01. jaanuaril 2004. aasta jõustunud seadusega muudeti karistusseadustiku narkootikumidega seotud kuritegude karistusastmeid veelgi rangemaks, väljendades nii riigi suhtumist vastavatesse süütegudesse. Uurimustöös käsitleb autor just kriminaliseeritud ainete käitlemise eest kohaldavaid sanktsioone. Autori eesmärgiks on välja tuua nii ühelt poolt seadusloome tulemusel saavutatud karistusmäärad, ning teiselt poolt kohtupraktika , mitte niivõrd kuriteo enda üle juureldes, vaid lahates kohtuniku poolt määratud karistusi ning tuues välja karistuste keskmised suurused ja pikkused. Eesmärk on jõuda tulemuseni, kus oleks võimalik välja tuua kollisioon või konflikt seadusandja mõtte ja selle karistuse kohaldamise vahel. Seega on töö hüpotees järgmine, kas eesti kohtupraktika on rahvatervisevastaste süütegude karistuste määramisel tagajärgede kauguse tõttu liialt leebed....
KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL SISSEJUHATUS Kaalutlusõigus (MKS ja HMS kohaselt) Kaalutlusõigusest üldiselt Kaalutlusõiguse rakendamine Näiteid kaalutlusõigusest ning selle kasutamisest Kokkuvõte KAALUTLUSÕIGUS EHK DISKRETSIOON SEADUSTES Diskretsioon- seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Valik erinevate käitumisviiside vahel....
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Sandra Schmidt Ilona Peterson MAKSUINTRESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL REFERAAT Juhendaja: Kerly Randlane, MPA Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. MIS ON INTRESS?...........................................................................5 1...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS: ÕIGUS JA KOHTUPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud Pankrotiseaduse § 77-s üheksa punktina...
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)...
2 Ülesanne 1 1. a) Lisa 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on eelretsenseeritud ja avaldatud `'East-West Studies Journal'' poolt, mille väljaandjaks on Tallinna Ülikool. c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale . c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajalehe...
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema....
· Kirjutatud seadused, näited... 11) Riigi põhitunnused: a. Territoorium b. Rahvas · Kodanikud · Välismaalased c. Avalik võim · Võimuasutused 1. Seadusandlik võim (Riigikogu) 2. Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus) 3. Kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. Seadused jt õigusaktid 2. Kohtupraktika · Riigiametnikud 1. Sõjavägi (Kaitsevägi) 2. Korrakaitse (Politsei) 3. Riigi- ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. Oma raha (kroonid, sendid) 2. Maksud 3. Eelarve II PEATÜKK: DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 12) Demokraatia tunnused · võim ei ole koondnud ühe isiku kätte · võim on avalik ja kontrollitav · võim seisab rahvale võimalikult lähedal...
Pankrotiõigus Loeng I 08.09.2008 Pankrotiseadus Vt viidatud kohtupraktika ! I teema: pankroti olemus, väljakuulutamise ja väljakuulutamise tagajärjed. 1.1 p olemus ja p menetluse üldiseloomustus PaS mõiste on esimene säte. P on jur mõiste. P-st saab rääkida õiguslikus täh-s ainult siis, kui kohus on p välja kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva...
Mis on erandlikud asjaolud? Üldiselt on nähtud erandlikkust, aga mida see tähendab, sõltub riigiti päris palju. Erandlikuks peetakse kui lähedane näeb lähedase isiku surma pealt. · § 134 lg 4: mittevaralise kahju hüvitamise nõue on isikul, kelle asja on kahjustatud. Ka siin peavad esinema erandlikud asjaolud, mis mittevaralise kahju nõuet õigustaks. Kohtupraktika selles asjas vaoshoitud. Kõne alla võib tulla perekonna reliikvia kahjustamine, võib olla ka lemmiklooma puhul. Kui kaasus nendele sätetele ei kvalifitseeru, siis mittevaralise kahju hüvitamist ei saa olla! Näide: A sõidab Tallinna poole, et lennujaama minna. B süül toimub avarii ja jääb lennust maha ning ei saa puhkust veeta. Mittevaralise kahju nõuet ei ole. 11. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju...
seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...
("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsük...
PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika , rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratletud...
