vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetustega Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Paavstide elu Avignonis: · paavst sõltus Prantsusmaa kuningast · paavstivõimu iseseisvuse ja edendamise aeg · luksuslik elu · paavstide sissetulekud suurenesid Ühtse riigi kujunemine Inglismaal 1066. aastal vallutas Normandia hertsog William Inglismaa, võites Hastingsi lahingu ta trooniti Inglismaa valitsejaks William Vallutaja nimega.
kuni kuueks kuuks. Tähtaja lõppedes pidi diktaator oma tegude eest vastust andma Rahvatribuun oli Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Imperaator ladina keeles käskija.Tiitel mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal ,hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat ÜL 6 Selgita kirjalikult: 1) milline oli Rooma õigus Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale. Keiser lähtus oma kohtumõistmises rooma rahva kasust ja tugines väljakujunenud seadusandlikele põhimõtetele. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi .12
Kultuurivarade hävitamine: kirikute, losside, kloostrite rüüstamine, nt Notre Dame ja St Denis' katedraalid, Versailles' loss. Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine. Riikliku kaitse korraldamine. Louvre kunstimuuseumiks. Avalikud raamatukogud. Rahvusarhiiv Uued koolid ja kõrgkoolid Tiitlite kaotamine. Kodanik, proua, härra. Puhvpükste asemel pikad püksid. Parukad moest, lihtne juus. Antiigi jäljendamine. Napoleoni sise- ja välispoliitika . V: Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804. Aastal õeti vastu ,,Tsiviilkoodeks". Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1802 eluaegne konsul/rahvahääletus. 1804 keisri tiitel/päritav võim. Austria-Vene vägede purustamine Austerlitzi 1805, Preisi purustamine Jena/Auerstedti lahingus. Võidetud tunnistasid N vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga
eesõigused, kukutas monarhia ja lõi vabariigi. Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid, milles tekkinud vastuolud olid ühed revolutsiooni algatajad. Robespierre hukkas oma võimuloleku ajal palju inimesi ning tõi lihtrahva vihkamise jakobiinide diktatuurile, mis hiljem kukutati. 8. NAPOLEONI AEG Napoleon Louis Bonaparte oli Prantsusmaa keiser 1804-1814, enne seda oli ta Prantsusmaa Vabariigi konsul (eluaegne). Põhjalikult korraldati tema valitsemisajal ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804. aastal võeti vasti Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja kirku lahutamise riigist. 1806. aastal loodi Reini Liit, kus Napoleoni võimu alla kuulusid 16 Saksa riiki. Need olid lahku löönud Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust.
(eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid vaimulike lõtvu elukombeid). Et ketserid ei saaks õigustada oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231.a. ilmikutele piibli lugemise – see jäi vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist rahvuskeeltesse ei lubatud – võis lugeda vaid ladina või kreeka keeles. Ketserite üle mõistis kohut inkvisitsioon, mis kujunes välja paavst Gregorius IX ajal 13. saj. I p. Inkvisitsioon (ld. k. – uurimine juurdlus) oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja karistada. (Autodafee – kohtuotsuse väljakuulutamine ja ketseri avalik karistamine). §2.2 Kloostrid ja kerjusmungaordud Kirik õpetas, et kõige kindlam tee taevariiki pääsemiseks on loobumine ilmalikust elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lähis-Ida aladel läksid erakust mungad kõrbetesse või mägedesse. Lääne- Euroopas kogunesid erakud aga suletud vennaskondadena ühte
õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusuga ning neid on läbi aegade jälitatud. Ehkki ketserid olid enamasti sügavalt usklikud, jäid nad kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks ning neid ei peetud mitte ainult kiriku õpetuste aluste, vaid ka kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajateks. INKVISITSIOON By Oll©®TM 2004 Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst.
