Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kohtunikud" - 808 õppematerjali

kohtunikud on selles olukorras ühelt poolt seotud seadustega, objektiivse õigusega, kuid teiselt poolt kujundavad nad iseseisvalt õiguskorda, kasutades sealjuures õigusdogmaatikat. Kohtunikuõiguse kaudu ja õigusdogmaatika abil astub kohtunik igal juhul õiguspoliitikasse.
thumbnail
2
odt

Kokkuvõte keskaja religioonist ja kirikutest

Innocentius 3 ­ suurima mõjuga paavst. Sekkus asjadesse kui karta oli pattu. Suur osa euroopast sõltus paavstivõimust. Aquino Thomas ­ tuntud teoloog. ,,Summa Theologiale" ,,Summa contra gentiles" Selgitas teadmisi ja seisukohti. Käsitleb kristliku uskumise ja inimmõiguste vahekorda. Ketserlus- kiriku kommetest ja kristlikest ideaalidest eraldus liikumine. Kirik proovis neid maha suruda. Inkvisitsioon ­ ketserite ümberveenmine ja karistamine. Tegevust kontrollis paavst. Kohtunikud saatsid teate oma tulekust, pidasid jutluse, kutsusid ketsreleid patte tunnistama, kui keeldusid võisid saada surmanuhtluse. (hiliskeskajal) Kiriku mõjuvõim vähenes. Paavstid Avignonis 1305-1378. Nad ei tahtnud roomas olla. Suur skisma- kirikulõhe ­ 1378-1409 Urbanus 6 jäi rooma, tema vaenlased valisid Clemens7 ja läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maa-aadel ja talurahvas, kaubandus ja käsitöö

· Mõis oli mõisniku majapidamine ja seal käisid tööl talupojad kes tegid oma teokohust. Kui mõisa põllud laienesid, laienes ja teopäevade hulk. · 15.saj teisel poolel tehti isandate poolt kindlaks, et talupojad ei ole vabad, vaid nad kuuluvad maa juurde, mida nad harivad ­ sunnismaisus. Maapäevadel lepiti kokku, et põgenenud talupoeg tuleb tagastada tema endisele omanikule(sellele tõrkusid vastu linnade esindajad). Põgenikke otsisid taga arda ja haagi kohtunikud. Liikumisvabadus säilis vabadel talupoegadel. Kujunes välja ka pärisorjus ­ talupoeg oli mõisniku iskiklik omand. · Kasutati 3 väljasüsteemi. Tähtsaim tehniline uuendus ­ vesiveski. Vilja kasvatamine suurenes(oder, rukis). Karjakasvatus andis lisa toidulauale. Enamasti taludes mite mõisates. Linnaõigused ja kaubandus · Linnaõigus tagas linnale seadusliku korra ja iseseisvuse. Linnakodanikuks võisid saada

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Riigi valitsemisevormid

Ühiskonna tööks kordamine 1.)Parlamentaarne valitsemine Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ilu mõiste muutumine läbi esteetika ajaloo

EESTI KUNSTIAKADEEMIA Disaini teaduskond Klaasikunsti ja -disaini osakond III kursus Mai Schults Ilu mõiste muutumine läbi esteetika ajaloo Essee Tallinn 2011 Ilu on esteetika põhikategooria, mis avaldub tajutava objekti omaduses või omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei peitunud nii väga välimuses vaid just vaimses täiuslikkuses, sobivuses ümbritsevaga. Demokritose, Platoni ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ...

Kultuur-Kunst → Esteetika 2
15 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa Liidu juhtorganid

See tähendab, et Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik. Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi, mis tulenevad EL-i seadusandlusest. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. Euroopa Kohtusse kuulub 25 kohtunikku, igast liikmesriigist üks. Kohtunikud nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6-aastaseks tähtajaks, kuid nad annavad vande, tõotades lahendada kohtuasja sõltumatult oma riigi valitsusest.

Ühiskond → Rahvusvaheline integratsioon
1 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Saalihoki superfinaal

Sparta naised alistasid teise klubi ühe väravaga ja seis jäi 6:5. Minu sõbranna mängib Spartas ja olen tohtult uhke, et nägin sellist mängu. Võistlus oli korraldatud hästi ningi pealtvaataja olla oli mugav. Tribüünidel oli ruumi küllalt ja mängule nähtavus super. Komentaatorid olid kohal ja tänu neile sain palju rohkem mängust aru, sest saalihokis olen üpris suur võhik. Tehniliselt oli sündmus edukas, sest saalis oli kõike kuulda, kohtunikud, mängijad ja kõik teised asjasse puutuvad olid õigel ajal õiges kohas ning mäng hakkas isegi paar minutit varem. Palli vuhisemist ühest saali otsast teise sai jälgida kokku koos algus tutvustuse ja autasustamisega veidi üle 2 tunni. Lisaks sai naiste mängu vaatama minna tasuta. Minu üllatuseks oli pealtvaatajaid päris palju kuigi Saalihoki liit sellele väga reklaami peale facebooki evendi ei teinud, lisaks jagasid mängivad klubid mängu toimumise kohta infot

