KAASUS nr 4. Paar aastat tagasi, tegemist oli, et kohus vabastas ühe Abu Dhabi kuningliku perekonna liikme seoses süüdistusega, et ta oli piinanud ühte külas olevat Agfanistanist külas olnud sõjameest. Oli video, kus oli näha, et ta tõesti peksis teda mitmete asjadega, tulistas teda ja sõitis autoga üle ta jalgade. Rahvusvahelised organistatsioonid ootasid muidugi, et see kurjategija mõistetakse süüdi! Kohalikud aga mõistsid ta õigeks, kohtunik ütles, et peksja oli rohtude mõjuall sellel hetkel. Kohus mõistis aga 5 aastase vanglakaristuse inimestele, kes tegid video, millel oli näha kuidas peksja seda sõjameest peksab. Kindlasti oli see situatsioon alla miinimumi! NÄITED RIIGI VASTUTAMISEST Kujutame ette, et on üks diplomaat härra C, kes esindab B-d. Diplomaat on saanud ahvardusi mitme nädala jooksul mingisugune ekstremistide grupp kavatseb mingit vägivalda tema vastu toime panna,
Kuidas see skeem rakendub õiguse tõlgendamise suhtes? Tekstist arusaamise kolm mõeldavat alust: kirjutaja kavatsus (intentio auctoris) teksti toime või otstarve (intentio operis) lugeja arusaam (intentio lectoris) Kui jutt oleks sündmuskoha protokollist, siis kas need kolm peaks olema sarnased või kattuma? Sel juhul on ilmne, et need langevad kokku tugevalt, sest uurija peab kirjutama nii, et kohtunik saaks ka hiljem sama moodi aru nagu uurija nägi. 28. Kirjeldage tunnistusliku teadmise usaldusväärsuse aluseid – miks me üldse võime teiste inimeste väiteid uskuda? Reliabiilsus (usaldusväärsus) käsitab uskumuste tekkimise või saavutamise protsesside, meetodite ja praktikate reeglipärast usaldusväärsust. Reliabiilsuse teooria tugevused: seotus tõe mõistega objektiivses mõttes: usaldusväärse protsessi sihiks on asjade tegeliku
16 E. Ilus "Rooma eraõiguse alused" lk.62-63 17 E. Ilus "Rooma eraõiguse alused" lk.62 18 E. Ilus ,,Rooma eraõiguse alused" lk.62 19 E. Ilus ,,Rooma eraõiguse alused" lk.62 7 isikuliste hagide jaoks. Tegu oli perekonna lahutusega seotud asjade ning ühisvara jagamisega. Hagi nimi tuleb nõudest määrata protsessi jaoks kohtunik, kes teeks vahekohtuniku tööd. Puudus sacramentum nõue20. Käesoleva hagi juures olid kindlad vormelid, mida tuli lausuda ja kui seda ei tehtud, siis oli terve menetlus kehtetu. Näitena võib tuua järgmised vormelid, mis on pärit XII tahvli seadustest: Per iudicis postulationem agebatur, si qua de re ut ita ageretur lex iussisset sicuti lex XII tabularum de eo quod ex stipulatione petitur. Eaque res talis fere erat. Qui agebat sic
ostuvõime langeb, majandus on ebastabiilne, tooraine kallineb surve Mandri: rooma ja barbari õiguse segunemine, kogu Mandri-Euroopas tootjatele. Positiivset: palgad tõusevad (ebaühtlaselt), rahakäive suureneb. rakendatud, sh eesti. Anglo-ameerika- Inglismaal ja Ameerikas. Riikidevaheliselt võivad teised riigid saada kasu, ntx kui teise valuutaga Erinevus: a-a tugineb pretsedentidel, kohtunik õpib pähe eelnevad juhtumid, välisinvestorid. Kasu võivad lõigata hangeldajad, ntx kinnisvara. Laenusaajad nende järgi otsustatakse. Kui ei leita analoogi, siis läheb kataloogi ja tekib uus võidavad, kuna maksavad vana kursi järgi tagasi; laenuandjad kannatavad, pretsedent. Mandril õpib pähe kriminaal- ja tsiviilkoodeksid, nende järgi saades tagasi sama summa aga see on väärtusetu. Inflatsioon sunnib inimesi
aastal võisteldi F.A. karika pärast. Tolleks ajaks oli välja kujunenud, et iga meeskond nimetab oma kohtuniku. Nood kaks härrasmeest lippasid piki väljakuäärt ja hoidsid mängul silma peal. Mängu sekkuda nad ei tohtinud, kuid täpselt nii, nagu tänapäeva kriketimängus, võis nende poole pöörduda kaebusega. 1873. aastal anti kohtunikele õigus määrata vabalöök palli käega puudutamise eest, 1874. aastal muude rikkumiste eest. Alates 1874. aastast tohtis kohtunik mängija väljakult ära saata "reeglite järjepideva rikkumise eest". Pole mingi ime, et vahel ei suutnud kaks kohtunikku ühisele otsusele jõuda ja nii tekkis vajadus erapooletu vaatleja järele. Esimest korda mainitakse vahekohtunikku 1880. aastal. Refree nimetati kahe klubi vastastikusel kokkuleppel ja talt nõuti, et ta " jäädvustaks mängu" ja võtaks aega. Tal oli õigus kohtunikega konsulteerimata hoiatada mängijaid, kes käitusid ebahärrasmehelikult. Kui mängija