2) Lääneprovintsid olid algusest peale Roomalikud, kui idaprovintsides võis olla teiste riikide mõju. 3) Lääneprovintsis arenenud põlluharimine, kui idaprovintsides eksporditi käsitöö ja luksuskaupa itaaliasse ja lääneprovintsidesse 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? Keiser Justinianuse poolt fikseeritud seadused, mis määrasid riigikorra ja kohtupidamise. Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: (4õ) 1) Panteon- panteon oli kõigile jumalatele pühendatud tempel, kuppel ehitis, see oli eriline oma kupli tõttu, see on antiikaja suurim
Vana-Rooma 1. Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsit...
napoleon BOnapare´i kätte. ta hakkas prantsusmaal teostama ulatuslikke ümberkorraldusi , mis tugevndasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. 1802 valiti ta eluks ajaks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta prantslaste keisriks ehk imepraatorik. Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Kõik olulisemad seadused kehtestai keisri dekreedi või Senati otsusega . Sõna " vabariik" kadus aja jooksul käibelt. Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804 . aastal võeti vastu"Tsviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Ta parandas ka riigi suhteid kirikuga sõmlides rooma paavastiga eraldi kokkuleppe . Katoliku yusk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 2.Venemaa 19. sajandil 19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumi ja elanikkonnaga ühest küljest võimas, kuid teisalt üks Euroopa mahajäänumatest riikidest
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
Taevariik ja vkõik vaimne, ka inimese hing on jumala looming. Maise ilma ja kõik materiaalse, ka inimese keha lõi saatan. Katarid ei tunnistanud jumala sündimist inimesena. Katarite kiriku eesmärk oli hingi kataoliku kiriku ja saatana käest päästa. Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma ja usklikeks kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj algul spetsiaalne kohus-inkvisitsioon. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Inkvi ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse orral õigele teele tagasi tuua, kui see ei õnnestunud, siis karistada. Neid ketsereid kes vabal tahtel siiralt kahetsedes kiriku rüppe tagasi pöördusid, karistati tavaliselt leebelt, määrates neile väiksed trahvid, paastumise või palved. Kui ketserlust ülesse ei tunnistatud, tuli ülekuulamistega see välja selgitada
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
kohtuvõimu teostavad kohtud. Võimude lahusus ei ole reglina täielik. Näiteks teostab valitsus määruste andmisega ja seaduseelnõude algatamisega ka osaliselt seadusandlikku funktsiooni. Seadusandlikul parlamendil võib olla täidesaatva riigivõimu funktsioone, nt kõrgemate riigiametnike ametissenimetamine. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine. Vertikaalne lahusus - üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. Personaalne lahusus - üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2) Riigieelarve kulu- ja tulubaasi kujundamise põhimõtted. Maksu- ja rahapoliitika. Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha
ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas 6. Saj peale kristust keiser Justinianuse poolt. Vanas Roomas eristati juba avalikku- ja eraõgust. Avalik õigus reguleerib riigivõimu ja üksikisiku suhteid, nt kohtupidamine, karistused Eraõigus reguleerib üksikisikute vahelisi suhteid, nt perekonnaõigus, äriõigus Rooma õigustes oli oluline koht 2 eri liiki probleemile 1. Omandiküsimused, 2. Kriminaalasjad. Erinevates riikides kujunesid välja erinevad õigussüsteemid, kuid ajapikku nende arv vähenes. 2. Mõned tuntuimad õigussüsteemid a. Mandri-Euroopa õigussüsteem a.i. Germaani õigussüsteem väga detailne, seadused mahukad. Kehtib ka
