Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist.
Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist.
Osariikide tase: konstitutsioonide sisu · Radikaalseim Pennsylvania põhiseadus (ühekojaline seadusandlik kogu) · Konstitustioonide sisu: I Kõik konstitutsioonid algasid inimõiguste deklaratsiooniga · Garanteeriti ,, võõrandamatud inimõigused" = demokraatlikud kodanikuõiguses: · Nt. Südametunnistuse-, sõna-,koosoleku- ja usuvabadus · Elukoha puutumatuse nõue · Õigusriik: võrdsus seaduste ees, viivitamatu kohtupidamine · Relvakandmisõigus (mitmel pool) · II Rahvavalitsuse põhimõte: vabad valimised ! · Osariikides meeste hääleõiguse laiendamine (hääletasid maksumaksjad) ... üheski riigis ei olnud esialgu täisealiste meeste üldist hääleõigust ! ... esialgu naistel ja neegerorjadel ei olnud poliitilisi õigusi! Orjuseküsimus aktualiseerus · Vastuolu, kuna osariikide põhiseadustes oli heaks kiidetud võrdsuse põhimõte !
Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist.
Pärast I maailmasõda suruti Saksamaale peale see, et Saksamaa esitab nimekirja inimestest, kes olid I maailmasõjas süüdi. Leipzigi protsessides mõistetigi nende isikute üle kohut. Tegelikkuses puudus Saksamaal tahe neid isikuid süüdi mõista. Protsessid olid sisuliselt farsid. Üks järeldus Leipzigi protsessidest oli see, et nii neid asju ajada ei saa. Sõjakurjategijate üle kohtumõistmist ei saa jätta nende riikide enda kätte, kuna kohtupidamine ei ole eriti erapooletu. Nürnbergi kohtu kohtunikeks olid juba võitjariikide esindajad. Probleem oli selles, et kohtupidamisse ei haaratud neutraalseid esindajaid ning kohtumõistmine oli jällegi erapoolik. Londoni statuudis on kirjas kuriteokoosseisud, mida Nürnbergi kohus hakkas ette võtma 1. vallutussõja alustamine e agressioon 2. sõjakuriteod 3. inimsusevastased kuriteod a. genotsiid Sõjakuriteod olid kõige vähem problemaatilisemad
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud al...
Iga leegioni kontrolli all oli kindel piirilõik, kuhu sageli rajati püsivad piirikindlustused. Nii kujunes võimas piirikaitsevöönd – limes Romanus (Rooma piir). Itaaliasse jäi vaid keisri ihukaitsevägi. Sõjaväe koosseisu värvati itaallaste kõrval üha enam ka provintside elanikke. Ainult keisri ihukaitseväelased olid veel pikka aega valdavalt itaallased. Rooma õigus Rooma impeerium oli õigusriik. Nii riiklik korraldus kui ka kohtupidamine oli seadustega kindlalt määratletud ja kõik inimesed, sealhulgas ka keiser, pidid alluma seaduse ülimuslikkusele. Seadus kaitses kõiki Rrooma kodanikke. Neid ei tohtinud kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus apelleerida (edasi kaevata) keisrile endale. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja tema määrused said aluseks paljudele seadustele. Kuid oma kohtumõistmises ja seadusloomes pidi ta lähtuma mitte isiklikest vaid rooma rahva huvidest ja alluma juba välja
Eripärane religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. See kõik kujundas Mesootaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist. · Templid ja preesterkond etendasid ühiskonna elus olulist osa. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, mis olid osalt nende endi kasutuses. · Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Kuningas oli eelkõige sõjapealik. Kõrgem kohtupidamine, suurmaaomanik. · Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Atlas ja leheküljed 27 ja 28 VIII AJALOOLISED ISIKUD EESTI
