Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maa...
Praktikum nr. 2 Ülesanne 1 1. a) Lisa 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on eelretsenseeritud ja avaldatud `'East-West Studies Journal'' poolt, mille väljaandjaks on Tallinna Ülikool. c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajalehe...
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud)
ilmumisel ja lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti. 4. Mis on süüdistuskokkuvõte? Mida see sisaldab? Süüdistuskokkuvõte on üksnes süüdistatava poole versioon juhtumist. Seal kajastuvad kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvad asjaolud.Süüdistuskokkuvõtte sisu ei pruugi langeda kokku sellega, mis tegelikult toimus. Lühidalt kirja pandud, keda milles süüdistatakse ja millega süü on tõestatud 5. Miks peab kohtulahend olema kirjalik ja põhjendatud. Kohtuotsus on kohtulahend millegsa otsustatakse kellel on õigus ja kuidas probleem tuleb lahendada. Kouhtuotsus vormistatakse kirjalikult ja sellest võib lugeda, milline kohus otsuse tegi , millal toimus kohtuistund js kes sellest osa võtsid, milline oli hageja nõue ja millised olid kostja vastuväited, millist seadust kohus asja lahendamisel kohaldas. Põhjus: ei tekiks kaksipidimõtlemist ega arutelu. 6
õigus nõuda oma valduse taastamist ja sellest tulenenud kahju hüvitamist võlaõiguslikul alusel ja vajadusel panna see nõue maksma ka kohtu kaudu. Valduse äravõtja tahtlus ei ole oluline. Nõue on suunatud eelkõige varasema valduse taastamisele, mitte aga asja endise seisundi taastamisele. Nõudja peab tõendama valduse äravõtmise, selle ilma tema tahteta, kostja valduse, kahju tekkimisel kahju olemasolu ja kostja süü selles. KOHTULAHEND: 3-2-1-85-07;3-2-1- 83-09 Valdaja vastuväited 1. tõendada omavoli puudumist ja rikkumisetalumise kohustust. 2. eelnev valdus oli rikkuja suhtes omavoliline ja see valdus on omandatud ühe aasta kestel enne selle äravõtmist. 3. Rikkuja võib viidata ka nõude esitamise tähtaja lõppemisele. Valduse kaitse nõuded lõppevad 1 aasta jooksul valduse rikkumisest või äravõtmisest alates, kui selle aja jooksul hagi ei esitatud.
iseseosvalt võetuna ei mõjuta osapoolte õigusi ja kohustusi. Kuigi riigikohtu 9 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-45-10 halduskolleegium väidav vastupidist, et halduskohtumenetluse sätted iseenesest ei välista ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa vaidlustamist. Kuid halduskollegium tõdeb,et apellatsioonikohtu otsuse põhjendavat osa saab vaidlustada üksnes erandlikel asjaoludel. Riigikohtu lahend peab olema sõnastatud selgelt nii nagu ka madalama astme kohtulahend. Keskmine mõistlik lugeja, kes konkreetses Riigikohtu lahendi vormistamisel ei osale, lähtub lahendi lugemisel, mis kohtuotsuses kirjas on, mitte ei pea aimama, mida Riigikohus oli tegelikult silmas pidanud. Teiseks oluliseks küsimuses antud Riigikohtu lahendis oli, kas maksuotsuse täieliku täitmise peatamise ajal tuleks isikut käsitada maksuvõlglasena või mitte. Riigikohus tõstatas küsimuse, mis ei puudutanud antud kohtulahendis asjaolusid, kuna
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
3. Õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi 4. Õigus last esindada 5. Õigus lugupidavale käitumisele 6. Ülalpidamiskohustus 7. Õigus abile Too näiteid, millistel tingimustel saab last ära võtta tema vanematelt Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend. Lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid ning lisada need eraldamise dokumentide juurde. Lapse arvamuse selgitab ja fikseerib sotsiaaltalitus. Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi
Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvus...
KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06 · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9
kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas. Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/. Km². 4.Hispaanias kehtib kodifitseeritud eraõigus. Õiguse allikateks on õigusaktid, õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Kohtupraktika ja kohtulahend ei loo õigust, kuid kõrgemate kohtute poolt korduvalt väljendatud arusaamad muutuvad õiguskorra osaks. Siseriikliku seadusandja ainupädevuses on õigusnormide jõustumise ja rakendamise korra kehtestamine, kaasa arvatud abielust tulenevate tsiviilõigussuhete reguleerimine, avalike registrite ja vahenditega ning lepingujärgsete kohustuste aluste ja kollisiooninormi kehtestamisega seotud küsimused. Muudes
6. Millised on kolm enim vaadatud õigusakti Riigi Teatajas? Milline on Riigi Teataja külastatavus ja avaldatud aktide statistika aastal 2016? Vastus esimesele küsimusele: Valisin statistika -> enim vaadatud: Võlaõigusseadus Töölepingu seadus Karistusseadustik Vastus teisele küsimusel: Valisin statistika->üldine statistika: Külastusi perioodil: 5130770 Avaldamisi perioodil: 8736 7. Kas juunis 2016 on ilmunud mõni kohtulahend, mis on seotud Postimees Grupp AS- iga? Kui jah, mitu? Millest need täpsemalt on? Lisage ka kohtuasja number ja kohtulahendi kuupäev. Valisin menüüst kohtuteave -> kohtulahendite otsing Piiritlesin kuupäeva juuni kuuga, teksti lahtrisse kirjutasin ,,Postimees" Sain tulemuseks ühe vastuse. Kohtuasja number 3-2-1-52-16 Otsuse kuupäev Tartu, 16. juuni 2016 Kohtuasi Mihhail Kõlvarti hagi AS-i POSTIMEES GRUPP vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks
väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. 3.3. Tasaarvestuse ja tagasinõudmise lubamatus Elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Väljamakstud elatist ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. 3.4. Perekonna raskesse majanduslikku olukorda pannud isiku sissetuleku arestimine Kui isik paneb pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda, võib kohus abikaasa või perekonnaliikme, kelle suhtes isik on jätnud täitmata ülalpidamiskohustuse, taotlusel arestida
hakkab tulevikus lahendama sarnast vaidlust, peab asja lahendamisel arvestama varasema pretsedendiga. Õiguse allikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Romaani- germaani ja anglo-ameerika õiguse perekondi eristas eelkõige see, milline õiguse allikas oli peamine õiguse tekkimise viis. Romaani-germaani õiguse perekonnas oli selleks seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt. Anglo-ameerika õiguse perekonnas oli selleks kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. 5 2. ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE Eestis võeti 13. mail 1998 vastu seadus, millega kriminaalmenetluse koodeksi §1 sõnastust täiendades loeti Riigikohtu teatud lahendid kriminaalmenetlusõiguse allikaks (Kriminaalmenetluse koodeks, 1995). Selle seaduse kaudu astus Eesti seadusandja sammu,
kõigigis Anglo Ameerika maades eksisteerivat õigusnormide, tavade, juriidiliste protseduuride ja pretsedentide kogumit.1 Kitsamas môttes aga kujutab common law endast üldise ôiguse ja ôiglase ôiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute ôigusmôistmise käigus ja nende poolt rakendatavat tavaôigust. Common law kujunemine algas sellest, et avalikku vôimu omavad inimesed lahendasid ôigusemôistmise teel juriidilis probleeme. Seejuures muutus juba kord tehtud kohtulahend common law osaks ning oli siduv uute analoogsete probleemide lahendamisel (pretsedent). 2 Common law kui pretsedendile rajaneva õigussüsteemi kujunemise traditsiooniliseks algoritmiks on kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. Common law all mõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva kohtuotsusega. Meie käsitluses seondub common law pretsedendiõiguse tähistamisega. 3
kohtulike kompromisside osakaal väga tasavägine (Harju Maakohus 12%, Tartu Maakohus 11%, Pärnu Maakohus 11,5%, Viru Maakohus 9,4%). Valdava osa kinnitatud kompromissidest moodustavad võlaõigus asjad 62,6% kõikidest esimese astme kohtutes kinnitatud kompromissidest. Palju kompromisse on ka perekonnaasjades 19,4%. Ülejäänud asjades on kompromisside osakaal suhteliselt väike. On avaldatud arvamus, et kompromisse on võimalik sõlmida eelkõige I astme kohtus, sest olukorras, kus kohtulahend on juba tehtud ühe poole kasuks, on ringkonnakohtus üpris keeruline kompromissi saavutada. Probleemsed aspektid kohtumenetluses Hoolimata sellest, et Eesti ei riku ühtegi rahvusvahelistest dokumentidest tulenevat nö kohustuslikku nõuet, tsiviilmenetluseregulatsioon seadustiku regulatsioon ei suuda piisavalt tagada rahvusvahelistes dokumentides viidatud põhiprintsiipide täitmist erapooletus, konfidentsiaalsus, kompetentsus.
