märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
TsüS § 2 lg 1: tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. TsüS § 2 lg 2: tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Pikaajaline käitumine ongi praktikas tava. 5. (Kohtupraktika) - kohtuotsused. Hiiliv ja de facto arvestatav õiguse allikas. Kriminaalmenetlusseadustikus reguleeritud. Ei ole õiguse allikas, kuna puudub õiguslik alus. Kohtupraktika oli reguleeritud varasemalt tsiviilkoodeksis. Tava tuvastatakse läbi kohtupraktika. See on faktiliselt õigusallikas, kuid mitte õiguslikult. Kohtupraktika peamiseks funktsiooniks tsiviilõiguses on õiguse tõlgendamine ja tõlgenduste põhjendamine. Lisaks tõlgendamisele võib kohtunikuõigus tekkida lünkade täitmisega olukorras, kus seadus konkreetset olukorda ei reageeri. Määrab midagi, mida ei ole kirja pandud. Faktiline õigusallikas - alus puudub, kuid kasutatakse ikkagi...
Rahvastiku poliitiline tõlgendus (NB! aluseks on kodakondsus) a. kodanikud b. mittekodanikud c. välismaalased Avalik võim 1. Riigiorganite süsteem, mis on suuteline teostama võimu oma territooriumil - parlament, valitsus ja kohus 2. Riik vajab ametnikke ehk avalikke teenistujaid ja korrakaitseorganid vanglad, politsei, sõjavägi 3. Õigusorganid ja õigussüsteem 3-astmeline kohtusüsteem, õiguskantsler, riigikontroll, seadused ja õigusaktid, kohtupraktika 4. Riigikassa riigieelarve, maksud, raha Riigivõimu peamised ülesanded 1. Riigivõimu peamine ülesanne on valitsemine ehk elu korraldamine riigis 2. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele riigis elavatele inimestele 3. Riigivõimul on õigus välja anda seadusi 4. Võimul on õigus kasutada sunnimeetodeid 5. Koguda makse (võib delegeerida kohalikule omavalitsusele) Riik kui võim Inimeste kuuletumine võimule on riigi stabiilsuse jaoks oluline....
osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
[email protected], kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus Ave Tiisler ([email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013 · Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õig...
16. sajandi Saksamaal ja ka mujal Euroopas, kus kriminaalõigus polnud nii arenenud kehtisid teised põhimõtted. Samas oli just CCC see, kes mõningal määral pehmendas 11 inkvisitsioonimeetodeid. Toonane kohtupraktika enne CCC-t oli oma tegemistes brutaalne kuna suuremas osas Euroopas tugines see tõendite kogumisel kohtulikule piinamisele. Riigiametnike poolt piinamise läbi kriminaalkuriteo või mõnes muus õõnestavas teos toime panemises kahtlustatavatelt isikutelt tunnistuste saamine on toimunud juba varajastest aegadest. Kohtupidamine Rooma kanoonilises kohtuprotsessis oli kohtunike juhtida. Need juristid, kelleks oli väikesearvuline õigusteadust õppinud eliit, võimutsesid ja pidasid kohut...
Eesti kohtusüsteem Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist. Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes nähtud ette võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. Eesti kohtusüsteem Riigikohtu kui kõrgeima kohtu lahendi seisukohad seaduse...
Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) -> määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks. Antud seaduse alusel tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel. Seaduse täitmine tähendab, et madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega. Tava on vaja sellepärast, et ei ole võimalik kõike seadusega reguleerida. Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. Sest meie õigussüsteemis pole kohtupretsentsenti. Riigiteataja, kriminaalmenetluse seadus koht, kus kohtupraktika on õigusallikas. Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik...
Õiguskaitse praktika tõestab veenvalt seda, et kuritegude geneesises paljudel juhtudel etendavad olulist osa kannatanud ise. Kannatanu isiksuse uurimine omab olulist tähtsust mitte ainult kuriteo kvalifitseerimiseks, vaid ka kuritegevuse uurimiseks ja ennetamiseks. Viktimoloogiliste andmete tähtsust on rõhutatud mitmed autorid. Nii näiteks kirjutab V. Minskaja, et kohtupraktika loeb subjekti vastutust kergendavaks asjaoluks kannatanu amoraalset käitumist, mis teatavail asjaoludel käitumist vastutust kergendava asjaoluna, vaid kannatanu mitteõiguspärast käitumist, sidudes seda subjekti tugeva hingelise erutusega. Samas on teada, et tugeva hingelise erutuse tekkimine ei sõltu ainult välistest faktoritest, vaid ka isiku psüühilisest eripärast, tema emotsionaalse ärritatavuse tasemest jne.23 21 Raska Eduard. (1994)...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni-...
Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
12.2013, 54) Pankrotiseaduse 6 (edaspidi PankrS) § 1 lg-s 1 defineeritud pankroti mõistet ja selles sisalduvat maksejõuetuse mõistet on raske hoomata ja eraldada nii juriidilises kui ka majanduslikkus mõttes. (RTI, 23.12.2013, 54) Eesti õiguspraktikas on maksejõuetus suhteliselt uus mõiste. Pankrotiseadus, mis maksejõuetust käsitleb, kehtib 1992. aastast. Selle suhteliselt lühikese aja jooksul on jõudnud välja kujuneda pankrotialane kohtupraktika , kuid ilmnenud on ka puudused, mis näitavad, et kehtiv seadus vajab ulatuslikke muudatusi... Eesti pankrotiseaduse eeskujuks on olnud suures osas Saksa pankrotiõigus, seetõttu on meie pankrotivaldkonda reguleeriv seadus ja praktika sarnane. Maksejõuetus omab tähtsust mitmes valdkonnas, eriti ettevõtluse-ja õiguse valdkonnas, kuid see võib puudutada ka tavakodanikku, sest ühegi isiku pankrot ei ole välistatud. (Varusk 2008 :83) Maksejõuetus kui termin jääb tihti ebaselgeks...
30 12. Kokkuvõte...........................................................................................................................31 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 32 Kasutatud elektroonilised allikad..............................................................................................33 Kasutatud kohtupraktika ........................................................................................................... 34 2 Sissejuhatus Seaduse valikul lähtus töö koostaja eelkõige enda subjektiivsest huvist karistusõiguse vastu, mis ajendas teda astuma ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Autori huvi ajaloo vastu viis...
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, siseriiklike õigusaktide ning õiguskirjanduse abil, mis on kaubamärk, kuidas selle omanikuks saada ning millised on kaubamärgi omaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Lisaks sellele uurida lähemalt, mis on Euroopa Ühenduse kaubamärk, mis on selle vahe tavalise kaubamärgiga ning millised on selle Euroopa Ühenduse kaubamärgiomaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Teiseks eesmärgiks on vaadelda lähemalt paralleelimporti, millal ammenduvad kaubamärgiomaniku ainuõigused, mis paralleelimpordi üldse võimalikuks teeb. Uuritakse, millised on paralleelkaubanduse põhimõtted ning miks Euroopa Liidu õigus seda toetab ja soodustab. Referaadi viimaseks ja peamiseks eesmärgiks on uurida lähemalt konflikti kaubamärgiomaniku ainuõiguste, paralleelimpordi ning vabakaubanduse vahel ning uu...
ettevalmistamisel kasutatud, ning analüüsitakse eelnõu sarnasust nimetatud õigusaktidega; 6) kui eelnõule on olnud eeskujuks teiste riikide seadused, kommenteeritakse nende rakendamise kogemust. 24. Eelnõu Euroopa Liidu õigusele vastavuse tutvustamine Seletuskirja osas "Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele" esitatakse eelnõu reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu määruste, direktiivide ja muude õigusaktide ning nende tõlgendamiseks vajaliku kohtupraktika loetelu. Kui eelnõu ülesanne on lähendada Eesti seadusi Euroopa Liidu õigusele, analüüsitakse samas eelnõu vastavust sellele. Kui eelnõus on otseselt arvestatud Euroopa Liidu mõnda direktiivi või määrust, esitatakse seletuskirjas konkreetse direktiivi või määruse number ja avaldamismärge Euroopa Ühenduste Teatajas või Euroopa Liidu Teatajas. (2) Kui seaduseelnõule on Eestis või välisriigis tehtud Euroopa Liidu õigusele vastavuse...
Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne). Reguleerimiseseme järgi eristatakse: - haldusõiguse üldosa printsiibid, mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõige haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigvastutuse seadus, halduskoostööseadus. Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika (kohtulahendid). Üldosas sisaldub: - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) - haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus,...
õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist. Saab lähtuda ka välislepingutest ning riigikohtu lahenditest, kuigi pretsedendi õigus kui selline ei ole Eesti õiguskorrale omane. Õiguse allikaks on ka tava, kuid isiku õigusi saab piirata üksnes seadusega. Tsiviilõigusena tsiviilkohtumenetluses käsitletakse kõiki eraõiguslikke vaidlusi - nii klassikalist tsiviilõigust - perekonnaõigus, võla- ja asjaõiguslikud vaidluse, kahju...
Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus – viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted – tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin – omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma...
(4) Neljas, kõige aktiivsem mudel tähendaks igapäevast kontrolli, valmisolekut asuda hindama kõiki seotud sätteid, seadmata barjääriks nõuet, et nende vastuolu aluspõhimõtetega peab olema ilmne. Siia lahtrisse võib tinglikult paigutada Ungari Konstitutsioonikohtu, kes on oma otsustes kippunud eirama tõsiasja, et 20 Kohtupraktika ja tulevikuväljavaadete kohta vt A. Tizzano. The Role of the ECJ in the Protection of Fundamental Rights. – Continuity and Change in EU Law. Essays in Honour of Sir Francis Jacobs. A. Arnull, P. Eeckhout, T. Tridimas (eds.). Oxford University Press 2008, lk 133. 21 J. Laffranque (viide 3), lk 487. 22 Vt lähemalt H. Kalmo. Mis on järel põhiseadusest? Veel kord Euroopa Ühenduse õiguse ülimuslikkusest. – Juridica 2008/9, lk 593. 23...