võib pöörduda kohtu poole. Aeg nõudega kohtusse pöördumiseks ongi hagi aegumistähtaeg. Hagi on kohtusse esitatud nõue. Siis võimegi rääkida nõude aegumise ehk hagi aegumise tähtajast. See on tähtaeg, millal isik kes arvab et ta õigusi on rikutud, võib nõude esitada kohtusse. Kui keegi leiab, et ta õigusi on rikutud, siis tuleb olla kiire ja distsiplineritud oma õiguse teostamisel. Reeglina on nii, et mida kaugemaid asju tuleb uurida, seda keerulisem ja tülikam on ka kohtupidamine. Seega, üheltpoolt on aegumise tähtajad selleks, et distsiplineerida õigustatud isikuid. Teiseks, et tagada hea kohtupidamine ja kolmandaks, et anda võimalikule teisele poolele ka õigusselgus (muidu võiks 10 aastat jutti ähvardada hagiga). Hagi aegumise tähataja möödumisega nõue ei lõpe. Küll ei taga riik sellele nõudele enam kaitset. Juhul, kui teine pool tugineb hagi aegumisele, siis kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus ei kohalda ise aegumisi
rikutud, võib pöörduda kohtu poole. Aeg nõudega kohtusse pöördumiseks ongi hagi aegumistähtaeg. Hagi on kohtusse esitatud nõue. Siis võimegi rääkida nõude aegumise ehk hagi aegumise tähtajast. See on tähtaeg, millal isik kes arvab et ta õigusi on rikutud, võib nõude esitada kohtusse. Kui keegi leiab, et ta õigusi on rikutud, siis tuleb olla kiire ja distsiplineritud oma õiguse teostamisel. Reeglina on nii, et mida kaugemaid asju tuleb uurida, seda keerulisem ja tülikam on ka kohtupidamine. Seega, üheltpoolt on aegumise tähtajad selleks, et distsiplineerida õigustatud isikuid. Teiseks, et tagada hea kohtupidamine ja kolmandaks, et anda võimalikule teisele poolele ka õigusselgus (muidu võiks 10 aastat jutti ähvardada hagiga). Hagi aegumise tähataja möödumisega nõue ei lõpe. Küll ei taga riik sellele nõudele enam kaitset. Juhul, kui teine pool tugineb hagi aegumisele, siis kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus ei kohalda ise aegumisi
Linnriikide tekkides vahetab kirjutatud seadus ühiskonnaelu reguleerimisel välja tavaõiguse normi. Seaduste, inimeste endi loodud ja kehtestatud seaduste, fikseerimine piiras nende tõlgendamise suvalisust, seadus muutub vaidlejate suhtes neutraalseks jõuks ja omandab inimeste tegude omamoodi objektiivse mõõdupuu rolli. Tekkis ettekujutus ühtsest mõistuspärasest korrast, millele alluvad nii loodus kui ka inimeste ühiselu. Seaduskorra tagamine, võistlev kohtupidamine ja orjanduslik-demokraatlik riigijuhtimine tõstsid tähelepanu keskmesse loogilise arutluse, seaduste analüüsi, retoorikameisterlikkuse, võistlevate tegevuskavade jms arendamise vajaduse. Kujunesid teoreetilise mõtlemise olulised mõisted nagu logos, seadus, substants, põhjus, ideaal jt. Polise kooselu kõige täiuslikuma ja eneseküllase vormi otsimine oli paljude mõtlejate sihiks. Tollane kreeklane samastas end oma polisega; mõtlejate jaoks oli polis ennekõike ühelt poolt
· Juhtis kindralkuberner(Taani asehalduri asemele ) · Väejuht M. G. De la Gardie suurläänistusena Kuressaare krahvkond(1648-1654): · Kristina troonist loobumise järel kuninganna ülalpidamismaa(1654-1689) · Aadli omavalitsus säilis endisena · Reduktsiooni ajal maanõunike (4tk) institutsioon likvideeriti · Kohtupidamine: kohalik maanõunike institutsioon toimis kõrgema maakohtuna · Reduktsiooni ajal alandati maakohtuks ja apellatsioonikohtuks LM õuekohus. *krahv Magnus Gabriel de la Gardie: Rootsi kindralkuberner, väejuht, LM kindralkuberner, suurläänistuste omanik. Maaomandi-läänistuste küsimus LM-l · Esialgu suured Poola-aegsed staarostkonnad ja Rootsi-vastaselt aadlilt konfiskeeritud valdused läksid Rootsi riigile.