ÜRO Julgeolekunõukogu Ülesanded: 1) võtta vastu otsus kasutada agressori suhtes sõjalist jõudu 2) õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes ● Julgeolekunõukogus 5 alalist liiget – USA; Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina - veto õigus vastuvõetud otsuste suhtes ● 10 vahetuvat liiget ÜRO ● Rahvusvaheline kohus Haagis – riikide vaheliste õiguslike probleemide lahendamine, sõjakurjategijate üle kohtupidamine ● SEKRETARIAAT – haldusorgan, mille ülesandeks ÜRO asjaajamine ● PEASEKRETÄR – juhib ÜRO sekretariaadi tööd, praegu Ban Ki-moon ● ÜRO-l oma rahuvalvejõud ● Potsdami konverents Toimus: ● 17.VII - 02.VIII 1945 ● Arutati: ● Saksamaa tulevikku ● Nõuti Jaapanilt tingimusteta kapituleerumist Potsdami konverents: 1) J.Stalin - ÜK(b)P KK I sekretär 2) H.Truman - USA president 3) W.Churchill/ C.Attlee - Suurbritannia peaministrid Otsused:
talupoja eraomandiks), maksimumhinnad. 1793 uus põhiseadus üldine valimisõigus alates 21. eluaastast (ainult mehed). 179499 Seadusandlik Korpus uusrikkad (kodanlus, vabariik Kohtupidamine seaduste alusel, 1795 uus kes oli tänu Direktoorium põhiseadus. revolutsioonile rikastunud) Revolutsiooni ajal oli 3 põhiseadust 1971, 1973 ja 1975. 1. Missuguseid samme astuti Suure Prantsuse revolutsiooni käigus? Too igast valdkonnast kolm näidet:
,,Halb" teooria: eesmärk õigustab abinõu, kasulikkus on absoluutne mõõdupuu (Machiavelli); ,,hea" teooria: tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Otsustamine 1. Valitsejakoolituse teooria ja praktika varauusajal Aadli funktsioon riigis muutus, sõdimise asemel valitsemine ja kohtupidamine. Rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlikele, kus õpetati valitsemiskunsti. Üldised valitsemiseesmärgid ja -printsiibid; kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla; nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine; nõupidamisformaatide harjutamine. 4 2. "Consultatio" ja "pro et contra" nõupidamisformaatide eripärad Consultatio:
Impeerium oli loodud relva jõul ja püsis tänu Rooma sõjaväe tugevusele. Kogu impeeriumi maa-alal tagatud rahu ja julgeolekut nimetati Rooma rahuks ja see sai alguse Augustus Octavianuse valitsemisajast. Rooma seadused kujunesid välja alates 5.sajandist eKr ja nad lähtusid juba varem asetleidnud juhtumitest ehk pretsedentidest ning kreeka seadustest ja kreeklaste põhimõtetest. Õigusriik on riik, kus kehtib seaduste ülimuslikkus kõigi (sh ka keisri) suhtes. Nii riigikorraldus kui kohtupidamine on seadustega kindlalt määratletud. Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, neid ei tohi ilma kohtuta süüdi mõista ja neil on õigus edasi kaevata. Õigusriik kujunes välja Roomas. Hannibal oli Kartaago väejuht, kes II Puunia sõja ajal sooritas sõjaretke Itaaliasse (218.-203.a. eKr). Spartacus oli ori, gladiaator, antiikaja suurima orjade ülestõusu (74.-71.a. eKr) juht. Traianus oli Rooma keiser (98.-117.a.), kelle ajal oli riik kõigi aegade suurim. Julius Caesar (100.-44.a
11 inkvisitsioonimeetodeid. Toonane kohtupraktika enne CCC-t oli oma tegemistes brutaalne kuna suuremas osas Euroopas tugines see tõendite kogumisel kohtulikule piinamisele. Riigiametnike poolt piinamise läbi kriminaalkuriteo või mõnes muus õõnestavas teos toime panemises kahtlustatavatelt isikutelt tunnistuste saamine on toimunud juba varajastest aegadest. Kohtupidamine Rooma kanoonilises kohtuprotsessis oli kohtunike juhtida. Need juristid, kelleks oli väikesearvuline õigusteadust õppinud eliit, võimutsesid ja pidasid kohut erinevalt näiteks Inglismaa süsteemist, ilma kohtukaasistujateta. On selge, et piinamise aluseks oli Rooma kanoonilises õiguses juurdunud tõendamise printsiip. 16 saj. mil algas seaduste süstematiseerimise revolutsioon, tunnustasid ja sätestasid kõik selle aja suuremad
Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiv...