eest; · isik ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest kohe või täies ulatuses; · menetlusabi saaja vabastatakse kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest; · menetlusabi saaja saab kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulud tasuda osamaksetena. Erimenetlused: · Kohtulahendi täitmine HKMS § 246 lg 1 Üldreegel: kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohtulahendi viivitamatu täitmine: kohtuotsus kuulub täitmisele enne selle jõustumist. Rahatrahvi määramine · Esialgne õiguskaitse EÕK kohaldamine peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks võimalik. Esialgse õiguskaitse taotlemine · Taotluse esitaja · Taotluse esitamise aeg
Vana-Vigala TTK Ettevõtlus Kaido Raimla 12AM1 15.12.2014 1. Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis Elektrooniline registreerimine on kõige mugavam ja kiirem võimalus ettevõtte asutamiseks. E-äriregistri ettevõtjaportaali sisenemiseks ja registreerimise läbiviimiseks vajate ID-kaarti või mobiil-ID`d ning digitaalallkirjastamise tarkvara. Äriühingu saate registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaalis vaid siis, kui: põhikapitali sissemakse on rahaline ning te tasute nii osakapitali kui ka riigilõivu elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu kõik asutamisega seotud isikud saavad asutamisdokumente digiall...
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart
alavääristamise, hirmutamise või karistamise viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus § 27 näeb ette, last ja vanemaid tohib üksteisest eraldada vastu nende tahtmist juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluv kohtulahend. Samuti sätestab seadus, et hädaohus olev laps, kes on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist või kui laps ise oma käitumise või tegevusega ohustab oma tervist ja arengut, tuleb paigutada sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. kohus võib rakendada ohu ärahoidmiseks
deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948). Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2.3 mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks 2.4 õigusjõud 2.5 kõrgema õigusjõuga õigusakt 2.6 hilisem õigusakt 2.7 erinormidega õigusakt 2.8 Kehtivus ajas 2.9 Määramata tähtajaga 2.10 Aktis määratud ajani 2.11 Aktis määratud sündmuseni või toiminguni 2
edasikaebamisekord jne). o Õigusrahu Riik peab tagama, et kõik õiguslikud vaidlused lõppeksid üks kord. Teatud aja möödudes või peale ette nähtud menetlustoimingute vahel pole võimalik uuesti sama õiguslikku vaidlust samade poolte vahel alustada. Kahekordse karistamise keeld ehk kui kellegi suhtes on langetatud süüdimõistev kohtulahend pole võimalik nende suhtes sama süüteo raames uut kohtuprotsessi alustada. Aegumine tähendab seda, et kindlaksmääratud aja möödumisel ei või isik nõuet esitada või ei saa isikut õigusrikkumise eest vastutusele võtta. Lahendi õigusjõud tähendab seda, et pärast ettenähtud edasikaebamise menetluseläbimist ei ole võimalik lahendi peale edasikaebust
vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see. Ühelt poolt, kui isik ei saa ise neid kohtulahendeid täita, siis peab ju olema ka riigi poolt tagatud, et oleks jälle õigus jalul. Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks täitemehhanismi, oleks kohtuotsus ainult paber. Täitemenetlus kui eraõigus iseloomulik: · Palju dispositiivsust- menetlus algab sissenõudja soovil ja sissenõudja võib enne nõude rahuldamist ka menetlus lõpetada lasta ( peatada) · Täitemenetlusest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras Täitemenetlus kui avalik õigus iseloomulik
teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 8. Ühistu lõpetamise alused. Ühistu lõpetamise alused: üldkoosoleku otsus kohtulahend tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline ühistu pankroti väljakuulutamine ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist muud seaduse või põhikirjaga sätestatud alused Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Seadusest tulenevalt kohtumäärusega võib ühistu lõpetada kui üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kuid selle vastuvõtmine oli
3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003
omab struktuurilt ja funktsionaalselt on korrastatud ja vastatsikku omavahel seotud. Õigussüsteemina käsitletakse vahel ka nende riiklike ja õiguslike vahendite kogumite, mis tagavad inimese kaitsutuse tema õiguste ja vabaduste rikkumise eest. Anglo ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. Õigustraditsioon Igus traditsioonide all mõistame inimese teadvuses sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt tingitud suhtumist õiguse rolli ühiskonnas õiguse olemusse, poliitilisse ideoloogiasse samuti õigussüsteemi/organisatsiooni funktsioneerimisse. Läänelik õigustraditsioon on rajatud neljale sambale: Rooma eraõiguse tugevnemine Kanoonilise õiguse tugev mõju (kirikud vist) Õiguskultuuri kõrge tase Õigusriigi mõiste üldine toetamine
väljendub eelkõige selles, et rakenduspraktika sellele normile on olnud minimaalne. "Kriminaalasjade arv on olnud tõesti väga väga väike ja sisuliselt oli [riigikohtus õigeks mõistetud endisest reformierakondlasest Tallinna linnavolikogu eksliikme Mati] Eliste kaasus esimene kohtulahendini jõudnud kaasus üleüldse," märkis Tehver. Ta lisas, et kui üks karistusnorm korruptsiooni valdkonnas on kehtinud kuus aastat ja selle tulemus on üks jõustunud kohtulahend, viitab see sellele, et see norm ei tööta. See aga ei tähenda Tehveri sõnul, et olukord riigikohtu lahendi valguses drastiliselt muutuks. "Tegelikult ei muutu. See rakenduspraktika oli siiani praktiliselt puudulik, edaspidi ta on siis veelgi rohkem raskendatud, aga ma iseenesest ei nimetaks seda riigikohtu otsust pöördekohaks. Ta juhtis tähelepanu küll ühele teatud spetsiifilisele probleemile karistusõiguse
4) kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest; 5) kohtuniku või menetlusosalise või tema esindaja kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kohtuasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas; 6) kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud; 7) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas; 8) Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik
Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT -ÕIGUSNORM Õigussüsteemide rühmad, mis rajanevad samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel. Kontinentaalne õigusperekond e. romaani-germaani õigus: õigusnorm kõige tähtsam! Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend. Õiguse allikad. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu.
Teise isiku vastu esitatud eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendab kohus avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses. See ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega. Lihtsustatud kirjalik menetlus, mis annab võimaluse kohtuistungita ja väiksemate kuludega saada rahalist võlga välja mõistev kohtulahend. Aitab kokku hoida nii sissenõudja aega kui raha ning lihtsustab oluliselt kohtumenetlust. Ei tuvasta asjaolusid, kohus teeb lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse saab esitada nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes. Kui maksekäsu kiirmenetluses on kohtule esitatud kõik vajalikud andmed, teeb kohus võlgnikule makse-ettepaneku väidetav võlg tasuda.