Sport → Sport
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kultuurisotsioloogia

Tööjaotuse puhul rõhutab Durkheim koolirolli, kus õpetatakse inimesi leidma oma paremaks elamiseks uusi võimalusi, kuid kuna indiviid ei ela isoleeritult, mõjutab selline uuenduslikkus paratamatult ka teisi (nt Henry Ford hakkas massiliselt tootma autosid, siis oli vaja uut teevõrku jne). Selle tagajärjel aga varasem, mehhaaniline solidaarsus nõrgeneb ­ õpetajad, sõdurid, kohtunikud, olgugi kasvõi samavanused, hakkavad tahtma erinevaid asju, hindama erinevaid väärtusi. Lõppkokkuvõttes hakkavad nad ka mõtlema erinevalt. Samas tekitab tööjaotus aga uut tüüpi solidaarust ­ sellist, mis põhineb arusaamisel, et vaatamata erisusele on ühiskonna liikmetel üksteist vaja. Justkui nagu elav organism, kus kõik osad sõltuvad teineteisest. K

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Hispaania

Hispaanias. Muudes asjades kehtib tsiviilseadustik jõusolevate piirkondlike ja eriseadustega kooskõlas üldnormina kõigis provintsides ja aladel, kus neid asju ei ole sätestatud juba piirkondlike eriseadustega. Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud kuuluvad samasse kohtunikkonda. Eri liiki kohtuasju käsitlevad erinevad kohtud. Kohtusüsteemi kuuluvad tsiviilkohtud, mis arutavad kaubandus- ja perekonnaõiguse asju, kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju, halduskohtud, mis lahendavad avalik- õiguslike asutuste vahelisi vaidlusi ja sotsiaalasjade kohtud, mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel lahendatakse väikese summaga nõudeid rahukohtus

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kontrolltöö küsimused

Ta ei kirjutanud ühtegi raamatut ise ja tema mõtteid tunneme üksnes tema õpilaste tööde kaudu. Ta ei pidanud lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast, sest arvas, et riiki peavad juhtima vaid asjalikud ja targad mehed. Kõigele lisaks olid mõned Sokratese õpilased Ateena riigile palju halba teinud, mistõttu Ateena lihtrahvas umbusaldas Sokratest. Teda süüdistati, et ta ei austavat jumalaid ja rikkuvat oma õpetusega noorsugu. Kohtunikud mõistsid kohtus Sokratese surma ja ta pidi mürki jooma. b) Homeros- oli vanakreeka pime laulik. Teda peetakse kuulsa eepose autoriks („Ilias“ ja „Odüsseia“). Keegi ei tea täpselt, mis sajandil ja ajal ta elas, seda vaid oletatakse. KONTROLLTÖÖ NR 2 Vana-Rooma 1. Nimetage 2 Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes.

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
odt

EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS,EKRE

See on väga tähtis Eesti püsima jäämisele, säilimisele. Enda kui kolme lapse ema seisukohast meeldib see punkt, kus nemad väärtustavd lastega kodus oldud aega( lapsehoolduspuhkust ), arvestades seda tööstaaži hulka. Sarnaselt EKRE-le, toetan ausat, korruptsioonivaba, läbipaistvat valitsust ja õigusriiki.  Millised erakonna seisukohad (ka teisi valdkondi puudutavad) Sulle ei meeldi? Põhjenda. EKRE on seisukohal,et prokurörid, politseiprefektid, kohtunikud peaksid saama valituks rahva poolt. Ei poolda sellist seisukohta. Valivad ikka need, kes on selle jaoks välja koolitatud ja kes peavd olema neutraalsed ja sõltumatud. Rahva otsuseid võivad mõjutada väga palju tegurid(meedia,sotsiaalmeedia, propaganda kanalid jne). Ekre on ehk liigagi rahvuslik, nad ei maini oma visioonides muukeelse elanikkonna probleeme ja lahendusi. Oleme ikkagi multikultuurne riik ja peame arvestama ka nendega, kelle emakeel pole eesti keel

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Eesti teise maailmasõja ajal