Aga seal ei kehtestunud enam tema võim jvaliti uus paavst Clemens VII ja tema saadeti uuesti Avignoni. Roomas ja Avignonis resideerus kummaski erinev paavst - suur skisma. Kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst - ei õnnestunud ja mitu aega valitses kaks paavsti. Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ketser - oli inimene, kelle usuline tõekspidamine ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Inkvisitsioon on katoliku kiriku kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid veenda ja vajadusel karistada. 8. Mis on naturaalmajandus, feodaalkord (vt vihikust, §6); feodaalne killustatus (§13 lk.75), kuidas hakkasid tekkima tänapäevaste parlamentide eelkäijad (lk 78; 77). Naturaalmajandus on keskajal valitsev majandusviis, kus kõik eluksvajalik tehakse ise ja tarvitatakse koha peal. Kauplemissidemed olid minimaalsed. Naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel sõjameestele rahas palka maksta võimalik
piirialadel impeeriumi kaitsesid. Põhiosa oli raskerelvastatud jalaväelastel (kiiver, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsmed, kilp, oda, mõõk), oli ka ratsavägi, rünnati väiksemate maleruudustikus ristkülikutena. Sõjatehnika täiustamine oli nende suur pluss, oldi parimad kindlusepiirajad: katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid, muldvallide ning palktaraga kindlustamise oskus. Rooma impeerium oli õigusriik: riigikorraldus ja kohtupidamine olid seadustega määratletud ning seaduse ülimuslikkus kehtis kõigi suhtes. Kõrgeim kohtunik oli keiser. Tollased seadused kujunesid pika aja jooksul arvestades nii 12 tahvli seadusi, asetleidnud juhtumeid kui ka kreeklaste õpetusi ja põhimõtteid. Sellest tulenevalt oli õigus praktiline. Oma süstematiseerimise ja ühtlustamisega panid nad aluse õigusteusele. ÜHISKOND JA ELUOLU Roomlaste jaoks käisid linn ja tsivilisatsioon lahutamatult käsikäes. Nad soodustasid arengut ka
2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid too...
punktide 7 ja 8 alusel nimetab Riigikogu Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. On vajalik, et iga võimuharu peab tegelema oma põhifunktsiooniga ning teiste funktsioonide täitmine peab olema kooskõlas põhiseadusega. Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas 10 põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme
7.2. Õigussüsteemid ja nende erinevused: Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Tänapäeva maailmas enamlevinud on omaaegsel Rooma õigusel põhinevad Mandri-Euroopa ja Anglo- Ameerika õigussüsteemid ning islami õigussüsteem. 1) Mandri-Euroopa õigussüsteemis lähtub kohtupidamine pikaajalise riikliku seadusloome tagajärjel kujunenud mahukatest seaduskoodeksitest. Kohtunikud on valitsuse poolt eluks ajaks ametisse nimetatavad riigiametnikud, kelle tagandamine on väga raske. 2) Anglo-Ameerika õigussüsteemis on kohtunikud kodanike poolt ametisse valitud õigusemõistjad. Juhtudel, kui seadusandlus on puudulik, omandab kohtu otsus seaduse jõu, millega on loodud
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud (mõõk), teises käes õiglus. Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. Obje...
