle hea ja mis, mitte. Riigi võimu inimese üle nimetab Kant pastoraalseks võimuks tuleneb kiriku pastoraalse tegevuse ideedest ja laienes järkjärgult tsiviilühiskondaperekond, sõjavägi, haldussüsteem, kohtusüsteem jne. Kuidas olla mitte valitsetav Inimesel areneb kriitika meel, ta hakkab kahtlema võimu autoriteetides. Võimu ja teadmise vahelised suhted kerkivad kriitika huvisfääri. Võim kasutab valgustust ära oma huvides, tekib valgustatud despotism. Valgustus kukkus läbi, aga mõistus jäi. 73 Foucaultideeks on demarkeerida koordinaadistikus teadmine/võim ning naturaliseerida
Õiguse alused Isiku süüdioleku tuvastamiseks vaja arvestada nii karistusseadustiku üld- kui ka eriosa sätteid. Tihti ei piisa süüteo analüüsimisel üksnes karistusseadustiku sätetest, vaid arvestada tuleb (olenevalt süüteost) ka mitmeid teisi seadusi (nt relvaseadust, kemikaaliseadust, liiklusseadust jne). Teo karistatavuse ja isiku süü tuvastamist nim süüteo kvalifitseerimiseks, millega tegelevad kohtueelse uurimise organid ja kohtusüsteem. Karistusseadustiku eriosas on esikohale seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. Isikuvastased süüteod sätestavad karistuse eluvastaste süütegude (tapmine, mõrv), tervisevastaste süütegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine), vabadusevastased süüteod (orjastamine, pantvangi võtmine) seksuaalse enesemääramise vastased süüteod (vägistamine jms). Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod on süüteod võrdõiguslikkuse vastu
luua rahandussüsteem, rajada sõjalaevastik ning koostöös osariikidega arendada sõjaväge, kinnitada ühtsed kaalu- ja mõõdustandardid ning isegi lahendada osariikidevahelisi tülisid. Ometi polnud Kongressil volitust kehtestada ja koguda makse või tolle, ning ta ei saanud reguleeridavälis- ja osariikide vahelist kaubandust. Kongressi heakskiidetud seaduseaktide elluviimiseks ei olnud täidesaatvat võimu ning puudus ka üleriigiline kohtusüsteem. Konföderatsiooni sätetesse endisse sai parandusi teha vaid keskvalitsuse heakskiidul, mille taotlemiseks oli vaja osariikide ühehäälset otsust. Struktuur: 13 artiklit, sissejuhatus ja lõppsõna. 2.4. Osariikide põhiseadused Aastaks 1780 olid kõik osariigid vastu võtnud kirjutatud konstitutsioonid. 2.4.1. Virginia osariigi põhiseadus Iseseisvusdeklaratsiooni otsene eelkäija. Koostatud Thomas Jeffersoni poolt, vastu võetud 29 juuni 1776. 3. USA põhiseaduse koostamine 3
on subjekti erilised isikutunnused. 135. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? ? Esikohale on seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. XII Kohtukorraldus 55 136. Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1)maakohtud, 2)halduskohtud, 3)ringkonnakohtud, 4)riigikohus. Ülesanded: Rahu tagamine, Avaliku võimu kontroll, Põhiseaduslikkuse järelevalve,Vaidluste lahendamine eraisikute vahel,Kriminaalasjades esitatavad süüdistused,Õiguse kujundamine ja loomine 137. Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab?
kontsentreeritud, mitteametlikud otsustusprotsessid. Damaska teise "riikliku aktivismi" teljega peetakse "aktivistiks" neid riike, kes püüavad rakendada materiaalseid väärtusi paljude sõidukite, sealhulgas kohtumenetluse kaudu, kuid reageerimisvõimelised riigid ei kinnita konkreetset materiaalset nägemust heast elust, kusjuures nende kohtusüsteem mängib rolli eraviisiliste vaidluste erapooletu arutleja, võistlejate soodustuste täitmine ja poolte autonoomia edasilükkamine. Iga nimetatud menetluse süsteem, Damaska väitis, võib asuda nende kahe telje kohal. Seda silmas pidades on klassikaline anglo-ameerika katse koordineeriv / reageeriv, samas kui klassikaline kontinentaalne lähenemine on hierarhiline / aktiivne. Reaktiivne olek ei kõhkle tulemuste õigsuse üle erapooletust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