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Kriminaalmenetlus selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. (kohtueelne staadium materjalide kogumine; kohtumenetlus) Kohtukohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: 1) Kodu ja isiku puutumatus politsei ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist kohtuorderita, mis tõendab, et läbiotsimiseks on alust. Kedagi ei tohi vahistada orderita, mille väljastab kohtunik. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist tema selgitab arreteerimise põhjust, tutvustab õigusi ja kohustusi. 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi eeluurimise aeg ei tohi ületada ühte aastat
Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtunike, rahvakohtunike, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, kohtuniku kutsumisel kaitseväe tegevteenistusse, annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta. 6. Kohtunike kohustused: Kohtunik peab: · Täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. · Vaikimiskohustuse kohaselt ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinnisel kohtuistungil. Neid võib avaldada üksned Riigikohtu üldkogu loal.
FILOSOOFILISELT OLULINE PASTOR ROTH. ,,Teie ei kuulu nende inimeste hulka, kes asjade käiku mõjutavad" ARMASTADA TULEB NEID, KES ON RÕÕMSAD- RÕÕMUS ON TUGEV, VÕITJA, KEDA KARDETAKSE. Hunt on jumalale lähemal, kõrgem kui lammas, loomulik on hoida hundi poole. Kannatajaid põlata, vabaneda kaastundest, sõjas kaitse-VÄGIVALD. Kohtunik ei sega, publik aplodeerib. Roth väljendab publiku arvamust. 4. KROONIKATE TRILOOGIA ,,Põlev lipp" ; ,,Viimne linn" ; ,,Surma ratsanikud" Alustab mineviku mõtestamist üldajaloolisest kogemusest. Vanade kroonikate laadis Tegelaste iseloom ei muutu Avab ristisõdade palge- teiseusuliste orjastamine, maade ahnitsemine. Ajalooline tõde on raskesti või üldse mitte tabatav. Tõsine, seikluslik, irooniline.
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; h...
igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas) 3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud esindajad, esindab EL kodanike huve. (Kristiina Ojuland, Ivari Padar, Tunne Kelam, Vilja Savisaar-Toomast, Indrek Tarand, Siiri Oviir) 4. Euroopa Kohus – lahendab liikmesriikide jne õigusvaidlusi, kohtunik igast liikmesriigist (Uno Lõhmus) 5. Euroopa Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite haldamist, 15 liiget(Kersti Kaljulaid) 6. Euroopa Ülemkoda 7. Euroopa Keskpank – ül tagada euro stabiilsus 2. Euroopa Nõukogu – Inim-, sotsiaal-, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 1949/Eesti 1993 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast, ei kuulu Valgevene Peasekretär: Thorbjorn Jagland 3. NATO e
4. Kes meil käivad? Oma igapäevases elus puutume kokku paljude erinevate elukutsetega inimestega. Nimeta elukutseid/töötajaid, kellega on/võib olla seotud elu kodus ja koolis. kodus- santehnik, korstnapühkija,…………………………………… …………………………………………………………………………. …………………………………………………………………………. koolis- õpetaja, kokk,………………………………………………. ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… 5. Mõtle, mitme elukutse esindajaga on seotud leib Sinu laual! Nummerda luuletuses salmid. Loe pala! Koosta sündmuste põhjal skeem! Keda kiita leiva eest? M. Kesamaa Rõõmustab see kõiki meid, Ükski laps ei lähe segi: Pagar töötab,tainast mätsib, kui on laual värske leib. "Pagar!Pagar leiva tegi! tõukab ahju leivapätsid. Koolist tulles hea on isu, Ta on vaevanägija, Kuklasse siis tõukab mütsi. kuis ...