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
ja õiguskordade erinevused, uuriv ja võrdlev) ning õiguse ajaloo. ÕT 4 põhilist haru: Õigussotsioloogia Õigusdogmaatika Õiguse ajalugu Võrdlev õigus Meetodid: (konkreetsed!) TEEMA V ÕIGUSKORRA STUKTUUR JA SÜSTEEM. (VT LEHELT, MIDA JUURDE LUGEDA, käsikirjas) Antud riigi õigussüsteem 1) positiivne õigus (õigusnormid) + tavaõigus (maa tava) 2) + rahvusvaheline pos. õigus ja tavaõigus 3) + kohtupraktika + TÄIENDAVAD: 4) õiguse üldpõhimõtted 5) moraalinormid 6) kanooniline õigus (usukonventsiooniline õigus) 7) lepingud 8) doktrinäärsed tõlgendused (õigussüsteem?) - ÕIGUSKORD: + 9) õigusloome kord 10) pädevad institutsioonid Nn suured õigussüsteemid e õigusperekonnad (vt 3st allikast, Narits, sinepikarva ja loengumapist) on järgmised: - Euroopa kontinentaalõiguse e romaani-germaani süsteem (juured rooma õigusest)...
3 Kui vaba on riik eraõiguse subjektina oma otsustes? Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on eraõiguses käsitletav võrdse partnerina. Omanik otsustab oma vara üle, aga riik peab siiski lähtuma üldistest huvidest. Kas Eestis on tsiviilseadustik ?- funktsionaalses mõttes on olemas, kuid faktiliselt on tsiviilseadustik 5 osaseadust. Kohtupraktika õiguse allikana? Kohtupraktika ei ole õiguse allikas. Kohtupraktika kaudu kujuneb seaduse tõlgendamise ja rakendamise praktika, sellest seisukohast oluline. Kohtupraktikaga ei looda uut õigust juurde. tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine kehtivus - territoriaalne- seadused kehtivad kogu Eesti territooriumil v.a KOV volikogu õigusaktid. Kollisiooninormid: rakendatavus ei ole seotud territooriumiga; ajaline- seadus hakkab kehtima alles jõustumisest;...
Peab tundma tegelikkust, mida ta korrastada tahab. · Väljaspool reguleerimist ennast,kuid sellega seotud õiguse printsiibid(tuleb tunda). Õiguse tõlgendamise tänapäevane kataloog, kus on koos mõlemad: literaalsed süstemaatilised teleoloogilised ajaloolised kohtupraktika eeskujuks sarnaste juhuste puhul rahvusvaheline ja Euroopa õigus õiguse printsiibid õigusele vastava otsuse võib langetada tuginedes õiguse printsiibile väärtused õigusteaduse saavutused õigusele vastavate otsustuste tegemisel tuleb lugeda töid, mida saab kasutada ÕIGUSLIK OTSUS...
Tavanormil on allika jõud siis, kui seaduses on sellele viidatud või kui lepingus on sellele viidatud. Nt VÕS § 25 tavad ja praktika. Tava võib olla tegevuspraktikas välja kujunenud või lepingus või kindlas tegevusvaldkondades välja kujunenud tava. Leping ja seadus alati prevaleerivad tava ees. Valdkonnas väljakujunenud tava ei puuduta füüsilisi isikuid. Kohtupraktikal on tsiviilõiguses tõlgendamise koha pealt suur tähtsus. Kohtupraktika ei kujuta endast tsiviilõiguse allikat. Analoogsed lahendid ei ole kohustuslikud järgimiseks, kuid samasugused kohtulahendid on, kui need on tehtud Riigikohtu poolt. 1.6 Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1 Tsiviilõiguse kehtivus Siin võib rääkida kolmest aspektist. 1) territoriaalne kehtivus enamus tsiviilõiguslikke norme kehtivad kogu Eestis. Erandina võib lugeda KOV-i määrusi, mis kehtivad nt eri linnades või valdades. Territoriaalse...
· Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus · Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. RIIGI PÕHITUNNUSED · Territoorium · Rahvas Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel....
reguleerimise ese? Karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus reguleerib süütegusid kuriteod ja väärteod. 5. Millised on peamised tsiviilõiguse allikad? Põhiseadus, seadused, valitsuse määrused, ministri määrused ja kohtupraktika . 6. Mis on esindus? Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja tegutseb esindatava nimel: - tehinguga antud esindusõigus (volitus) - seadusjärgne esindusõigus 7. Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses? Üüri ja rendilepingud 8. Mis on vallasasi? Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole maatükiga piiritletud, näiteks auto....