Avalduse üldised vorminõuded TsMS sätestab ära kohtule esitatavate avalduste ja taotluste üldised vorminõuded, mis kehtivad nii hagiavalduse kui ka kostja vastuväidete suhtes. Kohtule esitatavad avaldused peavad olema koostatud eesti keeles, erandina on võimalik inglise keeles esitada muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku menetlusabi taotlus. Avaldus esitatakse A4 formaadis ning see peab olema loetav, kirjutatud arvuti- või masinakirjas. Selle nõude eesmärgiks on tagada korrektne kohtupidamine, milles on kaitstud mõlema poole huvid seeläbi, et avaldus on loetav ja üheselt arusaadav nii kohtule kui mõlemale poolele. Kui kohtule esitatud avaldus on käsitsi kirjutatud, kuid selgesti loetav, siis on see eesmärk täidetud . Avaldus tuleb esitada originaalina st paberkandjal omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Tähtajast kinnipidamiseks võib avalduse esitada ka kirjalikku taasesitamist
( nt riigis oli kodusõda ja üks kindral aitas presidenti kodusüja võita, seega pani toime palju sõjakuritegusid ja kodusõja lõppedes ütleb RVK, et on vaja kindralit vastutusele võtta, kuid president ei soovi, kuna see kindral aitas. Tehakse “riigisisest menetlust” ja mõistetakse 1.kuuelise vangistuse kindralile. Rahvusvaheline Kohus ütleb, et karistus pole tõsine ja see kohtupidamine pole tõsine - see on näiline menetlus) ❏ Rahvusvahelist menetlust ei takista: - kohtualuse ametikoht - kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteedid või menetluse eritingimused KOHTUOTSUSTE TÄITMINE: ❏ Peamine karistus on vabadusekaotus ❏ Rahvusvaheliste tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla ❏ Karistus kantakse mõnes riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval...
seisusliku võimuaparaadi vahel polnud selged, üks isik võis olla mõlemas süsteemis. Aja jooksul riiklik võimuaparaat joonistus selgemalt välja, eristus seisuslikust omavalitsusest. Kubermangu valitsus ja kuberner – olulisimateks ametkondadeks riiklikus aparatuuris. Kuberner v kindralkuberner – praktilist erinevust polnud. Rüütelkondade omavalitsus Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadlikorporatsioon. Funktsioonideks omavalitsus ja kohtupidamine. Üldreeglina piirdus rüütelkondade võim maapiirkonnas, linnas teostas võimu magistraat. Rüütelkonda kuulumise eelduseks oli rüütlimõisa omanikuks olemine. Rüütlimõis on mõis, mis kuulus aadlikule. Rootsi ajal said teatud tingimustel rüütlimõisa omanikuks ka mitteaadlikud. Rüütelkond polnud Rootsi ajal kindlapiiriline ja liikmelisuse kohalt oli teatav hägusus. Rüütelkonnad koostasid aadlimatriklid – rüütelkondadesse kuuluvate isikute nimekiri. 1720
võimalikuks, Thomase arust pidi mõistus tegema usutõdedest omad järeldused, oli siiski mõni asi, millest ei saanud aru, avanes ilmutuse teel, nt. Kolmainsuse olemus; ta kanoniseeriti pühakuks Ketserlus ketserid olid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühinenud katoliku kiriku õpetusega, nende karistamine muutus oluliseks 12.-13.saj., kui tekkis mitu uut ketserlikku liikumist Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, et neid ümber veenda ja vajadusel karistada; inkvisitsioonikohus, kohtunikud inkvisiitorid käisid linnades jutlustamas, kutsusid üles patte tunnistama, ketserlusest loobuma, need, kes olid valmis vaadetest lahti ütlema, pääsesid kergelt, teised anti üle ilmalikule võimule, kes viiks täide surmanuhtluse, need ei saanud käsku täitmata jätta, sest neid oleks kirikust välja visatud