3. Kellele on mõistetud karituseks teha üldkasulikku tööd Kriminaalhooldusametnikud peavad kontrollima neid isikuid, kas nad täidavad kohtu poolt antud kohustusi, nagu nt viibida iga päev oma elukohas. Ametnikud peavad neid siis kontrollima. Hooldusalused peavad käima regulaarselt kriminaalhooldaja juures. Maakohtutes tegutsevad veel ka rahvakohtunikud. Tal on samad õigused, mis kohtunikul. Ta võtab osa õiguse mõistmisest, kuid ta ei käi iga päev tööl nii nagu kohtunik. Ta käib tööl vaid siis kui tal on kohustus osa võtta istungist. Et saada rahvakohtunikuks, selleks peab olema 25 70a vana, EV kodanik, eesti keele oakus, teovõimeline ning peab olema elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta. Rahvakohtunikuks ei võeta süüdimõistetut või kelle suhtes on parajasti menetlus käimas, pankrotivõlgnik, tegevjuristid ning isikud, kes töötavad juriidilises valdkonnas (politseinikud jne). Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab
Jüri Gümnaasium KORVPALL referaat Koostaja:Kaie Aaslaid Jüri 2014 Sisukord Mänguväljak ja varustus..............................................................2 Mängu eesmärk ja korraldus.........................................................3 Mängureeglid.............................................................................4 Vead...................................................................................................5 Mänguolukorrad........................................................................6 Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x...
Lörri läinud pidu Halduskaasus Hannes Remmelgas, Richard-Sven Rivik [email protected] , [email protected] Miina Härma Gümnaasium 9.A klass Juhendaja Urma Linnus Selles kohtujuhtumis on hagejaks Armeenia juurtega 29-aastane ärimees Viktor Dransitov. Viktori advokaat on Jüri Raidla. Kostjaks on Nädalaleht. Nende advokaat on Norman Aas. Nädalalehte esindab kohtus Nädalalehe peatoimetaja. Juhtumiga on seotud: Viktor Dransitov, tema eksmodellist abikaasa Diana, tema kaks teismelist last- 14-aastane Victoria ja 15-aastane Tanel. Juhtumiga on veel seotud erinevad ajakirjanikud, Nädalaleht ja Andmekaitse Inspektsioon. VIKTOR: Esitan kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (AKI), milles palun teha Nädalalehele ettekirjutuse lõpetada minu enda ning mu pereliikmete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine ning kohustada väljaannet ühtlasi avaldama fotod teinud isiku nime. Lisaks nõuan, et AKI määraks Nädalalehele rahatrahvi suurusega 5 000 ...
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- kaebus 2. actor, oris m.- kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelval...
aastal. Euroopa Kohtu asukoht on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva.Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Nende ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult.
Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks piirikohtunikku ning neljas kohtunik, kes näitab mängu ajal annab mängijatele, numbritablood kasutades, vahetus(t)est teada. Tal on veel teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni jätkata. Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (ehk siis kas piirikohtuniku või neljanda kohtuniku) väljavahetamine. Tema reeglina peakohtunikku tööd üle ei võta. Kuues ja seitsmes kohtunik on UEFA-s hetkel eksperimentaalne. Nimelt pannakse need kohtunikud mõlema värava taha, et paremini värava ees toimuvat näha ning kontrollida. Samas äärmisel juhul (nagu nt. FIFA MM 2010 Finaalis) on kuues ja isegi seitsmes kohtunik asekohtunik. Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 meetrit, laius 4590, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100110 ja 6475 meetrit.
Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 6. kohtuniku taandamise alused
8. Hilise keskaja tsentraliseeritud õigus. Euroopas hilisel keskajal tekkis olukord, et tekkis palju iseseisvaid riike. Rooma impeeriumi järglaseks sai Saksa rahvuse püha Rooma riik (Itaalia, Austria, Saksamaa, Tsehhi). Problem millega pidi riik tegelema, oli kohtulik omavoli. Rusika reegliga sai ta hakkama. Kohtulik omavoli tekkis kuna oli killustatus. Keegi ei saanud teada, kas oli kuritegu või mitte, kohtunik otsustas. Väljapääsuks oli luua tsentraliseeritud õigus. Sellega sai hakkama. Keiser Karl V 1532 a. , tema juhtimisel loodi tsentraliseeritud kriminaalkohtu seadustik (constitutio criminalis Carolina). Koostamisel kasutati Rooma õigusnorme ja tavaõigusnorme. Olid kasutusel ka taliooni karistuse põhimõtted. Kes andis valevannet, raiuti kaks sõrme maha. Laialdaselt kasutati kehalisi karistusi, surmanuhtlust. Juurde tuli neljastamine, uputamine,
Printsiip: dimension of weight (kaaludimensioon) >>> II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi
Printsiip: dimension of weight (kaaludimensioon) >>> II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Maruste (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi
Palli ümbermõõt peab olema 68-70 cm (27-28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410-450 g (14-16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal.Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks piirikohtunikku. Rahvusvahelistes mängudes tegutseb väljaku ääres ka neljas kohtunik. Jalgpall kui mänguvahend 6 3.2 Mänguväljak Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 meetrit, laius 4590, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit. Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid
värava laiusest.3 Korraline mänguaeg Korraline mänguaeg on 3x20min., vaheaeg 10min., mille kestel vahetavad meeskonnad väljakupooli ja vahetusmängijate pinke. Turniirisüsteemis peetavates mängudes võivad kohtunikud ja kaptenid enne mängu kokkuleppida, et vaheaegadel vahetuspinke ei vaheta. Iga kolmandki algab lahtilöögiga keskpunktist. Vajadusel võidakse ka kasutada 3x15min. ja 2x15min. mänguaega. Seljuhul määrab kohtunik vaheaja pikkuseks 2-5min. Kodumeeskond valib väljakupoole aegsasti enne mängu algust. Kohtunikud vastutavad meeskondade õigeaegse väljakule kutsumise eest vaheaja lõppedes. Kui kohtunike arvates on üks väljakupool teisest parem, vahetavad meeskonnad viimase kolmandiku keskel pooli, kuid sellest tuleb kokkuleppida enne mängu algust. Sel juhul jätkatakse mängu keskpunktist. Mänguaega ei peatata loomulike mängukatkestuste ajal. Aeg peatatakse ainult värava,
Lahenduseni võidakse kaasata: kolmandaid isikuid, kel mingi nõue/huvi arutatava asja vastu, esindajaid, eksperte, tõlkijaid Kehtib reegel: kõikide tõendite/tunnistajate hankimine on asjaosalisete endi asi, mitte kohtu. Tsiviilmenetlus algab hagi esitamisega + riigilõiv, (sõltub: kui suurele rahalisele väärtusele nõue/hagi pööratakse ja hagi iseloomust). Tuleb esitada hagist ärakiri kostjale (seisukoha võtmiseks). (Mitmete) eelistungite algatamine , lõppotsus. Lahendab kohtunik *Kriminaalmenetlus, kas antud tegu või tegelik pettus on süütegu/st väär- või kuritegu. Süü korral kuidas karistada? Kohtueelne menetlus: kuulatakse üle tunnistajad, kogutakse tõendeid kuni valmib lõplik toimik. Tegelevad uurijad ( prokuratuuritöötajad)., Esitatakse seisukoha võtmiseks prokurörile., Lõpetatakse(vähetähtis) / kokkulepe (süüaluse&kahukannataja vahel)/materjal kohtusse.