7.2. Õigussüsteemid ja nende erinevused: Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Tänapäeva maailmas enamlevinud on omaaegsel Rooma õigusel põhinevad Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemid ning islami õigussüsteem. 1) Mandri-Euroopa õigussüsteemis lähtub kohtupidamine pikaajalise riikliku seadusloome tagajärjel kujunenud mahukatest seaduskoodeksitest. Kohtunikud on valitsuse poolt eluks ajaks ametisse nimetatavad riigiametnikud, kelle tagandamine on väga raske. 2) Anglo-Ameerika õigussüsteemis on kohtunikud kodanike poolt ametisse valitud õigusemõistjad. Juhtudel, kui seadusandlus on puudulik, omandab kohtu otsus seaduse jõu, millega on loodud õiguslik pretsedent, mida
Judgment kohtuniku otsus Prison vangla (taval kauem) Jail vangla (taval pool-aasta aega) Serve a sentence karistust kandma Offence (crime); felony; süütegu, kuritegu 3 Misdemenour väärtegu, tavaliselt väike (nt trahviga karistatav) Public law avalik õigus Private law eraõigus Civil law eraõigus Implementation kohaldamine, rakendamine To administer justice õigust mõistma Public opinion avalik arvamus Majority - enasmus Fair trial õiglane kohtupidamine Define sb guilty of sth süüdi millestki Mercy-killing - eutanaasia Abuse kuritarvitamine Balance and Separation of powers võimude tasakaal ja lahusus Judicial power kohtu võim Legislative power seadusandlik võim Executive power täideviiv võim Property vara Immoveable or real estate kinnisvara Moveable property vallasvara Pressure group survegrupp Common sense terve mõistus Reckless; Dangerous driving hooletu sõitmine Loss kaotus, kahju
· 8. mai 1945 Karlhorstis kirjutati alla Sm täieliku kapituleerumise aktile--->II ms lõppenud · 17. juuli 2. aug 1945 Potsdamis võitjariikide konverents: 1. kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-le 2. sakslaste sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt 3. Sm jaotati Br, Pr, USA ja NSVL vahel 4-ks okupatsioonitsooniks, võimu Sm-l asus teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon--->ül jäi ka kohtupidamine natside juhtide üle 4. kindlaks määrati Sm reparatsioonide tasumise kord--->demonteerida Saksa suuremate tehaste sisseseaded 5. arutati jätkuvat sõda Kaug-Idas 6. Stalin lubas astuda Jpni vastu, saades endale Sahalini saare lõunaosa ja Kuriili saared Jaapani purustamine: · oli 1944. a kandnud raskeid kaotusi, jätkas siiski sõjategevust · 1945 algus USA alustas rünnakut Jpni saarte vastu, hõivati Iwo Jima ja Okinawa saar,
Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) * Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam * Vahetusühiskond-inimesed vahetavad teenusied ja tooteid. * Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning ka isamaa-armastusel. OTSUSTAMINE 1.Valitsejakoolituse teooria ja praktika varauusajal Rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlile Taust: aadli funktsiooni muutumine riigis. Sõdimine -> valitsemine ja kohtupidamine. Haridusvajadus Nt TÜ asutaja Johan Skytte õppis Kasselis Collegium Mauritianum'is, paljud Rootsi riigimehed Tübingeni Collegium Illustre's Ka ülikoolides retoorikaõpetus Mida õpetati? "Prudentia gubernatoria" e. valitsemiskunst: Üldised valitsemiseesmärgid ja -printsiibid Kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla. Kõike pole võimalik ette näha, mistõttu... Keskne oskus: kuidas teha otsuseid