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
Marksism (1890. aastatel) ja revisionism (20.sajandi alguses) Parlamentalismi läbimurre (1901), Venstre võitis ülekaalukalt rahvatingi valimised, kuningas pidi nimetama venstre-valitsuse. Üldine ja ühetaoline valimisõigus jõustus (ka naiste puhul!) parlamendi valimistel (1915, III põhjamaades). Kandideerimise puhul jäid veel kehtima mõned piirangud. Islandi poliitiline moderniseerumine (1800-1918) Taanile allutatud Islandi Althing-koosolek (kärajad) mille pädevuses oli kohalik kohtupidamine, likvideeriti 1800. 1843 Althing uuesti kokku nõuandva koosolekuna. Taani ülikoolis õppinud islandlased nõusid omavalitsuskorralduse kehtestamist. 1848 nõuti poliitilisi uuendusi ja I korda mainiti iseseisvumise võimalus: kuningas andis tühja lubaduse, et korraldatakse koosolek, mis arutleb saare põhiseadusliku staatuse üle Taani koosseisus. 1851 Island ei kiitnud heaks Taani 1849. aasta põhiseadust (saarele 6 kohta parlamendis). 1874
Riigi jaoks on lubatud vaid see, mis on lubatud. See, mida pole kirjas, see on keelatud, isegi kui selle kohta midagi öeldud pole. See pole enam õigusriik. Riik peab näitama seda kohta, mille alusel ühe või teise sammu astub. Selle ideed kehastab õiguse jumalanna. · Formaalsed tunnused peaksime leidma õiguskorrast enesest. Kõige olulisemaks formaalseks tunnuseks on võimude lahusus. Riigi töö jaguneb kolmeks: seadusandlik töö, (õigusttäitev) täidesaatev töö, kohtupidamine. Riigivõim on üks. Need peavad olema lahus, iga üks peab saama teha oma tööd segamatult. Selleks on töö tegemine ka juriidiliselt korrastatud, kirjapandud vastavates aktides. Õigusriigi formaalseks tunnuseks loetakse ka formaalset seadust ennast. PS §3 viimane lause. Üksnes avaldatud seadused on täitmiseks kohustuslikud. Ius scriptum. Õigus peab olema õigusriigis kirja pandud. Seadus kui õigusriigi formaalne tunnus. Õigusriigis on oluline seaduse koht
olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös (Nt: Austria). Korporatiivne autonoomia - seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia - võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma
Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. On vajalik, et iga võimuharu peab tegelema oma põhifunktsiooniga ning teiste funktsioonide täitmine peab olema kooskõlas põhiseadusega. Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja
Teistele ühiskonna liikmetel on selle pärast õigus arvestada sellega, et teised isikud käituvad mõistusepäraselt ehk ratsionaalselt. Õiguse arengu saab jagada kahte etappi: · Õigus prohvetite ilmutuses prohvetid ehk selgeltnägijad võivad olla nii ilmalikud kui ka kiriklikud. · Professionaalne õigusemõistmine baseerub juriidilisel haridusel ja õigusealastel teadmisel. Sellise arengu on läbi teinud nii seadusandlus kui kohtupidamine. Weber tõi välja ratsionaalsele õigusele omased tunnused: · Ratsionaalne on selline õigus, mis on ühiskonnas tugevalt juurdunud põhimõtetel baseeruv. Tugevad õigusprintsiibid. · Normide süstematiseeritus. · Õiguslike mõistete tõlgendamine ja analüüsimine või võimalus analüüsida ja tõlgendada õigusmõisteid. Ja seda on tehtud. · Õigus kui inimmõistuse looming mitte õigus kui jumalik ilmutus.