• Maakonnad->rajoonid • Muutus kohtuvõim • Ainuke partei-EKP, esimene sekretär Karl Säre<- riigi kõige tähtsam mees KULTUUR • Range tsensuur • Sotsialistlik realism • Koolides õpiti Vene kultuuri ja ajalugu • EV kultuuri väärtuste hävitamine • Lõhuti monumente • Ateistlik kasvatustöö • Kultuur sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik • Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead 5. Saksa okupatsioon 1941-1944 • 22.06.1941 algas sõjategevus III Reich ja NSVL • Suvesõda-relvastatud metsavendade võitlus Punaarmee vastu • Saksamaa üliedukas • NSVL viib läbi mobilisatsiooni- 10 000 eestlast NSVLi koosseisu • 1/3 vene vägedes eestlasi, 2/3 saksa vägedes • Spekulatsioon-paljud linlased suundusid maale • Raske olukord tööstuskaupade varustamisega • Eestis ei kujunenud aktiivset vastupanuliikumist

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Kehtna künnivõistlus

 Toitlustus: Pargi Resto Raplast ja Pulli Pubi.  Auhinnad: Mobile, Puraviku seppad.  Tänukirjad: maaeluministeerium. Mõtlemisainet  Mitu registreeritud kündjat ei jõudnud kohale pingeliste sügistööde tõttu.  Esimest korda oli meistrite klassis pöördadra mehi rohkem kui tavaatradel kündjaid.  Hobukündjate hinnangul on mõttekas enne järgmisi võistlusi teha hobukündjatele koolituspäev, kus osaleksid nii kündjad kui kohtunikud  Rasked ajad ei toonud ka masinademodele piisavalt koostööpartnereid ja kliente Mis saab künnivõistlustest?  Et künnivõistlused kestma jääks, peab kündjate arv suurenema.  Seni on püütud künnivõistluste kõrvale uusi meelelahutusi tuua, nüüd on aeg kündmine ise vaatemänguliseks muuta.  Järgmistel võistlustel vaja suunata tähelepanu rohkem meisterkündjatele. 1. Esmalt alustavad meisterkündjad ning VIPid jälgivad nende

Põllumajandus → Põllumajandus
1 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ühiskond KT

u. 350 valijameest. Ning seal langetatakse otsus. EV presidendi ülesanded: · Esindada Eesti Vabariiki · Teha riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon, lõpetada sõjaseisukord · Määrata peaministri kandidaadi, kes moodustab valitsuse · Nimetab ja vabastab ametis valitsuse liikmeid, Eesti Panga presidendi, kohtunikud, kaitseväe juhtkonna · Kuulutab välja või jatab kuulutamata riigikogus vastu võetud seadused · Kuukultab välja riigikogu korralised ja erakorralised valimised · Annab välja riiklike autasusid EV presidendid: · Konstatin Päts (1938-1940) · Lennart Meri (1992-2001) · Arnold Rüütel (2001-2006) · Toomas Hendrik Inves (2006- ) 5

Ühiskond → Ühiskond
10 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Riigi ja haldusõiguse konspekt

esindajat. Kohtunikud Kohtunik mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu ja üksikisiku tahtele, vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning seda asjaolu loetakse kohtuniku sõltumatuse üheks põhitagatiseks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riiklik süüdistaja Riikliku süüdistuse esindamine kuulub prokuratuuri ülesannete hulka. Prokuratuuri ülesanded, prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus on reguleeritud Prokuratuuriseadusega. Riiklikku süüdistust esindab prokuratuur üksnes kuriteoasjade

Õigus → Riigiõigus
203 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Avalik haldus ehk valitsemine

maailmasõjani, kõik läks sassi, tekkis inflatsioon. Saksamaa näide. 1914 Riigikohtu esimees Märt Rask, kelle nimetab president ja kinnitab parlament. dollar maksis 4,2 marka, pärast sõda 4,2 miljardit marka. Mujal riikides ka Kohtunikud määrab ametisse president riigikohtu esitusel. Riigikohtu liikmed raske. Lõpuks inglased viisid oma naela kulla aluselt välja, kurss hakkas parlamendi kooskõlastusel. Kohtunikud on ametis eluaegselt. Notar on kujunema vastavalt nõudmisele ja pakkumisele, läks nn. ujuvale kursile. lepingute koostaja. Teises maailmasõjas kõik kordub taas. 1944 kui sõda veel käib, kui USA Kohtunikul on kaks kaasistujat, kohtuotsus on kollegiaalne ehk kohtunik peab väikelinna kogunesid juhtivate riikide juhtivad finantstegelased, lepiti kokku nendega arvestama

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
132 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Korvpall

väljaspool joont audis. · see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti · pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist · ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas, · ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, jätkatakse mängu noolesuunaga. Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt. Pooleks palli võib välja kuulutada: · kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ning ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte, · kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni. Pooleks palli puhul määratakse suunanool, mis paneb palli mängu.

