konkurentsi ettevõtjate kodakondsuse ja asukoha alusel?" Punkt 6 ütleb, et asutamislepingu sätted, mis käsitlevad isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist ühenduse piires, ei ole kaupade turustamist puudutava üldise ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keelu osas asjakohased ega ole seega põhikohtuasja vaidlusesemega seotud. Punkt 11 ütleb et liikmesriikide vahel keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on iga meede, mis võib otse või kaudselt, tegelikult või võimalikult takistada ühendusesisest kaubandust, koguselise piiranguga samaväärse toimega meede. Vastavalt p. 12 ostuhinnast madalama hinnaga edasimüüki keelavate siseriiklike õigusaktide eesmärk ei ole reguleerida liikmesriikide kaubavahetust. Seega (p. 13) võivad niisugused õigusaktid müüdavaid koguseid ja järelikult ka teistest
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Häli Etti ALAEALISTE KARISTAMINE VENEMAAL Referaat Õppejõud: Uno Traat Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Mitte ainult Eestis ei karistata alaealisi, vaid ka teistes riikides, kaasa arvatud ka venemaal. Kus kahjuks on asi olnud päris karm. Venemaa on USA järel teisel kohal, sest venemaa vanglates (kolooniates) viibib 15 000 alaealist. Umbes seitse tuhat ootab kohtuotsust. Esimest korda on Venemaa seadustes 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pühendatud terve 5. jaotis, millesse kuulub 14 peatükk, mis on pühendatud alaealiste kriminaalvastustuse iseärasustele. Venemaal on 1300 internaatkooli, millest 320 asub külades. Seal elavad ja õpivad 211 000 orbu. Igas sellises asutuses peaks viibima 60-120 inimest. Kahjuks on 20- 40% lastest jooksus, ses...
Mõistlik on need asjad seletada ühes seaduses. Normid, mis kehtivad kõikide tsiviilosa harudes. TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD §2 . Lõike ja punkti erinevus: lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Esimene lõige on üldreegel, järgmised on täpsustused. Viitamine: TsÜS § 11 lg 3 p 1/p-le 1 Tsiviilõiguse allikas on seadus ja tava Õiguseallikas-koht, kust leiame õigust. (PS , seadused, seadusest madalamal seisvad aktid, tava ja kohtupraktika. Miks on PS kõige tähtsam? PS väljendab rahva tahet kõige tähtsamalt, sest on vastu võetud rahvahääletusel. Seaduse alusel-igaks madalamalseisvaks õigusaktiks peab olema kõrgelseisvama luba ja täitmiseks-seadusest madalamal seisvad seadused. Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) ->määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks. Antud seaduse alusel tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks
Haldusaktist eristamisel on peamiseks küsimuseks, kas tegemist on regulatiivset toimet omava aktiga. Menetlustoiming regulatiivne ei ole. Peamine juhtlõng menetlustoimingu ja eelhaldusakti eristamiseks on siduvus. Kui menetlustoimingul on lõpliku haldusakti andmist ettevalmistav iseloom, mis lõppotsust üldjuhul ei mõjuta, siis eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest ei või haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel mööda minna. Kuna kohtupraktika tunnistab veel ka nii otsusena vormistatud haldusmenetluse toimingut ja menetlustoimingu raames tehtud haldusotsustusi, mida saab tühistada tühistamiskaebusega, siis on variatsioone palju. Käesolevas analüüsis on püütud näidata, et teatud valdkondades on menetluslike sammude õiguslikus olemuses juba kokkulepe saavutatud ja nende vaidlustamisvõimalus selge, kuid niisuguste vahevariantide puhul, kus kindlakskujunenud praktikat pole, sõltub konkreetsest
käsiraha, o konkurentsiõigus leppetrahv) o tarbijakaitseõigu o Asjaõigus s (vallasasi, kinnisasi) o Perekonnaõigus o Pärimisõigus Tsiviilõiguse allikad: o Põhiseadus o Seadused o Valitsuse määrused o Ministri määrused Kohtupraktika Tsiviilõiguse põhimõtted: o Privaatautonoomia põhimõte o Hea usu põhimõte o Mõistlikkuse põhimõte Isikute liigid: Füüsilised isikud EÕJI AÕJI Inimesed Täisühing Riik UÜ- Usaldusühing KOV OÜ Muu jur isik
– Õigus 1921/5–6, lk 100. 3 J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn 2010, lk 32. 4 K. Merusk. Õigustloovate aktide kehtivuse õigusteoreetilisi probleeme. – Juridica 1996/7, lk 340. 5 T. Anepaio. Kriminaalõiguse muutumisest 1889. aasta reformi käigus. – Tractatus Terribiles. Artiklikogumik professor Jaan Sootaki 60. juubeliks. Tallinn 2009, lk 143. 6 K. Grau (viide 2), lk 97–99. 7 Käesolevas artiklis on kohtupraktika analüüsi peatükis kasutatud vana nuhtlusseadustiku 1885. a redaktsiooni (Н. С. Таган- цев. Уложение о наказаниях уголовных и исправительных 1885 года. С.-Петербург 1915) ja uue nuhtlusseadustiku 1903. a redaktsiooni (Уголовное уложение : высочайше утвержденное 22 марта 1903 года. Санктпетербург 1903). 8 A. Andresen. Õiguse üldiseloomustus
Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool
............................................ 12 2.5. Kiirlaenu-võlglastest võlanõustajate pilguga......................................................................... 14 3. ÕIGUSLIK ANALÜÜS ....................................................................................................................... 17 3.1. Kehtiva õigusraamistiku kujunemine ja selle tõhusus .......................................................... 17 3.2. Kiirlaenudega seotud kohtupraktika ..................................................................................... 27 3.3. Kehtiv järelevalvekorraldus tarbijakrediidi turul ................................................................... 30 4. TEISED RIIGID ................................................................................................................................. 34 4.1. EL-s läbiviidud uuring intressipiirangu mõjust ..........................................................