Sahhovskoi (eriti järjekindel venestaja) · ametlikuks asjaajamise keeleks sai vene keel (ainus koht, kus sai eesti keelega hakkama oli valla kohus) · vene ametnikud · kooliharidus vene keelne · usuõpetus oli veel eesti keeles ja ka eesti keel · ka kõrgemates koolides mindi üle vene keelele (ka ülikool) · toimus vene õigeusu peale surumine (suurem üleminek EM), tagasi pöördumine luteri usku oli praktiliselt võimatu · kaas ajastati kohtupidamine (kõik kohtus võrdsed) · raed asendati valitavate asjadega Rahvusliku liikumise arvamus: 1. H. Jannsen: kohalike rahvaste baasil peaks moodustuma uus rahvus (lätlased, eestlased, baltisakslased), olles saksa keelsed. 2. aktiivsed venestamise toetajad. Eriti A. Grenzstein 3. rahvuslikkuse säilitamine ka venestamise tingimustes karsklus selts võitlus alkoholi vastu. V. Reimann. (kõrgharidus uus põlvkond, seotud : Eesti
Linnu valitsesid sakslased läksid üle teisele keelele. 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu kohalt lahkuma. Valdade arv langes 1000-lt 400-le. Vald vabanes lõplikult mõisa alluvusest. Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omaga. Võidule pääses kodanike formaalõigusliku võrduse põhimõte, kohtute juurde loodi kinnistusjaoskonnad. Kohtupidamine viidi üle vene keeled, v.a vallakohtutes. 1892.a kehtestati uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt hääleõiguslike linnakodanike hulka. Soodustati õigeusu levikut. Vürst Sahhovskoi eestvõttel rajati Virumaale Kuremäe nunnaklooster. Eriti silmatorkav oli Aleksander Nevski katerdraali püstitamine Toompeale. Tartu kuulutati põliseks vene linnaks ja nim ümber Jurjeviks, ülikool Jurjevi keiserlikuks ülikooliks, mis viidi üle ka vene keelde.
olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. Korporatiivne autonoomia- seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. 11. Õiguse mõiste ja tähtsus. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid. 1)Õigus on käitumisreeglite kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult, vaid
8. mai 1945 – Karlhorstis kirjutati alla Sm täieliku kapituleerumise aktile--->II ms lõppenud 17. juuli – 2. aug 1945 – Potsdamis võitjariikide konverents: 1. kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-le 2. sakslaste sundevakueerimine võtjatele antud territooriumidelt 3. Sm jaotati Br, Pr, USA ja NSVL vahel 4-ks okupatsioonitsooniks, võimu Sm-l asus teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon--->ül jäi ka kohtupidamine natside juhtide üle 4. kindlast määrati Sm reparatsioonide tasumise kord--->demonteerida Saksa suuremate tehaste sisseseaded 5. arutati jätkuvat sõda Kaug-Idas 6. Stalin lubas astuda Jpni vastu, saades endale Sahalini saare lõunaosa ja Kuriili saared Jaapani purustamine: oli 1944. a kandnud raskeid kaotusi, jätkas siiski sõjategevust 1945 algus – USA alustas rünnakut Jpni saarte vastu, hõivati Iwo Jima ja Okinawa saar,
e) vabad talupojad ei alistunud mõisaõigusele, elasid oma esivanemate järglastena vana õiguse järgi. Põhitegevus: veskipidamine rentisid härralt veski ja tegutsesid möldrina. Vabad talupojad, kes jäid taludesse, pidid hiljem alistuma lääniõigusele. Paljudes maades olid nad sõjaliseks jõuks, vasallide abid. 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis. Oli väga keeruline. Kohtukorraldusele iseloomulik: 1) kohtupidamine seotud maksustamisega; 2) kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjad olid süüdlased samast seisusest; 3) Kohtuvõim ei olnud otsuse langetaja; Kohtukoosseis oli kahesugune: ühelt poolt riikliku võimu esindaja ja teiselt vastava seisuse esindaja. Võimuesindajad hoolitsesid sinult kohtukorra eest nn. vaatlejad. Otsuse tegija e. õiguse leidja oli seisuse esindaja. Talurahvakohtud: vakuse- või mõisakohus ( sõltuvalt sellest, kas maa mõisastatud või ei).