9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusallikas 2. pool-akadeeemiline, ekspertarvamus 3. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (kasutatud kirjanduse loetelusse) 4. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (RiTo nr 4, 2001/uuring/Dr. Raul Narits) 5
juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Halduskohtus on menetlusosalisteks: pooled (kaebaja ja vastutaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan
Tsiviilasja alustamiseks tuleb maakohtule esitada TsMSis sätestatud nõuetele vastav pöördumumine ehk hagavaldus. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse ja millised tõendid seda nõudmist põhjendavad. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ehk isik, kes on esitanud hagi ning kostja, kes on isik, kelle vastu on hage esitatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Hagiavaldus peab olema kirjalik, (formaadis A4). Tsiviilkohtumenetlusse tuleb hagiavalduses märkida: nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt nõue tekitatud kahju hüvitamiseks, võlanõue kellegi vastu vms ) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid Maksekäsu kiirmenetlus on-kiirendatud menetlus võla või elatise saamiseks.
" (2009) http://www.koda.ee/seminarid/Marika_Priske_EA.pdf Postimees ,,Eiki Nestor: kuidas sünnivad ühiskonda suunavad otsused?" (2015) http://arvamus.postimees.ee/3058017/eiki-nestor- kuidas-sunnivad-uhiskonda-suunavad-otsused Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/ Vikipeedia, vaba entsüklopeedia https://et.wikipedia.org Virgo Saarmets ,,Kuidas sünnib õigusakt, haldusakt, kohtulahend?" (2008) http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/virgo_saarmets._kuidas_s unnib_oigusakt_haldusakt_kohtulahend.pdf 11
Kohus mõistab õigust üksnes seaduse alusel. Kohus allub üksnes seadusele. Põhimõtte järgimine tagab kohtu tegevuse kontrollitavuse ja välistab suvaõiguse ja omavoli kasutuse riigi sunnivahendina. Tagab ka kohtuniku sõltumatuse ja välistab nn telefoniõiguse kasutamise võimaluse. Edasikaebeõigus Edasikaebeõigus on põhiseadusega sätestatud põhiõigus või põhiõiguste tagamise garantii. Isikul on õigus igal juhul lõplik kohtulahend üks kord edasi kaevata. Edasikaebeõigus ei ole siiski absoluutne. Edasikaebeõigus on piiratud maksekäsu kiirmenetluses, kus vastavalt TsMS 489 ´ lg 2 järgi saab kaevata üksnes siis, kui maksekäsu kiirmenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme. Samuti on kaebeõigus piiratud lihtmenetluses arutatud asjades, kus esimese astme kohus võib keelata kohtulahendile edasikaebamise. Võrdsuse põhimõte Menetlusosalised on kohtu ja seaduse ees võrdsed ning teisalt on kohtu kohustus tagada
§ 33. Äriregistri kanne (1) Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema. (11) Kui jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga on registripidajale avalduse esitamiseks õigustatud või kohustatud isiku suhtes tuvastatud kohustus avaldus esitada või õigussuhe, mille tõttu tuleb teha kanne, asendab kohtulahend avaldust. (12) Kui kohtu jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva lahendiga on keelatud kande tegemiseks avaldust esitada, võib kande teha üksnes juhul, kui isik, kelle taotlusel kohtulahend tehti, kande tegemisega nõustub. (2) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Selle asemel võib avaldusel olevad allkirjad kinnitada välisriigi ametiisik, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema
1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiend...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Arvestusala õppetool Getter Anett Arro RP16 Kohtulahendi analüüs Ainetöö Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad........................5 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad..................................