Sport → Kehaline kasvatus
30 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

2. Suunab valitsus asutuste tegevust. 3. Korraldab seaduste riigikoguotsuste ja vabariigi presidendi seadus aktide täitmist. 4. Esitab riigikogule seaduseelnõu, koostab riigi eelarve ja korraldab selle täitmist. 5. Korraldab suhlemist teiste riikidega. Kohtuvõim Kohus on õigust mõistev võim mille peamine ülesanne on õiguse mõistmine eesti vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline, 1astme kohtud on maakohtud, 2 astme kohtud on ringkonnakohtud, 3 riigkohus, 4 inimõiguste kohus. Riigi kohus on kohustatud menetlema kõiki kaebusi. President(Riigipea) Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgeima riigivõimu kandjaks ja riigi kõrgeim esindaja suhtluses välisriikidega . Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla ka

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
72 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Euroopa liit

2.4 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus (mida sageli nimetatakse lihtsalt Euroopa Kohtuks) loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Kohus asub Luxembourgis, mis koosneb ühest kohtunikust ja igast liikesriigist, keda abistab kaheksa kohtujuristi. Kohtujuristi ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Euroopa Kohtu ülesanne on, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. Samuti tagab kohus, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohus lahendab ELi institutsioonide, ettevõtete, liikesriikide ja eraisikute kaebusi (Bahovski, 2008: 33).

Majandus → Rahvusvahelise majanduse...
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana –kreeka olümpiamängud

Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Mängudest võis osa võtta iga vaba kreeka mees, kes austas jumalaid ja polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium

Ajalugu → Ajalugu
232 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rooma impeeriumi kronoloogia spikker

vabar lang 133-130ekr- põh nim nendeks ratsanikke kes valdasid suurt maad. Teg 2-1saj kuj ümber rom armee. Kod kaubandusega ja finatsiga, seega said asend elukuts palgaväega. Alg rahaasjadega teg riigiam. Sageli kodusõjad väep vahel. Senat võim väh. kohtunikud lihtrahvas- mood Tõusid esile pompeius ja caesar sõlm käsitöölised ja põluharijad, linnad kasv liidu üh juht. Pomp saav kuuls vallu = varatute linnarahva hulga kasv. Neile süüria ja C gallia. 49 pamp ja C vahel jag R kulul tasuta vilja. kodus. C tung galliast it ja pomp suund vägesid koond itta. Otsustav lahing kr, jumalad-jupiter, mars, juno,

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

FRANGI RIIK 4.-8.saj

Karl Suure valitsemisaega Frangi riigis iseloomustab rahu ja kord. Kindel poliitilise elu keskus puudus ning valitseja rändas koos arvuka kaaskonnaga pidevalt mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. Karl Suure lemmikpeatuspaigaks sai Aachen Põhja-Saksamaal. Riigi erinevate osade elu korraldasid kuninga määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Keiser soosis kultuuri ja haridust, kutsudes õukonda õpetlasi üle kogu Lääne-Euroopa (nn Karolingide renessanss). Üle terve riigi rajati kloostreid, toetati kristlike kirjameeste ja antiikaja filosoofide teoste uurimist ning ümberkirjutamist. 4. Keisririigi lagunemine: Frangi riik püsis ühtsena ka Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsemisajal (814-840)

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Kulturism ja fitness

pidades seejuures silmas kõigi lihasgruppide proportsionaalsust. Võistlustel saadab edu neid, kelle suur lihasmass on "kvaliteetne" st rasvavaba, lihased on reljeefsed ja detailirohked. Oluline on ka kehaehituse sümmeetria ja skeleti proportsioonid. Eelistatud on laiad õlad, kitsas talje ja pikemad jalad. Võistlustel sooritatakse seitse kohustuslikku poosi ja vabakava muusika saatel. Vabakavas saab võistleja ise valida poose ja nende järjekorda, kusjuures kohtunikud võtavad kava hindamisel arvesse nii keha, kui ka poseerimise esteetilise-tehnilise külje. Naiste kulturismivõistlusi hakati korraldama 1970-ndate teisel poolel ja MM-ni jõuti aastal 1979. Ka naiste kulturismis on eesmärgiks lihaskonna maksimaalne arendamine, säilitades seejuures ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika näitab, et see on tegelikult väga

Sport → Kehaline kasvatus
34 allalaadimist
thumbnail
8
doc

MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool kursus autor MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Essee Õppejõud: õppejõud Mõdriku aasta MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Oscar Wilde on öelnud, et tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Tõetera on selles ütluses sees, kuna alati teatakse, kui palju saab koristaja palka, kuid keegi ei mõtle sellele, mis siis saaks, kui mitte keegi ei oleks miinimumpalga eest nõus tööd tegema. Ühiskond peab mõistma, et iga amet on väärtustatud, mitte ainult need, kus teenib piisavalt üle keskmise või ei pea füüsilist tööd tegema. Kuid siiski on igal ajajärgul väärtustatud erinevaid ameteid. Üheksakümnendate ...