· mitte rohkem kui kaksteist (12) mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten; · treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener; · maksimaalselt viis (5) eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. 8.Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis (5) mängijat ja neid võib vahetada 9.Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on "elus", siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile,kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. 10. Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist 11.Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. 12
kujutada. Ta peaks olema motiveerivate eesmärkidega, positiivne, siiras, avatud, suhtuma kriitikasse tänulikult, naeratama ja näitama kliendile, et tunneb nende vastu huvi kuulates, mõistes tema soove ning andes selgitusi, kuid samas peab ka meeles pidama, et enesevastu austust ei tohi kaotada. Sellise hoiakuga on klient veendunud, et teenindaja mõistab tema olukorda ja vajadusi ning siis mõjuvad soovitused tõsiseltvõetavatena. Järelikult saab teenuse headust hinnat ainult üks kohtunik ja selleks on klient. Lk 2/ 8 Mida on vaja õigeks hoiakuks? · Oskus oma emotsioone ja nende mõju tunnetada, mõistes seoseid oma tunnete ja selle vahel, mida me mõtleme, ütleme ja teeme. · Sisemiste võimete ja piirangute tunnetamine ehk oma tugevate ja nõrkade külgede tundmine. Sellega kaasneb avatus siirale tagasisidele ja pidevale enesetäiendamisele.
Jalgpall Tallinn 2010 Sisukord Mis see on?..........................................................3 Ajaloost................................................................3 Eesti jalgpall........................................................4 Mänguplats ja reeglid.........................................4 Klubid ja liigas.....................................................5 Auhinnad.............................................................6 Kasutatud materjalid..........................................6 Mis see on? Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab...
OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea oema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-Euroopa kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüteem on mitmeharuline, kõrgemaks astmeks on konstitutsioonikohus. SEADUSANDLIK VÕIM RIIGIS: parlament(riigikogu), valitakse 4
Nende staatus ja kvalifikatsiooninõuded peavad võimaldama neile senisest suurema vastutuse panemist õigusemõistmisel ning looma eeldused kohtunikuks saamiseks paindlikumas korras. 21. Kohtuniku ettevalmistamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ja kindlustama kohtunikuks saaja hea kutsealase taseme. Täitmata kohtunikukoht täidetakse lühima võimaliku aja jooksul. 22. Kohtunikule tuleb anda osalise töökoormusega töötamise võimalus. Esimese või teise astme kohtunik võib tähtajaliselt, kohtuniku staatust säilitades, töötada kõrgema astme kohtu nõunikuna. Reguleerida tuleb kohtuniku asendamine ja asenduskohtuniku staatus, sh pensioneerunud kohtuniku kaasamine kohtu töösse. 23. Vabale kohtunikukohale kuulutab konkursi välja Riigikohtu esimees. Kohtusüsteemi personaliarvestust peab ja personaliarendusega tegeleb ning kohtunike ja kohtuteenistujate koolitust korraldab kohtuhaldusasutus. Kohtuteenistuja ametikoha täitmist korraldab kohtudirektor
Nende staatus ja kvalifikatsiooninõuded peavad võimaldama neile senisest suurema vastutuse panemist õigusemõistmisel ning looma eeldused kohtunikuks saamiseks paindlikumas korras. 21. Kohtuniku ettevalmistamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ja kindlustama kohtunikuks saaja hea kutsealase taseme. Täitmata kohtunikukoht täidetakse lühima võimaliku aja jooksul. 22. Kohtunikule tuleb anda osalise töökoormusega töötamise võimalus. Esimese või teise astme kohtunik võib tähtajaliselt, kohtuniku staatust säilitades, töötada kõrgema astme kohtu nõunikuna. Reguleerida tuleb kohtuniku asendamine ja asenduskohtuniku staatus, sh pensioneerunud kohtuniku kaasamine kohtu töösse. 23. Vabale kohtunikukohale kuulutab konkursi välja Riigikohtu esimees. Kohtusüsteemi personaliarvestust peab ja personaliarendusega tegeleb ning kohtunike ja kohtuteenistujate koolitust korraldab kohtuhaldusasutus. Kohtuteenistuja ametikoha täitmist korraldab kohtudirektor
Pärnu Mai Kool Tekstiliigid Referaat xxxxxx8. c Pärnu 2016 Tekstiliigid ehk zanrid on aja jooksul välja kujunenud kultuuripõhised keelekasutustavad e -kombed. . Nimetust tekst kasutatakse keeleteaduses nii kirjaliku kui suulise väljenduse üksustele viitamisel. Tekst on suhtluses keelekasutuse põhiüksuseks. Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Kui teksti käsitatakse nii avaralt, siis on võimatu esitada ühiseid vormitunnuseid, mis kehtiksid mis tahes teksti jaoks. Teksti omadused sõltuvad sellest, kus ta kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel), kes teda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik), milleks teda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, tahetakse midagi teada saada või tahetakse panna keegi midagi tegema). Sageli peetakse tekstist rääkides si...