teatavaks saanud. §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele. (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud. Tsiviilasjaga ei ole õigust kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on tutvuda, kui kohus arutas asja kinnisel istungil või kui istungi kinniseks ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib kuulutamiseks oli käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus. Istungi kohus lahendada asja kirjalikus menetluses üksnes siis, kui tõendi
teatavaks saanud. lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele. tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud. Tsiviilasjaga ei ole õigust (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada tutvuda, kui kohus arutas asja kinnisel istungil või kui istungi kinniseks kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on kuulutamiseks oli käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus. Istungi ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib
tagajärg. (3) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. (4) Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. (5) Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tehingu vormivabadus (1) Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seega on tehingu tegemiseks võimalikud: a) suuline vorm b) kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm c) kirjalik vorm ja sellega võrdsustatud elektrooniline vorm d) notariaalselt kinnitatud (notar kontrollib allkirja andja isikusamasust) e) notariaalselt tõestatud (Eesti notar kontrollib ka tehingu sisu õigsust )
Kompetentsus ennekõike tähendab seda et kohtueelses menetluses on uurijatel teatud kompetentsi nõuded, uurijana ei saa tööta iga inimene, kes tänavalt lihtsalt tuleb, peab olema vähemalt sisekaitseakadeemia haidus. Õiguskaitseorganid enda töötajate kvalifikatsiooni tõstmisega pidevalt tegelevad. Ka advokatuur hoolitseb enda töötajate kvalifitseerituse eest. 10.Süütuse presumptsioon- PS §22 kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne kui on jõustunud tema kohta kohtulahend. Seda rikutakse silmapaistvalt palju. Keegi ei pea enda süütust kriminaalõiguslikus mõttes tõendama. Tõendamiskoormis on õiguskaitseorganitel. Perekonnaliikmetel on õigus keelduda oma teiste pereliikmete suhtes süüstavaid ütlusi andmast. 11. Õigus edasi kaevata-Õiguskaitseasutuse otsuse peale peab olema võimalus õigusriigis edasi kaevata. Riigikohus ei võta kõiki temale adresseeritud kassatsioonikaebusi sisulisele arutamisele, on nn loakogu , mis
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), M...
eest. 18. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 19. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Anglo ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandirl alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Selles õigussüteemsi on põhirõhm pandudd õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis vastab õiguse ja moraali normidelja kindlustama ühiskonnas vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Ja 21. ning 22. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse, millised avalikku õigusesse?
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja ...
lõpetada. Aegunud kuritegu saab edasi menetleda, kui seda taotleb kahtlustatav või süüdistatav; 3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu; 6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ja ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma; 7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine;
Üldaktid (seadused) on tähtsamad kui üksikud aktid (avabariigi presidedi otsus) Üksikakte antakse välja üldaktide alusel. Üldaktid nendega kehtestatakse, abstraktseid õigusnorme (st paljukordseks kasutamiseks). Seadus Seadlus Määrus Üksikaktid üksikjuhtumite lahendamsieks ja neid antakse üldakti alusel. Otsus Korraldus Käskkiri Juristiktsioonilised ehk õigusmõistmis aktid Kohtuotsus Kohtulahend millega sisulisel asi lahendatakse (poolt vahelise vaidluse lahendamine) Kohtumäärus (kohtulahend, millega korraldatakse kohtumenetlust või vormistatakse poolte kokkuleppe ehk kompromiss) ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE Õigusaktide tõlgendamine - tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: o Tõlgendamise ulatuse järgi Sõnasõnaline ehk adekvaatne (mehe ja naise vaheline abielu)
või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Töösuhetes on oluline see, kuidas on alluvus või kontrolli suhe. Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. KOHTULAHEND: 3-2-1-41-11; 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2- 1-9-05 (p 15) Üksnes juhul, kui on ilmnes, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-05 (p 18), 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-10 (p 11)). Lepingute eristamiseks ja õigussuhte tuvastamiseks tuleb kontrollida alljärgnevaid asjaolusid: kes korraldab ja juhib tööprotsessi;
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
·Tänapäeval suuremad õigusperekonnad: ·Kontinentaalne õigusperekond ·Üldise õiguse perekond Kontinentaalne õigus ·Ehk romaani-germaani õigus kujunes Euroopa mandril alates 12.saja Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. ·Iseloomustab: õigusnorm kõige tähtsam! Üldine õigus ·Ehk anglo-ameerika õigus kujunes välja Inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. ·Iseloomulik . Kõige tähtsam kohtulahend. Koninentaalse õigussüsteemi iseloomustus ·Normistik jaguneb 2 põhivaldkonnaks: ·Avalik õigus ·Eraõigus Avalik õigus ·Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus ·Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid ·HUVITEOORIA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