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu konspekt: uusaeg, valgustus

1688-1689 PARLAMENTAARNE (KONSTITUTSIOONILINE ) MONARHIA · Kuulus revolutsioon · 1689aastal parlamendi poolt vastu võetud õigusakt, mille pidi enne kroonimist allkirjastama tulevane kuningas William III (õiguste bill) · Õiguste billi, kui põhiseadusliku dokumendiga määrati kindlaks parlamendi ja monarhi võimupiirid parlmendi kasuks Parlament koguneb regulaarselt. Parlamendil on õigus kehtestada seadused ja maksud. Kuningas riigipeana määras ministrid , kohtunikud. Kuninga moodustatud valitsus vastutas parlamendi ees, kes võis valitsusele umbusaldust avaldada. Kuningas nimetab ministrid. VALGUSTUS ­ suurim vaimne liikumine euroopas pärast reformatsiooni 1680-1780ndatel. · Tugines humanismile ja loodusteaduslikule maailmakäsitlusele · Valgustajad püüdsid oma teostega rahvahulki harida ehk valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada. MONTESQUIEU 1689-1755

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ajaloo kokkuvõte Liivi sõda

Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad. Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid. ● 17. sajandi keskpaigaks oli tekkinud Balti maariik (aadlike eesõiguste ja omavalitsus asutuste süsteem), mis püsis 19. sajandi lõpuni. ● Kohtusüsteem koosnes kolmest alamastmest: ○ I alamaste - Adrakohtunikud Eestimaal, sillakohtunikud Liivimaal. Kohtunikud olid mõisnikud. Neil oli politsei ülesanne. ○ II maakonna tasand - Meeskohtud Eesti- ja Saaremaal, Maakohus Liivimaal. Nemad tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega. ○ III kubermangu tasand - Eesti ülemkohus Tallinnas, Liivimaa õuekohus Tartus. See oli kõrgeim kohus. Arutati kõiki aadlike süüasju. Sealt kohtust sai edasi kaevata otse kuningale.

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vene aegI

Baltierikord. Saksa keel(sidus kultuurse maailmaga). Tollipiir Vene kubermangudega(tollimaksud). Balti erikord-Tartu, Saaremaa, Pärnumaa-Liivimaa kubermang. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa-Eestimaa kubermang.Eesti-,Liivi- ja Saaremaarüütelkond(sinna kuulusid vaid immatrikuleeritud aadlikud).Kõrgeim otsustuskogu oli maapäev. Rüütelkonna tähtsaim juhtorgan oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium(Ül: maksude määramine,Luterliku kiriku ja maapiirkonna koolide kontrollimine, kohtunikud olid). Keel oli saksa keel ja kehtisid vaid need Vene seadused mis olid kooskõlas siinse aadli eriõigustega.Tunnused:Ülemkohtus ei või olla keegi hertsogkonnale eestseisjaks, kui sellel, kelle Teman Suurtsaarlik Majesteet määrab regemendiks või kindralkuberneriks.1.Ülemkohtus saksa keel: kõike vahendas kindralkuberner ja kas. Hääletamist.2.rüütelkonnad ja nende eelised.3.luteri usk säilis.4.maksusüsteem ja rootsi raha.5.tollipiir vene kubermangudega.6

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Erki Nool

Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 100 m jooks 10,68 933 933 2 Kaugushüpe 7,76 1000 1933 2 Kuulitõuge 15,11 796 2729 2 Kõrgushüpe 2,00 803 3532 5

Sport → Kehaline kasvatus
6 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Õiguse eksam

Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. 17. Riigikohtu pädevus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 18. Kes nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja kes nimetab muud kohtunikud? Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. 19. Millised on Riigikontrolli ülesanded? Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist;

Õigus → Õigus alused
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Prantsuse revolutsioon, napoleoni ajastu

Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referrat Jalgpall

suurturniiriks. Calcio fiorentino. Firenze jalgpall 1688. aastal. 1 Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu 4 2 LEVIK FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000. Rohelisega on tähistatud riigid, kus jalgpall on populaarseim spordiala. Mida tumedam värvitoon, seda enam on riigis