Looduslikud tingimused: Sarnasused:1)suhtlesid ja liikusid mööda merd 2)asuvad poolsaarel 3)on ümbritsetud merega. Erinevused:1)Itaalia on vähem mägine ja põlluharimiseks sobilikku maad on rohkem 2)Itaalia rannajoon on vähem liigendatud 3)Itaalia geog. terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 lan...
Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused, rahvakoosolek kaotas tähtsuse. Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Rooma seadusandluse põhimõtted: kõik rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, õigus apelleerida keisrile, põhines praktilistel kogemustel, keiser oli kõrgeim kohtunik. Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Orjandus Kreekas ja Roomas: roomas lasti orje vabaks, roomas võis ori omada vara, kreekas orjad ühte päritolu, roomas oli orje rohkem, kreekas ei tohtinud orja tappa. Naise positsioon: Sarnasused: mehekeskne perekond, perepea piiramatu võim pereliikmete üle, naistel puudusid õigused, naise peamine voorus oli abielutruudus . Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas
Ka tunniplaani koolis võib võtta seadusena. Kas koolis oleks kergem kui õpilased ei teaks kooli tulles, mis tund neil hakkab? Ilma seadusteta valitseks maailmas kaos ja inimesed peaksid ise otsustama, mis on halb ja mis hea, kuid valikute tegemine ei ole kunagi lihtne. ,,Võib kohata laitust ühes või teise meie poolkera punktis ja samal ajal olla ometi absoluutselt süütu ülejäänud maailmas." (Voltaire, 1986; 144) Kas kohtunik ütleb ma ei söandaks karistada Ragusas selle eest, mille eest ma karistan Lorette'is? See, mis on kriminaalne vahel, nõua kohtunikelt enam vastutulelikkust kui need kuriteod, mis äratavad õudust igalpool. Ma olen sellega nõus ja usun, et selline arutelu leevendab tema südames seda valjust, mida ta liigagi hõlpsasti kaldub rakendama oma kauaaegses ametipraktikas. ,,Kui inimesed kõik hakkaksid ise mõtlema tuleks sellest suur segadus." (Voltaire, 1986; 264)
Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused, rahvakoosolek kaotas tähtsuse. Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Rooma seadusandluse põhimõtted: kõik rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, õigus apelleerida keisrile, põhines praktilistel kogemustel, keiser oli kõrgeim kohtunik. Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Orjandus Kreekas ja Roomas: roomas lasti orje vabaks, roomas võis ori omada vara, kreekas orjad ühte päritolu, roomas oli orje rohkem, kreekas ei tohtinud orja tappa. Naise positsioon: Sarnasused: mehekeskne perekond, perepea piiramatu võim pereliikmete üle, naistel puudusid õigused, naise peamine voorus oli abielutruudus . Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas
Spetsialisti pereuuring koosneb kahest etapist: I etapp: kohtumine ja vestlus perekonnaga nende kodus (pereintervjuu). Kohal on kõik pereliikmed, kes elavad tulevikus koos lapsega. Ka vanavanemad, kui nad elavad perega koos. Vestlus perega kestab umbes 4-5 tundi, vahel ka kauem. II etapp: saadud info analüüs ja pereuuringu kirjutamine. Valmib dokument , millega tutvuvad lapsendamisega tegelev lastekaitseametnik ja lapsendamist vormistav kohtunik ning mis lisatakse lapsendaja toimikusse (ca 10-13 lk). Lapsendamisega kaasneda võivad riskid on: puudulik info lapse vajaduste kohta; ebaselge lapsendamise motivatsioon; kõrged ootused lapse suhtes; enda üle- või alahindamine; ebakindluse võimendumine ja läbipõlemise oht lapse perre ootamise ajal; lapsendamisega tegelevate ametnike erinevad ootused peredele; liigne kiirustamine lapse perekonda paigutamisel; pere kohta kogutud andmete aegumine; vähesed kogemused pere
1929 aasta mais, lihtsalt relva kandmise eest. Oma võimu tipul, aastal 1930, oli Capone 28 Chicago suurema kurjategija boss ning temast sai rahvavaenlane number üks. 1931. aastal esitati Caponele süüdistus maksudest kõrvale hiilimises, lisaks süüdistati teda ka tulude mitteesitamises. Valitsuse aruande kohaselt võlgnes Capone 215 080,48 dollari eest maksuraha hasartmängutuludest. Vandekohus leidis, et Capone pole süüdi kaheksateistkümnes punktis kahekümne kolmest. Kohtunik Wilkerson määras karistuseks kümme aastat föderaalvanglas ning aasta maakonnavanglas. Lisaks pidi Capone kandma varasema kuue kuuse karistuse kohtu solvamise eest, kuna ta ei ilmunud kohtusse. Trahviks määrati 50 000 dollarit ning Capone pidi kandma ka kohtukulud 7692,29 dollarit. 1929. aasta mais, saadeti Capone oma 11-aastast karistust kandma Atlantasse, mis oli sel ajal föderaalvanglatest karmim. Isegi vanglas võttis Capone juhtimise enda kätte, saades võimudelt teatavad