56. Mis on Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise eesmärgid? 6 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 Euroopa Liidu õiguse ühesuguse tõlgendamise tagamine liikmesriikides; Euroopa Liidu õiguse ühesuguse kehtivuse tagamine liikmesriikides; Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva kohtupraktika kujunemise vältimine liikmesriikides. 57. Eelotsuseid annab Üldkohus a) tõene b) väär 58. Kas Euroopa Kohus on pädev kontrollima ELi esmase õiguse (aluslepingute) kehtivust? a) jah b) ei 59. Nimeta neli tingimust, mis peavad olema eelotsuse küsimisel täidetud Esmase õiguse tõlgendamine; küsimus peab olema asjakohane; liikmesriigi kohtunikul peab tekkima kahtlus liidu õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse suhtes; eelotsuse
on võimalik valida, kuidas käituda selles olukorras. Ta võib valida aruka või mittearuka viisi. A süül tekib kortermajas tulekahju ja B näeb, et ukse vahel hakkab suitsu tulema, hüppab kolmanda korruse aknast alla ja saab raskeid kehavigastusi. Selgub, et tuletõrje oli juba kohal ja ta poleks pidanud alla hüppama. Kas A peaks vastutama B kehavigastuste eest, mille ta sai kõrgelt alla hüpates, kuigi otsest vajadust selleks ei olnud? Kohtupraktika puudub, paljudes riikides leitakse, et kahju põhjustaja vastutab kõikide kannatanu negatiivsete tagajärgede eest ka juhul, kui kannatanu ei käitunud kõige mõitslikumalt. 31. Millal on tegemist nn kahju põhjuse "ülevõtmisega" ning missugused deliktiõigusliku vastutuse probleemid sellisel juhul tekivad? Kahjule järgnev selline faktor, mis olnuks võimeline tekitama samasugust kahju nagu eelnev tegu kahju põhjuse ülevõtmine. A ja B ihkavad mõlemad C surma
raske kehavigastuse saanud isiku lähedastel. Mis on erandlikud asjaolud? Üldiselt on nähtud erandlikkust, aga mida see tähendab, sõltub riigiti päris palju. Erandlikuks peetakse kui lähedane näeb lähedase isiku surma pealt. · § 134 lg 4: mittevaralise kahju hüvitamise nõue on isikul, kelle asja on kahjustatud. Ka siin peavad esinema erandlikud asjaolud, mis mittevaralise kahju nõuet õigustaks. Kohtupraktika selles asjas vaoshoitud. Kõne alla võib tulla perekonna reliikvia kahjustamine, võib olla ka lemmiklooma puhul. Kui kaasus nendele sätetele ei kvalifitseeru, siis mittevaralise kahju hüvitamist ei saa olla! Näide: A sõidab Tallinna poole, et lennujaama minna. B süül toimub avarii ja jääb lennust maha ning ei saa puhkust veeta. Mittevaralise kahju nõuet ei ole. 11. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju
umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja jooksul. Enne kõige hõlmab karistuse, pärimise, kaubanduse õigusvaldkondi ja sisaldab vastavad normid. Sama moodi reguleerib ka menetlusliku seadusandlust. Russkaja Pravda põhilisteks õigusallikateks on õigustavad, kohtupraktika (kohtuotsused), kiriklikud ning vürtside ustaavid ja samamoodi Vana Vene lepingud Bütsantsiga. Käesoleva töö ülesehituse läbitöötamisel mina lähtusin sellest printsiibist, et kõigepealt tuleb lugejale anda üldse informatsiooni analüüsitava allika kohta. Teiseks sammaks toon välja õigusajaloo teadlaste poolt üldtunnustatud 3 Vene Õiguse redaktsioone, mille peale esitan nende ajaloolise tausta ja teostan analüüsi. On teada, et Vene Õigus õigusallikana reguleerib
Inglismaal välja uus õigusmõistmise intstitutsioom- The Court of Chancery mis koosnes algselt ainult Kantslerist, kuid peagi lisandus talle ka veel üks kohtunik, Master of Rolls, kes allus Kantslerile ja tema ülesanneteks oli algselt kohtmääruste registri pidamine ja hiljem seaduste ja kohtulahendite registri pidamine, samuti oli MR vastutav kõigi õigustmõistvate organite oluliste lahendite avaldamise eest tagades sellega kohtupraktika kättesaadavuse üldsusele. Nii Kantsler kui ka Master of Rolls on tänaseni Ühendkuningriigi õigusüsteemi olulised osad. Equity institutsioon on olnud väga oluliseks common law arengu mootoriks: · Appelatsioonisüsteemi tekkimine ja areng õigusmõistmises · Käsundi- ja ühinguõiguse tekkimine ning süsteemne areng · ,,Õiguskaitsevahendite" institutsiooni teke 1