Informaatika → Informaatika
97 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Aus mäng spordis

sporditegevustesse kaasatute koostöö: Sportlased: - tegema koostööd võistkonnakaaslastega, treeneritega, kohtunikega ja konkurentidega; kohelda neid austusega; - mõistma, et ilma vastasteta ei oleks võistlust; - pürgima täiuslikkuse poole, tunda rõõmu ja täiustada oma oskusi, seejuures tunnustades oma piire; - mitte püüdma saavutada eelist vastase üle ebaausate võtetega; - tundma reegleid ja võistlema kirjapandud reeglite järgi ja vaimus; - arvestama, et kohtunikud on võistlusel sportlasele reeglite tõlgitsemiseks; nende otsuseid tuleb tunnustada; - mitte kasutama labast kõnepruuki või solvama vastaseid, treenereid, kohtunikke ja pealtvaatajaid. Õpetajad: - õpetama lapsi tundma uhkust omaenda ja teiste saavutuste ja pingutuste üle; - julgustama kõigi osalemist, hoolimata oskuste tasemest; - aitama lastel mõista sportlaslikkuse tähendust; - pidama meeles, et mitte kõiki lapsi ei köida ühtemoodi sportlikud tegevused ­ ärge

Sport → Sport/kehaline kasvatus
17 allalaadimist
thumbnail
7
docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

volikogust (kokku umbes 350 valijameest). Kahele kolmandas Riigikogu voorus osalenud kandidaadile võib lisada valimiskogu uusi kandidaate. Presidendi peamised ülesanded on: Esindada eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused; Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed; Teha Riigikogule ettepanek kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president; Olla riigikaitse kõrgeim juht. 2.6.3. Valitsus Vt EV põhiseadus, VI peatükk "Vabariigi Valitsus" Eesti Vabariigi valitsus on kõrgeim täidesaatev võim. Valitsus moodustatakse pärast Riigikogu valimisi ja pärast umbusaldusavaldust peaministrile (kui umbusaldamise poolt on vähemalt 51 Riigikogu saadikut). Valitsuse moodustavad lähedase ideoloogiaga erakonnad, kui president on määranud valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Etruskid, rooma ühiskond

kodanikuõigustega, enamasti rikkad maavaldajad, kodanikud seaduse kaitse all, võisid edasi kaevata, anti välja plebei=lihtrahvas, plebeidest vaesemad, enamus olid talupojad. riiklikest huvidest lähtudes, sai alguse 12-tahvli seadustest, välditi Ratsanikud: rikkad, mõjukad roomlased, suurmaavaldajad, liialt karme karistusi , seadusloome oli järjepidev, põhimõtteid ja kaubandus ja finantsasjadega tegelesid, ka kohtunikud. terminoloogiat kasut ka tänapäeval. Naiste positsioon: mehed Klassidevaheline abielu keelatud. patriitside ja plebeide suhted kostsid naiste eest, pol õigusi polnud, õigused pisut suuremad kui teravad. kuna pleb-d nõudsid rohkem maad, võlaorjuse kaotamist klassikalises Kreekas, naine pidi olema truu, avalikust elust ja pol õigusi, plebeid pidasid koosolekuid ja valisid polnud naised kõrvale jäetud

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel

pandi alus vaba turjumajanduse ning tänapäevaste kapitalistlike suhete väljakujunemisele ning pärisorjuse kaotamisele Euroopas. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, mille põhjal kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia ja sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, kuhu valiti 745 saadikut, täidesaatev võim jäi kuningale ja kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Võimude lahususe süsteemi kasutatakse kõigis tänapäeva demokraatlikes riikides. Seadusandlikku Kogusse valiti 745 saadikut ja seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist ­ vabariiklased. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. 1798. aastal võeti Ameerika Ühendriikide

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnakorraldus

Ma panen iga lause(-te) järele +või- märgi, st. kas see on hea või halb. 1)Alguses oli mõlemas riigis aristokraatlik kord. (-) Vana-Kreekas muutus rahvakoosolek väga tähtsaks. Ning peale seda kujunes sellest välja demokraatlik kord. (+)Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud , sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast.(+) Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. (+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitööd kõrvale jätta ja üksnes riigi asju ajada. (+)Ateenas ei kuulunud kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. (-) Nad pidid riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.(-) Vana- Roomas asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik senatiaristokraatia.(-) Vahepeal oli

Ajalugu → Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Polügraaf e. valedetektor