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
8.3 Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7. Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassit...
või väljaspool mänguväljakut (aga ikka mängu ajal). Sellele järgneb alati 2-minutiline karistus võistkonnale, see tähendab, et mänguväljakul olevate mängijate arvu vähendatakse ühe võrra. See karistus erineb jalgpalli punase kaardi karistusest, sest pärast karistusaja möödumist võib seda mängijat asendada. KOHTUNIKUD. Igat mängu juhivad kaks võrdsete õigustega kohtunikku, keda abistavad ajamõõtja ja sekretär. Loosimise viib läbi üks kohtunik teise kohtuniku ning mõlema võistkonna kapteni juuresolekul. Kohtunikud peavad mängu kestel korduvalt teineteisega väljakupooli vahetama. Tavaliselt on üks kohtunik kaitsjate ja teine ründajate selja taga. Mängu ajal tohivad kohtunike poole pöörduda ainult võistkondade vastutavad ametlikud isikud. http://www.eok.ee/content/k%C3%A4sipall
· Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist. · Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget ega tohi olla rohkem kui seitse liiget. · Pankrotitoimkonna liikmed valivad endi hulgast pankrotitoimkonna esimehe. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur. · Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; 2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine;
Printsiip: dimension of weight (kaaludimensioon) >>> II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi
turingi Eksamtest - eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist - Turingi testi standardse tõlgenduse järgi suhtleb inimene (kohtunik) ühe inimese ja ühe arvutiga, mis on programmeeritud vastama nii, et tema vastused oleksid võimalikult sarnased tavalise inimliku käitumisega. Kõik osavõtjad on eraldi tubades. Juhiste andmise ja küsimuste esitamise teel üritab kohtunik välja selgitada, millises toas on inimene, millises aga arvuti. Kui kohtunik ei suuda etteantud aja jooksul otsustada, kumb osalejatest on arvuti, siis on arvuti testi läbinud. eliza - 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T, a famous program that simulates a Rogerian psychoanalyst by taking excerpts from the subject's comments and posing questions back to the subject minimax - for minimizing the possible loss for a worst case (maximum loss) scenario
leppida mitmesuguseid eeskirju, sealhulgas peksab ainult vöökohast kõrgemal, algab kuskil, põlve ei löö, põlved ja ainult keha, ja nii edasi. Ameerika kickboxing on sisuliselt segus Lääne-poksi ja traditsioonilise karatega. Kestus ja voorude arvu võib varieeruda sõltuvalt erinõude nõustusi iga võitleja või haldaja. Võitja väljakuulutamise ajujahti ajal kui on (võitleja sulgub või võitleja nurka viskab rätik), knockout (KO), või kohtunik seiskumist (tehniline knock-out või TKO). Kui kõik voorud lõpetavad ja knockout ei toimus, siis võitluse otsustus teeb meeskond, 3 kohtunikku. Kohtunike määrata võitja põhineb nende punktisüsteem iga vooru. Otsus võib jagadakohtunikku vahel, ühehäälset otsust
Diskvalifitseeritud mängija peab lahkuma võistluste kontrollalalt ega tohi naasta sinna kuni mängu lõpuni. Geimi võidab võistkond, kes esimesena kogub 25 punkti, nii et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemuseks on viigiseis 24:24, jätkatakse mängu kuni mainitud vaheni. Kui geimide seis on 2:2, siis mängitakse viies geim 15 punktini, aga ikka peab vahe olema kaks punkti. Kogu kohtumise võidab võistkond, kes on parem kolmes geimis. Enne kohtumist loosib esimene kohtunik, kumb võistkond saab palliõiguse või soovi korral väljakupoole. Rahvusvahelised reeglid ei luba võrkpalli mängida, kui temperatuur on alla +10 kraadi.