Deklaratiivne võlatunnistus kindlustab ka võlausaldaja positsiooni, sest antud vastuväidetega loobub võlgnik osaliselt või täielikult tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest – võlgniku õigus esitada võlale vastuväiteid on piiratud – see lihtsustab võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekut. Seminariks vajalik õppematerjal: võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 35-45, § 621. Seminariks vajalik kohtupraktika (tüüptingimused) 1. EKo C 322/14 – El Majdoub (tüüptingimuste saamine lepingu osaks) 2. RKTKo 3-2-1-76-07 (tüüptingimuste kontrolli eeldused), 3. samas ka 3-2-1-76-07, p-d 20-24 (üllatuslikud autovõtmed); 3-2-1-12-14, p 30-36 (tüüptingimus lepingu osaks, muutmine, p 40-41 (tõendamiskoormis, ebamõistlik kahjustamine; maagaasi võrguettevõtja); 3-2-1-156-13, p 10-11 (liisingueseme väärtus); 3-2-1-112-14, p 14 (kohtu
A müüb B-le tulirelva, millega B laseb maha C. A käitumise kaugemaks tj-ks on see, et C lastakse maha. Sellistel juhtudel tuleb vastutuse kindlaks tegemiseks leida mingi kohustus, mida kahju tekitaja on rikkunud. Need kohustused võivad tuleneda õigusaktidest. Kraavi kaevamisel võis A rikkuda mõnda eeskirja . Juhul, kui kahju tekitaja ei ole rikkunud mõnda õigusnormi, tuleb vastutus kindlaks teha üldise käibekohustuse rikkumise aspektist. Kohtupraktika kujundatud käitumiskohustus, kus isiku käitumine mingil viisil ohustab teisi isikuid, siis peab tegema kõik mõistlikult nõutava, et teised isikud tema käitumise tulemusena kahjustada ei saaks. DÕ-lik üldkoosseis transformeerub, kus nt käibekoh rikkumisel obj teokoosseisu tasandil peab hindama, kas rikkujal lasus üldine käibekohustus ja kas ta on seda rikkunud. Samuti kas käibekohustuse rikkumine on kahjustanud kannatanu õigushüve ja kas on põhjuslik seos
ettevalmistamisel kasutatud, ning analüüsitakse eelnõu sarnasust nimetatud õigusaktidega; 6) kui eelnõule on olnud eeskujuks teiste riikide seadused, kommenteeritakse nende rakendamise kogemust. 24. Eelnõu Euroopa Liidu õigusele vastavuse tutvustamine Seletuskirja osas "Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele" esitatakse eelnõu reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu määruste, direktiivide ja muude õigusaktide ning nende tõlgendamiseks vajaliku kohtupraktika loetelu. Kui eelnõu ülesanne on lähendada Eesti seadusi Euroopa Liidu õigusele, analüüsitakse samas eelnõu vastavust sellele. Kui eelnõus on otseselt arvestatud Euroopa Liidu mõnda direktiivi või määrust, esitatakse seletuskirjas konkreetse direktiivi või määruse number ja avaldamismärge Euroopa Ühenduste Teatajas või Euroopa Liidu Teatajas. (2) Kui seaduseelnõule on Eestis või välisriigis tehtud Euroopa Liidu õigusele vastavuse
• Ajaline dimensioon (akti jõustumise aeg) • Aktide omavahelised äranimetatud seosed • Kes on õigusliku vaidluse osapooled (õigusabilepingute kohaldamise eeldus) REÕ ARENG KAASAEGSES EESTIS • Kollisiooninormid tsiviilseadustiku üldosa seaduse osana 1994. aastast (kohaldub õigussuhetele, mis tekkinud enne 1. juulit 2002) • Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) 1. juulist 2002 • Tsiviilkohtumenetluse seadustik 1. jaanuarist 2006 (kohtualluvus) • Kohtupraktika ... VÄLISRIIGI ÕIGUSE KOHALDAMINE • Kohus (ja ametiasutus) on seotud välisriigi õigust kohaldama, kui see tuleneb seadusest, välislepingust või tehingust • Välisriigi õiguse kohaldamiseks ei pea taotlust esitama, see toimub automaatselt • Kohus selgitab välja kohaldatava välisriigi õiguse sisu ning lähtub vastavas riigis kehtivast õiguse tõlgendamisest ja praktikast
Halduskohtud tuginesid haldusõiguse normi puudumisel tihti vahetult põhiseaduse normidele. Olulisem oli töötada välja eraõiguse ja karistusõiguse seadustikud Reformi eesmärk oli kaasaegse haldusõiguse üldosa süsteemi kujundamine (võeti eeskuju Saksamaast) Pärast haldusreformi: ELiga liitumise tõttu (2004), pidi Eesti viima haldusõiguse kooskõlla ELi õigusega, ning pidi andma ELi institutsioonidele oma haldusülesannete vahetu täitmise õiguse Eestis. Üksikasjalikum kohtupraktika Subjektiivne avalik õigus Subjektiivne avalik õiguson õigussubjektile avaliku õiguse normiga antud võime nõuda oma huvide kaitsmiseks avalikult võimult kindlat käitumist. Subjektiivse õiguse tekkimise eeldused: Isiku faktiline seos asjaga - kas võidi üldse mõjutada isiku huve Õigusnormist peab olema võimalik järeldada seadusandja soovi kaitsta konkreetse isiku huve, nn kaitsenormiteooria Koormava haldusakti või toimingu adressaadi subjektiivse õiguse olemasolu võib
probleeme nõuded on selgelt piiritletud, vastuväiteid ei ole. Olukord muutub keeru- liseks ja segaseks, kui tekib vajadus määrata ekspertiise ja nõudele lisanduvad lisamaksumused. Taoliste kaasuste lahendamiseks peaksid pooled juhinduma võlaõigusseaduses sätestatust näiteks paragrahvis 6 sätestatud hea usu põhimõttest ja VÕS paragrahvis 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest ja asja lahendama kompromisslepinguga (TsMS paragrahv 206 lg 2 ja 430). Kohtupraktika rõhutab üha enam hea usu põhimõtete järgimise kohustust võlasuhetes. 21. Üleskutsemenetlus Kohus võib seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse (TsMS paragrahv 498), mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg. Autor toob ära TsMS paragrahvi 499 viis lõiget, mis reguleerib üleskutsemenetluse algatamist.
vanemate vahel puudub valmisolek koostööks ning lähtuda lapse parimatest huvidest ja sellest, kumb vanematest faktiliselt hooldusõigust teostab. Kolleegium viitab ka sellele, et lapse huvides on kindlasti käia koolis, mis asub tema elukoha lähedal. 7 Praegusel juhul nii Heli kui ka Raju regulaarselt teostavad hooldusõigust Kaja suhtes. Kuid naabri Natalia väited, et Heli jätab oma kuueaastase tütre sageli Leiame, et nii väljatoodud kohtupraktika näited kui ka üleüldine lastekaitse põhimõte toetab vanemat, kes panustab lapsesse ajaliselt rohkem. üksinda koju, viitavad sellele, et Heli võib last ohtu seada. Nii väike laps ei suuda veel oma käitumisest ega tegudest objektiivselt aru saada, mistõttu erakorralise situatsiooni korral ei pruugi ta iseseisvalt probleemi lahendada. Raju käib tihti Heli kodus selleks, et ta puudumise korral lapsele süüa teha ja järelevalvet teostada. Järelikult, ei saa väita, et Heli panustab
Nt A, B, C on põhj D-le kahju. A maksab kahju välja, siis sellega ta ei aja B ja C asja, kohald eriregulats ja A-le läheb üle D nõue (va enda osas). A ja B vahel leping. Mis saab kui lepingu täitmise raames soodustatakse hoopis III isikut C-d (nt § 80/81 järgi). RK leidis, et C vastu KAA nõudeid ei teki. B kohustub tegema midagi, mi soodustab ka C-d, siis ta ei saa talle esitada KAA nõudeid, vaid tulenevalt lepingust A-le (3-2-1-23-16). Kui üks AA soodustab mitut isikut, siis kohtupraktika järgi saab AA esitada eraldi osanõudeid isikute vastu 3-2-1-33-13. 33. Missugune on õiguslik olukord siis, kui isiku esemele kulutuste tegemise või tema kohustuse täitmise aluseks on leping selle isiku kui kolmanda isiku kasuks? Kui III isikut on soodustatud lepingu alusel, ei saa kohustuse täitnud isik esit III isiku vastu nõudeid KAA regulats alusel. 34. Mida tähendab ÕKAA eeldus – asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja avaldatud
(erinevate õigussüst. ja õiguskordade erinevused, uuriv ja võrdlev) ning õiguse ajaloo. ÕT 4 põhilist haru: Õigussotsioloogia Õigusdogmaatika Õiguse ajalugu Võrdlev õigus Meetodid: (konkreetsed!) TEEMA V ÕIGUSKORRA STUKTUUR JA SÜSTEEM. (VT LEHELT, MIDA JUURDE LUGEDA, käsikirjas) Antud riigi õigussüsteem 1) positiivne õigus (õigusnormid) + tavaõigus (maa tava) 2) + rahvusvaheline pos. õigus ja tavaõigus 3) + kohtupraktika + TÄIENDAVAD: 4) õiguse üldpõhimõtted 5) moraalinormid 6) kanooniline õigus (usukonventsiooniline õigus) 7) lepingud 8) doktrinäärsed tõlgendused (õigussüsteem?) - ÕIGUSKORD: + 9) õigusloome kord 10) pädevad institutsioonid Nn suured õigussüsteemid e õigusperekonnad (vt 3st allikast, Narits, sinepikarva ja loengumapist) on järgmised: - Euroopa kontinentaalõiguse e romaani-germaani süsteem (juured rooma õigusest)
Alkoholi pruukimisega seotud vaidlusasjades on töövaidluskomisjonid ja kohtud väga jäigad. Töölepingu lõpetamise vaidlustamine jääb tulemusteta isegi suhteliselt tühise alkoholikoguse tarbimisel. Tavaliselt loetakse ettevõttesisestes eeskirjadeks töökohustuse jämedaks rikkumiseks ebakainena tööl viibimist , ebakainena tööle ilmumist, omavolilist töölt puudumist, mõjuva põhjuseta tööle mitteilmumist jmt olenevalt tööandja tegevuse iseloomust. Kohtupraktika analüüs näitab, et reeglina kohus siiski arvestab tööandja kehtestatud eeskirju. Vastavalt TLS § 82-lg-le 1 on töötajal võimalik lõpetada tööleping samuti juhul, kui tema töötingimused muutusid ettevõtte ülemineku tõttu senisest oluliselt halvemaks. TLS § 6 järgi lähevad ettevõtte ülemineku korral töölepingust tulenevad õigused ja kohustused automaatselt üle uuele tööandjale. See tähendab, et uus tööandja peab täitma eelmise tööandja poolt sõlmitud kokkuleppeid
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuu...
Eelotsuse menetluse tähtsus, eesmärgid, struktuur ja eelotsuse küsimise tingimused. Nimetatakse ka liidu õiguse nurgakiviks – läbi selle on loodud olulisemad liidu õiguse põhimõtted (õiguse edasiarendamine). Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule. Eesmärgid: -Euroopa Liidu õiguse ühesuguse tõlgendamise tagamine liikmesriikides; -Euroopa Liidu õiguse ühesuguse kehtivuse tagamine liikmesriikides; -Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva kohtupraktika kujunemise vältimine liikmesriikides. Struktuur: - Ei ole iseseisev menetlus, vaid vaheetapp liikmesriigi kohtus toimuvale kohtumenetlusele. - Menetlus algab ja lõpeb riigisiseses kohtus, vahepõikega Euroopa Liidu Kohtusse. - Lõpliku otsuse menetluses teeb riigisisene kohus, mis on Euroopa Liidu Kohtu antud eelotsusega seotud. Materiaalsed (sisulised) tingimused: 1. Objekt: a. esmase õiguse tõlgendamine b. teisese õiguse tõlgendamine ja/või kehtivus. 2
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, siseriiklike õigusaktide ning õiguskirjanduse abil, mis on kaubamärk, kuidas selle omanikuks saada ning millised on kaubamärgi omaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Lisaks sellele uurida lähemalt, mis on Euroopa Ühenduse kaubamärk, mis on selle vahe tavalise kaubamärgiga ning millised on selle Euroopa Ühenduse kaubamärgiomaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Teiseks eesmärgiks on vaadelda lähemalt paralleelimporti, millal ammenduvad kaubamärgiomaniku ainuõigused, mis paralleelimpordi üldse võimalikuks teeb. Uuritakse, millised on paralleelkaubanduse põhimõtted ning miks Euroopa Liidu õigus seda toetab ja soodustab. Referaadi viimaseks ja peamiseks eesmärgiks on uurida lähemalt konflikti kaubamärgiomaniku ainuõiguste, paralleelimpordi ning vabakaubanduse vahel ning uu...
.................................................................................30 12. Kokkuvõte...........................................................................................................................31 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 32 Kasutatud elektroonilised allikad..............................................................................................33 Kasutatud kohtupraktika........................................................................................................... 34 2 Sissejuhatus Seaduse valikul lähtus töö koostaja eelkõige enda subjektiivsest huvist karistusõiguse vastu, mis ajendas teda astuma ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Autori huvi ajaloo vastu viis
kõrvaldada või püüelda väikseima võimaliku kahju poole. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb esmaste ÕKV-te kasutamise põhimõte, mille kohaselt võib kahju hüvitamine olla välistatud, kui kannatanu on jätnud kasutamata esmase kohustusliku ÕKV-i, millega ta oleks saanud vältida kahju tekkimist. Kui nõuete kasutamine poleks kahju kõrvaldanud, siis saab ikkagi hüvitist. Ehk ei eelda alati aktiivset tegutsemist. 5. Määratle RVS-e, kohtupraktika alusel esmaste ÕKV-te kasutamise kohustuse kohaldamisala. Liis Primaarnõuded aitavad vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Need on suunatud kahju põhjustava avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõrjumisele. Järgitakse kannatanu enda hoolsuskohustust, et kannatanul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles ta on jätnud kasutamata võimaluse kõrvaldada kahju esmaste ÕKV-de abil. Seega peab kannatanu võimaluse korral
korral tagasinõudeõiguse võlgniku suhtes tema poolt täidetu ulatuses. Tagasinõue võib tuleneda ka alusetu rikastumisest või volituseta asjade ajamisest. Garantiid võivad tavaliselt anda ainult pangad ja kindlustusseltsid ehk finantsasutus, 14 kes võib ja saab endale selle garantiist tuleneva riski võtta. 13. Mida tähendab garantii abstraktsus? Garandi vastuväited? Eesti kohtupraktika garandi keeldumise alustest. Garantiist tulenevate nõuete kuritarvitamise juhtumid. Nõudegarantii on abstraktne leping, mille kehtivus ei sõltu garantii andmise aluseks olevast õigussuhtest ega selle kehtivusest. Vastavalt VÕS § 155 lg 4 ei sõltu garandi kohustus võlausaldaja ees tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele (nn abstraktne kohustus).
Tava on vajalik, et komplektiseerida olukord, mis on õiguse poolt reguleerimata. TsüS § 2 lg 1: tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. TsüS § 2 lg 2: tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Pikaajaline käitumine ongi praktikas tava. 5. (Kohtupraktika) - kohtuotsused. Hiiliv ja de facto arvestatav õiguse allikas. Kriminaalmenetlusseadustikus reguleeritud. Ei ole õiguse allikas, kuna puudub õiguslik alus. Kohtupraktika oli reguleeritud varasemalt tsiviilkoodeksis. Tava tuvastatakse läbi kohtupraktika. See on faktiliselt õigusallikas, kuid mitte õiguslikult. Kohtupraktika peamiseks funktsiooniks tsiviilõiguses on õiguse tõlgendamine ja tõlgenduste põhjendamine. Lisaks tõlgendamisele võib kohtunikuõigus tekkida lünkade täitmisega olukorras, kus seadus konkreetset olukorda ei reageeri. Määrab midagi, mida ei ole kirja pandud. Faktiline õigusallikas - alus puudub, kuid kasutatakse ikkagi
Tava ei saa muuta seadust. · Tava - käitumisnormid, mida rakendatakse pikema perioodi jooksul · eraõigusele omane · nii tulebki käituda kuigi õigusnormis seda öeldud ei ole · tava ei saa muuta seadust · Seadus laias tähenduses · seaduse alusel välja antud aktid, määrused jne. · EL-i seadused · Eesti kohtupraktika õigusallikas 6. Nimeta neli tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alust. Neli õigussuhte tekkimise alust tehingud (leping, ka toiming) aga sisaldab tahteavaldust suunatud õigussuhte tekkimisele õigustoimingud - muud toimingud (õiguspärane tegu), sõltub inimese tahtest õigusvastased teod - rikutakse seadust, kaasnevad õigused ja kohustused (sõltub inimese tahtest) sündmused - millega seadus seob õiguste ja kohustuste tekkimisel (n sünd ja surm), ei
Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus – viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted – tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin – omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma
(RTI, 23.12.2013, 54) Pankrotiseaduse 6 (edaspidi PankrS) § 1 lg-s 1 defineeritud pankroti mõistet ja selles sisalduvat maksejõuetuse mõistet on raske hoomata ja eraldada nii juriidilises kui ka majanduslikkus mõttes. (RTI, 23.12.2013, 54) Eesti õiguspraktikas on maksejõuetus suhteliselt uus mõiste. Pankrotiseadus, mis maksejõuetust käsitleb, kehtib 1992. aastast. Selle suhteliselt lühikese aja jooksul on jõudnud välja kujuneda pankrotialane kohtupraktika, kuid ilmnenud on ka puudused, mis näitavad, et kehtiv seadus vajab ulatuslikke muudatusi... Eesti pankrotiseaduse eeskujuks on olnud suures osas Saksa pankrotiõigus, seetõttu on meie pankrotivaldkonda reguleeriv seadus ja praktika sarnane. Maksejõuetus omab tähtsust mitmes valdkonnas, eriti ettevõtluse-ja õiguse valdkonnas, kuid see võib puudutada ka tavakodanikku, sest ühegi isiku pankrot ei ole välistatud. (Varusk 2008 :83) Maksejõuetus kui termin jääb tihti ebaselgeks
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahusus...