Ketser teisitimõtleja; inimene, kelle usuline tõekspidamine ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Nende liikumine tekkis koos ristiusu kiriku tekkega ning neid on läbi aegade jälitatud. Nende karistamine muutus aktuaalseks 12.-13. sajandil, mil tekkis mitu uut liikumist. Kõige tuntum on katarite liikumine, kus katarid eitasid kogu katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katolike vaimulike lõtvu kombeid. Inkvisitsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Teooria lõi juba Augustinus 4.-5. sajandil, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. 13. sajandil kujunes välja ka inkvisitsioonikohus, mille liikmed pidasid rahvale jutliseid, milles kutsuti patte üles tunnistama ja ketserlusest loobuma. Need, kes ütlesid ketserlusest vabatahtlikult lahti, said kergema karistuse. Neid, kes endale kindlaks
oli hinge vabanemine maapealsest kehast. Loobusid liha söömisest ja järeltulijate sigitaminegi oli halb. Katarite liikumine võttis eeskuju Ida usunditest. Ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima kontrollimise ja väljajuurimise vahendeid. Ketserid jäid kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks, neid peeti kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajaiks. INKVISITATSIOON Inkvisitsioon(juurdlus, uurimine)- kat. vaimulike kohtupidamine ketserite üle. Eesmärk: neid ümber veenda, vaadete leviku takistamine, vajadusel karistada. Nende mõõduka karistamise teooria lõi üle kirikuisa Augustinus oma(354-430)(leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõeks pidamiste juurde tagasi tooma). Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. sajandil Ipoolel paavst GregoriusIX ajal. Koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst.
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimise...
descriptive law (kirjeldav õigus) - laws which simply describe how people or even natural phenomenas usually behave nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Acti...
olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. Korporatiivne autonoomia- seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. 11. Õiguse mõiste ja tähtsus. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid. 1)Õigus on käitumisreeglite kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult, vaid
2. 1887.a. koolireform, millega kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja viidi üle vene keelele. Emakeele kasutamise keeld tegi lastel tunnisisust arusaamise raskemaks ja vähendas kirjaoskajate arvu ühiskonnas. 3. 1888.a. politseikorraldus, millega ühendati Balti kubermangude korrakaitse ülevenemaalisega. 4. 1889.a. kehtestati Vene kohtusüsteem, millega kaotati seisuslikud kohtud ja kohtupidamine muutus avalikuks. Loodi advokatuur. 5. 1892.a. kehtestati linnaseadus, mis vähendas hääleõiguslike linnakodanike hulka, kuid teisalt pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülemvõimu murdmiseks. Kokkuvõttes kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid, viidi sisse vene keel. Venestamispoliitikat vedas õigeusu kirik. Ametlik poliitika soodustas õigeusu minekut, vastupidine võimalus oli keelatud
Kohustused eri piirkondades erinevad. 12 Teotöö kohustus kekajal oli mõõdukas. Andamid koosnesid teotööst, loonusandamist ja rahaandamist. Rikkamatelt talupoegadelt ainult raharent, vaesematelt teorenti. Regulaarsetele andamitele lisandusid erakorralised nagu päranduse saamine, luba abielluda jms. Spetsiaalsed maksud nagu banaliteedi õigus, et kasutada mõisniku ahju, makstes selle eest või oma ahju kasutades ka maksu maksta. Andamitega seotud kohtupidamine, mõisnikud võisid nõuda erakorralist andamit. Kõrgkeskajal talupojal võimalus pageda kuigi olid sunnismaised, sest linnad kasvavad ja teatud aja möödudes ei saanud mõisnik talupoega enam välja nõuda. Kõrgkeskajal talupoegade koormised vähenesid. Kadus villikatsioon ehk mõisa oma majapidamine, see hoidis kulusid kokku. Meierid kippusid mõisas peremehitsema. Talupoegadel kergem teotööta ja mõisnikud ei pea kupjale maksma. 12.- 13
Selle jutu põhjal võib tunduda, et kodakondsusel, kodanikuõigustel ja inimõigustel polegi mingit seost. Tõepoolest, osalt on selles osas eksitavad keelelised erinevused, nimelt kasutatakse inglise keeles põhiliste inimõiguste märkimiseks väljendit civil rights ehk kodanikuõigused. Siia kuuluvad need nõudmised, mille püstitasid valgustusfilosoofid ja Prantsuse revolutsionäärid 18. sajandil – võrdsus seaduse ees, õiglane kohtupidamine, usu-, sõna- ja mõttevabadus, isikupuutumatus ja muu taoline. See väljend pole aga seotud mitte riikliku kodakondsuse, vaid hoopiski kodanikuühiskonnaga. Eesti keeles väljendab paraku seesama sõnaühend ka Eesti Vabariigi kodanike ainuomaseid õigusi ning sellest tulenebki mõningane segadus. Omaette kohtlemist vajavad inimõiguste alal apatriidid ehk kodakondsuseta inimesed. Oma kodanikke kaitseb riik nii kodu- kui välismaal, pakkudes neile vajadusel ka varjupaika ja juriidilist abi
Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. E...