Küsitluse käigus küsitakse eri tüüpi küsimusi vaheldumisi. Test loetakse õnnestunuks, kui küsitletava füsioloogilised reaktsioonid on valetamist eeldavate küsimuste korral suuremad kui asjakohaste küsimuste korral. Kui see nii ei ole, üritab küsitleja panna küsitletavat panna üles tunnistama. Polügraafe kasutatakse kõige laialdasemalt täidesaatva võimuga seotud organisatsioonides, sealhulgas ka kohtutes. 1990. aastate algul määrasid Tartu kohtunikud polügraafteste, kuid enam seda teha ei tohi. See on tingitud just sellest, et need testid pole nii raudkindlad, kui sõrmejälg või DNA. Politseiuurijad kasutavad valedetektoreid aga edukalt. Vägisi aga kedagi ei testita. Aparatuuri kasutavad ka näiteks advokaadibürood ja eraisikud. Kõige enam kasutatakse valedetektoreid USAs, Iisraelis, Jaapanis, Türgis ja Lõuna-Koreas. Valedetektorite usaldusväärsuse üle on olnud tulised vaidlused. Erinevates allikates on

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Korvpall

saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. 8.Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis (5) mängijat ja neid võib vahetada 9.Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on "elus", siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile,kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. 10. Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist 11.Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. 12. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit. 13.Kahekümne (20) minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust. Kasutatud materjalid : 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall 2.treener.eok.ee/dokument_open.php

Sport → Sportmängud (pallimängud)
14 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Lepitusmenetlus Venemaa naitel

pruugi olla niivõrd juriidilist kui pigem emotsionaalset laadi. Muuhulgas toetab seda ka 6 Sealsamas, 13. 7 Siin kohal on huvitav lisada, et teistes riikides süsteem ei pruugi nii leebe olla. Näiteks Inglismaal lepitusest keeldumine võib olla hinnatud kui kompromissi leidmise takistamine ning selle põhjuse alusel kohtunik on õigustatud kohtukulud välja mõista täies mahus isegi võitnud poolelt (juhul kui ta keeldus lepitusmenetluse läviviimisest). USA ja EL kohtunikud piirduvad vaid soovitustega pöörduda lepitaja poole. Keeldumine sarnaselt Venemaale karistust ei too, kuid kohtunik on pädev hinnata keeldunut poolt kui agressiivsest ning kui kompromissi leidmise vastu olevat. 8 " ( )" Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.trud-consulting.ru/mediatsiya/kommentariy-k-federalynomu-zakonu-ob- alyternativnoy-protsedure-uregulirovaniya-sporov-s-uchastiem-posrednika-protsedure-media-117.html (14.11.2012)

Õigus → Õigusteadus
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajaloo töö (1939- 1945)

Arvatavasti oli selle otsuse teinud riik, kuid tegelikult oli otsus võetud kommunistide poolt. Tagajärjed Eestile: Vabastati mitmeid poliitilisi vange, sinimustvalge lipp asendati punalipuga. Ametisse nimetati uus kommunistlik ja Nõukogude Liidu poolt valitud valitsus. 5. Nõukogude Liidu ümberkorraldused Eestis ­ (suvi 1940- suvi 1941) iseloomustus: Lammutati riigiapraad, see tähendab, et kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametitest. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks.Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Linna- ja vallavalitsuste asemele tuli täitevkomiteed. Juhtivaks ja suunavaks jõuks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Kroon asendati rublaga. Tagajärjed Eestile: Eestlaste majanduslik seis halvenes kiiresti. Suurte talude omanikud jäid ilma maast, sest kõige suurem maalapp võis olla 30 hektarit. 6

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Võrkpall

Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2.43m kõrgusel(naistel 2.24m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross(ülemises) ja nöör(alumises). Selle nööri abil tõmmatakse nööd pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1.8 m pikkused vardad(antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Mängu juhtimine Võrkpallimängu juhivad kohtunikud. Esimene kohtunik asub kohtunike pukil ja juhib mängu, tema otsused on lõplikud. Teine kohtunik asub esimese kohtuniku vastas, väljaku küljel võrguposti kõrval ja abistab esimest kohtunikku. Kohtunik-sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli. Neli(kaks) piirikohtunikku seisavad väljaku nurkades vabaalas ja jälgivad piire. Mängukäik Mäng algab loosimisega, valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool

Sport → Kehaline kasvatus
42 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pluralistlik ühiskond

Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus ­ demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ­ ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus ­ üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm ­ riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon ­ põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja ­kohustused * seadus ­ õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm ­ kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Haldusjaotus,kohtusüsteem,bürokraatia,riigipea,lobism, EL

nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) ­ kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika ­ kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea oema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-Euroopa ­ kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüteem on mitmeharuline, kõrgemaks astmeks on konstitutsioonikohus. SEADUSANDLIK VÕIM RIIGIS: parlament(riigikogu), valitakse 4. aastaks, valida võib EV kodanik, 101 saadikut. ÜL: *võtab vastu seadusi *võtab vastu eelarve, aga selle koostab valitsus *ratifitseerib välislepinguid(kinnitab neid) *valib presidendi, kinnitab ametisse kõrgemad ametnikud nt

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tänavatants - Hip hop

kuidas ta teeb samme, mis on kõigile teada. Aga kuidas grupitrennis käies saab näidata oma individuaalsust? Trenn, kus vaid kavasid õpitakse on kindlasti kasulik, kuid individuaalne stiil kujuneb inimestel ajapikku. Oma erilisust näidatakse tavaliselt battlitel ehk duellidel või siis koos tuttavatega vabal ajal tantsides. Duellil on tavaliselt kaks inimest vastakuti, kes esinevad korda mööda oma vaba kavaga üksteise ees, näidates oma oskusi. Võitja valib kas publik või kohtunikud. Samuti saab võistelda ka kahestes paarides ning gruppides, kuid siis on juba vajalik eelnevalt kava välja mõelda. Kui võistlustantsus on omad kindlad reeglid, kuidas peab olema hoiak ning liigutused, siis hip-hopis on vastupidi, on võimalus mõelda ise liigutusi välja. Mis on positiivne seoses hip-hopiga või tantsuga üldiselt, et seda võib harrastada kui hobi kui ka elustiilina. Seda võib võtta vabalt, positiivselt. Olen arvamusel, et tantsijat

Sotsioloogia → Kõneõpetus
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (sisu)

I Vana - Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele ­ mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid ­ Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis ­ Kreeka linnriik ­ sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus ­ · Sparta ­ Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad ...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kohtusüsteemi arengu põhimõtted 2007

juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele. Kohtusüsteemil on piisavalt arenguvõimalusi tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. 6. Kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine. Selle ülesande

Õigus → Õigus
1 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kohtusüsteemi areng

juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele. Kohtusüsteemil on piisavalt arenguvõimalusi tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. 6. Kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine. Selle ülesande

Õigus → Õigus
2 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Riigivalitsemine

Eesti rahvale ametivande, mille tekst on kirjas põhiseaduses. Eesti presidendi peamised ülesanded:  Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises  Kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused  Määrata peaministrikandidaat; nimetada maetisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed  Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada ametisse kohtunikud ja Eesti Panga president  Olla riigikaitse kõrgeim juht 3. Vabariigi valitsus – kürgeim täidesaatev võim Eestis vahetub valitsus kahes olukorras:  Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus on volitused maha pannud  Pärast valimiskriisi, mis tipneb umbusalduse avaldamisega peaministrile riigikogus. Peaministri umbusaldamine tähendab kogu valitsuse tagandamist Valitsuse moodustamine:

Ühiskond → Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ühiskonnaõpetus I

Riigikohtu otsus on lõplik. 7. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? ANGLO-AMEERIKA MANDRI-EUROOPA Kohtusüsteem ühtne Mitmeharuline süsteem (3-astme kohus) Pole konstitutsioonikohust Konstitutsioonikohus (riigikohus, mis kontrollib, kas otsus on põhiseadusega kooskõlas) Kohtunikud valitakse rahva poolt (kohtunik Valitsus nimetab kohtuniku ametisse töötab rahva ja kodanike heaks) (kohtunik töötab riigi heaks) Kohtuniku saab rahvas maha hääletada Kohtunik on eluaegne või ametiaega pikendada 8. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis, millal saab pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtu poole?  Maa- ja halduskohus, ringkonnakohus, Riigikohus (vaata küs. 6!)

Ühiskond → Ühiskond
15 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Estofiilide ideede ja algatuste tähtsusest

Ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probeleemidele. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist ,,Beiträge" XI vihik, mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased ­ arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed ­ oskama eesti keelt. Rosenplänteri ,,Beiträge" etendas ligi 20 aasta jooksul juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel. Ajakirjas avaldatud materjalid pole tänini oma väärtust kaotanud, ikka pakuvad nad teadlastele vajalikku informatsiooni ja huvitavaid ideid. Otto Wilhelm Masing Kirikuõpetaja amet viis teda Lüganusele, Viru-Nigulasse ja Äksi. Tema kirjanduslik tegevus, mis

Keeled → Eesti keele ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Põhiseaduse muudatused

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade ­ mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade ­ võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. [RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007] § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaa...

Ühiskond → Ühiskond
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun