Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Kaasvaldajad saavad asja vallata kas ainult tervikuna või reaalosade kaupa, mitte aga mõttelistes osades. Ühiselt saab mitu kaasvaldajat asja vallata ainult siis, kui nad omavad üksteise suhtes ühte ja sama valdusastet nii, et igaüks neist on oma võimu teostamisel teiste poolt piiratud. Valduse tekkimine ja lõppemine Otsese valduse omandamine ja lõppemine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle. Millal tegelik võim on saavutatud, seda seadus ei täpsusta. Saksa kohtupraktika kohaselt on tegeliku võimu saamiseks vaja järgmiste eelduste olemasolu: - ruumiline lähedus asjale, mis võimaldab seda vahetult ja takistamatult haarata. - teatud püsivus ja kestus, sest hetkeline võim asja üle ei loo veel valdust - asjaga seotud suhte äratuntavus igaühe jaoks, kes tunneb asja vastu huvi. - tahe asja vallata Valduse omandamisel eristatakse - esmast ehk originaalset omandamist; - tuletatatud ehk derivatiivset omandamist.
Exemption Clauses Limiting Liability Clauses ei ole identsed, kuid interpreteerimise alused on samad Üldiselt arvestatakse otseselt, kui on vastu võetav, arvestada, et poolte vabastus on osaline, siis kohus seda arvestab. Agent või printsipaal? 19.sajandil oli ekspedeerijaid vähestes maades, rahvusvahelist erialaorganisatsiooni ei olnud, oma teenust pakuti vedaja agendina. kasv, rahvusvahelistumine agendi roll on liiga piirav kohtupraktika "all or nothing" kas agent või printsipaal vahepealset ei ole. Eristuse alused kas ekspedeerija on andnud välja veodokumendi? muidu väga selge kriteerium, probleemid kui sp on väljastanud ambitsioonika toimega dokumendi kas klient saab selle veodokumendi alusel esitada nõudeid tegelikule vedajale? enamus ookeanikonossemente, olles tunnistuseks vedaja ja kliendi vahelisest lepingust, teevad viite sple kui agendile
Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika uhtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Riigikohtu erikogu ja üldkogu (1) Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast, antakse asi määrusega lahendada erikogule. Menetluses osalevad samad kohtunikud. 100. Mis on hagimenetluses tõendiks ja kuidas kohus neist teada saab? Kirjelda neid tõendeid.
tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ja teiste isikute suhtes. Tsiviilõiguse allikateks loetakse valdavalt seadusi: tsiviilseadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus. Tsiviilõiguse allikaks on TsÜS § 2 kohaselt ka tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Kaudsemaks tsiviilõiguse allikaks on ka kohtupraktika, mis ei anna uusi reegleid, vaid tõlgendusi (õigustatud ootus kohtute poolt normide tõlgendamise ühetaolisuse kohta). Tsiviilõiguse põhimõtted - hea usu põhimõte, mõistlikkuse põhimõte, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamine, õiguste taastamine enne rikkumist kehtinud olukorra taastamine, tsiviilõiguste kohtulik kaitse jt Hea usu põhimõte - on õiguse üldpõhimõte, mida järgides võib jätta võlasuhtele
nimetused. Societas europaea euroopa aktsiaseltsid. FIE on tavaline inimene, see ei tähenda isiku kahestumist. Blablabla Meil on neid 20 000 äriregistris. Tegelt tegutsevad vaid pooled. Täisühing ja usaldusühing on neid kokku 1100 Tulundusühinguid on ca 600. ALLIKAD Kolm põhiallikat saksa, holland, rootsi AS ja OÜ Tulundusühistu saksa seadus, osaühingureeglid üle tõstetud. MTÜ,sihtasutus kohapeal välja mõeldud. Täisühing saksa kohtupraktika 1.3 Ettevõtja ja ettevõtte mõiste Ettevõtja ÄS § 1 praktiline väärtus on kahtlane. - äriühing kõik äriühingud on ettevõtjad. - FIE faktiline suhe. Ettevõtja mõiste järgi eraõiguses on FIEks olemine faktiline suhe. Kui tegutsed, siis oled FIE, kui ei tegutse, siis pole. Maksuõiguses on teine regulatsioon FIE on see, kes on formaalselt FIE. Ettevõte ettevõtte üleminek VÕSis õiguste ja kohustuste üleminek. Ettevõtja on isik,
Õigusriigi tingimustes on seaduslikkuse ja üldtunnustatud väärtuste küsimustes viimane sõna sõltumatul, neutraalsel, asjatundlikul ja õiglasel kohtuvõimul. Kuna kohtunik vastutab asjakohase õigusliku otsuse tegemise eest, siis peab ta paratamatult eelnevalt jõud-ma ka argumenteeritud ja legitiimse tõlgendustulemuseni. Siin aitavad teda jurisprudentsi saavutused: teooriad, doktriinid, kontseptsioonid, kuid samuti kohtute, eriti kõrgema astme kohtute tõlgenduste ja kohtupraktika üldistused. Kaasaegses postindustriaalses ja samas õigusriiklikus demokraatias rajaneb õigusliku otsuse autoriteet asjatundlikule ja õigusteaduslikule õiguse ideest lähtuvale argumentatsioonile. Vaid selline otsus rahuldab kaasaegset õiguskaitseootust. Teadlased ei ole samas olukorras kui kohtunikud. Doktrinäärsed tõlgendused on prima facie aspektist lubatud õiguse allikad. Ka ei laiene õigusteadlasele otsustamis-kohustus, v
rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist. Saab lähtuda ka välislepingutest ning riigikohtu lahenditest, kuigi pretsedendi õigus kui selline ei ole Eesti õiguskorrale omane. Õiguse allikaks on ka tava, kuid isiku õigusi saab piirata üksnes seadusega. Tsiviilõigusena tsiviilkohtumenetluses käsitletakse kõiki eraõiguslikke vaidlusi - nii klassikalist tsiviilõigust - perekonnaõigus, võla- ja asjaõiguslikud vaidluse, kahju
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest:
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte on majandusüksus, mis säilitab üleminekul oma identiteedi, st ressursside organiseeritud grupeering, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata, kas see on pea- või kõrvaltegevus (direktiiv 2001/23/EÜ). Ettevõte üleminekut iseloomustavad: Üle läheb terviküksus Tegutsemise eesmärk ei ole oluline Sama või sarnane tegevus jätkub (3-2-1-41-11) Hindamiskriteeriumid kohtupraktika järgi: Kas äriühingu kinnis- ja vallasvara on üle läinud. Kas uus tööanjda on enamuse töötajatest üle võtnud. Kas kliendid on üle läinud, kas hankijad on üle läinud. Tegevuse sarnasust enna ja pärast üleminekut. Üleandnja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Ettevõtte üleandjaga on tegemist ka juhul, kui töötajad, kes töötavad ettevõttes, ei ole selle
Ühed mehed, kes on eelkõige sotsiaalsed- hindavad lopsakate vormidega naisi. Kes on sissepoole iseloomuga, hindavad miniatuurseid naisi. Naine hindab mehe kõrget staatust ja staatuse näitajaid (mis välimuses seda näitavad). Atraktiivsemaid inimesi seostatakse positiivsemate tulemuste ja eduga. Mitte eriti atraktiivseid ebaeduga. (Nt algklasside õpetajad juba kinnistavad- ilus laps= tark laps ja võrreldes atraktiivsete lastega saavad teissed rohkem karistada). Nii on näidanud ka kohtupraktika. Kes on ilusamad, saavad kergemaid karistusi. Atraktiivsus annab kõrge enesehinnangu ent väga kõrge atraktiivsusega inimesed on enesega rahulolematud oma minaga. Partnerivalikul eelistatakse sama atraktiivsuse astmega partnerit kui ise ollakse. Atraktiivsus mõjutab hinnanguid juba eelkoolieast saati. Mingil perioodil hakati (hakatakse???) atraktiivseks pidama ka kiilaspäiseid. Juba imikud vaatavad kauem atraktiivset inimest kui mitteatraktiivset
· Tsiviilõiguse allikateks loetakse valdavalt seadusi: tsiviilseadustiku üldosa seadus asjaõigusseadus võlaõigusseadus perekonnaseadus pärimisseadus. · Tsiviilõiguse allikaks on TsÜS § 2 kohaselt ka tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. · Kaudsemaks tsiviilõiguse allikaks on ka kohtupraktika, mis ei anna uusi reegleid, vaid tõlgendusi (õigustatud ootus kohtute poolt normide tõlgendamise ühetaolisuse kohta). Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on järgmised põhimõtted: hea usu põhimõte TsÜS § 138 ja VÕS § 6 võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma nagu õiglased ja ausad inimesed. · Hea usu põhimõte on õiguse üldpõhimõte, mida järgides võib jätta võlasuhtele
Millised väärtused on olnud aluseks seadusandjal normi kirjapanekul. Milline on olnud seadusandja eesmärk ühte või teist regulatsiooni kirja pannes. Tänepäeva seadusandjale mõtte ja eesmärgi läbi normi teadasaamine. Normilooja kavatsus mängib siin väga suurt rolli. 4. Ajaloolised (subjektiiv-teleoloogiline) ajaloolise seadusandja kavatsuste, tahte teadasaamine. Orienteeritud ajalukku. 5. Kohtupraktika õiguse tõlgendamise jaoks vajalik argument. Eriti õigusdogmaatika kontekstis. Viitab millelegi olulisele, millelegi tekkinule. Leiame juba läbivaieldud lahenduse ühe või teise kaasuse kontekstis. Seda pole vaja uuesti läbi vaielda. 6. Rahvusvaheline ja Euroopa õigus 7. Õiguse printsiibid kõrvuti normiga, mis on mandrieuroopaliku õiguskultuuri alustala, on viimasel ajal ühe jõulisemalt hakkanud rolli mängima printsiibikeskne lahendamine
ole õigusnormid. Tavanormil on allika jõud siis, kui seaduses on sellele viidatud või kui lepingus on sellele viidatud. Nt VÕS § 25 tavad ja praktika. Tava võib olla tegevuspraktikas välja kujunenud või lepingus või kindlas tegevusvaldkondades välja kujunenud tava. Leping ja seadus alati prevaleerivad tava ees. Valdkonnas väljakujunenud tava ei puuduta füüsilisi isikuid. Kohtupraktikal on tsiviilõiguses tõlgendamise koha pealt suur tähtsus. Kohtupraktika ei kujuta endast tsiviilõiguse allikat. Analoogsed lahendid ei ole kohustuslikud järgimiseks, kuid samasugused kohtulahendid on, kui need on tehtud Riigikohtu poolt. 1.6 Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1 Tsiviilõiguse kehtivus Siin võib rääkida kolmest aspektist. 1) territoriaalne kehtivus enamus tsiviilõiguslikke norme kehtivad kogu Eestis. Erandina võib lugeda KOV-i määrusi, mis kehtivad nt eri linnades või valdades. Territoriaalse
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
Konkreetses elulises situatsioonis avaldub aga teatud määral nii kannatanu isiksus kui käitumine. Õiguskaitse praktika tõestab veenvalt seda, et kuritegude geneesises paljudel juhtudel etendavad olulist osa kannatanud ise. Kannatanu isiksuse uurimine omab olulist tähtsust mitte ainult kuriteo kvalifitseerimiseks, vaid ka kuritegevuse uurimiseks ja ennetamiseks. Viktimoloogiliste andmete tähtsust on rõhutatud mitmed autorid. Nii näiteks kirjutab V. Minskaja, et kohtupraktika loeb subjekti vastutust kergendavaks asjaoluks kannatanu amoraalset käitumist, mis teatavail asjaoludel käitumist vastutust kergendava asjaoluna, vaid kannatanu mitteõiguspärast käitumist, sidudes seda subjekti tugeva hingelise erutusega. Samas on teada, et tugeva hingelise erutuse tekkimine ei sõltu ainult välistest faktoritest, vaid ka isiku psüühilisest eripärast, tema emotsionaalse ärritatavuse tasemest jne.23 21 Raska Eduard. (1994)
kohustatud diskrimineeritule hüvitama tekitatud varalise ja moraalse kahju vähemalt viidekordses kehtestatud kuupalga alammääras. Kena lause jällegi, mis tõstab diskrimineeritu(te) eneseusku, mis on samuti deklaratiivne ja reaalset jõudu mitte omav. Asi nimelt selles, et kui töölevõtmise korda on rikutud, peab tõendama, et tekkis kahju, paraku on seda väga raske tõendada. Saamata jäänud tulu (kuna ei võetud tööle) on üks kahjuliik ja Eesti kohtupraktika näitab, et seda ei mõisteta Eestis välja eriti ning moraalset kahju ammugi mitte. ja varaline kahju oleks sellisel juhul nt bussipilet raha, mille tööotsija kulutas intervjuule sõitmiseks. Keelatud on avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust kujutavaid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Huvitav, kes määrab jällegi need kriteeriumid
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
põhikiri. OSCE on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, mille üheks põhimõtteks on inimõiguste austamine ning koostöö selles valdkonnas. Ehkki OSCE inimõigusdokumendid ei ole õiguslikult siduvad, on neil osaliselt rahvusvahelise tavaõiguse seisund. Euroopa Liit. Ehkki EL ei loodud inimõigusorganisatsioonina, kaitstakse EL-s põhiõigusi nii põhilepingute kui teiseste õigusaktidega kui Euroopa Kohtu kohtupraktika kaudu. Euroopa Kohtul on olnud oluline mõju inimõiguste kaitse arengule EL-is. Inimõiguste austamine on kohtu poolt kaitstud õiguse üldpõhimõte. Võib öelda, et Euroopa Kohus arendas välja inimõiguste kaitse põhimõtted Euroopa Liidus, mis hiljem leidsid kajastamist ka lepingutes. Rahvusvaheline kriminaalõigus Üksikisiku rv vastutuse eeltingimused. Üksikisikud rahvusvahelise õiguse subjektidena
tegevusetus), tagajärjest ja põhjuslikust seosest nende kahe vahel. 35 Õiguse tõlgendamine. (Slaid 14) Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õiguse tõlgendamine on tihedalt seotud eelkäsitletud õiguse rakendamisega ehk subsumeerimisega, kuna kohtupraktika peamiseks funktsiooniks ongi õiguse tõlgendamine ja tõlgenduste põhjendamine. Kohtul lasub ka roll n-ö lünkade täitmisel, ehk siis olukorra lahendamisel, kus konkreetse olukorra lahendamiseks seadusesäte puudub, kuid selline õigusnorm peaks olema. TsÜS-i § 4 juhendab kohtunikku kasutama analoogiat: Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele
Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; Lepinguga sätestamata küsimustes toetutakse mõnikord tavale; tava puhul sellele tuginedes saab ka riigilt kaitset ning subjektiivne õigus midagi nõuda tekib samamoodi kui seaduse alusel. Küsimus kohtupraktikast, mis tähendus sellel on? Nt. Riigikohtu lahend. Kohtupraktika ei ole õiguse allikaks, sest ta ei sisalda mingeid uusi käitumisreegleid, ei loo midagi uut. Riigikohtu lahend pole kohustuslik analoogilises asjas, Riigikohus võib otsust ka muuta. Sellele viidatakse aga usinalt, kuna suure tõenäosusega ei muuda Riigikohus oma lahendit ka eelnenud küsimuse suhtes. 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1. Tsiviilõiguse kehtivus Kehtivuse puhul saab rääkida territoriaalsest ja ajalisest kehtivusest ning kehtivusest isikute
Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; Lepinguga sätestamata küsimustes toetutakse mõnikord tavale; tava puhul sellele tuginedes saab ka riigilt kaitset ning subjektiivne õigus midagi nõuda tekib samamoodi kui seaduse alusel. Küsimus kohtupraktikast, mis tähendus sellel on? Nt. Riigikohtu lahend. Kohtupraktika ei ole õiguse allikaks, sest ta ei sisalda mingeid uusi käitumisreegleid, ei loo midagi uut. Riigikohtu lahend pole kohustuslik analoogilises asjas, Riigikohus võib otsust ka muuta. Sellele viidatakse aga usinalt, kuna suure tõenäosusega ei muuda Riigikohus oma lahendit ka eelnenud küsimuse suhtes. 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1. Tsiviilõiguse kehtivus Kehtivuse puhul saab rääkida territoriaalsest ja ajalisest kehtivusest ning kehtivusest isikute
Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Edasivolitamisõigus peaks olema üldvolituses sees. Haldusmenetluse seadus ei ütle selle kohta midagi, kuid ütleb, et subdelegatsiooni võib haldusekandja edasi volitada. Selles osas puudub ka kohtupraktika. Seaduses peab olema vastav: delegatsiooninorm või vähemalt peab see tulenema seaduse sisust ja mõttest ning olema kodanikule arusaadav. Kodanikule peab olema võimalus teada, eeldada, o et administratsioon hakkab oma määrustega üht või teist küsimust reguleerima, o samuti see, millise ulatuse ja sisuga see regulatsioon olla võib. Mida regulatiivsem on seadus, seda suurema tõenäosusega tagatakse halduse legaalsus,
Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavakstegemisest, kirjalikus menetluses tehtud määruse peale 15 päeva jooksul selle saamisest. Riigikohtu halduskolleegium kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti kohaldanud seadust. Riigikohus ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Peamine ülesanne on kohtupraktika suunamine. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. Valla või linna volikogul ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks
Käendaja vastutab ka põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kuid seda siiski ainult juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulutusi vältida (VÕS § 145 lg 2). 59 Käendaja vastutust võlausaldaja ees ei suurenda tehing, mida teeb põhivõlgnik pärast käenduslepingu sõlmimist (VÕS § 145 lg 4). Tehingulise põhikohustuse laiendamisena on kohtupraktika käsitlenud näiteks täitmise tähtaja edasilükkamist põhivõlgniku ja võlausaldaja vahelise kokkuleppega. Käenduslepingust tulenevat nõuet saab esitada käendaja vastu ainult siis, kui see on maksmapandav. Käenduslepingust tulenevad nõuded on maksmapandavad ainult tingimusel, et põhikohustus on maksmapandav. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki
Käendaja vastutab ka põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kuid seda siiski ainult juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulutusi vältida (VÕS § 145 lg 2). 59 Käendaja vastutust võlausaldaja ees ei suurenda tehing, mida teeb põhivõlgnik pärast käenduslepingu sõlmimist (VÕS § 145 lg 4). Tehingulise põhikohustuse laiendamisena on kohtupraktika käsitlenud näiteks täitmise tähtaja edasilükkamist põhivõlgniku ja võlausaldaja vahelise kokkuleppega. Käenduslepingust tulenevat nõuet saab esitada käendaja vastu ainult siis, kui see on maksmapandav. Käenduslepingust tulenevad nõuded on maksmapandavad ainult tingimusel, et põhikohustus on maksmapandav. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki
- töötasu suurus (brutosummas), selle arvutamise viis, maksmise kord, palgapäev ning samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed peavad sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis - võrdse tasustamise põhimõte o tööõiguse raames ei käsitle, kuid EL õiguses on väga suurt tähelepanu pööratud võrdsele kohtlemisele, eelkõige mehe ja naise vahel, aga ka muudel alustel. Kohtupraktika: missugune töö on võrdväärne (ei hõlma töötasu või kõiksugused hüvitised ja boonused) o statistiliselt on naiste töötasud Eestis väiksemad kui meestel, nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus vaidlusi selle üle, naistöötaja leiab et ta saab väiksemat palka kui mees, tihti TA põhjendab ära miks on mehe palk kõrgem - (TLS § 5 lg 1 p 5, TLS § 29 lg 3, SoVS § 6 lg 2 p 3, VõrdKS § 2 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2)
näited võiksid olla? - ühekülgne - Käendajal on ainult kohustused, võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. - reeglina tasuta Võlausaldaja nõue käendaja vastu Nõude alus: VÕS § 145 lg 1 (3-2-1-124-12, p 11) Nõude Sisu: käendaja kohustus täita põhivõlgniku kohustus võlausaldaja ees Raske on leida nõude alust, käenduse puhul on §-d koostatud laialivalguvalt. See mis on võlausaldaja nõude alus käendaja vastu on tegelenud kohtupraktika. Loeme riigikohtu lahenditest välja, mis on nõude alused. Käendaja vastu esitav nõude alus on §145 lg 1. Lisaks mõnikord kohtu otsustest § 142 Eeldused: 1) kehtiv käendusleping (võlausaldaja ja käendaja vahel) 2) käendusega tagatava nõude olemasolu (VÕS § 145 lg 1) 3) käendusjuhtumi saabumine, mille puhul käendaja peab täitma põhivõlgniku kohustuse 1.Käendusleping a) pooled :käendaja ja võlausaldaja - käendaja- kas tarbija?
...................................................................................... 187 Kasutatud allikad........................................................................................................... 188 Kirjandus.................................................................................................................... 188 Õigusaktid.................................................................................................................. 188 Kohtupraktika............................................................................................................. 190 Kasulikud kodulehed.................................................................................................... 192 Kasutatud lühendid....................................................................................................... 192
Ehkki ka tema ei saa selles seisundis teha kehtivaid tahteavaldusi, Enamasti vaidlustatakse kohtutes testament kas otsusevõimetuse või mittepiisava teovõime tõttu siis, 23 kui testamendi on teinud näiteks: kohtupraktika loeb erakirju testamentideks, kui võib eeldada isiku tahet teha korraldusi oma surma puhuks. Meie kohtud sellise probleemiga veel tegelenud · vanad inimesed, kes vajavad oma igapäevastes toimingutes kõrvalist abi; ei ole. (Tahte ja tahteavalduse kohta vaata 1994. a. TsÜS § 61; 2002
käsundita asjaajamisest tasu avalikust lubamisest muust seadusest tulenevast alusest 183. Mis on tsiviilõiguse allikad? Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seaduseks kusjuures tava normid ei pea olema kirja pandud. Tsiviilõiguse kaudseks allikaks on kohtupraktika. 184. Mis on tehing? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed, nagu näiteks pärandamine testamendiga, ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing on isikutahteavaldus. Tehingut tehes peab järgima heausu põhimõtet. 185. Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil?
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
1931 järgmine protess nn Tööstuspartei liidrite üle. 1931 veel üks protsess VSDTP KK Vm org- vähemlaste organisatsioon, taas olematu. Kõik protsessid toimusid avalikult, neist räägiti palju. Oluline ka see, et kõik süüalused tunnistasid kohtus ise ennast süüdi. Osaliselt saavutati kindlasti füüsilise mõjutamisega, osalt ka psühholoogilise mõjustamisega- ähvardused perekonnaliikmete vastu, lubadused jne. Nendest protessidest sai alguse stalinistlikule perioodile iseloomulik kohtupraktika, kus kõige olulisem polnud mitte jälitusorganite poolt kogutud süütõendid, vaid kohtualuste „puhtsüdamlik“ ülestunnistus. Protsessid olid vaid jäämäe tipp, kõigil neil oli kohtu all paar-kolmkümmend, 40 inimest. Kõigi nendega kaasnes ja neile järgnes massiline samalaadsete töötajate arreteerimine. Arreteeriti välja palju raudteetöölisi pärast Šahtõ protsessi. Massiliseks kujunenud protsessid ei jõudnud enam avalikkuseni, toimusid salaja.
Seetõttu ei tee Riigikohtu halduskohtukolleegium reeglina ka uut otsust asja uueks arutamiseks ringkonnakohtusse saatmata. Seda tehakse üksnes siis, kui asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda või neile apellatsioonis antud hinnangut muuta. Riigikohtu halduskolleegiumi ülesandeks ei ole vastavate asjaolude sisuline tuvastamine, s.t. et siin ei toimu õigusemõistmist sellises tähenduses, nagu see toimub esimese astme kohtus või ringkonnakohtus. Riigikohtu peamiseks ülesandeks on kohtupraktika suunamine Riigikohtu lahendite kaudu. Halduskohus vaatab kaebuse või protesti läbi üksnes kaebuses või protestis soovitud ulatuses. Erandiks on siin ringkonna- ja Riigikohus, kes võivad väljuda kaebuse piirest, kui on rikutud kohtumenetluse norme. Halduskohtu teostatava kontrolli osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: 1) ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil;
Lepingutingimustele ei vasta töö siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, garantiitingimusi on muudetud, tööd pole võimalik kasutada lepingus ettenähtud otstarbel. Töövõtja kannab vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse korral (VÕS § 642, 644-649). Tellija on kohustatud töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama avastatud puudustest ja asja (töö) lepingule mittevastavusest. Mis on mõistlik aeg? See on hinnangu küsimus, paika paneb asja kohtupraktika mille alusel kuulub mõistliku aja hulka aeg vastava motiveeritud, kontrollitud teate ja sellele lisatavate dokumentide koostamiseks, esitamiseks, posti liikumine jms. Juhtudel kui töövõtja tellija nõudele vaatamata ei vii tööd mõistliku aja jooksul vastavusse lepingutingimustega, võib tellija seda teha oma vahenditega ning nõuda töövõtjalt vastavate kulutuste hüvitamist (VÕS § 646). Lepingutingimuste rikkumise korral on tellijal õigus ka tasu vähendada (v.a juhud, kui
Seetõttu ei tee Riigikohtu halduskohtukolleegium reeglina ka uut otsust asja uueks arutamiseks ringkonnakohtusse saatmata. Seda tehakse üksnes siis, kui asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda või neile apellatsioonis antud hinnangut muuta. Riigikohtu halduskolleegiumi ülesandeks ei ole vastavate asjaolude sisuline tuvastamine, s.t. et siin ei toimu õigusemõistmist sellises tähenduses, nagu see toimub esimese astme kohtus või ringkonnakohtus. Riigikohtu peamiseks ülesandeks on kohtupraktika suunamine Riigikohtu lahendite kaudu. Halduskohus vaatab kaebuse või protesti läbi üksnes kaebuses või protestis soovitud ulatuses. Erandiks on siin ringkonna- ja Riigikohus, kes võivad väljuda kaebuse piirest, kui on rikutud kohtumenetluse norme. Halduskohtu teostatava kontrolli osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: 1) ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