venitades protsesse aastatepikkuseks. Kurjategijad on õiguskaitsesüsteemi kolmnurgale süüdistajad, advokaadid, kohus vajalikud partnerid, mida näitab ka see, kui tihti on kohtuprotsessi finaaliks kokkuleppemenetlus, kus riik istub kurjategijatega ühe laua taga. Kui kurjategijaid ei oleks, siis nad mõeldaks välja, sest süsteem peab ometi näitama, kuidas ta palehigis kaitseb õigust Mida kauem uurimine ja kohtupidamine kestab, seda kasulikum kõigile peale ohvri, kes ju ühiskonna liikmena osaleb prokuratuuri, advokatuuri ja kohtu ülalpidamiskulude kinni maksmisel. Ohvrid süsteemi nelinurka ei huvita, nad unustatakse niipea, kui nelinurk prokurörid advokaadid kohus kurjategijad on oma aastaid kestva etenduse käima saanud. Ohvrid on süsteemi jaoks vajalikud üksnes selleks, et põhjendada süsteemi olemasolu. Süsteemi sõnaõigusega osalejatele on tähtis, et nende positsiooni miski ei ohustaks.
Tülid lõpetas järgmise keisri ja paavsti 1122aastal sõlmitud Wormsi kokkulepe. Piiskopid said vaimuliku võimu ametitunnused paavstilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt. Ketserid ja inkvisitsioon Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Lõuna-Prantsusmaal tekkis katarite liikumine. Nad eitasid katoliku kiriku hierarhia ja kritiseerisid vaimulike elukombeid. Katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada oli inkvisitsioon. Inkvisitsiooni kohus kujunes 13ndal sajandil ja selle tegevust kontrollis paavst. Endale kindlaks jäänud ketserid anti surmanuhtluse täideviimiseks ilmaliku kohtu kätte. 3.2. Klassikaline Kreeka tsivilisatsioon Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt
presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. On vajalik, et iga võimuharu peab tegelema oma põhifunktsiooniga ning teiste funktsioonide täitmine peab olema kooskõlas põhiseadusega. Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt. Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi
12. Nürnbergi kohtuprotsess. a) miks peeti sõjakurjategijate karistamist vajalikuks; Sõjakurjategijate karistamist peeti vajalikuks, sest nemad hävitasid miljoneid süütuid inimesi. b) kelle üle kohut mõisteti; Kohut pidati 24 Saksamaa riigitegelase ja sõjaväelaste üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. c) mille poolest oli Nürnbergi kohtuprotsess eriline; 1. Kohtupidamine puudutas inimsusevastaseid kuritegusid 2. Ei arvestatud kohtualuste väiteid, et nemad oli vaid käsutäitjad 3. Inimsusevastased kuriteod kuulutati argumentideks d) millised karistused määrati? Sõjatribunal karistas 12 kohtualust surmanuhtlusega ja ülejäänud said erineva pikkusega vanglakaristuse. 13. Tänapäeva Venemaa. a) Boriss Jeltsin ja tema reformid; Jeltsin oli Venemaa Föderatsiooni esimene president (19911999).
Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