5. Nõid- spetsialist, kes tegutseb halbadel eesmärkidel, elab eraldi, kardetakse ja austatakse 6. Posija- tegutseb headel eesmärkidel, inimese tervendamine, kaitsmine, hinnatud tegelane 7. Jumal- kõrgem vaimne olend 8. Loodusvaim- elab loodusnähtustes, loomades, taimedes, esemetes, võib olla nii kasulik kui ohtlik, võib võtta inimese kuju, kuid proportsioonid on paigast ära 9. Maaisand- pealik, kohtunik, preester, kelle tegevusest sõltub maa viljakus, inimeste käekäik, levinud Aafrikas 10. Tabu- usuline keeld 11. Mana- ehk vägi 12. Üleminekuriitus- riitused, mis aitavad viia inimese ühest seksuaalsest või sotsiaalsest seisundist teise 13. Tootem- loom või objekt, kellest usutakse olevat end põlvnevat 14. Brahman- preester, võib tähistada ka sõna jumal. Ülesanne on pühade kirjade, pühade
Raamat "Tee isa juurde" jutustab noorteprobleemidest, mis esinevad ka tänapäeval. Raamat sisaldab palju traagilisi ja ka igapäevaseid sündmusi. Raamatu tegevus toimub 70-ndatel Tallinnas. Peategelane on Jürgen Moorast, kes on raamatu algul 9-aastane ja raamatu lõpus 16-aastane. Jürgen käib ka koolis ja õpib peaaegu viitele. Jürgen on poiss, kes ei suuda otsuseid hästi teha - ka üheksandat klassi lõpetades ei tea ta, mida ta tahab teha tulevikus. Tema ema (Külliki Suurhans) ja isa (Eldor Moorast) lähevad lahku, kuna neil on juba tükk aega olnud erimeelsusi ja lahkarvamusi. Isa kolib ema ja Jürgeni juurest ära. Jürgen ja tema klassivend Sten tegelevad peale koolis käimise veel äriga. Nad ostavad soomlastelt kaupa ja müüvad tänaval selle kallimalt maha. Niiviisi teenivad nad endale kopsakat taskuraha. "Ärikate" kõrgeim "töötaja" on Autostop - keskealine raamatupidaja välimusega prillidega mees. Ta võib kasutada alamaid "töötajaid" selle...
deklaratsioonis nr 20 antud kohtade arvule, millele lisandub see arv kohti, mis tuleneb Bulgaariale ja Rumeeniale nende ühinemisel ettenähtud 50 koha jaotamisest. 3.2. Volitused EP volitusi suurendati, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes, et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades. 4. Kohtusüsteemi reform 4.1. Euroopa Kohus Euroopa Kohtus on nagu varemgi üks kohtunik iga liikmesriigi kohta, kuid edaspidi tuleb kohus kokku mitmel erineval viisil: ta võib tulla kokku kodadena, suurkojana või täiskoguna. Nõukogu võib ühehäälselt suurendada kohtujuristide arvu, milleks jääb endiselt kaheksa. 4.2. Esimese Astme Kohus Esimese Astme Kohtu volitusi suurendatakse, nii et need hõlmavad teatavaid eelotsuste kategooriaid. Nõukogu ühehäälse otsusega moodustatakse kohtukolleegiume. 5. Õigusloomemenetlused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