põhimõte piiritlus. Lubatud on kõik see, mis pole keelatud; keelatud on kõik see, mis pole lubatud! Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Erinevate eraõiguste valdkondadesse riigi sekkumise m äär erinev Era- ja avaliku õiguse määratlus/definitsioon Tsiviilõiguse mõiste? Reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse alusel. Eristab kriminaalõigusest, sest krimaalõiguses pole VÕRDSUSE põhimõtet Miks on tava õigusallikas? Seaduse puuudmisel on võimalus kasutada tava Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit Tsiviilõiguse reguleerimise ese - varalised suhted, isiklik mittevaraline suhe (vanemate-lapse suhe) Reguleerimise meetod - võrdsus Tsiviilõiguse allikad põhiseadus, seadused, õigusallikad (määrused), tava
Võib eristada õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2. tavaõigust ja käibetava. Tava ei saa muuta seadust. Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva 3. Kohtupraktika. Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline instrument õiguse tõlgendamisel, õiguskindluse tugevdamisel. lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse. Erandid dispositiivsusest: Tsiviilõiguse üldosa kehtivus
Seaduse täitmine -> madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega Tava (kohtulahend) ! Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava - Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2? Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks. Miks on õigusallikad hierarhias? nad on tähtsuse järjekorras Miks on PS kõige tähtsam? sest see on vastu võetud rahva poolt - !!! Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. - Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. - Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. 2. Loeng Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond
· Reguleeritud eluvaldkonna struktuur. Peab tundma tegelikkust, mida ta korrastada tahab. · Väljaspool reguleerimist ennast,kuid sellega seotud õiguse printsiibid(tuleb tunda). Õiguse tõlgendamise tänapäevane kataloog, kus on koos mõlemad: literaalsed süstemaatilised teleoloogilised ajaloolised kohtupraktika eeskujuks sarnaste juhuste puhul rahvusvaheline ja Euroopa õigus õiguse printsiibid õigusele vastava otsuse võib langetada tuginedes õiguse printsiibile väärtused õigusteaduse saavutused õigusele vastavate otsustuste tegemisel tuleb lugeda töid, mida saab kasutada ÕIGUSLIK OTSUS
Riigikohus võtab asja menetlusse, kui: 1) ringkonnakohus on oma otsuses ilmselt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja selle normi vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige otsuse; 2) ringkonnakohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Lisa1) ja see võis kaasa tuua ebaõige otsuse. 3) Kassatsioonikaebuse lahendamisel on sõltumata punktides 1 ja 2 kriteeriumide esinemisest põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. -19- TSIVIILKOHTUMENETLUS Kasutatud kirjandus: 1) „TSIVIILSEADUSTE KOGUMIK“ seisuga 1. jaanuar 2009 2) „ TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK“ koostanud, Siim Tammer ja Margus Miller 3) „ KOHTUMENETLUS“ koostanud, Eerik Kergandberg, Andreas Kangur, Sten Lind,
(NB! eelotsuseid annab ainult Euroopa Kohus, mitte üldkohus). Nimetatakse ka liidu õiguse nurgakiviks läbi selle on loodud olulisemad liidu õiguse põhimõtted (õiguse edasiarendamine). Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule. Eesmärgid: Euroopa Liidu õiguse ühesuguse tõlgendamise tagamine liikmesriikides; Euroopa Liidu õiguse ühesuguse kehtivuse tagamine liikmesriikides; Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva kohtupraktika kujunemise vältimine liikmesriikides. Struktuur: Ei ole iseseisev menetlus, vaid vaheetapp liikmesriigi kohtus toimuvale kohtumenetlusele. Menetlus algab ja lõpeb riigisiseses kohtus, vahepõikega Euroopa Liidu Kohtusse. Lõpliku otsuse menetluses teeb riigisisene kohus, mis on Euroopa Liidu Kohtu antud eelotsusega seotud. Materiaalsed (sisulised) tingimused: 1. Objekt: esmase õiguse tõlgendamine; teisese õiguse tõlgendamine ja/või kehtivus. 2
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUS Sandra Tross PANKROT JA SANEERIMINE Referaat Tallinn 2011 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED................................................................................
Enne parlamendis vastuvõtmist saadetakse projektid Riiginõukogule (Conseil d'Etat). Prantsusmaal tähendab kodifitseerimine harilikult ka vormide parallelismi: see, kes on pädev üht normi kehtestama, on pädev ka seda kodifitseerima (Catta 2002, 590). 1.2.1. reformaatorlik kodifitseerimine reformaatorlik kodifitseerimine toob kaasa regulatsioonide enda muutusi, regulatsioonide korrastamise ajakohastamine kujuneb kohtupraktika arvessevõtmisel olemasoleva massiivi ümberkujundamine kohtupraktika alusel ei seisne täielikult uute regulatsioonide vastuvõtmises, vaid on selline poolreformiv meetod, mis aitab korrastada kehtivaid regulatsioone. 1.2.2. konstantne kodifitseerimine konstantne kodifitseerimine administreerimine korrastav tegevus, mis vajadusel võib midagi ümber sõnastada, kuid uut ei loo, ei ole seotud kohtupraktikaga . 1.2.3. konsolideerimine ja kompilatsioon
Viimati vaadati ELi esmane õigus läbi Lissaboni lepinguga , mis jõustus detsembris 2009. Eespool nimetatud lepingud sisaldavad Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. 3) Euroopa Liidu õiguse põhimõtted. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtted on kirjutamata õigus, mille on kasutusele võtnud
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise ka...
leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab
seeläbi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks muutmiseks vajab Eesti ühinguõigus põhjalikku revisjoni. Kirjeldatud probleeme ja puudujääke ei ole võimalik ületada järjekordsete üksikmuudatustega, vaid kogu Eesti ühinguõigus vajab terviklikku, süsteemset ja sisulist revisjoni, mille raames analüüsitakse üksikud õigusvaldkonnad ja nendes esinevad probleemid läbi õigusvõrdlevalt (sh EL õiguse valguses), töötatakse läbi asjakohane kohtupraktika (sh Euroopa Kohtu praktika), kaalutakse alternatiivseid lahendusi ning töötatakse vajadusel ja võimalusel välja lihtsamad lahendused võrreldes kehtiva õigusega.97 Samal seisukohal oli ka lähteülesande koostamise ettevalmistamise etapis rahandusministri 15.4.2014 käskkirja nr 58 alusel kokku kutsutud ühinguõiguse ekspertide grupp.98 Ühinguõiguse kodifitseerimist/revisjoni toetasid ja/või esitasid ettepanekuid lahendamist vajavate probleemide kohta ka mitmed Justiitsministeeriumi 2.6
Täitevvõimu arsenalis moodustavad meie päevil olulise koha ka reaal- ja infotoimingud, (haldus)lepingud ning asutuste ja üksikisiku vaheline informaalne kooperatsioon, mida üldtunnustatult loetakse samuti võimuteostamiseks. Huviteooria puuduseks on asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Modifitseeritud subjektiteooria on vähemalt teoreetiliselt kõige täpsem ja sellest lähtub valdavalt ka Eesti kohtupraktika. 9 Klassikalise subjektiteooria kohaselt on avalik-õiguslik igasugune riigi tegevus. Modifitseeritud subjektiteooria ütleb, et avalik-õiguslik on ,,riigi kui sellise" tegevus. Riigikohus on sisuliselt sama mõtte sõnastanud järgmiselt: ,,Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole
..................................................... 60 Artiklid ……………………............................................................................ 62 Elektroonsed väljaanded …………................................................................... 62 Kasutatud normatiivmaterjal …............................................................................... 62 Kasutatud kohtupraktika ................................................................................... 63 3 SISSEJUHATUS Seoses uue Karistusseadustiku1 vastuvõtmise ja jõustumisega on Eesti karistusõiguses tänaseks pööratud sisuliselt uus lehekülg Eesti karistuspoliitikas.
· Kirjutamata seadused, näited... · Kirjutatud seadused, näited... 11) Riigi põhitunnused: a. Territoorium b. Rahvas · Kodanikud · Välismaalased c. Avalik võim · Võimuasutused 1. Seadusandlik võim (Riigikogu) 2. Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus) 3. Kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. Seadused jt õigusaktid 2. Kohtupraktika · Riigiametnikud 1. Sõjavägi (Kaitsevägi) 2. Korrakaitse (Politsei) 3. Riigi- ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. Oma raha (kroonid, sendid) 2. Maksud 3. Eelarve II PEATÜKK: DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 12) Demokraatia tunnused · võim ei ole koondnud ühe isiku kätte · võim on avalik ja kontrollitav · võim seisab rahvale võimalikult lähedal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