kohalike elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. 1) Personaalne autonoomia (elavad hajutatult, kultuuri- ja olmeküsimused, nõuandev hääleõigus riigi keskorganite töös) 3 2) Korparatiivne autonoomia (keelekoosluse olemasolu, teatud arv kohti riigiaparaadis, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis) 3) Territoriaalne autonoomia a. Etnoterritoriaalne e. poliitiline (etnilised rühmad asuvad kompaktselt, autonoomsed vabariigid, oblastid jne., oma konstitutsioon, seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord õigus osaleda üleriigiliste küsimuste otsustamisel, oma parlament ja täidesaatva võimi organ, tal ei ole oma
laiali olid ja selle eesmärk oli tõhustada välisluuret. 1953 suvel Korea sõja lõpetamine sai teoks vaid seetõttu, et stalinlikust jäigast kursist Aasia suunal loobuti. Muudatused sisepoliitikas- kõige olulisemaks on üldise repressiivse olukorra leevendamine, massiivsetest repressioonidest loobumine. Oli oluline ka Beria enda ametkonna siseministeeriumi seisukohalt. Moodustati mitmed kontrollkomisjonid, mis hakkasid nüüd uurima varasemaid süüasju, kas kohtupidamine on normaalsel moel toimunud. Paljud süüasjad läksid ümbervaatamisele, süüdimõistetud rehabiliteeriti. Kõige kõnekam on suhtumine arstide süüasja- 1953 jaanuaris Pravdas ilmus ametlik teade, mille Jossif ise oli redigeerinud ja sõnastuse paika pannud, kus laiema avalikkuse ette toodi arstide süüasi. Stalini surma järel aprillis ilmus Pravdas uus teade arstide süüasja kohta, kus oli
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Narvas ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse. Austrias ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga. Föderaalkohtutes ei ole lubatud ei filmimine ega pildistamine, sest see kipub kohtumenetlust häirima (inimesed tunnevad end kaamera ees kohmetult/ebamugavalt). O. J. Simpsoni protsess. Kriminaalkohtupidamine milleks? Et eemaldada kurjategija ühiskonnast ja ehk isegi karistusega ümber kasvatada, et süüti inimene ei läheks kinni, et toimuks õiglane kohtupidamine, vale inimene riigileiva peal, kes ebaõiglase kohtupidamisega ära rikutakse. - Et teha selgeks, mis juhtus; - Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada; - Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks; - Et näidata, et õigus toimib; - Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida;
Riigikogu Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. On vajalik, et iga võimuharu peab tegelema oma põhifunktsiooniga ning teiste funktsioonide täitmine peab olema kooskõlas põhiseadusega. Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erpooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad
tulemus. Personaalse autonoomiaga on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust. Korporatiivne autoomia seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes jne. Nt Gröönimaa
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
kaasavaraks oli saanud, ning seal välja puhata väsimust oma tööst, mis seisis selles, et ta oli 1 0 5 saatnud mõne vaese vennikese ööbima «sinna väikesesse kongi Escorcherie tänavas, mida Pariisi kohtunikud ja linnavanemad tarvitasid oma vanglaks ja mis oli üksteistkümmend jalga pikk, seitse jalga ja neli tolli lai ning üksteistkümmend jalga kõrge» Härra Robert d'Estouteville'i võimkonda ei kuulunud üksnes ta kohtupidamine Pariisi prevoona ja vikontina, vaid ta toppis oma nina ja ajas oma hambad ka kuninga kohtuasjadesse. Polnud ühtki kõrget isikut, kes enne tapalavale minekut tema käte vahelt läbi poleks käinud. Tema oli see, kes käis Saint-Antoine'i värava juures asuvast Bastille'st ära toomas nii Nemours'i hertsogit, et teda Keskturu väljakule viia, kui ka härra de Saint- PoFi, kes teel Greve'i platsile vääritult kisendas ja protesteeris härra prevoo suureks
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...